Kiili Gümnaasium Referaat Hiiumaa Kairo parts 8b klass Kiili 2011 Contents 1. Hiiumaa 2. Name 3. History 4. Transport 5. Kõpu lighthouse Hiiumaa Hiiumaa (Finnish, Hiidenmaa, German Dagö, Swedish Dagö, Danish Dagø) is the second largest island (989 km²) belonging to Estonia. It is located in the Baltic Sea .north of the island of Saaremaa ,a part of the West Estonian archipelago. Its largest town is Kärdla. Name Hiiumaa is the main island of Hiiu County, called Hiiumaa or Hiiu maakond in Estonian. The Swedish and German name of the island is Dagö (day isl...
ESTONIAN UNIVERSITY OF LIFE SCIENCES Institute of Economics and Social Sciences BOOK REVIEW ("Marketing" , Eric N. Berkowitz, Roger A. Kerin, William Rudelius) (Pages : 15-23) Prepared: Kadri Tamm, MF-I-4 Instructed: Jane Tammeorg Tartu 2009 Marketing Basics for the Small Business Marketing is the wide range of activities involved in making sure that you're continuing to meet the needs of your customers and getting value in return. Marketing is usually focused on one product or service. Thus, a marketing plan for one product might be very different than that for another product. Marketing activities include "inbound marketing," such as market research t...
Kivi-Vigala Basic School Actor John Travolta Katre Amann form 9 Instructor: Anne-Mai Tammeleht Kivi-Vigala 2009 John Travolta Birth name: John Joseph Travolta Nickname: Bone (as a child) Born in: Englewood, New Jersey Nationality: American Career: Hollywood Actor Height: 6' 2'' (1.88m) John Travolta is one of the highly successful actors in Hollywood, who made an impact even after a string of flops. John Travolta is known for his dancing and singing skills as well. His ''never say die'' spirit pulled him through the toughest times in his life. Credited with some blockbuster hits like Saturday Night Fever, Grease, Pulp Fiction, Look Who's Talking, Face Off, Ladder 49, etc. John Travolta is definitely one of the most respected actors in Hollywood. Childhood and Early Years John Travolta was bor...
School name THEATRES IN TALLINN Term Paper Compiler: Tallinn 2013 Introduction Tallinn is the capital city of Estonia. In Estonia there are many theatres. Tallinn has 8 theatres. Most of them are located in the Old Town or near the Old Town. These 8 theatres are: Estonian National Opera, Tallinn City Theatre, Estonian Drama Theatre, Estonian State Puppet & Youth Theatre, Russian Drama Theatre, VAT Theatre, Theatre NO99 and Von Krahl Theatre. Estonian National Opera The song and drama society `'Estonia'' was founded in 1865. Play-acting started in 1871. The following theatre activites were relatively haphazard, theatre as a tradition really came into being since 1895, when the society began to direct song plays, folk plays and comedies, usually with singing and dancing; in the start of the XX century already saw more serious drama on the stage. In year 1906 Paul Pinna a...
Inglise keel kui normitud kirjakeel Enn Veldi, Tartu ülikooli inglise filoloogia õppetooli dotsent Oma Keel 2001, nr 1, lk 20-27 Referaat Tartu 16.03.2014 Inglise keel ei ole riiklikul tasemel normeeritud. Keelekorralduslikku akadeemiat on püütud luua nii Ameerikas kui Suurbritannias, aga see ei ole õnnestunud. Inglise keelt normeerib tegelik keelekasutus. Standardiks peetakse erinevates ringkondades nii tavainimeste poolt igapäevaselt kõneldavat keelt kui eliidi lihvitud keelekasutust. Aastal 1417 hakkas kuningas Henry V ametlikus kirjalikus suhtluses kasutama inglise keelt varasema prantsuse keele asemel. Siis algas inglise kirjakeele ühtlustamine. William Perry ,,The Royal Standard English Dictionary" (,,Kuninglik stan...
INGLISE KEELE LAENUD EESTI KEELES 1 Table of Contents SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. PERIODISEERING.....................................................................................................4 2. LAENAMINE..............................................................................................................5 3. MUGANEMINE..........................................................................................................5 3.1 Laenude häälik- ja kirjakuju muganemine.................................................................6 3.2 Rõhk...........................................................................................................................6 3.3 Võõrapärased häälikud...............................................................................................6 4. SÕNAD JA NENDE T...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Annika Vesselov Inglise laenud eesti keeles Referaat Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Inglise keelest laenamiNE JA SELLE põhjused.....................................................4 2. Mugandamine..................................................................................................... 6 2.1. Mugandamise mõiste ja moodused..............................................................6 2.2. Mugandatud sõnade käänamine ja pööramine.............................................7 3. Tsitaatsõnade kasutamine.................................
Tartu Ülikool Inglise keele mõjud eesti keelele Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................... 3 Inglise keelest laenamise peamised põhjused .................................................... 4 Tsitaatsõnade kasutamine ........................................................................... 5 Mugavdamine ........................................................................................ 6 Muutused sõnade tähendustes ........................................................................ 7 Kirjandus .............................................................................................. 9 2 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud Tiina Leemets...
Eesti keele nõrk oskus noorte seas Referaat Timo Aas KIRJANDUSE LUGEMINE NOORTE SEAS ,,Kohati antakse koolides endiselt kohustusliku kirjandusena Moliere'i, Oscar Wilde'i või ,,Gilgamesi" lugeda. Originaali asemel loetakse läbi kas lühikoomiks või laaditakse Internetist alla lühikokkuvõte. Kui klassika on lugemata, ei teki kultuuri-, ajaloo- ega geograafiatunnetust, mis veel olulisem, ei teki sõnavara" (Arrak, 2012). ,,Raamatute lugemine on samuti oluline, ent seda õiget ja head kirjandust on muu kireva seast võhikul raske üle leida. Laste keele mitmekülgsust aitab arendada vanem ja keerukama keelega raamat, mida ette lugedes võiks laps kogu aeg küsimusi esitada" (Ots, 2012). Viimaste aastate kirjanditeemad on loodud põhimõttel, et selle kohta oskab tänapäeva noor ikka paar seostatud lauset moodustada. Kuid teemad peaksid lähtuma mingil määral ka ilukirjandusest, väidab Arrak (Arrak, 2...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium XHB Klass Daniel Rinso Eesti keel ja teised keeled Referaat Juhendaja: Reet Sai Pärnu 2012 1 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti keel................................................................................................................................4 Inglise keel.............................................................................................................................5 Hiina keel...............................................................................................................................6 Noorte idee: hiina keel igasse Eesti kooli..........................................................................7 Lõpetu...
Katrin Reimus ,,Kus tramm ei käi" Referaat Koostas: Tallinn 2009 Sisukord Katrin Reimus............................................................................................................................. 1 ,,Kus tramm ei käi"..................................................................................................................... 1 Referaat.......................................................................................................................................1 Koostas: ......................................................................................................................................1 Tallinn 2009................................................................................................................................1 Sisukord....................................................
XXX KESKKOOL NIMI XI klass Thomas Edward Lawrence REFERAAT 2013 SISUKORD SISUKORD…………………………………………………………………………... 2 SISSEJUHATUS……………………………………………………………………... 3 1. KES ON THOMAS EDWARD LAWRENCE?…………………………….............4 2. ARAABIA LAWRENCE ........................……………………………………..……5 KOKKUVÕTE……………………………………………………………………….. 6 KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………………………….. ..7 2 SISSEJUHATUS Antud referaadis on info Araabia Lawrence-ist, kes oli briti sõjaväe ohvitser. Kuna referaat on kokkuvõtlik terviktekst, siis seda on edaspidi hea vajadusel kasutada ja kirjutan sellel teemal, sest ajaloo tunnis tuli valida teema ja Lawrence-i foto jäi mulle koheselt silma ning otsustasin temast kirjutada. Referaadi kirjutamisel loodan teada saada: kes on Thomas Edward Lawrence täpsemalt, kuidas ta on seotud Esimese Maailmasõjaga ja miks teda tuntakse Araabia Lawre...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond instituut osakond Nimi LAEN- JA TSITAATSÕNADE PÄRITOLU JA KASUTAMINE Referaat Juhendaja Egle Pullerits Tartu AASTAARV SISSEJUHATUS Minu töö eesmärgiks on selgitada, kust pärinevad eesti keelde laenatud sõnad ning kuidas tuleks laen- ning tsitaatsõnu kasutada, et nad vastaksid õigekirja reeglitele. Töö jaguneb kolmeks suuremaks peatükiks. Esimeses peatükis räägitakse, mis üldse laen- ja tsitaatsõnad on. Teises peatükis uuritakse sõnade päritolu ja kolmandas, kõige mahukamas peatükis vaadeldakse sõnade kohanemist eesti keelde ning praeguseks välja kujunenud õigekirjareegleid. Peamisteks allikateks on kolm artiklit. Kaks neist on Tiina Leemetsa artiklid ,,Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles" ja ,,Mullivann, peenema nimega jaccusi" ni...
Eesti Lennuakadeemia Eesti keele häälikuortograafia probleeme Referaat Reigo Tamm Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2009 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks olen valinud ,,Eesti keele häälikuortograafia probleeme". Teema valikut kaalusin pikalt, kuid lõpuks otsustasin selle teema kasuks, kuna tundus et mul endal võib häälikuortograafiaga kõige enam probleeme olla. Oma referaadiga soovin ma anda oma kaasõpilastele väikese ülevaate eesti keele õigekirjast ja sellega kaasnevatest reeglitest.Allikatena olen kasutanud erinevaid artikleid internetist. 1 Võõrsõnade õigekiri 1.1 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad Keelendid jagunevad kolmeks: tsitaatsõnadeks, võõrsõnadeks ja omasõnadeks. Tsitaatsõnad on võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis ja neid kirjutatakse selliselt nagu nad on oma algses keeles.Nende sõnade häädlus peaks sar...
Indiaanirahvad: Wiyotid Referaat Jaanika Üprus XII B Wiyotid on indiaanirahvas, kes elavad California osariigis Humboldti lahe lähedal. Wiyoti hõimus elab teadaolevalt umbes 450 inimest. Nad on jagatud erinevatesse hõimudesse nagu näiteks Wiyoti hõim, Bear River Band of the Rohnerville Rancheria, Blue Lake Rancheria, ja the Cher-Ae Heights Indian Community of the Trinidad Rancheria. Nende põhikeelteks on inglise ning Algic (algonkini-ritva keelkond). Kultuuriliselt on see hõim kõige sarnasem Yuroki hõimuga, sest nad kasutavad sama keelt hõimude maad asetsevad lähestikku. Viimane põline Wiyoti keele kõneleja suri aga aastal 1962, nende valitsus tegeleb hetkel keele päästmisega. Lastele õpetatakse Algicut juba tavaliselt enne kooli, kõige tõhusamaks õppevahendiks peetakse laulmist ja trummimängu. Nende kultuuri teine huvitav aspekt on rituaalid. Neist kõige olulisem on Maailma Uuendamise tseremoonia, mis toimub...
Lilleküla Gümnaasium Johannes Aavik Referaat Koostaja: Madis Karu Tallinn 2019 Sissejuhatus Johannes Aavik on justkui esimene Eesti keeletehnoloog ja seega eesti keele arengus väga oluline inimene. Selle referaadi eesmärgiks on tutvustada Johannes Aavikut ja uurida rohkem tema tööst. Lisaks saada teada, kuidas ta mõjutas eesti keelt ja millega ta täpsemalt oma elu jooksul tegeles. Elulugu Johannes Aavik on sündinud 8. detsembril 1880 Randvere külas, Saaremaal. Ta suri 18. märtsil 1973 Stockholmis ja maeti sealsele metsakalmistule . Aavik oli eesti keeleteadlane, tõlkija ja esseist. Kuressaares õppis ta mitmes koolis ja tema huvi emakeele vastu sai alguse Kuressaare gümnaasiumis. Keeleõpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, ning viimase lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. “Aavik oli läbinisti filoloog, aga mitte eesti filoloog...
Mida peab teadma keeleõpetaja õpetades kakskeelseid autismispektri häirega lapsi. Referaat. Tiina Liiv Autismispektri häirega lapse kasvatamine ei ole üheski olukorras kerge. Lisapingeid lisab aga see, kui selline laps kasvab kakskeelses perekonnas. Lapsevanemad on tihti mures, et kuidas mõjub kakskeelsus sellist noort. Kui lapsel on juba kujunenud keeleprobleemid, siis kahe või enama keele kokkupuutumisel tekib veel suurem segadus. Selliste muredega pöördutakse erinevate spetsialistide poole, et saada abi. Spetsialistid annavad lapsevanematele asjakohast abi toetudes uuringupõhisele teadusele. Shannon Lewis kirjutas 2018. aastal Ameerika kõnekeele ja kuulmise ühingu uuringust, et kuidas sellised vanemad leiavad abi Ameerikas. Uuriti just erinevates artiklites kajastatud näpunäidetest nii v...
Tõrva Gümnaasium Klaarika Ilisson 10a klass Malta Rahvastik Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2013 Sissejuhatus Minu valitud referaat Malta kohta sisaldab informatsiooni Malta riigi, keele, rahvastiku, religioonide ja muu kohta. Malta kohta internetist küll palju eesti keelset informatsiooni ei leidnud, sest rohkem oli inglise keeles, aga see-eest leidsin teiste tehtud töid, kust sain samuti informatsiooni, mida kasutada. Malta üldandmed Pindala: 316 km2 Rahvaarv: 371 000 Pealinn: Valletta Keeled: malta, inglise Rahaühik: malta liir (MTL) Riigitähis: M President: Guido de Marco Iseseisvus: 21. september 1964 Ajavöönd: maailmaaeg +1 Riigihümn: L-Innu Malti Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest Malta saarest, Gawdexi (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saares...
Küsimused sissejuhatus erialasse kohta 1. Milline on tähise MK13-TE1 tähendus? MK on müügikorraldus, 13 on õpingute alustamise aasta, T on tsükli või töökohapõhine, E tähendab eestikeelset õpet, 1 rühma nr. 2. Kuidas on Teko direktori nimi? Direktori nimi on Meeli Kaldma 3. Kuidas on kaubandusvaldkonna juhtivõpetaja nimi? Kaubandusvaldkonna juhtivõpetaja nimi on Aive Antson 4. Mis on teie õppekava nimi ja nr? MÜÜGIKORRALDUS, kood 81313. 5. Mitu tundi on 1 ÕN (õppenädal) ? 1ÕN sisaldab 40 õppetundi 6. Mitu ÕN (õppenädalat) on Sinu õpitava kursuse ainemaht kokku? õppekava maht keskhariduse baasil on kaks õppeaastat 80 õppenädalat 7. Mida tähendab moodul? Müügikorralduse õppekava moodul on õppekava terviklik, eesmärgile orienteeritud ja hinnatav sisuline ühik, mis koosneb õppeainetest või nende osadest või erandjuhul ühest õppeainest. 8. Mida tähendab töökohapõhine õpe? Et ...
Individuaalne töö nr 2 2.1 Otsing andmebaasidest Compendex Engineering Village platvormil. 2.1.1 Leia kompleksotsinguga Quick Search artikleid teemal Thermal Treatment of physical properties of polyethylene. a) ,,All Field" leidsin 158 kirjet b) ,,Ei controlled terms" leidsin 1 kirje 2.1.2 Leia Tehnikaülikooli teaduri Malle Krunksi Artikleid andmebaasis Compendex. a) Leidsin 55 artiklit 2.2 Otsing andmebaasist ProQuest Science Journal 2.2.1 Leia Jim Browni artikkel Tools of jobs a) Jim Brown juhatab Tech-Clarity Inc. In Media, Pa. b) Kasutasin Basic Search otsingut, kuhu sisestasin artikli nime. Leidsin ühe artikli, kus avades oli Abstract (referaat) ja Full text (täistekst). Täisteksti alt leidsin infot autori kohta. 2.2.2 Ava andmebaasi ProQuest tesaurus: Advanced Search/Thesaurus a) Laiemad märksõnad: aquatic ecosystems (vee ökosüsteemid), ecosystems (ökosüsteemid), freshwater ecosystems (ma...
Tartu Ülikool Haridus- ja sotsiaalteadusteosakond Haridusteaduste instituut Kui kaua oleme me olnud eestlased? Referaat M.P Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2014 Sisukord .............................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1. Eesti, Eestimaa, eestlane, eesti keel..................................................................................................4 1.1. Sõna Eesti päritolust................................................................................................................. 5 1.2. Maarahvas ja...
EBS GÜMNAASIUM UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE Juhend Tallinn 2008 Sisukord Õpilaste uurimistööde liigid................................................................................................ 3 Teadustööle esitatavaid nõudeid......................................................................................... 4 Kirjutamise stiilist............................................................................................................... 4 Töö vormistamine............................................................................................................... 5 Õpilasuurimuse struktuur.................................................................................................... 7 Tsiteerimine ja refereerimine.............................................................................................. 9 Viitamine......................................................................
Järvamaa kutsehariduskeskus Põllumajandus 4.kursus nimi Karjäärivõimalused minu erialal Referaat Juhendaja: Järvamaa 2018 Sisukord: 1. Tiitelleht 2. Sissejuhatus 3.CV1 4.CV2 5.CV3 6.Kokkuvõte 7. Motivatsioonikiri 8. Kasutatud alliakad Sissejuhatus Otsisin sobilike töökohti õppetöö eesmärgil, aga kunagi plaanin kindlasti oma ettevõtte teha. Seasöötade müügikonsultant SF PANDIVERE OÜ Töö kirjeldus Ootame Sind oma meeskonda, kui Sa armastad AKTIIVSET müügitööd ja sul on AKTIIVSE müügitöö kogemus. Tööülesanded: * aktiivne seasöötade müügitöö, söödaratsioonide koostamine * uute klientide leidmine ja nõustamine * kliendi konsulteerimine ning parima lahenduse leidmine * klientide külastamine Nõu...
Tartu Ülikool SÕNADE ARV EESTI KEELES JA SÕNAVARA AJALUGU Referaat Tartu 2014 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud eesti keeleteadlase Huno Rätsepa raamatu ''Sõnaloo raamat'' peatükkide ''Kui palju on eesti keeles sõnu?'' ja ''Eesti keele sõnavara ajaloo põhiprobleeme'' põhjal. Referaadi eesmärgiks on näidata, kas saab teada eesti keele sõnade arvu, mis probleeme tekitab sõnade üle lugemine ning kust eesti keele sõnavara pärit on. Referaat koosneb kahest erinevast teemast: sõnade arvust eesti keeles, kuidas ja kas üldse on võimalik teada saada täpne sõnade arv ning eesti sõnade ajaloo probleemidest. Sõnade arvu määramise probleemid Probleem ei seisne ainult selles, et sõnu on palju ning nende loendamine võtab palju aega, vaid enamasti selles, et sõnadel eesti keel ja sõna on erinev sisu. Keeleteadlased üritavad mõista, kas eesti keele all on mõeldud eesti kirjakeelt ehk raamatutes, meedias, koolis kas...
Eesti Lennuakadeemia Eesti keele häälikuortograafia probleeme Referaat Juhendaja Karin Kaljumägi Sisukord Referaat.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad.............................................................................................. 4 Häälikute õigekiri...........................................................................................................4 Lõppsilbi kirjutamine..................................................................................................... 6 Tuletised.........................................................................................................................6 Kaashäälikuühendid..........
KURESSAARE GÜMNAASIUM IX Klass Eliis Mets Johannes Aavik Referaat Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2013 SISUKORD 1. Sissejuhatus Johannes Aavikust………………………………………………………… 3 2. Elulugu ………………………………………………………………………………. .. 4 3. Õpingud ………………………………………………………………………………… 5 4. Töökohad ……………………………………………………………………………….. 6 5. Keeleuuenduse mõju ja tegevus ………………………………………………………. . 7 6. Mälestus Johannes Aavikust …………………………………………………………… 8 7. Kokkuvõte ……………………………………………………………………………… 9 8. Kasutatud kirjandus …………………….……………………………………………… 10 Sissejuhatus Johannes Aavikust Pidime valime 20. sajandist ühe tunnustatud inimese, kellest teha referaat. Valikuvõimalusi oli väga palju, kuid lõpuks otustasin Johannes Aaviku kasuks. Teen Johannesest oma referaadi juba seetõttu, et kindlasti peaksid kõik saarlased teda teadma, kun...
Tallinna Polütehnikum IT ja telekommunikatsioon ProgeCAD Referaat Koostaja: X Juhendaja: X Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1Ajalugu...............................................................................................................................4 2Tüübid................................................................................................................................6 3Tehnoloogia........................................................................................................................8 4Laiendused..........................................................................................................................9 5Lisainfo...................................................
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Saatejuht Mart Sander Referaat Koostaja: Mai Kaaver Juhendaja: Epp Mare Kukemelk Klass: 12A 2010 Tallinna Lilleküla Gümnaasium Sisukord Eluloolised andmed..............................................................................................................................3 Mart Sander televisioonis.....................................................................................................................4 Analüüs Mart Sanderi tööst..................................................................................................................5 Kasutatud materjal...........................................................................................................
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Flööt Annabel Kaur 5.c 2018 Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill. Tänapäeval kasutatakse flööti ka džäss- ja rokkmuusikas – neist viimase üks säravamaid esitajaid on näiteks Ian Anderson. Partituuris noteeritakse flöödipartii tavaliselt kõige ülemisele noodijoonestikule viiulivõtmes. Suur flööt noteeritakse in C, kuid flöötide perekonna muud pillid on transponeerivad muusikainstrumendid: pikoloflööt noteeritakse tavaliselt kas in C (kõlab kirjutatust oktav kõrgemal), in Des või in Es; altflööt noteeritakse kas in G, in F või in Es bassflööt noteeritakse kas in C või in B kontrabassflööt noteeritakse in G. Ehitus Flööte on valmistatud õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust. Tänapäeval valmistatakse flööte ka kunstmaterjalidest, sealhulgas metalli- ja...
JOHANNES AAVIK Referaat Juhendaja: Sisukord 1.Sissejuhatus......................................................................................................3 2.Lapsepõlv.........................................................................................................4 3.Keeleuuendus...................................................................................................5 4.Kokkuvõte........................................................................................................7 5.Kasutatud allikad..............................................................................................8 6.Lisamaterjal.......................................................................................................9 1.Sissejuhatus Selle referaadi eesmärk on tutvustada Johannes Aavikut ja seda mida ta tegi eesti keele jaoks. See oli tema panus ee...
TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU? EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME Referaat Juhendaja Tartu 2015 Sisukord KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU?........................................................................1 PROBLEEMID SÕNADE TÄPSE ARVU MÄÄRAMISEGA KEELES................................1 KUI PALJU SÕNU TUNNEB JA KASUTAB TAVALINE KÕNELEJA?...............................2 KUI PALJU ON SIIS SÕNU EESTI KEELES?..............................................................3 EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME.................................................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 7 KUI PALJU ON EESTI KEELE...
Kurtna Kool Eestlaste sugulasrahvad ja kirjakeele sünd ja kujunemine Referaat Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Eesti kirjakeele sünd ja välja kujunemine................................................................4 1.1 Eesti keele areng tänapäeval........................................................................4 1.1.1 Mis ohustab eesti keelt?...............................................................................5 1.2.1 Eesti kirjakeel 13. sajand.............................................................................5 1.2.2 Eesti kirjakeel 16. sajand.............................................................................5 1.2.3 Eesti kirjakeel 17. sajand.........
Tallinna Tehnikagümnaasium Oboe Referaat Juhendaja: Elina Kaasik Koostaja: Kirstin Vilimäe 4.b 2009 Oboest Oboe on sümfooniaorkestri puupillide rühma teine pill. Tema hääl ei ulatu nii kõrgele kui flöödil. Oboe kõlab veidi ninahäälselt ja nukrutsevalt. Oboesarnaseid instrumente on leitud väljakaevamisel Egiptuses. Oboe sugupuuse kuulub ka Vana-Kreeka aulos. Kaasaegne oboe kujunes aga siiski rohkem islamimaade instrumentide eeskujul XVII sajandil. Oboed peetakse vanimaks orkestripilliks. Vanim partituur, kus on kirjas oboe partii, pärineb aastast 1659. Oboemängija paneb õhusamba pillitorus võnkuma kaksiklesthuulikuga, milleks on kaks teineteise vastu asetatud pillirooplaati. Kaksiklesth...
Elva Gümnaasium 9a Birgith Maria Treier Contra Margus Konnula Referaat Juhendaja Mare Lillak Elva 2014 Elulugu Contra kodaniku nimi on Margus Konnula. Ta on sündinud Võrumaal Urvastes 22 märts 1974.Elanud Urvastes, Kauge tänaval Viljandis, Luise ja Raadiku tänavatel Tallinnas, Veski 15 Tartus ja Piitsakülas Urvaste vallas. Lühemat aega ka Räpinas Põlvamaal ja Valtus Raplamaal. Ta on Eesti kirjanik. Contra on õppinud:Urvaste Algkoolis 1981–1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989, Antsla Keskkoolis 1989–1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 1993–1994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, postiljonina Urvastes ja 1996-1999 oli Urvaste postiülem. Pärast populaarses Hommiku TV saates luuletava postiljonina esinemist ka meediastaar. Pärast seda vabakutseline stsenarist ja kirjanik. 2004-228 U...
Vastseliina 2009 Referaat ,,Kalevipoeg suur Euroopa eepos" Referaat ,,Kalevipoeg suur Euroopa eepos" on kirjutatud Jüri Talveti artikli põhjal, mis räägib "Kalevipoja" saamisloost. Teosest on saanud maailma eepos, tänu millele Eesti sai endale ajaloo. Teose mõju teistele kirjanikele oli väga suur Euroopas, isegi maailmas võis seda nimetada (maailma) eeposeks. Kalevipoja eepos on seotud teiste maade kultuuriga. Näiteks Eestis on "Kalevipoeg" siis teistes riikides on teistsugused eeposed. Kreutzwaldi Kalevipoega peetakse Eesti kirjanduse rajajaks. Eelkõige rahvaluule seisukohalt. Kalevipoeg väljendab sõnas rahvuse (eestlase) kollektiivseid ihasid ja hirme. Jüri Talveti artiklis võrdlev autor Kreutzwaldi ,,Kalevipoega" muinaskreeka ,,Iliase", keskaegse ,,Edda" laulude ja soomlaste Kalevalaga. ,,Kus valitseb ehtne, algeliselt hõimuteadvust peegeldav folkloor" (Jüri Talvet, lk 886), kusjuures ,,Kalevipoega" pe...
Referaat ,, Niki e. Kairit Tuhkanen ,, Koostas: Maris Välja Klass: 8.a Sisukord 1. Kairit Tuhkanen ....................................................................... lk 3 2.Albumid........................................................................ .................. lk 4 3.Muud huvid........................ ............................................................lk 5 4. Kasutatud allikad.......................................................................lk 6 Lk 2 Kairit Tuhkanen e. ,,Niki" Kairit Tuhkanen (28)(artistinimega Niki ) , on kogunud kuulsust alates 2006. aasta kevadest, kui ta asus tööle Kanal 2 uudistesaate ,,reporter" ilma ja horoskoobilugeja...
TONI MORRISON NOBELI KIRJANDUSAUHINNA LAUREAAT Referaat SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS ..............................................................................................................................................................3 2. BIOGRAAFIA................................................................................................................................3 3. LOOMING......................................................................................................................................4 3.1. HITTROMAAN "ARMAS" ("Beloved")...............................................................................5 4. TSITAADID....................................................................................................................................5 5. KOKKUVÕTE............................................................................................................
TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut MERILIN GIRIN EESTI KEELE TEKKIMISE LUGU. KUI ISEÄRALIK ON EESTI KEEL. Referaat Õppeaine: Akadeemilise kirjutamise alused: eesti keele väljendusõpetus II Õppejõud: Kersti Lepajõe Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Eesti keele tekkimise lugu............................................................................................................... 4 Kui iseäralik on eesti keel?.............................................................................................................. 7...
Viljandi ühendatud kutsekeskkool Margus Konnula (Contra) Referaat Rait Saar EL-07 Viljandi 2010 Sisukord 1. Elulugu ..........................................................................................3 2. Contra ...........................................................................................4 3. Contra teosed ..................................................................................5 4. Lisad ............................................................................................6 5. Kasutatud kirjandus..........................................................................
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium Berüllium Referaat Elza Lutt 11.a Tartu 2018 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................3 2. Berülliumi leidumine looduses.........................................................3 3. Berülliumi saamine, tootmine...........................................................4 4. Berülliumi keemilised omadused......................................................4 5. Berülliumi füüsikalised omadused...................................................5 6. Berülliumi ja tema ühendite kasutamine...........................................5 7. Berülliumi toime inimorganismile....................................................6 8. Kokkuvõte...............................
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Maailma keeled Mari-Liis Eha 9.Klass Tallinn 2008 Sisukord: Maailma keeltest üldiselt. Lk 3 Uurali keeled. Lk 3 Võru keelest. Lk 4 Võru keele ajalugu. Lk 4 Võru keelenäited. Lk 4 Võru tähestik. Lk 5 Tulevikunägemus võru keelest. Lk 5 Kasutatud kirjandus. Lk 6 lk 2 Maailma keeltest üldiselt. Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 40007000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja ...
Eesti Lennuakadeemia Suure ja väikese algustähe kasutamiseprobleeme eesti keeles Referaat Juhendas: Karin Kaljumägi Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Miks on suure algustäht tähts? ........................................................4 Kuidas algustäht väljendab austust? ..............................................5 Kaupade nimetamine ...............................................................6 Stratigraafia ja õigekiri...........................................7 Lühiülevaade nimetäiendiga piltlikest väljenditest....................................................................8 Kokkuvõte.........................................10 Kirjandus.........................................11 ...
Kambja Põhikool Marie Under Referaat Autor: Helina Saar Juhendaja: Tiina Tiideberg Kambja 2014 Marie Under Marie Under on sündinud 27. märtsil 1883 Tallinnas ja suri 25.sept 1980. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja-, vahel ka viieklassiline. Need aastad süvendasid saksa ja vene keele tundmist ning lähendasid saks...
Moesõnade liig- ja väärkasutamine Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 1. Väärate väljendite keelde kinnistumine liigtarvitamisel............................................................4 1.1. Tõlgitud moesõnad............................................................................................................4 1.2. Sõnade liigkasutus.............................................................................................................5 1.3. Ühiskonnaseisust tulenevad sõnad....................................................................................6 2. Konteksti vastu eksimine...............................................................................................................7 2.1. Liigselt...
Magnetseparaatorid Referaat Koostaja: .... Klass: 11.R Sisukord Sissejuhatus Teema võtsin refereerimisele sellepärast, et magnetseparaatorid huvitavad mind rohkem, kui magnetpatjadel rongid. Samuti on minu arvates magnetseparaatorite tähtsus suurem, sest magnetseparaatorid on mõeldud selleks, et eemaldada toorainest metallosakesed. Olemas on mitmeid erisuguseid magnetseparaatoreid, mis on mõeldud erinevatele rakendustele. Magnetseparaatorite eesmärgiks on kaitsta ja täiustada tootmisliine ning tagada tootepuhtus. Referaadis on läbivateks teemadeks magnetseparaatorid ja nende tehnoloogia; magnetseparaatorite tööpõhimõte; magnetseparaatorite mudelid ja magnetseparaatorid toiduainetööstuses. Teema kohta on enamus materjalist tõlgitud inglise keelest eesti keelde, kuna eesti keelset materjali magnetseparaatoritest on üsna vähe. 1. Magnetseparaatorid ja nende tehnoloogia Magnet...
Referaat , Kus ma tahaksin elada ? Selles referaadis , kirjutan ma sellest , miks tahan elada Parasvöötmes , täpsemalt Eestis . Mulle muidugi meeldiks elada ka mujal näitkes mõnel soojal maal , aga ikkagi kõige rohekem tahan elada Eestis . Aga miks see siis nii on ? EESTI KLIIMA Mulle meeldib väga Eesti Kliima . Või olen siis lihtsalt väga ära harjunud ... Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550880 mm. Kõig...
Bioloogia referaat Jõesilm Nimetused: Jõesilm- Lampetra fluviatilis. Ka on kasutusel jõesutt, nõgenool, silm, silmus, sutikala ja üheksasilm. Teistes keeltes: Inglise keeles: river lamprey, leedu keeles: upinë nëgë, läti keeles: upes nçìis, poola keeles: minog rzeczny, rootsi keeles: flodnejonöga, saksa keeles: Das Flussneunauge, soome keeles: nahkiainen, taani keeles: flodlampret, vene keeles: retnaja minoga. ajakiri.kalastaja.ee Jõesilm kuulub: 1. ...lõuatute ülemklassi 2. ...Pteraspidomorphi klassi 3. ...I.seltsi sutiliste alla 4. ...koos Merisuti (Petromyzon marinus), Jõesilma(Lampetra fluviatilis) ja Ojasilmaga(Lampetra planeri) I. Sugukonda silmalaste hulka. www.kalale.ee Jõesilm on: ussjaliku kehakujuga kala, mis kuulub sõõrsuude klassi, ta meenutab angerjat ja on kes...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP08 Näonärvi kahjustus Referaat närvihaigustes Tallinn 2009 Contents 1 Näonärv..............................................................................................................................3 1.1 Sensoorsed komponendid.............................................................................................3 1.2 Motoorsed komponendid..............................................................................................3 2 Perifeerne näonärvihalvatus............................................................................................5 2.1 Belli halvatus................................................................................................................5 2.2 Lagoftalmus..................................................................................................................7 2.3 Ramsay-Hun...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper J.R.R. TOLKIEN Referaat Juhendaja Bianka Makoid Tartu 2011 1.ELULUGU JA LOOMING John Ronald Reuel Tolkien (3.01.1892 2.09.1973) oli inglise kirjamees, kelle teosed on kogunud maailmas tohutut populaarsust. Need raamatud on köitnud miljonite inimeste kujutlusvõimet ja muutnud nende mõtteviisi. See Oxfordis kesk-inglise keele lääne-midlandi dialektile spetsialiseerunud mees elas suhteliselt tavapärast ja tähelepandamatut väikekodanlikku elu pidas loenguid, kasvatas lapsi, elas Oxfordi äärelinnas, hoolitses aia eest ning suri vaikselt ja rahulikult 81-aasta vanusena. See elu oli kahtlemata täis akadeemilist sära, kuid seda vaid väga kitsal erialal, mis tavainimestele väga vähe (kui üldse) huvi pakub. Sellegipoolest sai ta hakkama millegi sellisega, mis muuti...
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1. AJALUGU.................................................................................................................4 2. EESTI HARIDUSE JA KOOLIDE TEKE AMEERIKAS JA KANADAS..............6 2.1. HARIDUSASUTUSTE TEKE AMEERIKAS...................................................6 2.2. HARIDUSASUTUSTE TEKE KANADAS...................................................... 8 1980. aastate lõpus nõudis Calgary Eesti kogukond, et taasavataks kool, mis pühendataks eesti keelele ja eesti pärandile. Kooli direktoriks paluti sealne õpetaja Helgi Leesment, kes õpetas oma kodus soovijatele eesti keelt. Alberta alevik oli esimene koht, kus Kanadas üldse eesti keelne kool asutati. Kool avas om...