INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG 1. Iseloomusta inimese elujärke. Imikuiga:1 eluaasta, Suudab seista, astuda mõned sammud, üteb lihtsad sõnad Lapseiga: Kuni T: 12-13, P: 13-15, kehaline vaimne areng, õpib liikuma, kõnelema, areneb fantaasia, õpib lugema, kirjutma Puberteedi e. Murdeiga: Lõpeb 17-18, Hormoonid arenevad, ärritavad kergesti, tekib huvi vastusoo poole (esimene armastus) Noorukiga: Kuni 21-22 a, kehaline areng, kehaliselt arenenud Täiskasvanuiga: Varaneküpsus: kuni 36, arenevad võimed max, luuakse perekond
Algab spermide moodustumine, suureneb meessuguhormoonide sünteesimine. Teised sugutunnused: karvade kasv näol, tugev ja hästi arenenud lihaskond, mehele iseloomulik kehakuju, madal hääl. Munandite talitlus kestab tavaliselt kõrge eani (v.a kui mõni haigus/trauma seda enne ei katkesta). Spermide eripärad 1) spermid vajavad arenemiseks keha temperatuurist paar kraadi madalamat temperatuuri. Seetõttu ei paikne munandid kõhukoopas, vaid munandikotis. 2) spermid on kehale võõrad rakud (neis on ülejäänud organismist erinevaid valke), mistõttu ei tohi kokku puutuda verega, vastaval juhul hakkab immuunsüsteem neid hävitama. Seepärast saavad spermid seemnetorukestes arenedes toitaineid ja hapnikku läbi erilise rakkude kihi. 3) moodustuvad pidevalt kogu elu jooksul. Spermi arengutsükkel vältab mehel ~veidi üle kahe kuu(75-85 päeva). Spermi ehitus- pea, vibur ehk saba. Kui kahjustuvad sperme tootvad rakud (kui organismi kahjustavad mürgid), siis normaalseid
2. Munajuhad ( 2 ) ühe juha pikkus 1012 cm ja suundub munasarjast emakaõõne suunas. Juhade avauses on harkjad moodustised e. fimbriad. Need on pikad kiud, mis haaravad munasarjast väljuva munaraku ja suunavad selle munajuhasse. · Ülesanne: munajuhade keskosas on laiend e. ampull, milles toimubki põhiliselt viljastumine. NB! Munasarja ja munajuha vaheline ruum on ühenduses nö. väliskeskkonnaga kõhuõõnega. Munasarjast väljuv põletikuline munarakk võib põletiku üle anda kõhukelmele. Kõhukelmepõletik võib saada eluohtlikuks. Seepärast tuleks kõik munasarjade põletikud hoolikalt välja ravida! 3. Emakas ( 1 ) paikneb alakõhus, on 78 cm pikk, kaalub 50 grammi. Lihaselisel elundil on kaks tähtsamat seinakihti: a) lihaskiht, mis muutub eriti võimsaks raseduse korral loote kaitsmiseks b) väga
Interfaas- ajavahemik kahe mitoosi vahel. Joonis: Rakutsükkel ringina, panna paika mitoos (Väike sektor jagata faasideks (profaas, metafaas, anafaas, telofaas)), G1 faas ja G0 faas, S faas, G2 faas jne G1 faas- vahetult mitoosile (raku jagunemisele) järgnev faas. Siin toimub intensiivne rakkude kasv ja raku struktuuride arvu suurenemine. Selgelt suurenevad raku mõõtmed, kõige selle aluseks on intensiivne valkude süntees. G0 faas e. soikefaas (G1 erand), selles faasis rakud ei jagune, kusjuures jaune misvõime kadu võib olla pöördumatu (nt. inimkehas närvi-, südame- ja vöötlihaskoe rakud) või G0 faasi rakud aktiviseeruvad erandlike vajaduste korral (nt. multipotentsed rakud, mis käivitavad ulatusliku regeneratsiooni ja erinevate rakutüüpide kujunemise [hüdra totaalvigastused]) S faas e. sünteesi faas- toimub DNA kahekordistumine, S faasi lõpuks on ühekromatiidiliste kromosoomide asemel kahekromatiidilised kromosoomid (TÄHTIS!). S faasis suurenevad
Teda ei saa asendada ükski teine hormoon. Insuliineritust reguleerib eelkõige vere glükoosisisaldus. (On haigusi, kus insuliin ei toimi, nagu näiteks diabeedi II tüübi korral). Kehalise töö ajal toodab kõhunääre insuliini rohkem. Kui inimene ei ole päeva jooksul korralikult söönud, siis sööb ta õhtul kodus näljasena kiiresti ja liiga palju, mis viib selleni, et kurnatakse pankrease insuliini tootvad rakud. Pankreas väsib, ega suuda enam toota kvaliteetset insuliini, mille üks tähtsamaid ülesandeid on kindlustada energiarikka glükoosi pääs rakkudesse. Vähemkvaliteetne insuliin osaleb glükoosist rasva sünteesimisel. Siit ka üks põhjus, miks liiga suurte söögivahede puhul kehakaal suureneb. Keha teab, et ei saa niipea süüa ja seetõttu ladestab kogu aeg glükoosi rasvavarudesse.
Biokeemia. (taimed, loomad, seened) 6. Populatsiooni uurivad Ökoloogia, Evolutsionism ja Geneetika. (KULDkogred tiigis) 7. Liike uurib Süstemaatika. (HARILIK Võilill) 8. Kooslust uurib sünökoloogia. (Taimekooslus, loomakooslus) 9. Ökosüsteemi uurib Süsteem-ökoloogia. (Mets, järv, põld, meri, raba, ookean) 10. Biosfääri uurib globaal-ökoloogia. (Atmosfäär kuni 15km, Hüdrosfäär kuni 11km ja Litosfäär kuni 2km KOE moodustavad sarnase ehituse, talitluse ja päritoluga rakud ja raku vaheaine. POPULASIOON - a) ühe liigi isendid, kes asustavad teatud territooriumit. b) isendid, kes ristuvad omavahel vabalt c) isendid kes on isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. N : KULDkogred tiigis KOOSLUS - Hõlmab kõik antud alal esinevad populatsioonid. ÖKOSÜSTEEM - hõlmab antud territooriumil nii elusorganismid kui eluta keskkonna, mis üksteist vastastikku mõjutavad.
Väljapääsu tasapinda piiravad sümfüüsi alumine serv, häbemeluude ja istmikuluude ääred, istmikuköbrud ja õndraluu ning selle tasapinna otsemõõt kulgeb õdraluu tipust sümfüüsi alumisele servale. Kui saadud nelja otsemõõdu keskpunktid ühendada, saame vaagna juhtjoone e. vaagna telje (axis pelvis). Loote liikumine sünnituskanalis toimub vaagna telje suunas. Sünnituskanali moodustavad luuline vaagen, väikevaagna pehmed koed ja vaagnapõhi. Naise vaagna luud on õhemad ja siledamad kui mehe vaagna luud, niudeluude tiivad on rohkem välja pöördunud, ristluu on laiem ja lamedam, istmikuköbrud on teineteisest suhteliselt kaugemal ning õndraluu ulatub vähem ette kui mehe vaagnal. Häbemeluude alumistest harudest moodustunud nurk on naise vaagnal nüri, mehe vaagnal aga terav. Naise vaagna sissekäik on risti-ovaalse kujuga, naise väikese vaagna õõs on painutatud silindri kujuline, samas kui mehe vaagna õõs on lehterjas.
/ RNA-viirus-> RNA viirus+ DNA- ks ehk DNA peremehe oma. Viirustes on 3 tüüpi geene: 1) Geenid, mis kontrollivad peremees raku ainevahetust. Kasutatakse ka tänapäeval laialdaselt biotehnoloogias. 2) Viiruse nukleiinhape sünteesi tagavad geenid. 3) Geenid, mis sünteesivad valke. Viiruste elutsüklid rakkudes: 1. Lüütiline · Massiline viirusasakeste tootmine, millele järgneb raku surm. Jaguneb: a)ÄGE surtevate rakkude arv suur. b)KROONILINE rakud surevad, lüüsuvad. Näiteks AIDS, hepatiit C 2. Lüsogeene · Viiruslik nukleiinhape on DNA-kujul peremees rakus. Iga raku jagunemisega laseb ta end paljundada. Välisteguritest: stress/haigus, valgus ja see läheb lüütilisse tsüklisse, milles viiruslik DNA säilub elu lõpuni. Näiteks herpes, papiloom. Nakatumise viisid viirushaigustesse: 1. Aerosoolne ehk piisnakkus. Näiteks gripp, mumps. 2
Prantsuse-shveitsi psühholoog. o Tema kognitiivse (tunnetusliku ) arengu teooria põhineb bioloogilisel mudelil ja kirjeldab kvalitatiivseid erinevusi väikelaste, laste ja täiskasvanute mõtlemises. o Arvas, et areng on tasakaalustamisprotsessi tulemus, kus mõistus püüab sobitada oma struktuure ümbritsevale keskkonnale. Jaotas lapse arengu 4-le järjestikule astmele: 1.Sensomotoorne arenguaste- 0-2 aastani Imik saab maailmast teada ainult vaadates, haarates 2.Preoperatsiooniline -2-7 aastani Lapsed kujundavad mõisteid ning kasutavad sümboleid (N.keelt) suhtlemise hõlbustamiseks. Sümbolid piiratud vahetu isikliku kogemusega. 3.Konkreetsete operatsioonide aste -7-12 a Lapsed hakkavad mõtlema loogiliselt, klassifitserima mitme tunnuse alusel ja saavad aru matemaatilistest mõistetest. Suudavad rakendada neid
(DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka
Loomades on palju kaltsiumi, taimedes ja seentes aga vähe. Biofunktsioone täidavad valdavalt ioonsel kujul. Na/K kontrollivad organismi veebilanssi. Na seob vett, südame haigetel on Na vaene dieet. Noortel naistel hommikul silmaalused paistes, võib viidata mineraalainete puudusele? K viib vett välja ehk on diureetilise toimega. Mõlemad elemendid vastutavad vere pH eest. Mõlemad vastutavad rakkude pinnalaengu eest. Nõrgad pinnalaengud tagavad närviimpulsid (mV tasandil); spets rakud elektrotsüüdid võivad anda ülitugevaid laenguid ( kaladel kuni 600V). Na on tüüpiline rakuväline element (mis maitsega veri on soolane) K- tüüpiline rakusisene element. Sidumine igapäevaeluga K saame naturaalsest taimsest toidust. Na saame naturaalsest loomsest toidust + soolastest toitudest. Ca lahustumatute sooladena luukoe koostises. Osteoporoos e luude hõrenemine on põhjustatud
231 Worthami Arengu uurimise leht.........................................................................231 Lisa 2......................................................................................................................233 Pikkus ja kaal (tüdrukud/poisid).........................................................................233 Lisa 3......................................................................................................................234 Artikkel Imik vajab lähedust..............................................................................234 Lisa 4......................................................................................................................237 Arnold Gesell Kasvu ja arengu spiraal...............................................................237 Lisa 5......................................................................................................................238 Lapse areng....................
Inimorganism koosneb u 10 000 miljardist rakust. Rakkude põhifunktsioonide järgi eristatakse nt närvi-, lihase-, sidekoe- ja vererakke. Kui hulk sama tüüpi rakke moodustavad rakuühenduse, nimetatakse seda ühendust koeks. Erinevad koeliigid moodustavad omakorda organeid (nt lihas-, närvi- ja sidekude). Rakud Rakud on organismi „ehituskivid“. Meie keha koosneb mitmesuguse kuju ja suurusega rakkudest. Erütrotsüüt (punane verelible) on nende hulgas üks väiksemaid (0,0075 mm), munarakk (0,15 mm) on aga inimese suurim rakk ja nähtav isegi ilma mikroskoobita. Samuti on erinev rakkude eluiga. Leukotsüüdid (valged verelibled) elavad vaid mõne päeva, närvirakud aga kestavad kogu inimese eluaja. Paraku kaotavad nad oma jagunemisvõime juba inimese sündimise ajal. Vaatamata paljudele erinevustele on kõigil rakkudel ka midagi ühist: nimelt on kõigil rakkudel ühesugune ülesehitus. Iga rakk on võimeline ammutama ümbritsevast vedelikust toitaineid,
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
