Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimese elu on lõpetamata jääv kool". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valikuid, kiirema, lapseeas, lapsevanemad, konservatiivsed, uskumustega, pihta, teistsugune, minnes, vanematest, selliseks, reisiminevõimed, suurem ring sotsiaalseid kontakte ja arenev võime valida endale läbilöögiks sobiv keskkond -kõik need omadused muudavad lapse enesest lugupidamise realistlikuks. Seega arendavad lapsed vanuses 8 kuni 11 oma mina- arusaama läbi inimestevaheliste suhete. Nende enesekirjeldus peegeldab seda, kui nad kirjeldavad ennast kui „tark“, „loll“, „kena“ või „õel“. Lapsed esimeses ja teises klassis ei oma selgelt negatiivset või positiivset minapilti, siis lapsed algkooli vanematest klassidest suudavad juba täiendada oma otsuseid nii positiivsest kui negatiivsest küljest ja saavad hinnata oma tugevusi ja nõrkusi palju tasakaalukama mina-arusaamaga. Kuuenda klassi laps teab, et kui ta ei ole tugev näiteks kirjutamises, on ta siiski väga hea sportlane, sõber või arvutaja. Ühised suhted akadeemilise mina-arusaama ja akadeemiliste saavutuste vahel ilmnevad, kui lapsed kellel on kõrge akadeemiline mina-arusaam usuvad enda
Steiner- ehk waldorfpedagoogika Steinerlasteaed on haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma. Lähtutakse põhimõttest: mida enam on lapsel eelkoolieas võimalus areneda vabades fantaasiarikastes mängudes ja neid toetavates päeva-, nädala- ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab sotsiaalset suhtlemist j
jõudnud. Viljandi C.R. Jakobsoni Gümnaasiumi ajalooõpetaja Ülle Luisu intervjueeritav oli Pille Valk, kes on on Tartu Ülikooli religioonipedagoogika dotsent, üleriigilise religiooniõpetuse ainenõukogu esimees ning osalenud ka Tartu Ülikooli eetikakeskuse tegevuses. Pille Valgu sõnul ei ole võimalik kiiresti muutuvas maailmas õpilastele kaasa anda valmis käitumisretsepte. Varasemad põlvkonnad ei ole pidanud tegema nii suurt hulka valikuid ja otsustusi, nagu kiirelt muutuv ja järjest mitmekesisem elu tänastelt noortelt nõuab. Seega omandab noore inimese kõlbelise arengu suunamine ja toetamine, tema ettevalmistamine vastutustundlike küpsete valikute tegemiseks erilise tähtsuse. Kuidas tähtsustatakse väärtuskasvatust teistes Euroopa riikides? Võib öelda, et Euroopas on see teema saanud suureks trendiks 80-ndate aastate lõpust alates.
Lõigub ennast terava esemega, lööb pead vastu seina või katkub juukseid. Noor otsib erinevaid väljundeid endasse kogunenud emotsioonidele. Sellist käitumist on kaasõpilastel raske mõista ja sellel võib järgneda kiusamine ja tõrjumine. Lapse edukust koolis ja enesekindlust mõjutab tugevalt kaaslaste tõrjuv suhtumine. Tavaliselt satuvad tõrjutuse alla need, kes millegi poolest teistest erinevad. Põhjuseks võib olla rahvuslik erinevus, teistsugune välimus, õpiedukus, kodune olukord, erinevad füüsilised ja vaimsed puudused ning palju muud. Kui täiskasvanu oskab teistsuguste inimeste suhtes tolerantseks jääda, siis lapsed ei oska oma vähese elukogemuse tõttu neid aktsepteerida. Lapseeast algav sotsiaalne tõrjutus mõjutab inimest tema isiksuse kujunemise kõige tundlikumal perioodil (Kraav, Kõiv 2001). Tõrjutud lastel puudub sageli enesekindlus, julgus ja turvatunne. Neil on
.............................................................22 1.7.2 "Ei mingeid hinnaalandusi!"........................................................................................22 1.7.3 Piits ja präänik..............................................................................................................22 1.7.4 "Kui sa ei..., siis ma..."...............................................................................................22 1.7.5 "Ka lapsevanemad on inimesed!"................................................................................23 2 1.7.6 "Peamine on distantsi hoida."......................................................................................23 1.7.7 Järjekindlusetus............................................................................................................23 1.7.8 Liialt suured ootused.....
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
tingimusteta armastada, õpetada ja hoida. Esmapilgul tundub roll lihtne, kuid kõik meist ei suuda siiski kasvatada täisväärtuslikke inimesi. Huvitav väide on ka see, et „Ainuke harjumus, mis lapsel tohib olla, on see: mitte ühtegi harjumust omada.“ (lk109)T egelikus elus see siiski nii ei ole ja kõigega lapsi harjutada ka ei jõua. Mina vähemalt arvan nii. Suurepäraselt on Russeau põhjendanud põhimõtet, et rääkima peaks lapsega juba sünnist alates õigesti. Lapsevanemad, kes räägivad lapsega pudikeeles, teevad endale karuteene edaspidiseks suhtluseks ja pikendavad laste õigesti väljendamise oskuse aega. „Ta elab ja pole oma elust teadlik.“(lk125) Jah, kahjuks me alla teatud vanuse oma lapsepõlve ei mäleta. „Kui lapsed hakkavad kõnelema, nutavad nad vähem.“(125) Laste eneseväljendus paraneb läbi kõne. Väitel, et laps nutab harva, kui tal kuulajaid lähedal ei ole – vaidlustaksin küll. Lapsi on
(Laasik, Liivik, Täht & Varava 2009, 24). Samas on oluline mitte ainult instrumentaalsed oskused ja loodusalased leksikaalsed teadmised, vaid ka koolieelne väärtuskasvatus. Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus õpetatakse lastele olulisi väärtushinnanguid, mida peetakse antud ühiskonnas oluliseks ning aitavad lastel end ümbritsevat väärtustada. Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus inimene õpib enda ja teiste väärtusi märkama, nende üle arutlema ja oma valikuid põhjendama (Sutrop 2009, viidanud Aavik). Väärtustes väljendub ühiskonna põhjahoovus. Väärtused on uskumuste kogumid, mis suunavad inimeste pürgimusi ja käitumist ning mõjutavad sotsiaalse koostoimimise põhimõtteid. (Hirsjärvi ja Huttunen, 2005, 65). 1.5.2 Õuesõpe ja õueala roll Lapse varajastel ja igapäevastel kontaktidel maailmaga väljaspool maja turvalisi seinu ja sisekliimat on otsustav tähtsus sellele, kuidas ta õpib looduse sisemist olemust tunnetama
HEV koordinaatori roll koolis on kooliti kindlasti väga erinev. Arvan, et suure õpilastearvuga koolides selline koordineerija on ka vajalik ning kindlasti on sellistes koolides ka koordineerimist rohkem kui mõnes väga väikeses koolis, kus tööd ka kindlasti tunduvalt vähem. Meie koolis on HEV koordinaatoriks kvalifitseeritud eripedagoog, kelle esmaseks ülesandeks on teha koostööd kooli erinevate huvigruppidega: aineõpetajad, klassijuhatajad, õpiabirühma õpetajad, õpilased, lapsevanemad, kooli juhtkond, kohalik omavalitsus, maakonna õppenõustamiskeskus. Hariduslikud erivajadused ,,Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid,
Varajase sekkumise (ingl early intervention) all mõeldakse riskifaktoriga sündinud laste arengu jälgimist, erivajadustega laste võimalikult varajast märkamist, mahajäänud või enamarenenud valdkondade (nt füüsiline, sotsiaalne, kognitiivne areng) hindamist ja sobiva arendustöö planeerimist ning teostamist. Seega hõlmab mõiste varajane sekkumine erinevaid tegevusi 0–7 a lapse ja tema perekonnaga ja eeldab tihedat koostööd partnerite (arstid, psühholoogid, pedagoogid, lapsevanemad jt) vahel. Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada lapse perekonda. Lapse arenguks on vajalikud erivajadusest tulenevad lisatingimused (spetsialistid, teenused, abivahendid) ja sisuliselt erineva rõhuasetusega arendustegevus. Varajase sekkumise planeerimisel ja elluviimisel tuleb arvestada järgmisi üldpõhimõtteid: • arendustegevuse alustamine niipea, kui selle vajadust on märgatud,
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilase arengut ja arengupotensiaali, õppimise seaduspärasusi ni
Kas olukord on tekkinud ja püsib pigem lapse või täiskasvanu huvides? 4. Kas lapse käitumine võib mingil moel teisi inimesi, ühiskonda või maailma kahjustada? Kui kasvõi ühele nendest küsimustest on vastus kindel jah on tegemist liigse järelandlikkusega. Elizabeth C. Vinton, M.D. ,,Kuidas piire seada" Piiride kehtestamine tähendab reeglite ja korralduste- raamide määratlemist, mis võimaldavad meil võtta vastu otsuseid ning käituda vastutusvõimeliselt. Lapsevanemad peavad piire seadma, et saavutada kontrolli enda ja laste üle, aja möödudes saavad lapsed 9 kontrolli ka oma elu üle. Vanemad landetavad alguses otsuseid, ajapikku on vaja välja töötada viis, kuidas kontrolli lapsega jagada ning millal see lõpuks lapsele üle anda. Iga lapse jaoks tuleb olla paindlik ja iga ning mitte kasutada samu võtteid nagu eelmisega. Lapsi tuleb korrale kutsuda õigeaegselt, seadma piirid kohatule või ohtlikult
looma tunnused, mis arenesid välja keskkonna jaoks. · Sotsioloogiline teooria ennustab sümbiootilise altruistliku ja iseka käitumise segu, mida me vaatleme loomade ühiskondades. · EVOLUTSIOONI ARENGUPSÜHHOLOOGIA uus elu evolutsiooni arengupsühholoogia distsipliin rakendab paljusid neid evolutsiooni teooria ideid inim- ja lastearengu uurimises. Teoreetikud arvavad, et paljud lapseeas etapid valmistavad inimest ette täiskasvanu eks. · EVOLUTSIOONI KÄSITLUSE KRIITIKA evoutsioonilise mõtlemise probleem on see, et inimkäitumise ülesehituses paistab olevat isegi paindlikum kui teiste arenenud imetajate oma. · SOTSIAALKONSTRUKTSIONISTLIKUD KÄSITLUSED lapsepõlv on sotsiaalne konstruktsioon, mis on rohkem seotud sellega, kuidas inimesed, seda defineerivad. Inimeste hoiakuid lapsepõlve mõjutavad aeg ja kultuur
Headus eneseohverdusena (üldjuhul siis, kui naised saavad emaks) - tavaline tase Olulised on sotsiaalsed normid Tuntakse muret, et kellelegi võidakse haiget teha; tahetakse olla hea, aus Tahekase heakskiitu saada Vägivallast hoidumise moraal Toimub teadmine, et teised on olulised aga mina ka - paljud ei jõua siia tasemeni Inimese arengu käsitlus läbi elukaare Ontogenees: Sünnieelne (prenataalne) - XX (naine) ja XY (mees) Sünnijärgne (postnataalne) Mida vanemad on lapsevanemad ja peale looduskatastroofe sünnib rohkem tüdrukuid ja peale sõda rohkem poisse. Seaduspärasused arengus: Tsefalokaudaalne trend: peast-alla areng Proksimodistaalne trend: seest - välja poole areng Üldiselt spetsiifilisemaks Diferentseerumine - eristumine Integreerumine - ühtne funktsioneeriv tervik 1875.aastal demostreeris embrüoloog ja tsütoloog Oskar Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku
ebameeldivaid fakte elust. Eesmärgiks on aidata last hakkama saada ebaõnnestumiste ja pettumustega, mis elus ette tulevad ning mitte lasta neil ennast negatiivselt mõjutada. (Prepared environment...). Montessori kutsus vabadust "võtmeks arengu protsessile". Kui Maria hakkas laste vabadusest kahekümnendal sajandi algusel rääkima, ei teadnud keegi, millest on jutt, sest tollal olid lapsed küll näha, kuid neid ei kuulatud. Tänapäeval lapsevanemad küll tunnustavad lapse vabadust, kuid sellel ei ole sageli sama tähendus nagu selle oli enda jaoks lahti mõtestanud Montessori. Vabadus ei tähenda, et saame teha ükskõik, mida me tahame, seda eriti kui me oleme lapsed. Lubades lastel teha, mida nad soovivad, surub see neid kapriiside ja emotsiooni 10 põhjal tahetavate soovide valda. Need on aga tihti ennasthävitavad nii enda, teiste kui ka
Üldhariduslikule põhikoolile ei näinud ta alternatiive. Kasvatus on elava tagakiusamine Must kasvatus on antipedagoogika radikaalne suund, kus kritiseeritakse mitte ainult koolikohustust ja koole, vaid kogu kasvatust, eriti seda, mis saadakse varases lapsepõlves oma vanemailt - see on kahjulik ning mõjub lapse isiksuslikule arengule hävitavalt. Kasvatus on alati must (black education) ning teeb lapse sõltuvaks vanemaist, samal ajal kui isiksuslik areng nõuab vanematest eemaldumist. Kasvatuse kahjulikkust ja julmust analüüsivate raamatute hulk on suur. Huviline võib tutvuda selliste autorite töödega nagu E. Braunmühl, L. Mause, K. Rutschky ja K. Zimmer. Kõik nad on ühel meelel, et kogu pedagoogika on must pedagoogika ning valget pedagoogikat ei ole kunagi olemas olnudki. Kasvatus on elava tagakiusamine - nii võib tabavalt kokku võtta Alice Milleri raamatu "Sinu enese pärast" (eesti keelde tõlgitud 2007)
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
◦ psühholoogilised- madal enesehinnang, lapse temperament ◦ lapse-vanema suhted ◦ vanemate omavahelised suhted, ümbritsev atmosfäär ◦ tavaliselt pole tegu vaid ühe põhjusega, vaid põhjuste kombinatsiooniga häirete esinemisesagedus: 1. käitumuslikud, aga v-b ka selle pärast, et need paistavad kõige paremini välja ◦ 7-30% lastel esineb arenguhäireid, oleneb uuringust ja meetodist ◦ häireid tekib rohkem kooli minnes (6-7a), eelpuberteedieas(9-10a), puberteedieas(14-15a) ◦ poistel probleeme rohkem nooremana, tüdrukutel vanemana ◦ poistel tavaliselt rohkem: autism, käitumishäired, enesetapud ◦ tüdrukutel rohkem: söömishäired, depressioon, enese vigastamine ◦ ravimata häire on püsiv, ravides on kerge jagu saada ja lapseea probleem ei pruugi jätkuda Eestis kasutatakse klassifikatsiooniks RHK-10 süsteemi
reaalsust tajuma siis superego ja vähem tähtsaimaks peab id'i Psühhosotsiaalne arenguteooria (vaid k) 1. Usaldus või usaldamatus - sünnist kuni 1,5 aastani kui füüsilised vajadused on rahuldatud, tekib usaldustunne; oluline on suhe emaga 2. Autonoomsus või häbi ja kahtlus - 1,5 kuni 3 aastat toimingud, mis last ei kahjusta ja toetavad autonoomsust (lasta lapsel ise riideid valida, lasta teha valikuid teda suunamata); oluline on suhe perega 3. Initsiatiiv või süü - 3 kuni 6 aastat lapsed hindavad oma võimeid üle, vajadusel seada piire (kui ohustab heaolu) või lasta pettuda; õpib püstitama oma soove nii, et need ei läheks vastuollu sotsiaalsete normidega; oluline on suhe eakaaslasteg 4. Usinus või alaväärsus - 6-12 aastat kompententsuse tunde kasv läbi sotsiaalsete suhete, õpioskuste; mida edukamana laps end tunneb,
sügavuti. Teraapiaid on erinevaid pikemaajalised ja lühiajalised. Pikaajalised teraapiad võivad kesta mitmeid kuid , samas kui lühiajalise puhul võib piisata juba esimesest korrast. Ravi aitab ja toetab patsienti, et too võiks oma raskustega hakkama saada, kuid see ei paranda olnut, sest seda ei saa muuta. 3. KODUKAHJUSTUSE SÜND Kodukahjustuse taustaks olevad psüühilised kahjustused saadakse varases lapseeas, eelkõige ajal, mil laps kasvab abitust imikust umbes kooliealiseks. See kõik mõjutab aga lapse edasist arengut täiskasvanuikka. Laps vajab hoolistust juba esimesest sünni päevast kui ta on täiskasvanust täiesti sõltuv. Ilma vajaliku hoolitsuseta, näiteks hüljatuna sureks ta juba mõne päeva jooksul, külma ja nälja kätte. Lisaks soojale ja 6 toidule vajab iga väike imik veel ka silitusi, kiigutamist, hellitavat kõnelemist ja
Ta rõhutas, enesekontrolli ja enesedistsipliini (eelduseks on see, et organism on terve), reeglitega peaks olema ettevaatlik, lapsele reegleid seada ei tohiks. Lapse õpetamiseks on tal 2 soovitust: - Vaja kasutada mudeleid ja eeskuju- läbi selle õpetada. - Suuliste korralduste asemel teha praktilisi harjutusi. Tegevus + teadmised. · Laste kognitiivne võimekus piiratud- see on tolle aja kohta väga põhjapanev näide. Ta räägib et nende mõtlemine on teistsugune kui täiskasvanutel. · Sünnipärane uudishimu Locke räägib ka sellest, et laste temperament on vanusest olenev. Locke välistab, et on kaasa sündinud. Matemaatikat on vaja individuaalse karakteri tekkeks ja arenguks. Matemaatika tähendus oli teine kui tänapäeval. Täielikult füüsilise karistamise vastu- tänu sellele võib tekkida vastumeelsuse või tahtmatuseni. Locke ideedest on tänapäeval tuntud lause: ,,Keha ja mõistus peavad arenema harmooniliselt koos"
neid, keda nad armastavad. Nad on ääretult sallivad, valmis oma vanematele kõik andeks andma, võtma süü enda peale ning neid mõistma. Kuid nii see ei tohiks olla. Professor Kevin Browne uurimusest selgus, et 84% uuritud kriminaalsetest noortest pärinevad peredest, kus nad on kogenud väärkohtlemist või hooletusse jätmist. See tähendab seda, et meie ühiskonna kriminaalid on tulnud kodudest, kus nad on ise lapseeas ohvriteks olnud. Käesoleva aastatöö uurimuslikus osas olen spetsialiseerunud koolivägivallale kuna koduprobleemide käsitlemist on eetilistel põhjustel raske teostada. Ka puudub mul vastav psühholoogiaalane koolitus väärkoheldud laste intervjueerimiseks. Koolivägivalla küsitluses osales 78 Pärnu linna koolide 3. ja 4. klasside õpilast. Küsitlus viidi läbi laiaulatuslikult Pärnu Vanalinna Põhikoolis ning
Animism- omastatakse eluta objektile elusa omadused. Nt. Päike teeb pai. Tuul toob mingeid asju jne. Elutud objektidel elusa omadused. Saab need omadused, mida laps ise tahaks. Nt. Pliiats kukub vastu maad- saab haiget. Artifitsialism- arvamus, et keegi on asjad valmis teinud. Omadused mis lapsel on/mida ta tahab.Piaget küsib: Kas tuul saab tunda? Laps: ja Piaget:miks Laps:sellepärast et ta puhub, Piaget: kas vesi saab tunda Laps:ja Piaget:miks Laps: sest ta voolab. Lapsevanemad muutuvad animistiks. Laps ei vaata sind normaalselt kui ema/isa ei lähe lapse mõtetega kaasa. naiivne realism- laps ei suuda eristada välismaailma on psüühikast. Näen psühholoogilis sündmuseid nii nagu nad omaksid füsioloogilist eksistentsi. Mõtted oleks nagu kõne ja kuuldavad kõigile. Kui mina näen unenägu, siis näevad kõik seda. Oma mõtetele füüsilised omadused. Stressiga toimetuleku mehhanism nendel suurem, kelle on animistlikumnad pered.
talle jne jne). Kasvab egotsentrism, tõlgendab teise käitumist nii, nagu ta seda ise näha tahab. Suhteid on palju, üks partner korraga, aga neid on palju. Armastus on juhitud egoismist, seotud ,,minaküpsusega". Selleks, et õppida teist armastama, tuleb suhteid egoistlikult õppida. Suhted on olulised, kuna toimuvad kehalised muutused ja paljud neidst on seotud seksuaalvaldkonnaga. 19- aastaselt identiteedikriis. Oluline on vanematest distantseerumine. Identiteedi väljatöötamine käib koostöös sotsiaalse keskkonnaga. Lapse kasvatusstiili (D. Baumeind, 1971, 1991) Viisid, mis on püsivad 4 lapsekasvatusstiilid: 1) Autoriteetne Mõistlik vanemlik kontroll lapse tegevuse üle. Kõrge avastamistegevuse soodustamine (lubatakse riskida, aga kontrollitakse kogu aeg, et ei saaks viga). Kõrge vanemlik soojus (suhted, emotsioon). Ootused on kõrged aga lapsega arvestavad. Need
omavahel lugemisest ja soovitavad üksteisele raamatuid. See loob ühised huvid ja nii saab võrrelda arusaamu kirjandusest või mõnest teemast, on, millest rääkida. Aavo Kokk, Eesti Päevalehe ajakirjanik, on öelnud artiklis ,,Siiani käivad külmavärinad" (05.11.2008), et ühine kogemus liidab meid ja aitab edasi mõelda, koostööd teha. Rõõmustab teadmisjanu 46 %. Tahaks arvata, et niisugune suhtumine on omaalgatuslik. Et osatakse valida ja vajadusel nõu küsida, et seejärel ise valikuid teha. Võrdlus veebist lugemise ja paberkandjal lugemise vahel. 25 Veebist lugemise poolt oldi seepärast, et see on käepärasem, mugavam, info on ainult ühe kliki kaugusel. Seal on näha teiste arvamusi loetu kohta. Ei nõua materiaalseid kulutusi. Kõiki ajalehti ei jõuta koju tellida, aga veebis on neid võimalik igal ajahetkel lugeda. Seal uuenevad uudised pidevalt.
ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu j
Uskus, et need neli printsiipi töötavad koos. Locke rõhutas: *) enesekontrolli *) enesedistsipliin, eelduseks on see, et organism on terve. Muidu ei saa sellest rääkida. *) reeglid, nendega peab olema ettevaatlik. Lapsele ei tohiks reegleid seada. Laste õpetamiseks on tal kaks soovitust: 1) vaja kasutada mudeleid ja eeskuju, 2) suuliste korralduste asemel teha praktilisi harjutusi. Ehk siis tegevus + teadmine. *) laste kognitiivne võimekus piiratud. Pmst, et nende mõtlemine ja taju on teistsugune kui täiskasvanutel. *) sünnipärane uudishimu. Locke räägib ka sellest, et laste temperament oleneb vanusest. Seega kui on vanusest tingitud, siis Locke välistab, et temperament on kaasasündinud. Matemaatikat on vaja individuaalse karakteri tekkeks ja arenguks. Ta on ka täielikult füüsilise karistamise vastu. Tänu sellele võib tekkida vastumeelsus ja tahtmatus. Locke ideedest on tänapäevani tuntud see teooria, et keha ja mõistus peavad arenema harmooniliselt koos
väga loomingulised isikud. Võimalikud on ka väärarengud, kus laste liigne enesekindlus ja piirangute mittetajumine toovad kaasa korvamatuid eksimusi. · Vanemate armastus koos rangete piirangutega kaldub kujundama lastel sõnakuulekust, allumisvalmidust ja kohanemisvõimet (st nad kuuletuvad hõlpsasti vanemate nõuetele). Kuid tavaliselt jääb sellistel lastel puudu loovusest ja initsiatiivist. Nad on ka liiga sõltuvad oma vanematest. Vanemlikule ülemäärasele hoolitsusele ja tegevuse korraldamisele on võimalik ka vastupidine reaktsioon. Sellise kasvatusstiiliga peredes võib sageli ette tulla juhtumeid, kus nooruk hakkab vanemate tõekspidamistele ja väärtustele vastu. Äärmuslikel juhtudel tuleb ette isegi kodust ärajooksmist. · Kõikelubatavuse ja vaenulikkuse kombinatsioon kaldub lapsel soodustama vaenulikkust, agressiivsust ja psühhopaatilisust
tulek olla valguskiir, väljapääs. Ent seda vaid juhul, kui neist kasvatada loojad, mitte hävitajad. Seda kõike võib ka mitte uskuda ning ametkondade poolelt, kes tunnistavad vaid klassikalisi teadusuuringuid, ilmselt see nii ongi. Tõsiasja, et lapsed ja lapsepõlv on teistsugused, tunnistavad aga praegu ka arenenud maade akadeemilised ringkonnad. Nii on loodud terveid teadussuundi toimuva uurimiseks. Miks on lapsepõlv teistsugune? Maailm, millesse sünnivad tänased lapsed, pole kunagi enne niisugune olnud. See hakkab vormima inimest, kes maistest asjadest veel midagi ei tea. Hetkeks tasub peatuda ka sellel, kuidas laps sellest ilmast teateid saab ehk kuidas kujuneb tema teadvus. Laps on avatud meel, kirglik kogemuste otsija, kelle teadvuses pole veel kinnistõdesid, eelarvamusi ega uskumusi. Ta võtab kõike vastu ehedalt. Tänaseks lapsepõlvemaastikuks on peamiselt inimese loodud kunstlik ja kiiresti muutuv
ARENGUPSÜHHOLOOGIA on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengu ja muutuste mustreid läbi kogu elu. on tihedalt seotud teiste psühholoogia harudega: üldpsühholoogia sotsiaalpsühholoogia õppimis-ja õpetamispsühholoogia suhtlemispsühholoogia MÕISTED ARENGUPSÜHHOLOOGIAS Terminitel kasvamine, areng ja küpsemine on mõningal määral kattuv tähendus KASVAMINE on aluseks igasugusele arengule sünnieelsest perioodist kuni täiskasvanuks saamiseni. Seostub eeskätt ( keha mõõtmete suurenemisega) füüsilise arenguga : keha välismõõdud, elundite, organite areng. Katariina Soo "Kui ma olin väike, vaatasin, kuidas kasvavad suured. Nüüd olen ma ise suur ja vaatan, kuidas kasvavad väikesed." ("Omalooming") ARENG osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes. Kasvamisega kaasnevad muutused ka organismi omadustes, funktsioonides või käitumises. Arenguga seonduvad muutused toimuvad kogu eluea jooksu Kolm arenguaspekti on:
Düssotsiaalne isiksus. Spetsiifilised isiksushäired. Düssotsiaalne isiksus rängad vastuolud inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel. (kalduvus süüdistada, madal agressioonilävi jms) Tõsine täiskasvanu eas pandud diagnoos. Attention deficit/hyperactivity disorder aktiivsus ja tähelepanuhäire, kuulub hüperkineetiliste häirete alla. F90.0. Psühhiaater diagnoosib. Hüperaktiivsus- pole küll diagnoos. Conduct disorder käitumishäire. Lapseeas alanud käitumis ja tundeelu häirete all (eelmine ka). F91 korduv ja püsiv düssotsiaalne, agressiivne või delinkventne käitumine. Behavior problems/difficulties käitumisprobleemid/raskused probleemne käitumine Probleemne käitumine hinnanguvabalt kirjeldatakse indiviidi käitumis. Probleemne käitumine on igasugune käitumine, mis tekitab raskusi, st takistab õpilase või klassi normaalset tegevust, või viitab raskuste olemasolule, st
Kui hästi me toime tulime? Mida saanuks teha paremini? Kas me saavutasime oma eesmärgi? Mida me õppisime?" Siin saab arendada kriitikameelt. Aidates last tema enda loomingu analüüsimisel, julgustame teda ühtlasi kriitiliselt arvustama stamploosungeid, väljakujunenud arvamusi ja varjatud mõjutajaid, mis on osa meie keskkonnast. 1.3.2 Loov laps Lapse loova mõtlemise kujunemise mudel põhineb kolmel vastastikku seotud komponendil: lapsevanemad (kui eksperdid), lapse kasvamise keskkond ja laps. · Lapsevanem lähtuvalt oma eelnevatest kogemustest, isiklikest eelistustest, väärtushinnangutest, hariduslikust ja erialasest ettevalmistusest, kultuurilisest taustast jpm. otsustab lapse ebatavalise (statistiliselt harvaesineva) mõtlemise/tegevuse tulemuse üle (idee, probleemi lahendus, ese, pilt, jne.) Kuivõrd lapse tegevuse tulemus on loov produkt, sõltub pigem sellest, millisel määral antud
Uurimus (2013.a): 2-aastasena enne 32 rasedusnädalat sündinud enneaegsetest 35% ei ole probleeme; 5% kognitiivse arengu; 10% kõne arengu mahajäämus; 1% kuulmisprobleemid. Scarr-Salapatek & Williams (1973) ütlevad, et enneaegsed vajavad rohkem suhtlemist. Werner ja Smith, 1982, leiavad enneaegsete laste kohta, et poisid on riskitegurite suhtes tundlikumad. Siiski on kaitsvad tegurid: õnnelik perekond, asendushooldajate olemasolu, puudub pikk lahusoleks vanematest, piisav vanusevahe õdede-vendadega, vaesuse puudumine. Imiku kognitiivsed võimed 60ndatel leiti, et imikud on võimelised keskkonna stiimulitele vastama. Meeled funktsioneerivad: kuuleb, näeb, vastab puudutustele, tunneb maitset, lõhnu. Valikuline tähelepanu valgusele, kõvale häälele. Imikute uurimine: Mitteverbaalse käitumise (nt luti imemise mustrid) intensiivsuse, pea pööramise, pilgu suuna jm jälgimine, nt missuguseid stiimuleid eelistab;
annaabi.ee 
