Helis Solman Juhendaja: Tiia Pern 2012 Sissejuhatus Miks? Meeldis teema, vorm, aine Tulevikus kasulik Keegi pole varem selle teema kohta uurimustööd teinud. Eesmärk Teada saada Seksuaalkasvatuse teadlikusest õpilaste hulgas Mida selle asine kohta teataks? Kuidas aine tunnid meeldivad/ei meeldi? Seksuaalkasvatuse vajadus, õpilaste arvates Uurimistööst endast 10 aasta jooksul on palju seksuaalkasvatuses kui inimeseõpetuse ühes osas, palju muutunud. (Seksuaalkasvatus õppekavas inimeseõpetuse üks osa, uued materjalid,nõustamiskeskuste võrgustik) Seksuaalkasvatus keskendub noore arengule Seksuaalkasvatuse esmärgid: Isiksuse seksuaalse arengu toetamine Hoiakute ja väärtushinnangute kujundamine, Seksuaalsusega seonduva riskikäitumise ennetamine. Küsitlus Küsitlus viidi läbi Väätsa Põhikoolis 8.ja 9.klassi õpilastele
Noore seksuaalsed õigused Õigus seksuaalsele eneseväljendusele õigus olla kaitstud seksuaalse kuritarvitamise eest õigus kaitsta ennast soovimatu raseduse, AIDS-I, suguhaiguste eest õigus olla kaitstud seksuaalse ahistamise eest õigus infole, nõuannetele, teenustele õigus järjepidevale seksuaalharidusele Seksuaalkasvatuse eesmärgid Isiksuse seksuaalse arengu toetamine, Hoiakute ja väärtushinnangute kujundamine, Riskikäitumise ennetamine. 1996.a. Inimeseõpetuse aine I-XII kl. koolide "Riiklikus õppekavas". Seksuaalsus ... ... Seksuaalsust ei saa võrdsustada seksuaalvahekorraga, seksuaalsus on palju enamat- energia, mis paneb otsima soojust, kontakti, lähedust, armastust. ... Tunnete kogemine, keha tundmaõppimine, lähedussuhte loomine Seksuaalsuse 4 dimensiooni Soojätkamine Armastus-soov kedagi armastada igal eluetapil, tema eest hoolitseda, olla ise armastatud Nauding- naudid elus kõike, mida ette võtad
Inieseõpetuse perega seotud teemade lõimimine teiste ainetega. Lõiming inimeseõpetuse ja majandus- ja ettevõtlusõppes gümnaasiumis. Perekonnaõpetuse kursus gümnaasiumiastmes kätkeb endas õpetust selle kohta, mis on perekond, püsisuhe, abielu, lapsevanemaks olemine, laps, kodu ja argielu, perekonna majanduselu ja õigusaktid ning perekond inimese elus. Lõimingutundide läbiviimiseks valisin teema ,,Perekonna majanduselu ja õigusaktid". Gümnaasiumiõpilase õpitulemused vastava teema läbinuna on järgmised:
Maarja Lepind Kaks õppe-meetodilist näidet Õppemeetod nr.1 Rollimäng + koomiks Teema: Suhtlemisoskus (Kuidas öelda EI ja ennast kehtestada) Sobilik 7.-9. Klassile Kasutust leiab eesti keeles, inimeseõpetuse ja kunsti tunnis. Rollimäng: Kolm õpilast plaanivad koolimaja taha minna väiksemaid õpilasi kiusama ja narrima. Kutsuvad ka sind kaasa. Ütled neile, et sa ei taha minna teisi kiusama ja narrima, sest see on vale. . Noorukid hakkavad naerma ja narrivad ka teada, mitte nende mõttega kaasa mineku eest. Ütled uuest, teisi pole ilus narrida ja ärge narrige ka mind. KUIDAS VASTAD? (Jah, lähen kaasa, kardan tõrjutust/ ei lähe, jään oma seisukohale kindlaks, et narrida pole ilus. MIKS?)
7. klassi INIMESEÕPETUSE REFERAADI TEEMAD. 23.Teismelise terviseriskid. 24. Stressi maandamise destruktiivsed teed. (S.t. ei leevenda stressi) 25. Stressi maandamise konstruktiivsed teed. (S.t. aitavad stressi leevendada) 26.HIV.AIDS. 27.Uimastite kahjulikud mõjud. 28.Teismeline ja suits. 29.Teismeline ja alkohol. 30. Stressitegurid. (S.t. tekitavad stressi) 31.Enesehinnang ja käitumine. 32.Suguhaigused ja nende vältimine. 33.Murdeea tähtsus inimese arengus. 34.Enesekasvatuse osa inimese kujunemises. 35.Teismelise mured. 36.Tervislik eluviis. 37.Sõltuvus. 38.Konfliktide lahendamise rahumeelsed võimalused. 39.Tervislik toit. 40.Ennastkehtestava käitumise eelised. 41.Õnn. 42.Õppimise viisid. 43.Sport sõber või vaenlane? 44. Poisist meheks. (teema poistele) 45. Tüdrukust naiseks. (teema tüdrukutele)
Nimi....................... Me kõik oleme erinevad. Esmaabi. Keskkonnasõbralik eluviis Kasuta inimeseõpetuse õpikut ning täida antud tööleht. Meie keskel elab inimesi, kel on mingi puue. Puue võib olla ...................... ........................ või tekkinud ............................. tagajärjel. Ka nende inimeste elu on ................................, paljud neist tegelevad ......................... ........................................................................................................................ Puuetega inimestele mõeldud olümpiamänge nimetatakse ........
Ei juhi ise oma elu Allub teistele Ei suuda ise mõelda Agressiivne käitumine on suhtlemis ja käitumisviis, mis ei arvesta teise inimese heaolu ja õigustega Ignoreerib teiste tundeid ja vajadusi Agressiivne inimene Arvab, et karjudes kõik kardavad teda. On tavaliselt liidripositsioonis ja juhib teisi. Ei arvesta teistega, vaid mõtleb ainult endale. Kasutatud kirjandus http://kristiraudlepp.weebly.com/uploads/8/7/6/5 Inimeseõpetuse õpik. Tänan vaatamast Tabel Kohe näete tabelit positiivsetest külgedest ja negatiivsetest.
Keskpärased perekonnad said saata oma järeltulijad aga koolidesse, kus omandati kirjatarkuse aluseid, õpiti lugema, arvutama ning kirjutama. Sellise haridustasemega enamiku rooma elanike koolitee ka piirdus.5 Aja möödudes on muutunud nii perekonna kui koosluse mõiste ning piiritletus kui ka sellega seonduvad hierarhilised tunnused. Tänapäeval polegi üheselt selge, mis on perekond ning kes sinna kuuluvad. 1 M. Kagadze, I. Kraav, K. Kullasepp. Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile. Koolibri. http://www.koolibri.ee/download/? action=binary&id=3554 (18.05.2015) 2 M. Jõgiste. 2008. Rooma perekond ja esivanemate kultus. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna maalikunsti õppetool. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/referaatROOMA.doc (18.05.2015) 3 P. Reimer. Vana-Rooma antiikaeg. www.yle.edu.ee/wp- content/uploads/2011/08/2.-Vana-Rooma.docx (18.05.2015) 4 I. Peil. 2011. Rooma ühiskond ja eluolu. Saaremaa Ühisgümnaasium. http://www.syg.edu
● väärtustati intiimsust; ● tähelepanu järeltulijate saamisel ja kasvatamisel; ● tähtsustati naise ja mehe loomuse, mehelikkuse ja naiselikkuse vastandlikkust. MILLEKS Milleks meile MEILE PEREKONNAÕPETUS? perekonnaõpetus? ● väike boonus ;) KASUTATUD Kasutatud allikad ALLIKAD ● Kagadze, M., Kraav, I. & Kullasepp, K. (2007). Perekonnaõpetus. Gümnaasiumi inimeseõpetuse õpik. (lk. 29-30, lk 54). Tallinn: Kirjastus Koolibri. ● E-koolikott. (n.d.). Seksuaalsuse ajalugu. Seksuaalõpetuse kursus. Külastatud 10.12.2020 aadressil Seksuaalsuse ajalugu - E-koolikotte-koolikott.ee › rest › uploadedFile › Seksuaalsuse+ajal…. Täname kuulamast! :)
LAPSEEA PERIOODID KESKMINE KOOLIIGA 12-15 AASTASED KOOSTAJAD: RAIDI LEMMIK, URVE ANNASK, AIREEN LAANISTO KESKMINE KOOLIIGA EHK MURDEIGA MÜRSIKU EHK MURDEIGA PEETAKSE ÕNNELIKU LAPSEPÕLVE LÕPUKS. MÜRSIKUEAS TOIMUB KÕIGE ROHKEM MUUTUSI, KUS ARENEVAD VÄLJA SOOTUNNUSED NING KASV ON KIIRE. MUUTUVAD SUHTED VANEMATE NING EAKAASLASTEGA JA LAPS MUUTUB ISESEISVAMAKS. FÜÜSILINE ARENG · FÜÜSILINE KASV KIIRE FÜÜSILINE JA FÜSIOLOOGILINE KÜPSUS TÜDRUKUTEL 12. ELUAASTAL, POISTEL 13. ELUAASTAL. POISTE JA TÜDRUKUTE ARENGUKIIRUS ON ERINEV - TÜDRUKUD ON ARENGUS EES, VÕRDSUSTUB U 18 ELUAASTAKS. ARENGU KIIRUS VÕIB TEKITADA SEKUNDAARSEID PROBLEEME · HORMONAALNE MUUTUS EMOTSIONAALNE TASAKAALUTUS. SUGUORGANITE ARENG, KARVADE KASV · SEKSUAALNE ARENG KUJUNEB SEKSUAALNE IDENTITEET KOGNITIIVNE ARENG · ALATES 12A KUJUNEB ABSTRAKTNE JA LOOGILINE MÕTLEMINE. MURDEEAS VÕRRELDAKSE END TEISTEGA: VARASES MURDEEAS SUHTLEMISOSKUSI, H...
Vabariigi aastapäev 1. Loe. Inimeseõpetuse tunnis rääkis õpetaja eesti riigi tunnustest ehk sümbolitest. Igal riigil on oma lipp, vapp, hümn. Eesti vapil on kolm lõvi. Eesti lipp on kolmevärviline. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke, rahvuslill on sinine rukkilill. 24. veebruaril on vabariigi aastapäev. See on Eesti riigi sünnipäev. Selle päeva hommikul päikesetõusu ajal heisatakse Toompea tornis pidulikult riigilipp. Lipu heiskamise ajal lauldakse hümni. Ka kõikidel majadel lehvivad sini-must-valged lipud. Aastapäeva puhul toimub pealinnas sõjaväe paraad. Paraadi avab president. Õhtul korraldab president koos abikaasaga piduliku vastuvõtu. President tervitab vastuvõtul kõiki külalisi kättpidi. Külalised saabuvad pidulikes riietes. Vastuvõtul võib kanda ka eesti rahvariideid. Eesti rahvariided on väga ilusad. Naistel on peas tanu ja ees põll. Seljas on neil tikitud pluus ja triibuline seelik. Seeliku peale on seotud kirju vöö. Meestel ...
a seisuga 21. aprill on Eestis diagnoositud 86 HIV-nakatunud isikut. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 9578 inimesel, sealhulgas AIDS 501 inimesel. 13. Mis aastas oli esimene nakatunud fikseeritud? V: Esimene HI-viiruse nakatunud oli 1981. aastal USA-s 14. Mis aastal jõudis HIV Eestisse? V: HIV-epideemia algas Eestis 2000.aastal 15. Mitu HIV nakatunud inimest on maailmas? V: 2008.aastal oli umbes 33,4mlj inimest Kasutatud allikad: Inimeseõpetuse õppik http://www.hiv.ee https://en.wikipedia.org/wiki/HIV http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/nakkushaigustesse-haigestumine/hiv-ja- aids.html http://tervis.postimees.ee/4025923/aidsi-haigestumine-kahekordistus-uhe-aastaga
Inimeseõpetuse kodutöö Võimalikud karid abielus teisest kultuurist inimesega Tänapäeval ei ole abielu teisest rassist või usust inimesega enam sugugi haruldane nähtus, sest riigpiirid ei takista enam ammu kedagi. Hoolimata sellest, et selliseid abielusid on palju, tuleb kindlasti arvestada kasvatuslike erinevustega ning enne abielusse tormamist rääkida selgeks kõikik võimalikud karid. Seegi ei tähenda, et sellises abielus vaid probleemid olema peaksid, probleeme on igas suhtes; abielu teisest riigist inimesega võib olla nii probleemne kui ka anda juurde palju uusi kultuurilisi teadmisi. Mõeldes abielule välismaalasega, võibki esimeseks komistuskiviks saada pulmapidu, sest erinevates kultuurides peetakse pulmi erinevat moodi. Abielludes samast riigist ja usust inimesega on enamasti peamine küsimus vaid selles, et kas peetakse suur ja uhke pulmapidu või vaid lähedaste inimesega aga mõ...
Jakob Westholmi Gümnaasium Trihhomonoos Inimeseõpetuse referaat Koostaja: Mariliis Seepere 7.c klass Juh endaja: Marge Ensling 1 Tallinn 2015 Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................2 2. Mis on trihhomonoos?.....................................................................3 3. Kuidas see levib?......................................
Koolis käia on huvitav, sest Eesti koolis on õpetamise tase kõrge, iseasi et õppimine võib olla raske. Siinkohal tahaksin välja öelda ka mõtte, et näiteks inimeseõpetuse tundides võiks õpetada ka õppimist. See võib tunduda iseenesestmõistetavana, ometi see pole seda. Õppimine on õpitav. Tunnid on enamasti sisutihedad. Kõige rohkem meeldivad mulle tunnid, kus õppimine toimub läbi mängu. Tavaliselt võtab mängimine aega terve tunni, sellepärast ei saa seda kahjuks teha iga päev ja igas tunnis. Mäng on ainuke õppimise viis, mis ei vaja õpetamist mängus jäävad asjad iseenesest paremini meelde.
Tuleb välja, et väga raske on hoida seda, mis on tähtis. Tuleb teha ohvreid ja palju kompromisse, et suudaks terve elu koos elada. Mõnedel paaridel tuleb see kergemalt, kui teistel, kuid see ei tähenda, et nad ei pingutaks. Alati peab näitama, et hoolid ja armastad. Kui inimesed väga soovivad ja suhte nimel pingutavad, saavad oma kooseluga kenasti hakkama. Kasutatud kirjandus: https://www.amor.ee/Armastus/Lahisuhted_1/Lahisuhete_alustamine/ Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile http://www.koolibri.ee/download/? action=binary&id=3554
Tartu Ülikool Õppevara analüüs Õppevara analüüsiks valisin Margit Kagadze, Inger Kraavi, Katrin Kullasepa ,,Perekonnaõpetus: inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile" (Tallinn, Koolibri, 2007) Täpsemalt analüüsin õpiku kolmandat peatükki ,,Armastus ja armumine", mille alapeatükkideks on 3.1. Suhete kujunemise nurgakivid 3.2. Armumine kui lähedussuhete algus 3.3. Armastuse teooriad Tartu 2012 Antud analüüsi eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas valitud õpikus jälgitakse lihtsa keele
Konflikti põhjused ja lahendused Konflikt tekib peamiselt erinevate seisukohtade pärast. Oma arvamuste väljendamisel on inimesed erinevad. Mõned teevad seda väga teravmeelsed, teised rahulikult ja tasakaalukalt. Ideaalsel juhul valitseb inimeste vahelises suhtes kooskõla, kuid me kõik teame, et tegelikkus on teistsugune. Konflikti allikateks võivad olla vaidlused raha pärast, informatsiooni jagamise üle, nt millal rääkida tööalast juttu ja millal perekondlikku, majapidamise ülesannete tegemine, lapsega seotud otsused, erinevad hinnangud ja eesmärgid, erinev kasvatus jne. Neid põhjuseid, millest võib areneda konflikt on tegelikult tohutu. Traditsiooniliselt on arvatud, et igasugune konflikt on halb ja selle olemasolu näitab, et midagi on valesti. Siit järeldub, et konflikte tuleks vältida. Tavaliselt viib selline arusaam konfliktide allasurumiseni, kuid sellega ei kõrvaldata põhjusi ning seega ka mit...
astmetena. Inimese kasvuaeg jaguneb kolmeks perioodiks: · eelkooliiga kuni 7 aastat (füüsilise arengu periood); · põhikooli-iga 7.14. eluaasta (hingelise arengu periood); · noorusiga 14.21. eluaasta (vaimse arengu periood). Igal perioodil on laps vastuvõtlik erinevatele asjadele ja temas toimuvad teatud iseloomulikud muutused, millega waldorfpedagoogika arvestab. R. Steineri ,,Inimeseõpetuse" seisukohalt vajavad võrdset tähelepanu selge mõtlemine, tasakaalustatud tundeelu, terve tahe.Pedagoog peab tegelema pideva enesekasvatusega, et olla heaks eeskujuks nii mõtlemises, tundeelus kui tahtes. Waldorfpedagoogika ülesandeks on iga õpilast aidata ning talle väljakutseid esitada vastavalt tema võimetele ja vajadustele. Põhiainetes toimub epohiõpe. Lapsi ei hinnata kuni 9. klassini.
deviatiivne käitumine. Seksuaalsus, olles keelust vaba ei ole deviatiivne. Aktiviseerub perekeskne suhtlemine ning vanemate kannatlikus tekitab noormeestes ja tütarlastes rohkem enesekindlust ja vastutust oma tegudes ( . 1999). Algkooli lõpuks ja põhikoolis on iga laps teadlik kas murdeea, seksuaalsel teel levivate haiguste vältimise, rasedaks jäämise, omavanustega läbisaamise või mõne muu teema kohta. Eestis käsitletakse seksuaalhariduse teemasid inimeseõpetuse aine raames, mis on kooli õppeprogrammis kohustuslikku ainena kirja pandud alates 1996. aastast. 4.6. klassi inimeseõpetuse ainekavas on terviseõpetus (tervis, sooline areng, haigused) ja suhtlemisõpetus (suhtlemine teistega ja iseendaga, enesekehtestamine ja enesekontroll, sotsiaalne kompetentsus, erinevuste aktsepteerimine). 7.9. klassis pakub inimeseõpetuse kursus õpilastele olulisi teemasid arengu seisukohalt (inimese elukaar ja
C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium Rasestumisvastased vahendid Referaat Koostaja: Siim Malmre Juhendaja: Katrin Hommik Viljandi 2008 2 Sisukord Hormoonspiraal...........................................................................................................................4 Meeste kondoom.........................................................................................................................5 Progestiinisüstid..........................................................................................................................6 SOS-pillid....................................................................................................................................7 Vaginaalrõngas............................................................................................................................8 Ras...
Nii, et kui tervislikut toituda, siis peab vältima ühekülgset toitu ja ebavajalike toitaineid. Eneseanalüüs Sain seda referaati tehes sain palju teda ja tuleb välja, et päris palju mis ma siia kirjutasin on väga kasulik ka päris elus. Olin üllatunud kui sain teada, et tervislik toitumine on nii suur ja lai. Informatsiooni oli palju ja seega läks kegesti. Peaks ausalt ütlema, et see meeldis mulle natuke ja ma ei pelgaks ka teist korda inimeseõpetuse tunnis sellist asja tegema. Kasutatud allikad Tallinna lastehaigla. (2000). Tervislik eluviis7-15 aastastele lastele. Allikas: http://www.lastehaigla.ee/public/arst_annab_nou_artiklid/tervislik_eluviis.pd f Talviste, T. (2015). Allikas: http://www.omastehooldus.eu/sites/default/files/public/tervislik_toitumine.p df Tervise arengu instituut. (2015). Kuidas tervislikult toiduda. Allikas: Toitumine.ee: http://toitumine.ee/ Tervise arengu instituut. (2015)
vajavad kindlasti lahendamist, kusjuures mõnikord arvatakse, et see on võimalik uimastite abil. Inimestel, kes varjavad oma emotsioone või ei suuda neid juhtida, on suurem oht uimastite kuritarvitamisele. (Kull M., Saat.H., 2001) 28.Kooli uimastihariduse üldised põhimõtted ÜRO poolt toetatud projekti tulemusena on Eesti koolidele väljatöötatud uimastihariduse õppekava, mis on integreeritud uuendatud riikliku inimeseõpetuse ainekavva kõikides kooliastmetes, st. I kooliastmes "Inimeseõpetuse" tundidesse, II kooliastmes inimeseõpetuse kursusesse "Terviseõpetus" (5.klass) ja "Suhtlusõpetus" (6.klass), III kooliastmes "Inimeseõpetus" (7.klass) ning gümnaasiumis kas "Psühholoogia" või "Perekonnaõpetuse" kursusesse. Uimastihariduse õppekava olemasolu ning integreeritus riiklikku ainekavva annab võimaluse antud temaatikat sügavuti käsitleda
Kooli üldise seltskonnaga olen ma väga rahul. Kõik on sõbralikud ja abivalmis ja ma poleks kunagi uskunud, et ma nii palju uusi sõpru endale saan. Õpetajad on väga abivalmis aga kui vaja siis karmid ja panevad ikka oma sõna maksma. Oma õppeainet mida õpetavad valdavad väga hästi ja õpilastele saab kõik kiiresti selgeks. Kõige paremini on mulle õpetajatest meelde jäänud geograafia õpetaja Ene Külaots ja suhtlemispsühholoogia ja inimeseõpetuse õpetaja Astrid Sinisalu. Õpetaja Sinisalu teeb oma tööd suure kiindumuse ja kirega. Seda on hea vaadata kui keegi on nii pühendunud oma erialale ja talle kohe meeldib õpetaja olla. Õpetaja Külaots on meelde jäänud eelkõige selle huumorisoonega mis talle antud on, alati kui klassivennad nalja teevad siis ta üritas kurja nägu teha ja pahandada aga lõpuks hakkas ise ikka naerma. Teistel õpetajatel ka viga ei ole, kõik on omamoodi head ja toredad inimesed.
Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Murdeiga Inimeseõpetuse referaat Juhendaja: Ülle Säälik Koostaja: Ats Hanst Torma 2010 Sisukord 2 Mis asi on murdeiga? 3 Mida peaks teadma üks murdeikka astuv inimene? 4 Põhilised muutused inimeses: Seksuaalsus 5 Põhilised muutused inimeses: Suhted ja tunded 6 Mis asi on murdeiga
Jakob Westholmi Gümnaasium Oopium Inimeseõpetuse referaat Marleen Mikk 7.b Tallinn 2016 Sisukord Mis on oopimum?................................................................................................... 5 Kasutamine............................................................................................................. 5 Mõju........................................................................................................................ 6 Kahjustused............................................................................................................ 7 Sõltuvus.................................................................................................................. 7 Päritolu, levikualad................................................................................................. 8 Kasutatud allikad........
Põhjalikumalt keskendutakse valkude, rasvade ja süsivesikute osatähtsusel. Uurimustöös on püstitatud mitu küsimust. Kas Saue Gümnaasiumi seitsmendate klasside õpilased toituvad mitmekesiselt? Milliseid toitaineid tarbitakse liigselt ja millest on puudujääk? Millised on poiste ja tüdrukute toitumisharjumuste erinevused? Uurimustöös on analüüsiks kasutatud 14 seitsmenda klassi tüdruku ja 28 seitsmenda klassi poisi päevamenüüd. Inimeseõpetuse tunnis oli õpilaste ülesandeks sisestada interneti keskkonda www.ampser.ee enda ühe päeva tarbitav toit koos kogustega. Antud internetikeskkond võimaldab arvutada toidust saadavate toitainete hulka ning võrrelda seda päevas vajatava hulgaga. 1 TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIALUSED Tervisliku toitumise põhialused on mitmekesisus, tasakaalustatus, mõõdukus ja toitumine vastavalt vajadusele (Tervislik toitumine). 1.1 Mitmekesisus
Elva Gümnaasium Murdeiga Inimeseõpetuse referaat 18.11.2009 Oliver Treier Sisu: Sissejuhatus Lehekülg 3 Mehelikku küpsemist soodustavad Lehekülg 3 Miks ühtedel algab murdeiga varem ja teistel hiljem? Lehekülg 3 Hormoonid Lehekülg 3 Kasv ja kehakuju muutumine Lehekülg 4 Karvkate Lehekülg 4 - 5 Nahk, higi, rasu Lehekülg 5 Kasutatud Kirjandus Lehekülg 6 Sissejuhatus 2 Murdeiga vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu
1. Keskkond ja säästev areng 2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine 3. Infotehnoloogia ning meedia 4. Turvalisus a) ohuõpetus b) liiklusohutus c) uimastipreventsioon Turvalisuse teema õppeesmärgiks on: · õpilane kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes; · õpilane omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks. Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena 6. Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid 7. Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus 8. Tervis ja tervislik eluviis 9. Tolerantsus: luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine Sõltuvuskäitumisest üldiselt
Mina tasandid 10 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Eesti Maaülikool. (01.03.2008). Suhtlemispsühholoogia üldkursuse õppematerjal. [http://ms.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=65165/Suhtlemis_loeng.pdf ]. 2. Kõiv, S. (01.03.2008). Mees vajab naist mitte ranget vanemat. [http://woman.delfi.ee/suhted/suhted/article.php?id=17405967]. 3. Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium. (01.03.2008). Inimeseõpetuse õppematerjalid. [www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/103/InimopTervisekasvatus9.doc]. 4. Vatsel, A.( 01.03.2008). Rollimängu mõju isiksuse arengule. [http://www.dragon.ee/download/info/rollim2ng-arpo_vatsel.doc].
Jakob Westholmi Gümnaasium AAFRIKA PÄRISMAALASTE KULTUUR JA KOMBED Inimeseõpetuse referaat Autorid: Anni Reiljan Mona Tammik 7.a klass Juhendaja: Marge Ensling Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................3 Aafrika manner................................
Itaalia toidukultuur Inimeseõpetuse referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Pitsa..........................................................................................................................................4 2.Pasta.....................................................................................................
Jakob Westholmi Gümnaasium Prantsusmaa ajalugu,vaatamisväärsused ja köök Inimeseõpetuse referaat Ralf-Rasmus Animägi 7.c Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 1.Prantsusmaa ajalugu.................................................................4...5 2.Prantsusmaa vaatamisväärsused....................................................6 3.Prantsusmaa köök..........................................................................7
.........................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 9 2 SISSEJUHATUS Toetudes Põhikooli riikliku õppekava (2011) inimeseõpetuse ainekavale valisin referaadi teemaks enesehinnangu. Valisin antud teema, sest leian, et enesehinnangule peaks rohkem tähelepanu pöörama, eriti murdeealiste seas, sest teismelised on sel ajal eriti tundlikud kõigi arvamuste suhtes ning see lööb neil enesehinnangu kõikuma. Enesehinnangul on suur mõju inimese elule ja mõni inimene ei oskagi võib-olla enda enesehinnangu kõikumisega kuidagi toime tulla, mistõttu soovisin ülevaatliku referaadi kirjutada enesehinnangu kohta.
Õpetaja kompetentsi ei kuulu küll konkreetsete juhiste andmine söömishäirest vabanemiseks, kuid ta saab toetada, suunata ja julgus- tada noort spetsialisti poole pöörduma. Lisaks toitumisprobleemidele käsitleti suvekoolis muid olulisi ja mõtlemapanevaid teemasid (nt noorte kehalise aktiivsuse tõstmine, narkomaania ennetamise uued suunad, inimese- ja ühiskonnaõpetuse ainekavade tööversioonide analüüs, metoodilised näpunäited inimeseõpetuse tundideks). Loodetavasti kohtume ka järgmisel aastal ning inimeseõpetuse õpetajate suvekool saab traditsiooniks. Kristi Kivisaar, Sõle Gümnaasiumi inimeseõpetuse õpetaja, Inimeseõpetuse Ühingu juhatuse liige Söömishäirega õpilast tuleb märgata http://www.opleht
1. Heidi Reiljan (TÜ psühholoogiamagister). Artikkel. http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html 3. ,,1981 KALENDER" Eesti Raamat 1980. lk 205-209 4. Wikipedia. www.wikipedia.ee 5. Matt Whyman. ,,XY teekond poisist meheks" Koolibri 2002. lk 105 6." Pere ja Kodu" Jaanuar 2001. lk 22-24 7. Artikkel http://www.ivanhoe.com/story/p_newsflash.cfm?storyid=3219 http://www.minut.ee/odd/02/04/04/1548223.shtml 8. Artikkel http://www.tarbija24.ee/?id=91215 9 .I. Kraav, K. Kõiv. 7.kl. inimeseõpetuse õpik 10. Jeremy Stangroom."Väike raamat suurtest ideedest: Filosoofia" Eesti Päevalehe AS 2008. lk 60-61 11. Aivar Ots, uurimustöö 10
uneaega veelgi ning unenappusest tingitud sümptomid süvenevad. Tekib krooniline väsimus, käega löömise tunne, loidus, soov sagedasti midagi magusat või soolast näksida ning ülekaalulisus (Pindmaa, 2011). Teema käsitlemisest koolis Kuna kvaliteetne ja piisava pikkusega uni on inimese igapäeva elus väga olulisel kohal, tuleks juba algkoolilapsi sellel teemal ka teadlikult harida. Selleks sobib väga hästi inimeseõpetuse ja loodusõpetuse tunnid. Lastele tuleb selgitada une olulisust ja seda mis võib juhtuda, kui inimesele on tekkinud unevõlg. Lastele tuleb õpetada ka tervislikke unerutiine, mis sobiksid nende vanusega. Samuti on vajalik õpetada erinevaid uinumise ja hea une nippe. Uuringutega on selgitatud, et keskmises koolieas on lapsed eriti vastuvõtlikud vanemate ja esmatasandi tervishoiutöötaja nõustamisele ja selgitustööle, kuidas õigesti magada ning
Selle nimel hävitatakse üksteist, võidetakse lahinguid ja minnakse surma. Selleta poleks elu. Inimesed kirjeldavad armastust väga erineval moel, kuid kui see on kohal, tunnevad kõik selle eksimatult ära. Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus, just nii ütles A.H.Tammsaare. 5 6 Kasutatud kirjandus „Tõde ja õigus“ I osa 1926 Piibel, Kg 9:9 Inimeseõpetuse õpik 6. klassile http://www.oxforddictionaries.com/definition/english/love http://www.miksike.ee/ http://www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/armastus http://www.amor.ee/Armastus/Armastus_2/erinevates_suhetes/ http://berniesiegelmd.com/ http://barbaradeangelis.com/ http://tvtropes.org/pmwiki/pmwiki.php/Main/WhatIsThisThingYouCallLove 7
(Perekool, 2014) Põhjuseks võib olla asjaolu, et noored ei taha oma kaaslastele valmistada pahameelt või ei olda teadlik passiivse suitsetamise kahjulikkusest. Kas meie koolis on piisavalt tähelepanu pööratud passiivsele suitsetamisele? Kui jah, siis millistes tundides? Enamus õpilasi, 65 ehk 89%, arvas, et meie koolis pole piisavalt tähelepanu pööratud passiivsele suitsetamisele. Ülejäänud kaheksa ehk 11% leidis, et seda on küllaldaselt tehtud. Enamus vastanuid kirjutas, et inimeseõpetuse tundides on neid informeeritud ning üks õpilane leidis, et sellises vanuses, 10.- 12. klassis, pole seda enam mõtet teha. 14 Milliseid sümptomeid on teile tekkinud tubakasuitsuses keskkonnas viibides? (Vaata Joonis 4) Köha on tekkinud 29 õpilasel ehk 40%. Peavalu on esinenud 25 ehk 34% vastanutest. Unisus on tekkinud 13 õpilasel ehk 18%. Iiveldus ja vesised silmad on olnud 12 õpilasel ehk 16%
LAPSEVANEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Referaat Viljandi, 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Vanemlus..........................................................................................................................................4 1.1. Vanemluse liigid........................................................................................................................4 1.2 Vanemlik vastutus Euroopa Liidus ...........................................................................................5 2. Lapsevanemate õigused ja kohustused.............................................................................................6 2.1 Vanemate kasvatuslikud ülesanded............................................................................................6 ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Inimeseõpetuse referaat Rasedus. Raseduse kulg, loote areng, sünnitus. Koostas: Kerli Saluste KM11 Juhendaja: Ann Valang Paide 2014 1 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 Rasedus..............................................................................................................
16,8 23,2. Söömishäiretest ei teata palju midagi. Ainult üks poiss teadis mis on ortorexia. Kokkuvõttes on kõigil veel palju õppida tervisliku toitmise kohta. Uurimustöö kokkuvõtteks saab öelda, et klassikaaslased söövad päris tervislikult, aga nende teadmised tervisliku toitumise kohta pole veel päris head. 11 Kasutatud kirjandus M.Küll, K.Part, K.Kõiv, E.Kiive ,,Tervis minu valikud" 8. klassi inimeseõpetuse õpik. Koolibri, Tallinn 2012 Eesti Tervisedenduse Ühing http://www.tervis.ee Tervisliku toitumise informatsioon http://www.toitumine.ee Millised võiksid olla söögikorrad http://www.treenitargalt.ee/millised-voiksid-olla-soogikorrad- naidistoitumiskava/ Hommikusöök tervislik algus päevale https://www.myfitness.ee/uudiskiri/uudiskiri- 4/hommikusook-tervislik-algus-paevale Rämpstoit teeb lapse paksuks, aga õnnelikuks http://forte.delfi
Tallinna Ülikool Psühholoogia inimeseõpetuse suund Irma Mäss PEREKOND GRIFFIN Perekonna kirjeldus Tallinn 2011 Genogramm Kirjelda piire üksikute perekonnaliikmete, allsüsteemide ning perekonna ja ümbruskonna vahel. Griffinid on hajuspiiriga pere. Neil pole kombeks midagi vaka all hoida ja kõik võivad kõigest ükskõik mis ajal ja kohas rääkida. See on loomulik, et üksteise eest hoitakse saladusi nagu seda teevad näiteks Megan ja Christopher. Samas on see selles eas olevate võsukestele täiesti normaalne käitumine. Naabrid on perekonna jaoks sama lähedased, kui ülejäänud pereliikmed ja nad on perekonna siseste sündmustega alati väga hästi kursis (vahest ka isegi on neil sündmuste käigus oma roll täita). Perekond veedab ka üpris palju aega Loise rikkurites vanematega. Kuigi Carter vihkab Peterit ja kasutab igat võimalust tema alandamiseks. Naabruskonna mehed käivad koos ...
motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre, ta saab haigusest aru ja soovib midagi muuta, tuleb juba süstemaatiline psühhoteraapia - osaliselt kognitiivne, aga rohkem ikkagi pereteraapia. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks liige, kes soovib aidata. Ainult arstid ja psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Anoreksia ravi kestab kauem, kui buliimia oma, sest buliimikud saavad aru, et nad on haiged. Ennetus- koostöö inimeseõpetuse õpetaja või teiste pedagoogidega toitumisõpetuse ja tervisliku toiduvaliku teemade käsitlemisel. Terviseküsitlus profülaktilise läbivaatuse käigus ning kaalu- ja kasvukõvera määramine ja hindamine. Riskirühmadesse kuuluvate õpilaste väljaselgitamine ning nende tervise hindamine ja jälgimine. 12. Kliiniline psühholoogia- Depressioon (sümptomid, ravi, ennetus) Sümptomid- Depressioonist võib kõneleda siis, kui esineb 2 põhisümptomit ja 2
silmas pidama. Moraaliloeng on õpilasele vastuvõetamatu, valmistõdede pakkumine annab vähe. Noorematele lastele tuleks pakkuda lugusid tõsielust, kirjandusest, Piiblist, vanematele fakte ja statistikat, aga ka emotsionaalseid lugusid. Teadmisi anda on kergem, kui suunata õpilast ise mõtlema ja järeldusi tegema, õpitut oma eluga seostama ja rakendama. Õpilase käitumise ja selle aluseks olevate hoiakute ja veendumuste seostamine on inimeseõpetuse võtmeküsimus. See ei tähenda teadmiste alahindamist ka hoiakute ja väärtuste aluseks on teadmised. Ent lisaks teadmistele taotleb inimeseõpetus sotsiaalsete oskuste andmist. Väärtusi ei saa anda edasi inimeselt inimesele ega põlvkonnalt teisele. Tähtsaim on inimese kõnelus iseendaga. Õpetaja saab suunata õpilasi probleeme nägema, nende erinevaid lahendusvõimalusi hindama ning selle alusel oma väärtuste hierarhiat looma. (Õpetajate Leht nr
Inimeseõpetuse Eksam Pilet 1 1.Tervis see on inimese heaolu TERVIS Sotsiaalne heaolu, vaimne heaolu, füüsiline heaolu. Füüsiline tervis on inimese keha heaoluseisund, mis väljendub keha ja selle elundite toimimises ning koostöös. Vaimne tervis on inimese sisemaailma heaoluseisund, mis väljendub mõtetes, tunnetes ja toimetulekus igapäevaste tegevustega meid ümbritsevas keskkonnas. Emotsionaalne tervis on võime kogeda, mõista ja toime tulla mitmesuguste tunnetega. Sotsiaalne tervis on inimese suhetega seotud heaoluseisund, mis seisneb võimes mõista enda ja teiste vajadusi ning inimeste erinevusi. Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste puudumine. Tervis on hea tuju, selged mõtted, hea kehaline enesetunne ja toetavad inimsuhted. Oluline on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervise TASAKAAL. See on hea enesetunde alus. Hea tervis loob tegutsemisvõimalusi nii tän...
vahel filmidest näha. Tegelikult on narkodiiler samasugune inimene nagu sina. Kõige sagedamini ostetakse uimasteid oma sõprade-tuttavate käest. Välimuse järgi ei ole tavaliselt aru saada, kes on narkodiiler. Hoolimata oma tavalisest välimusest on selline inimene kurjategija. 19 Kasutatud materjalid http://www.narko.ee/et http://www.kadrina.edu.ee/kuukaja/2001_09/narkootikumid.htm http://www.terviseleht.ee/200030/30_thai.php3 inimeseõpetuse õpik http://web.zone.ee/killer666/narkootikumid.html 20
2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke riske, seega muutub aina olulisemaks noore enda hoiakute, tervikliku mina-pildi, eneseusalduse ja sotsiaalsete oskuste olemasolu. Noorte hoiakute arenemisel on tähtis roll lapsevanemates ja koolis. Kooli kui kasvatusasutuse rolli suurendamiseks peavad aitama kaasa koolipsühhooloogid, sotsiaalpedagoogid ja inimeseõpetuse tunnid. Uimastite kasutamise vähendamiseks aga peale süstemaatilise töö noorte endiga on vajalik ka lastevanemate kaasahaaramine, nende koolitamine ja nõustamine. Esimeses peatükis räägitakse sõltuvusainete tarvitamisest Eestis. Uimastite kasutamise sagedus tõusis pidevalt 2003 aastani. Allarmeerivaks oli narkootikumide proovimise ja kasutamise sagenemine, samas oli üldisemaks ohuks siiski alkoholi kuritarvitamine. 2007 aastaks
populaarne või mitte. Õpilased üldiselt teavad mida tehakse, kui õpilane jääb kooli territooriumil suitsetamisega vahele. Kokkuvõtteks võin öelda, et Põlva Keskkooli III kooliastme õpilased on tubakatoodete kahjulikkusest teadlikud, aga paljud suitsetavad ikkagi ja ei kavatse suitsetamisest loobuda. 15 KASUTATUD KIRJANDUS Kull, M., Part, K., Kõiv, K., Kiive, E.2012. Tervis-minu valikud. 8. Klassi inimeseõpetuse õpik. Tallinn: Koolibri. http://kiku.hambaarst.ee/robot/95/suitsuvabad-tubakatooted-nuusktubakas-ehk- snuff-huuletubakas-ehk-snus-narimistubakas-gutka-beetel-kreemjas- nuusktubakas http://www.tubakas.ee/reading/snus.htm http://www.kopsuliit.ee/?id=25 http://www.hot.ee/veskur/Tervis/Suitsetamine.htm#_Tubakahaigused http://www.oko.skaut.ee/index.php?id=34 16 Lisa 1 KOOLIÕPILASE ANKEET Tere! Minu nimi on Hanna-Maria Hurt. Olen Põlva Keskkooli 8
3. Waldorflasteaedadest 4. Mis on waldorfpedagoogika 3 2 Waldorfpedagoogika tekkimine Waldorfpedagoogika on humanistlik lähenemine pedagoogikale, millele pani aluse Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner (18611925). Tema nime järgi kutsutakse seda ka steinerpedagoogikaks. Waldorfipedagoogika alla kuuluvad nii lasteaias kui koolid. Waldorfkoolid lähtuvad oma tegevuses antroposoofilise vaimuteaduse ja inimeseõpetuse põhimõtetest. Õpetuse sisu ja maht aineti ning klassiti, samuti metoodilised alused tulenevad lapse arengu hingelise ja füüsilise arengu seaduspäradest. Maailma waldorfkoolid on omavahel sarnased õppekava ülesehituse põhimõtete osas. Waldorf-pedagoogika on seega terviklik, kogu lapsepõlve ja noorust haarav hariduskontseptsioon. Rudolf Steineri pedagoogika inimõpetuslik alus saab märkimisväärset
annaabi.ee 
