Päeval külastavad toidukohta ka väljaspoolt lõunale tulijad ning nädalavahetustel on võimalik seal sünnipäevasid, peiesid, konverentse jms pidada. Töötajateks on 2 kokka, kes töötavad vahetustega köögis. Leti taga on üks põhikohaga teenindaja ning ülejäänud 5 teenindajat käivad kohal vastavalt vajadustele. Näiteks kui hotellis on palju rahvast, mõni rahvarohke üritus, põhikoha töötajal vaba päev. Kõikide teenindajate tööülesanneteks on klientide teenindamine, kohviku laudade korras hoidmine jne. Toitlustuskoha juhatajaks on hotelli omaniku noor naine, kellel on väga kõrge enesehinnang, varasem töökogemus liigse nooruse tõttu puudub ning samuti ei ole tal mingit erialast haridust. Suure õhtuse ürituse puhul kutsutakse kõik töötajad tööpostile välja. Teenindajad peavad põhikohaga töötajalt (tema on alati varem kohal) uurima, mis üritusega tegu, kas on õhtu kava ka ette antud
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Nastasja Musienko PERSONALI JUHTIMISEPRAKTIKA aruanne Praktikajuhendaja: Heve Kirikal Mõdriku 12.12.12 Sissejuhatus. Minu personalijuhtimise praktika aruanne kajastab kogutud uusi teadmisi ning ettevõtte tutvustust olles Treegeri Kohviku OÜ praktikant. Praktika käigus pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, töökorraldusliku dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teenustega, ettevõttes kasutatava tarkvaraga, töökeskkonna ja selle ohutusega ning dokumendihalduse ja asjaajamise korraldusega. Lugeja saab teada, millist rolli
Nastasja Musienko TÖÖKORRALDUSE PRAKTIKA aruanne Praktikajuhendaja: Heve Kirikal Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, töökorraldusliku dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teenustega. Praktikaettevõte, Treegeri Kohviku OÜ teenindab Kultuurikeskuses toimuvaid kultuurisündmusi, seminare, õppepäevi eelisjärjekorras. Tavapäevael on kohvik avatud kõikidele klientidele. Kuna praktika teema on ,,Töökorralduse praktika", siis pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Kõige rohkem tähelepanu pean pöörama töökorraldusele: üldpõhimõtted ja eesmärgid, töökorraldusliku suhtlemise tasandid, tööaja regulatsioon ja arvestus, ettevõtte töötasustamise süsteem.
ning soove. Ärieetika hõlmab endas mitmeid erinevaid aspekte, on oma olemuselt vastuoluline ning ärieetikas ei eksisteeri üheselt mustvalgeid vastuseid. Ärieetika koosneb kahest mõistest: äri ja eetika, kus: · äri on eesmärgipärane majanduslikku kasu taotlev tegevus ja · eetika on kõlblusõpetus, mis annab juhiseid tegemaks valikuid õige-vale ja hea-halva vahel Iga töötaja individuaalne panus on ettevõtete arengus ääretult oluline ning väga paljud organisatsioonid tõstavad esile parimaid saavutusi ja tublimaid töötajaid. Eetika norme teadmine ja eetiline käitumine on organisatsioonis igal ajal aktuaalne. Heast käitumisoskusest sõltub edu, töö kvaliteet ja lõppkokkuvõttes töö efektiivsus ja kindlasti kollektiivi omavahelised suhted. Töö probleem: kuidas ettevõtes saab tänu eetilistele käitumisele organisatsiooni arengut ja töö
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko STRATEEGILISE JUHTIMISE PRAKTIKA aruanne õppejõud: Ain Suurkaev Mõdriku 2012 SISUKORD Sissejuhatus. Minu strateegilise juhtimise praktika aruanne kajastab kogutud uusi teadmisi ning ettevõtte tutvustust olles Treegeri Kohviku OÜ praktikant. Praktika käigus pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Praktikaaruandega tahan välja tuua olulise osa nii juhtimises kui ka väljakujunenud juhtimise strateegiates,millist rolli see mängib,millised on eesmärgid ja ülesanded. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, strateegilise dokumentatsiooni
koosnevad omavahel kombineeritud väikestest valikutest ja otsustest. Otsustamisel tuleb läbida mitmeid etappe ning ületada nende teele jäävaid takistusi. Kaasates töötajad otsustusprotsessi, tõhustab see õigete otsuste vastuvõtmist ning samas tõstab ka töötajate motiveeritust ning arendab nende võimeid. Seega juhi ülesanne on näidata ette probleem, kuulata ära töötajate arvamused ning arvestada nendega otsuste vastuvõtmisel. 1.5.2 Vastutamine Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. Vastutus koondub tööülesannetega ja ettevõtte eesmärkidega, mis on määratud juhtkonna poolt. Vastutus võib olla: · nominaalne (täpselt ette nähtud), · reaalne (administratiivne, juriidiline, majanduslik), · psühholoogiline (vastutustunne). Tööülesannete ja sellega kaasneva vastutuse ebaselge määratlemine tekitab soovimatuid tagajärgi
/ 13 / Rahulolevad ja oma tuleviku suhtes kindlad töötajad on iga ettevõtte jaoks olulised, nende tähtsust ei tohi alahinnata. Töötajate heaolu tõstmine on tähtis, sest mitte ainult välised kliendid, vaid ka töötajad on ettevõtte ,,visiitkaardid". / 13 / MOTIVATSIOONI OLEMUS Motivatsiooniks nimetatakse inimese tegevust mõjutavaid sisemisi motiive, stiimuleid, põhjusi ja jõude. Motivatsioon tähendab töötaja soovi rakendada oma võimeid, st teadmised, oskused ja energia mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Töötajate motiveerimine on tõhusa juhtimise ja eestvedamise eelduseks. / 6, lk 130 / Motiivid on inimese sisemised seisundid ja jõud, mis panevad ta tegutsema, kontsentreerides inimenergia mingite eesmärkide saavutamiseks. Motiivid on inimese vajaduse konkretiseeritud vorm tegelikkuses, milleks võib olla mingi objekt, mis ärgitab
Ta on kunst, sest on pidevas arengus ning muudab oma kuju ning samuti nõuab loovust. Samas on ta teadus, sest vajab kindlaid tehnikaid. Hea juht teab, millal on õige aeg muutmaks kuju ja vormi. 1 Oma referaadis arutlen selle üle, kuidas mõjub juhi positiivne / negatiivne suhtumine töötajate töösse, tööinnukusse. Olen kasutanud erinevaid allikmaterjale, et töö ei saaks liiga ühest vaatevinklist lähtuna koostatud. Töö kirjutamisel inspireerisid väga ka Mainori Kõrgkooli Juhtimispsühholoogia loengud, kus sain väga huvitavaid uuringute tulemusi juhtimise kohta ning ka palju mõtlemisainet. Töö koosneb neljast alapealkirjast, milles viimasena kasutasin ühe juba pikaajaliselt töötava juhi arusaamu juhtimisest ja töötajate motiveerimisest intervjuu vormis. Töö koostamine arendas kindlasti silmaringi ning andis juurde palju erinevaid teadmisi. 1 Internet. http://www.gwinnettnetwork.com/ArticleWhatMakesAGreatLeader.htm
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM32 Epp Nuhkat TREEGERI KOHVIKU OÜ Praktika aruanne Juhendaja: Tiia Paosalu, juhataja Särevere 2012 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................2 1.PRAKTIKA ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS...........................
Igale kolmele ametikohale tuleks kehtestada eri müügiplaanid teenuste ja toodete osas. Innustada võib töötajaid ka hoopis tagasiside ja abiga tööoskuste arendamisel ning aeg- ajalt ka kollektiivse rahalise või mitterahalise preemiaga. Kokkuvõtvalt: Ann peaks tunnistama meeskonnas, et on teinud vigu. Loobuma esmalt käskivast juhtimisstiilist. Annil tuleb valida töötajakeskne juhtimisstiil, kuna see võimaldab pöörata tähelepanu töötaja arengule, heaolule ja luua positiivseid suhteid töötajatega. Samuti tuleb tal valida pragmaatiline eestvedamine, kus töötajat koheldakse/väärtustatakse vastavalt töötaja panusele ja oskusele. Sekkub töösse kui töö ei kulge plaanipäraselt või kui töötajad teevad vigu (kaardistab ja parandab vigu). Parima lahendus probleemile on töötajakeskse juhtimisstiili rakendamine,sest siis on võimalik kohelda töötajaid kui võrdseid ning seista nende heaolu eest. Aitab kaasa 9
tase ei pruugi olla soodne nende eesmärkide täitmiseks. 3 1. TÖÖKORRALDUSE PLANEERIMINE ORGANISATSIOONIS JA SELLEGA SEOTUD ENAMLEVINUD PROBLEEMID Rääkides töökorraldusest ettevõtte tasandil, siis on personalitöötajatel koostöös juhtidega paljugi ära teha. Vaadates asjaolusid, millest sõltub töö tootlikkus, algab kõik sellest, kas töötaja üldse oskab oma tööd teha. Personalijuht on suuresti seotud ametikohtade loomisega. Ametikohtade kujundamisest algab ka töökorralduse parendamine. (Tepp, M. 2011) Selle tõttu on personalitöötajatel võimalus palju ära teha. Näiteks ametikohtade loomine peaks põhinema töö analüüsil ning alati on õhus mitmeid küsimusi, millele vastused leida enne uue töökoha loomist. Kõige olulisem küsimus on, et kas loodav ametikoht ikka tasub ennast ära ehk kas ta
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimisinstituut Personalijuhtimise eriala Õppiv organisatsioon ja üksikisikuroll Koostas: Reelika Setskova Juhendaja: Liina Randmann Jõhvi 2011 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................lk 3 Probleemi määratlemine........................................................................................lk 4 Olukorra hindamine........................................................................lk 5 Kokkuvõte .................................................. .......................................................lk 6 2 1. Sissejuhatus Tegemist on kauplusega Kohtla-Järvel, mis asub Keskallee tänaval. Kaupluse omanik on keskealine naisterahvas. Kaupluses töötab üks müüja . Müüja tööülesand
saavutamine on takistatud voib kergesti tekkida frustratsioon (Liik, 2014). Samuti võeti noorsootöötajatelt ära isiklikud ja professionaalsed enesearendamise ning -väljendamise võimalused, mida pakkusid huviringide läbiviimise lisakohustus. Maslow vajaduste hierarhias on need tegurid kõige kõrgemal astmel. Selle täitmine tagaks kõik eeldused, et töötaja oleks motiveeritud, kui arvestades Maslow teooriat, mille kohaselt täidetakse vajaduste hierarhia tasemed üksteise järel, alustades kõige alumisest astmest (Liik, 2014). Noorsootöötajad aga ei saanud aru, miks nad peaksid üldse tööle tulema, kui polnud ka enam külastajaid. Enne tunti, et ollakse kasulikud ja tehakse midagi arendavat ning positiivset. Pärast uue juhataja tööleasumist hakkasid noorsootöötajad tundma ennast üleliigse, ebavajaliku ja
· õppimine töökohal; · karjääri arendamine ja elukestev õpe; · organisatsiooniline õppimine ja teadmus; · koolitus, õppimine ja arendamine. Personali arendamine organisatsioonis on kogum sihipäraseid tegevusi, mille kaudu luuakse tingimused personali kvaliteedi muutmiseks soovitud suunas. Tingimuste loomine vajab vastavat analüüsi, planeerimist, organiseerimist. Personali arendamise põhieesmärk on saavutada iga töötaja valmisolek iseenda arendamiseks ning temapoolne aktiivsus selles valdkonnas, tagades töötaja kompetentsuse tõusu vastavalt organisatsiooni vajadustele. Personali arendamine on võimalik läbi juhtimise põhimõtete, milledest organisatsioonis lähtutakse töötades inimestega, oma töötajatega. Personali arendamine ja koolitus on osa personalistrateegiast, mis toetab kogu ettevõtte strateegilist arengukava. Arengukava annab selles valdkonnas põhilised
kasvul tegevust laiendada. Ettevõtte alustas tegevust 2008 a. aprillis. Põhiliselt pakuti vaid catering- teenust üle Eesti meelelahutuslikel üritustel ja maakonnas. Poolteise aasta tegevuse järgselt tekkis plaan tegevust laiendada. Võimalus avanes avalikus konkurentsikorras üürida ruumid kohvikupinnana, omavalitsusele kuuluvas majas „Spordihoones Virtus“. Ruumide vaatlusel kujuneb probleemiks kohviku müügisaal, mis on mahutavusega vaid 24 inimest, mis ei ole kooskõlas reaalse tarbimismahuga kliendi näol. Ruumid vajavad kapitalremonti, seega laiendatakse remonti ka kohviku eesruumile, mis esialgsel ruumide ülevõtmisel plaanis ei olnud. Koostööks renditatavatele ruumidele sõlmitakse üürileandja ja toitlustaja vaheline edasine üürileping. Eesmärgiks kohviku siseruumide ja eesruumi remondiga, on saavutada suuremad võimalused teenuseid laiemas mahus müüa.
Töö ,,Psühholoogilised ohutegurid" Võib kasutada: või: Tööinspektsioon : www.ti.ee http://osh.sm.ee Töötervishoid ja tööohutus Hea tava Töökeskkonna ohutegurid Ülesanne 1: Anda definitsioon mõistetele või vastake küsimustele: Mis on psühholoogilised ohutegurid? (Märkida 3-4 näidet) Monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Monotoonsus, ka rutiin, ühesugused liigutused ja/või lihtne vaimne tegevus (näit. andmesisestaja) · Töökoha kujundus ruumi mõõtmed, värvide valik jms · Koostöökonflikt · Segased rolliootused · Ebapiisav tagasiside · Ahistamine -
sisekeskkonna eristumise abil. Selle tulemusel keskenduvad erinevad sisestruktuuri elemendid erinevatele keskkonna aspektidele, kas siis puhverdamise või piiride laiendamise abil. Rakvere Maksimarket kasutab oma ettevõtte määramatusega kohanemiseks pigem puhvreid ehk organisatsiooni kaitsmist väliskeskkonna kahjustavate mõjude eest, kui piiride laiendamist. Ettevõtte kasutatavad puhvrid: 1. Spetsiaalsete ametikohtade loomine. Töötaja vastutab oma kindla ülessande eest, kuid samas eeldatakse tööalast mitmekülgsust. 2. Müügipinna ja sortmendi jaotamine toidu- ja tööstuskaubaks, mille eest vastutavad erinevad isikud. 3. Ettevõtte müügialase informatsiooni edastamiseks kasutatakse kliendilehti, raadio- ja televisioonisidet, ajalehtede kuulutusi, välireklaami. 4. Kampaaniate loomisel on nende väljapanemiseks loodud eraldi riiuliotsad ning müügipinnad. 1
isiklikuks arenguks. Sekretäri töös on olulisel kohal ka oskus ise püstitada eesmärke ja hinnata oma tööd. Sekretäri töö võib sisaldada palju erinevaid tööfunktsioone ja erineva tasemega vastutust. Tööülesannete mitmekesisus nõuab kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, pigetaluvust nong oskust planeerida oma tööd ja aega. Rahulolu tööga ja töökohaga tekib siis, kui töötaja näeb oma tegevuses resultaate. Olulist rolli mängib töö vajalikkus ja sekretäri tähtsus organisatsioonis. Rahuldust pakub iseseisvus ja autonoomia oma tegevuses. Tööga rahulolematuse põhjus võib viia alla motivatsiooni. Kuna sekretäritöö on enamjaolt üks ja seesama töö igapäevaselt, siis tuleb püstidada endale eesmärgid, panna paika kava mis motiveerib sind tegutsema ja selles kõiges peab kaasa aitama juht
kindlat rahasummat või määrata tema palgal põhineva protsentuaalse summa juhuks, kui ettevõte saavutab oma püstitatud eesmärgi tähtajaks. Eesmärkide seadmisel tuleks olla ettevaatlik asjadega, mille eest on lubatud maksta. Asju võib juurde tulla..Mõni eesmärk tuleks siduda ettevõtte kogutulemusega. Edukad ideed. Töötajaid võib motiveerida ka mõnel muul moel. Mõned ideed: 1. Hästi tehtud töö parimaks tunnustuseks on tänu. Seda saab jagada täiesti tasuta. 2. Tänu töötaja abikaasale kui töötaja on olnud komandeeringus või teinud ületunde. 3. Paljudele töötajatele on motiveerivaks asjaks paindlik tööaeg ja kodus töötamine. Väga distsiplineeritud töötajad saavad ainult kodus töötada . 4. Lisaks ettevõtte eesmärkidele peaks ka töötajatel olema isiklikud eesmärgid. Nende täitmisel aga võiks töötajat tunnustada näiteks restorani kinkekaardiga. 5. Lojaalseid töötajaid võiks tunnustada lisa puhkusepäevadega. 6
5. Solm, K (2007) "Juhi rollid vanemõe töös ühe Eesti haigla näitel" Tartu Ülikooli magistritöö http://www.med.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=334242/Kaja+Solom_200 7.pdf 6. Tamm, M (2004) "Juhtimis alused konspekt" http://www.hot.ee/marikatamm/EHTE/Juhtimine/I_loeng_EHTE.pdf 7. Ärielu (2005 oktoober) 8. Üksvärav, R.(2008) "Organisatsioon ja juhtimine" TTÜ Kirjastus Kasutatud ka konspekti Mainori Kõrgkool,Juhtimise alused,Mare Kurvits Juhi erinevad rollid 18
Igal töötajal oleks võimalik otse minu poole pöörduda. Ühest küljest on otsene kontakt töötjatega kindlasti juhile koormav, samas vajalik, et tagada töötajale tunne, et ta on vajalik ja võrdne. Vaatamata sellele, et juht ja tema alluvad ei saa olla päris võrdsed, võib positsiooni ja võimudistantsi tunnetuslik vähendamine tekitada töötajates suuremat turvatunnet ning usalduslikku õhkkonda organisatsioonis. Avatud suhtlus juhi ja alluvate vahel on oluline ka töötaja arenguvõimaluste seisukohalt. Kui juht on kursis töötaja arengu ja panustamisega organisatsiooni, on edutamine tõenäolisem, kui otsese kommunikatsiooni puudumisel. Lisaks palganumbrile on oluline ka tunnustus ja töötaja märkamine. Juhina püüaksin tunnustada töötajaid, leian, et oluline on tunnustada mitte ainuüksi neid töötajaid, kes on hakkama saanud millegi silmapaistvaga vaid ka neid kes igapäevaselt oma
Mainori Kõrgkool Ärijuhtimise õppesuund Panganduse eriala Tiina Juurmann DELEGEERIMINE-JUHI TÕHUS ABIMEES? Ainetöö Juhendaja:Mare Kurvits Delegeerimine-juhi tõhus abimees?2 Rakvere 2009 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................3 2. TEOREETILINE TAUST..................................................................................................4 a. Delegeerimise mõiste..................................................................................................... 4 b. Ebaefektiivne delegeerimine ja mitte delegeerimine..................................................... 4 c. Kuidas delegeerida, kellele delegeerida-efe
2. TÖÖGA RAHULOLU Tööga rahulolu kirjeldab, kui rahul inimene oma tööga on. Kuigi tööga rahulolu ja motivatsioon on tihedalt seotud, ei ole need samad asjad. Töökoha funktsioonide ja seoste kindlaksmääramine taotleb kõrgendatud tööga rahulolu. Tööga rahulolu on seotud juhtimisstiilide, kaasamisega ja võimu andmisega. (Wikipedia, 02.03.2019) Tööga rahulolu näitab, kuivõrd positiivselt või negatiivselt töötaja tunnetab tööd, töökorraldust, suhteid töökaaslastega (Vadi, 2000: 88). Inimsuhete koolkond tekkis Hawthorni katsetest, kus selgus, et inimeste tootlikkust ei mõjuta vaid palk ja töötingimused, vaid ka sotsiaalne keskkond, ülemuste suhtumine nendesse. Selle uurimuse mõjul hakati tähelepanu pöörama ka töötajatele, nende tunnetele, motivatsioonile, rahulolule ja suhetele. Arvati, et rahulolu ja suhted on ka tootlikkuse tegurid
Samuti peaks juht minu arvates olema hea suhtlemisoskusega ning empaatiavõimeline. Kui juht suhtub oma töötajatesse üleolevalt, siis on kõigil asjaosalistel raske oma tööülesandeid täita ja töökeskkonnas on liigne pinge, kuna kõik on veendunud, et juht ei hinda kunagi nende panust ja leiab alati põhjuse, mille kallal võtta. Juht peaks olema võimeline nägema, et töötajad on inimesed ja eksivad vahel. Juht peaks rääkima rahuliku hääletooniga, mida töötaja valesti tegi ja selgitama, kuidas tuleks asju tegelikult teha. Minu arvamus juhist on kujunenud sõprade, perekonna ja isikliku töökogemuse põhjal. 5. Milliste juhtimisteooriaga Sinu arusaam kõige paremini ühildub? Minu arusaam ühtib kõige paremini sellise juhtimisteooriaga nagu situatiivne juhtimisteooria täpsemalt selgitava juhtimisteooriaga. See tähendab, et juht on orienteerunud nii suhetele kui ka ülesannete täitmisele. Juht määrab ülesandeid ja abistab
3. Mis motiveerb teid selles organisatsioonis töötamisel kõige rohkem? Küsimuse eesmärk: Soovime teada, mis on inimeste motiveerivateks teguriteks selles organisatsioonis töötamisel. Tahame ka teada, kas need ühtivad inimeste vahel ja kas selleks on ka midagi muud peale raha. Vastused: Peamisteks motiveerivateks teguriteks loeti huvitavat, mitmekesist tööd, toredaid kolleege ja häid töötingimusi. Oluliseks peetakse ka stabiilset ja arvestatavat palka. Samuti tõi üks töötaja välja, et tegemist on stabiilse ettevõttega, mis omab kindlat turupositsiooni. Nooremad töötajad tõid välja ka soovi töötada selles firmas, kuna on teadlikud, et selles organistasioonis on võimalik hea töö korral ametiredelil tõusta. 8 3.2 Suhtlemine juhtidega Suhtlemine juhtidega näitab, kui vabalt tunnevad töötajad end juhtidega suhtlemisel. Küsimused: 1
On vaja, et töölised oleksid nõus töötama uusi töövõtteid kasutadesTöö ja vastutus jaotub tööliste ja juhtkonna vahel ligilähedaselt võrdselt. Juhid teevad neid töid, milleks nad on paremini ette valmistatud kui töölised. Selle printsiibi olemus seisneb teistsuguses tööjaotuses. Vana süsteemi puhul tegi peaaegu kogu töö ära üks tööline. Uue süsteemi puhul toimub väga selge ja range funktsioonide jaotamine. Igale töötaja kõige väiksemale funktsioonile eelneb juhtide ettevalmistav töö. Kui ettevalmistav töö puudub, märkab tööline seda kohe. Töö teaduslik organiseerimine Taylori järgi kujutab demokraatlikku koostööd koos ühise asja loomuliku jagamisega. Taylori teadusliku juhtimise printsiibid leidsid rakendust tema kõige tuntumas eksperimendis, mille käigus
- Mida inimene teeb? - Miks ta seda teeb? - Miks eelistab ta üht tegevust teisele? - Millist tasu saab ta oma tegevuse eest? Nagu psühholoogias tervikuna, on siingi põhiküsimuses bioloogiline ja sotsiaalne vahekord vajaduste struktuuris. Käesoleva referaadi esimeses osas käsitletakse töötajaid gruppide kaupa ja sealt lähtuvat motivatsiooni. Teises osas on võetud vaatluse alla kogu kaadripoliitika väikeettevõtluses. 1. Organisatsiooni neli töötaja gruppi 3 Töötajate hindamine ja motiveerimine väikefirmas 4 Mõistmaks, kuidas toimib organisatsioon, kus enamik töötajad on ülipädevad isiksused, kes tegelevad keerukate probleemidega, tasub tingimata mõtiskleda selle üle, missugused jõud organisatsiooni mõjutavad, millised jõud suunavad ja millistega peab juhtkond suutma hakkama saada
· Mõõdetav ja objektiivne; · Palgakulusid optimeeriv; · Kooskõlas seadusandlusega. Tulemusliku palgakorralduse väljatöötamiseks tuleks teha tööanalüüs, mille käigus uuritakse töö iseärasusi, määratakse kindlaks töötajatele esitatavad nõuded, koostatakse või täpsustatakse töökirjeldusi ja ametijuhendeid. Tööanalüüsi tuleks kindlasti kaasata ka töötajad. Tööanalüüsist on kasu nii töötajatele kui ka juhile. Töötaja saab selge ülevaate oma kohustustest, vastutusest, õigustest ja tal on võimalus kaasa rääkida oma töötulemuste hindamisel. Juhile selgub tööjõu vajadus, täpsustuvad nõudmised töötajatele ja töötulemuste hindamise alused. Juhi ja töötajate koostöö mõjub motiveerivalt mõlemale poolele, eriti aga töötajale, kes tunneb, et ta on organisatsioonile vajalik ja temaga arvestatakse. Samuti tuleks hinnata ka ametikohti. (Helina Vigla 12.10.09 ).
Järgmisena mängivad suurt rolli suhted kolleegidega, mis on täiesti arusaadav. Haruldased ei ole juhtumid, kus töökohta vahetatakse pelgalt põhjusel, et ei saada oma töökaaslastega läbi, olgugi et palk on konkurentsivõimeline ning tööd jätkub. Seejärel tekib tahtmine olla tunnustatud, et ülemus kiidaks hea töö eest, ütleks mõnikord mõne hea sõna. Püramiidi lõpus on eneseteostusvajadus, mis on juhi seisukohast ilmselt problemaatiliseim. Andekas töötaja võib oma ideedega mujale minna, kui tunneb, et praegused olud ei võimalda tal end piisavalt realiseerida. Juht peaks lähtuma sellest püramiidist, liikudes alt ülespoole, arvestades kaalutletult kõiki motivaatoreid, mitte ainult üht. Teine tunnustatud teooria, millest võiks motivatsiooni tõstmist uurides lähtuda, on Frederick Herzberg hügieeni/motivatsiooni teooria, mille kohaselt on inimestel kahte sorti vajadusi: hügieeni faktorid ja motivaatorid.
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Marko Riistan JU-1-E-Q-joh Z TEOORIA Referaat Z TEOORIA Jõhvi 2011 2 Z TEOORIA SISSEJUHATUS Iga ettevõte on üldjuhul rajatud siiski kasumi saamise eesmärgil. Erinevate juhtimisteooriate kasulikkuse ja sobivuse hindamine on olnud väga pikka aega ühiskonnas äärmiselt aktuaalne teema. Väga paljud teadlased maailma eri paikadest on käsitlenud juba olemasolevaid teooriaid ja kaasajastanud ning kohaldanud neid vastavalt hetkelisele ühiskonna seisundile ning enese tõekspidamistele. Erinevates kultuurilistes keskkondades on hinnangud teooriate sobilikkuse kohta kohati üsnagi erinevad. Jaapanit USA-ga võrreldes on üks parimaid näiteid erinevate teooriate sobilikkusest, millest põhjalikumat ülevaadet annab William Ouch oma uuringute tulemustes. Ühe te
suurendada ei ole siiski veel täiel määral ära kasutatud. Euroopa ei ole enam suunanäitaja teadmiste ja andekate inimeste osas valitsevas ülemaailmses konkurentsis, samas kui kiiresti areneva majandusega riigid üha suurendavad kõrgharidusse tehtavaid investeeringuid. 2020. aastaks eeldatakse EL-s 35 % töökohtade puhul kõrghariduse olemasolu, praegu on kõrgharidus üksnes 26 % tööjõust. EL on teistest tagapool teadlaste arvu osas kogu tööjõust: ELis on 100 töötaja kohta 6 teadlast, USAs on see arv 9 ja Jaapanis 11. Teadmistepõhine majandus vajab inimesi, kellel on sobiv oskuste kombinatsioon: valdkonnaülesed pädevused, digitaalajastu oskused, loovus ja paindlikkus ning süvateadmised oma erialal. EHTE ülesandeks on püsida konkurentsivõimeline Euroopa Liidu haridustulul pakkudes jätkusuutlikult kvaliteetset haridust oma valdkonnas. Demograafilisest olukorrast tulenevalt on Eesti kõrgharidusasutused tulevikus suures osas
Väga tõhusaks meetodiks oleks nii samastumine tööliste rolliga kui ka juhi enda töödega eeskujuks olemine. Samuti aitaks see kaasa kollektiivi lähendamisele. Töötajate saavutuste tunnustamine on tänapäeval üha aktuaalsemaks teemaks tõusmas. Ettevõtjad ei ole just kõige altimad oma töötajaid tunnustama, kuigi selleks oleks võimalust ja ressursse. Kuid just tunnustamine on üheks tähtsamaiks edu saavutamise võtmeks ettevõttes. Tunnustamine on vajalik, et töötaja oleks motiveeritud ja positiivne, et ei tekiks soovi vahetada töökohta, hoidmaks tunnet enda hinnatusest ja vajalikusest. Tunnustada saab mitmetel erinevatel viisidel. Näiteks kingitustega, samuti nii töötaja avaliku tunnustamise läbi kui ka palgaga (preemia). Selliste motiveerimisviiside rakendamiseks peab olema organisatsioonil piisavalt ressursse, nagu seda on näiteks Steve Jobsi juhitud organisatsioonil Apple.
kvaliteet jne...).Nende tegurite puudumine või madal tase põhjustas rahulolematust, kuid nende olemasolu ei tõstnud töötajate motivatsiooni. Siin tulevad mängu motivatsioonifaktorid, mille puudumine ei pruugi töötajaid veel rahulolematuks muuta, kuid nende olemasolu oli kahtlemata motiveeriv. Juht peaks sellisel juhul vaatama kriitilise pilguga üle hooldavad tegurid, kõrvaldama rahulolematuse. Kui töötaja ei pea hooldavate tegurite pärast muret tundma, saab hakata motiveerimisega tegelema. Inimestevaheliste suhete puhul on hästi tähtis suhtlemine, töötajad vajavad innustamist, tähelepanu, kiitmist, tunnustamist. Seda kõike tuleb muidugi osata pakkuda. Liiale minemisel on motiveerimisele vastupidine efekt. Selleks, et inimest motiveerida peab talle muidugi oma töö meeldima, see peab talle huvi pakkuma. Sellisel juhul peaks juht pakkuma töötajatele vastutust