Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas Eesti kool on huvitav? (0)

1 Hindamata
Punktid
Koolis käia on huvitav, sest Eesti koolis on õpetamise tase kõrge, iseasi et õppimine võib olla raske. Siinkohal tahaksin välja öelda ka mõtte, et näiteks inimeseõpetuse tundides võiks õpetada ka õppimist. See võib tunduda iseenesestmõistetavana, ometi see pole seda. Õppimine on õpitav. Tunnid on enamasti sisutihedad. Kõige rohkem meeldivad mulle tunnid, kus õppimine toimub läbi mängu. Tavaliselt võtab mängimine aega terve tunni, sellepärast ei saa seda kahjuks teha iga päev ja igas tunnis. Mäng on ainuke õppimise viis, mis ei vaja õpetamist – mängus jäävad asjad iseenesest paremini meelde.
Minu jaoks huvitavad õppeaineid on keemia, geograafia ja inimeseõpetus. Õpilaste huvid on erinevad, mõnele meeldib inimeseõpetus, mõnele matemaatika . Kindlasti sõltub huvitavus ka õpetajast. Hea õpetaja teeb igava aine huvitavaks ja mõne õpetajaga võib muutuda igavaks muidu väga huvitav aine. Huvitavaid aineid on meeldiv ja kergem õppida. Seetõttu on oluline, et õpetaja teeks tunni huvitavaks. Õpilaste oskused on ka erinevad – mõni on matemaatikas helge pea, mõnel jälle on annet kirjutamise peale. Kindlasti mõjutab see ka seda, mis kellegi jaoks huvitav on, mitte ei ole õpetaja üksi vastutav selle eest, kas õpilasel on huvitav või mitte. Kuid õpetajatest sõltub palju.
Kahjuks ei saa kõik õpilased alati aru, kui palju kasulikku koolis õpetatakse. Siiski on kasulikku palju. Näiteks kohustusliku kirjanduse lugemine avardab silmaringi. Ja tegelikult on hea, et kirjanduse lugemine on kohustuslik – sest muidu me ei loeks. Muidu meil poleks aega. Kuna aga tegu on kohustusega, siis me peame selle aja leidma. Täiskasvanuna pole enam aega lugeda ja nii jääksid lugemata paljud teosed. Tegelikult polegi vist ainet, mis poleks vajalik. Me kõik oleme ju erinevad ja koolis on igaühe jaoks midagi. Minust ei saa ilmselt matemaatikut, aga natuke matemaatikat läheb mul ikka elus vaja. Ja keemia tundmine on väga paljudel erialadel vajalik, ükski arst ei saa ilma keemiata ja isegi kodunduse õpetajaks õppija peab tegema keemilisi katseid ja õppima valemeid. Kuna meist enamus veel ei tea, kelleks me täiskasvanuks saades õpime, siis on kasulik õppida kõiki aineid- 5-6 aasta pärast võime vajada teadmisi, mis praegu tunduvad ebavajalikud.
Lisaks õppetööle on kooli programmis ette nähtud käia ekskursioonidel ja õppekäikudel. Veel tehakse koolis näidendeid ja korraldatakse üritusi (klassiõhtud jms). Need kõik on väga põnevad ja heaks vahelduseks tavalistele koolipäevadele. Kokkuvõttes on eesti kool vägagi huvitav ja me õpime siin palju vajalikke asju.
Kas Eesti kool on huvitav #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Õpilaste huvid on erinevad, mõnele meeldib inimeseõpetus, mõnele matemaatika. Kindlasti sõltub huvitavus ka õpetajast. Hea õpetaja teeb igava aine huvitavaks ja mõne õpetajaga võib muutuda igavaks muidu väga huvitav aine. Huvitavaid aineid on meeldiv ja kergem õppida. Seetõttu on oluline, et õpetaja teeks tunni huvitavaks.

Sarnased õppematerjalid

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö
38
doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend.........................................................

Ajalugu
KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE
19
doc

KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE

kätekõverdusi jne. Selleks, et lapsel kujuneks välja harjumus ise aktiivselt ennast liigutada, tuleb teda meie arvates selleks suunata ja õpetada. Liikumisharjumuse tekitamiseks ei piisa pelgalt rääkimisest, kuidas toimida, vaid asjaga tuleb regulaarselt tegeleda. Kuna selle aasta loovtöö üldteema on ,,Oma kool", hakkasime mõtlema probleemidele meie koolis. Uurisime asja lähemalt ning leidsime, et suureks probleemiks on Eesti laste vähene liikumisaktiivsus. Arutlesime, kuidas saaks praeguseid kehalise kasvatuse tunde läbi viia nii, et need oleksid meeldivad kõigile ja kuidas muuta laste liikumisaktiivsust tõusu suunas. Me koostasime küsimustiku ,,Kehalise kasvatuse tunnid läbi õpilaste silmade", mis oli suunatud 7.­ 9. klasside õpilastele (vt Lisa 1). Küsitluse eesmärgiks oli uurida õpilaste arvamust praeguste kehalise kasvatuse tundide kohta. Samuti küsisime, millised võiksid olla tunnid nende arvates

Kehaline Kasvatus ja ujumine
Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem
34
doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? Nagu on teada, et paljudes vene koolides Eestis on

Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse
Õppe kavandamine kordamisküsimused 2015
11
docx

Õppe kavandamine kordamisküsimused 2015

4. Huvi tekitamine õppe-eesmärkide otstarbeka püstitamisega ha küsimuste esitamisega- õpilaste huvi aine vastu suureneb, kui õppimine eeldab neilt aktiivset mõtlemist ning leidlikust. 5. Kokkuvõtvaid märkusi õpitava väärtustamisest sisemise motivatsiooni vahendusel- õpetamisel tuleks kasutada, õppemeetodeid,mis muudavad õppimise meeldivaks ja huvitavaks. Voorus ­ õpilastel on reaalne huvi õppida, neil on huvitav. Puudus ­ õpilased ei omanda õppekavas ettenähtud hädavajalikke teadmisi ega oskusi, kui õpetaja toob välja ainult nö meeldivat. 22. Milles seisneb õpetaja ettevalmistav töö klassis distsipliini kindlustamiseks? Distsipliini olemus, soodsa õpikeskkonna loomine, õpetaja juhtimisstiilid, klassi materiaalse keskkonna loomine, klassi käitumiskorra kavandamine

Pedagoogika
TEKSTID-MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED
45
doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

Vastanuid oli 106 ja mida nad loevad, näitab alljärgnev diagramm. 3 U. Laht, Sõber, kui ostad raamatut. ­ Kultuur ja Elu, 1977, nr 5. 4 M. Hennoste, Tekstide liigid. - Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita, 1998, lk 13. 7 Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilaste ilukirjanduse loetavus Rahvas algab raamatust, meenub koolitundides kirjandusõpetaja öeldud eesti luuletaja Hando Runneli mõte. Hea, et tänapäeval, mil räägitakse, et noored inimesed ei loe, nähtub, et nad siiski loevad. See rõõmustab. Nagu diagrammist selgub, loetakse kõige enam jutustusi, ehk siis koolitundide lugemisvaramusse kuuluvat ja romaane ning novelle. Küllap on niisugused eelistused tõesti pärit koolitundidest, millest nii mõnelgi juhul on saanud harjumus ilukirjandust ,,lausa neelata". Mis siin imestada ­ jutustused,

Eesti keel
HEV koordinaatori roll
15
doc

HEV koordinaatori roll

õppekava järgi, kuid tulemused on ikkagi nõrgad. Oleme kasutanud ka õppenõustamiskeskusest spetsialistide abi. Keeruliseks teebki selle olukorra just see, et koostöö lapsevanematega üldse ei suju. Nii ema kui ka lapse isa hoiavad eemale, tõrjuvad klassijuhataja püüdlusi kokkulepetele jõudmiseks, ei tule kokkulepitud kohtumistele. Õpilane jättis tulemata ka kokkulepitud järelaitamistundidesse. Kool pöördus abi saamiseks juba valla sotsiaaltöötaja poole, kes püüaks ise perega kontakteeruda. Pidasime vajalikuks õpilasele nõustamiskomisjoni suunamist, sest ka spetsialistidelt saime arvamusi, et õpilasele võiks sobida lihtsustatud õppekava või vähemalt eriarsti soovitus viia kogu õpe üle individuaalsele õppekavale. Vajalik dokumentatsioon sai kooli poolt kokku pandud, kuid lapsevanem jäi seisukohale, et tema lapsele pole seda vaja

Sotsiaalpedagoogika
luLUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS
59
pdf

luLUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS

kogumine ja analüüsimine palju lihtsam, ei oleks olnud võimalik tagada, et vastavad praktiliselt kõik küsitletavad õpilased. Isegi kui õpilased oleks oma vabast ajast küsitlust täitnud, oleks kaasnev kiirustamine tõenäoliselt tulemuste tõelevastavust oluliselt kahandanud. Pealegi on enamikul õpilastest niigi vähe vaba aega, paluda neil seda ankeedi täitmisele kulutada oleks olnud vastutustundetu. Seetõttu oli parim lahendus lasta õpilastel ankeeti täita eesti keele tundide ajal, õnneks olid õpetajad sellega rõõmuga nõus. Uurimistöö planeerimise käigus leidsin neli laiemat teemat, mille kohta oleks lugemisharjumustest ülevaatliku töö koostamiseks vajalik õpilastele küsimusi esitada: esiteks vabal ajal raamatute lugemine, teiseks kohustuslik kirjandus, kolmandaks ajakirjandus ning lõpuks Interneti uudisteportaalid ja blogid. Küsimustiku koostamise tähtsaks eesmärgiks oli

Kirjandus
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Ongi üks kuradi nõme tund!!“ Corey tormab välja. „õpetavad“ nii õpetajad kui õpilased üksteist läbi igapäevaste suhtumuslike käitumisviiside. Õpetaja hüüab talle järele: „Ah nii! Kohtume peale tunde!“ Sellest jääb väheks, kui piiritleme õpilase korrarikkumise eraldiseisva teemana, mis puudutab Corey (nüüd juba poole koridori peal) hüüab vastu: „Ei huvita!“ ainult õpilast. Igas koolis võivad samad õpilased käituda erinevates olukordades ja erinevate õpetajatega erinevalt. Õpetaja käitumisel ja õpilase käitumisel on vastastikune mõju nii teine- Väike vahejuhtum õpilasega, kel pole pastakat, muutub vaevuusutavalt suureks märuliks. Ma teisele kui ka alati juures viibivale kaasõpilastest „publikule“.

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun