Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"elujärgud" - 7 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Inimese viljastumine

Inimese viljastumine, embrüonaalne areng ja sünnijärgne areng Viljastumine *Munajuha laienenud osas toimub viljastumine. *VILJASTUMINE on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgnev tuumade ühinemine. *Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo. *Viljastunud munarakk hakkab osadeks jagunema, rakkude mõõtmed koguaeg vähenevad, kuid nende arv suureneb. Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse. Kahe kujuneva rakukihi vahele moodustub vedelikuga täidetud õõs. Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, väline rakukiht hoolitseb areneva organismi toitumise eest. *Nädal pärast viljastumist rakukobar pesastub emaka limaskesta. Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos) 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel mu...

Bioloogia → Bioloogia
121 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Inimese suguelundkond ning areng

Bioloogia kontrolltöö Inimese suguelundkond ning areng MEES *Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on MUNANDID(spermide valmimine ja paljunemine; meessuguhormoonide süntees), aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välimised suguelundid on MUNANDIKOTT ja SUGUTI. *Meessuguhormoonide arenemiseks vajalikud tingimused on: 1) kehatemperatuurist madalam temperatuur 2)ei tohi olla kokkupuudet verega. *Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. *Seemnepurske ajal juhitakse spermid edasi mööda paarilisi seemnejuhasid, mis suubuvad kusepõie lähedal kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spremidele seemnepõikese ja eesnäärme nõre. *SPERMA on meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAINE *Naise suguelunditeks on munasarjad(naissugunäärmed ­ suguhormoonide tootmine, munarakkude valmimine), munajuhad, emakas(lihaseline õõ...

Bioloogia → Bioloogia
91 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Arengubioloogia

3) Arenemine- millegi uue tekkimine, täiustumine a) Otsene arenemine- järglane vanema moodi ( roomajad, imetajad, linnud) b) Moondeline arenemine- järglane erineb vanemast, täiskasvanuks saamiseks toimub moone (kahepaiksed) * Täismoone. Muna ­ vastne ­ nukkumine ­ täiskasvanu (liblikas, mardikad, kahe-ja kiletiivalised) * Vaegmoone. Muna ­ vastne (kestub ja kasvab) ­ täiskasvanu (ritsikad, prussakad, lutikad, kiilid) Toimuvad järjestikused staadiumid ehk elujärgud: 1. Juveniilne staadium ehk noorjärk. Algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Sel perioodil hõlmavad muutused peaaegu kõiki elundkondi: tugevneb tugi- ja liikumiselundkond, areneb edasi närvisüsteem, muutub sisesekretsiooninäärmete töö. 2. Sigimisvõimeline ehk generatiivne elujärk. Toimub järglaste saamine. 3. Vananemise staadium (raugastumine)

Bioloogia → Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
70
ppt

Loodusseadused

lühemad kui soojas kliimas elavatel; Commoneri "seadused" (aforismidena sõnastatud ökoloogia põhimõtted) : 1.kõik on omavahel (biosfääris) seoses / kõik on kõigega seotud 2.kõik peab kuhugi minema / sattuma 3.midagi ei saa võtta kaotuseta / kunagi ei saa tasuta lõunat 4.loodus teab paremini (st. looduse lahendused on parimad); Thienemanni reegel : liigi säilimist ja levimist limiteerivad keskkonnatingimustele tundlikud elujärgud ja fenofaasid *kõik- või ­ mittemidagi ­ seadus : neuroni aktsioonipotentsiaal on alati max amplituudiga ( seoses närvikoe talitlusega) Ülesanded : 1.Too eespool loetletud ökoloogia seaduste / reeglite kohta vähemalt üks näide. 2.Millised keemia ja füüsika üldised seaduspärasused sobiksid siia loetellu? Lisa selgitused ja too loodusega seotud näited. 3.Koosta mõistekaart vähemalt

Loodus → Loodus õpetus
8 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Naised, kes jooksevad huntidega

Sissejuhatus · Elutervetel huntidel ja naistel langevad teatavad hingejõujooned kokku:mõlemal on terva haistmismeel,mängualdis vaim,kõrgendatud pühendumisvõime,uudishimulik loomus,sügavad vaistud,keskenduvad pingsalt hoolekandele ja järglastele. · Ürgnaise arhetüüp-Naise kaasasündinud algloomus,naise sisim pärisloomus, ka ID-päriliku psüühika kogum inimese sünnihetkel,tüüploomus/alusloomus · Normaalne naine ei tunne end jõuetuna,ei kõhkle,julgeb lõpuni minna,ei soovi loobuda oma loovast elust kellegi teise kasuks.Kui naine lõikab end ära eelloetletust,siis on ta ajastu haigus,mida tuleb ette kõigis paigus, kus naisi on orjastatud ja kus ürgloomus sipleb tsivilisatsiooni püügipaeltes. · Eluterve naine on hunditaoiline:võimas,elujõuline,eluandja,ustav,püsimatu · Ürgnaine on kõigi naisterahvaste tervis. Ilma temata pole naiste hingeelul mõtet. Ürgnaine on prototüüpne nain...

Psühholoogia → Psühholoogia
28 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Vaba aja sotsioloogia

Lapsepõlv ja noorus 0 -22 Varane täisiga 23-40 Keskiga 41-60 Hiline täisiga 61-75 Vanadus 76-90 Pikaealisus 91+ Eelseadistused eluetappides ­ noored 10-18 põlvkondade vaheline konflikt Noored täiskasvanud 17-25 eelneva faasi peegeldus ja vabaduse otsing. Vanemate mõjusfäärist väljatulek. Väljakujunenud 23-55 ­ suurenevad vastutused ja teatud rollide võtmine Hilisemad aastad 55+ tervis ja piisav majanduslik stabiilsus. Eluiga vähendavad valikud. Eluiga pikendavad valikud Eluviis, elujärgud ja sugupõlved. Iga ja vanus ­ raske määratleda neid mõsiteid. Elujärkude määratlused on lainenud. Nooruse ja keskea ning keskea ja vanaduse piirid on ähmastunud. Sotsiaalne iga. Lapseiga on lühenenud. "samaealiste kultuur" Huvi mingi asja vastu ­ vanus ei mängi rolli. Sugupõlv ­ vanuserühm ­ teatud aastal või ajaperioodil sündinud. Bioloogiline sugupõlv 25-30 a. ühiskondlik sugupõlv tavaliselt lühem

Sport → Rekreatsioonikorraldus
11 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

kasvukohad. Schelfordi reegel ­ seaduspärasus, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum, s.t. tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. S. r-t käsitatakse kui Liebigi reegli täiendust. Thienemanni reegel ­ liigi säilimist ja levimist limiteerivad keskkonnatingimustele tundlikemad elujärgud ja fenofaasid, nt. taimedel pungad, õienupud ja idandid. Tolerantsuse reegel ­ Seaduspärasus, mille kohaselt mis tahes taksoni isendite levikut piirab ökoamplituud (tolerantsuspiirid) mingi ühe teguri suhtes. Van Valeni reegel ­ Sraduspärasus, mille kohaselt ühesuguse nõudlusega sugulasliikide (või muude taksonite) väljasuremise tõenäosus ajaühikus on võrdne. Vernadski reegel e. aatomite biogeense migratsiooni reegel ­ Seaduspärasus, mille kohaselt keemiliste

Bioloogia → Bioloogia
95 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun