50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gammex
Õppematerjali autor
SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1
Pere loomisel tuli aina rohkem arvestada noorte endi tahtega. Kiire majanduslik diferentseerumine seadis omaltpoolt piire-kellel sobis kellega paari heita. Vanarahvas arvas, et tüdruk võib mehele minna, kui ta oskas lambakaela paljaks niita, lehma mao ära puhastada ja kanga otsa kinni panna. Poiss võis naist võtta, kui ta jõudis ühe söömavahega käe pealt koorma teibaid teravaks lüüa. Enne pulmi 19. sajandi teisel poolel hakkas pea võõraste abielu kaduma. Seetõttu kadus ka vajadus eelkosjade järele. Nüüd otsustati kosjad juba varem ära nii noorte kui ka tavaliselt nende vanemate poolt. Kosjade tuleku õhtul oli ka põhjust naabreid ja sugulasi külla kutsuda-nii kujunes mõnus koosolemine, kus isamees peigmehega toreda traditsioonilise etenduse andsid. Enam ei olnud ka käsiraha maksmise kommet, kui peigmees tõi pruudile kingituse. Tavaliselt oli see mingi uuem ja moekam asi, näiteks kell või poekleidiriie
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid.
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille
PULMATRADITSIOONID
EESTIS
Referaat
Juhendaja: <õpetja nimi>
Alfred Radcliffe-Brown: Antropoloogia on nomoteetiline ja etnograafia idiograafiline. Universaalsuse taotlus ja makroeetika. Hans Küng: riigid on alati järginud omaenda huve ja alles seejärel mingeid printsiipe nagu ausus, suuremeelsus jne. Globaaleetika - vajalik miinimum ühiseid humaanseid väärtusi, põhimõtteid. Claude Lévi-Strauss ja kultuurirelativism: inimkond kui suur mängur, kes heidab täringuid. (Ühel ajal üks kultuur arenenum, siis teine, aga maailm areneb globaalselt ikka edasi.) Globaaleetika vastandub nt: 1)võõraste põlgamisele 2)"eksootiliste rahvaste idealiseerimisele (glorifitseerimine) anname ise tunnuseid, mis ei pruugi tõesed olla. Antropoloogia põhiline roll on olla globaalne (eristab teistest valdkondadest nagu psühholoogia või ladinaameristika). Tulemused peavad olema võrreldavad teiste samasuguste uurimustega. ,,kultuurilised prillid" see, kuidas oleme harjunud asju nägema.
ilmingud olid tabu. Kes abiellusid ja lapsi ei saanud, said ühiskondliku hukkamõistu osaliseks. Abielurikkumine oli tabu, sõna "truudusetus" ei kasutatud. 3000 a tagasi oli naistel väga vähe õigusi, naised olid meeste vara, nagu ka Vanas Kreekas ja Roomas. Kristus sündis süütust neitsist, ta ei olnud oma elu jooksul ka ise kordagi vahekorras. Vallaliste suhtes oli negatiivne hoiak. Abielu on püha! Õhutati abielluma ja lapsi saama. Mees on perekonnas dominantne, vaieldamatult liidri rollis. Kristlikus traditisoonis eraldati seksuaalsus ja füüsilisus jumalikust Vana ja Uus Testament on siiani väga suur mõjutaja seksuaalsuse juures. Kiriklikult on seks vaid selleks, et järglasi saada, sugu jätkata. Need, kes lapsi ei saanud, mõisteti ühiskonnas hukka.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid