Jõesilm (1)

Bioloogia referaat
Jõesilm
Nimetused:
 Jõesilm- Lampetra fluviatilis. Ka on kasutusel jõesutt, nõgenool, silm, silmus, sutikala ja üheksasilm.
Teistes keeltes:
 Inglise keeles: river lamprey, leedu keeles: upinë nëgë, läti keeles: upes nçìis, poola keeles: minog rzeczny, rootsi keeles: flodnejonöga, saksa keeles: Das Flussneunauge, soome keeles: nahkiainen, taani keeles: flodlampret, vene keeles: retðnaja minoga.
                                                                    ajakiri. kalastaja .ee
Jõesilm kuulub:
1. ...lõuatute ülemklassi
2. ...Pteraspidomorphi klassi
3. ...I.seltsi sutiliste alla
4. ...koos Merisuti (Petromyzon marinus), Jõesilma(Lampetra fluviatilis) ja Ojasilmaga(Lampetra planeri) I. Sugukonda silmalaste hulka.
www. kalale .ee
Jõesilm on: ussjaliku kehakujuga kala, mis kuulub sõõrsuude klassi, ta meenutab angerjat ja on keskmisest kalast rohkem alaarenenud. Tal on suu asemel imelehter, millel on sarvhambad. Jõesilmul luustik puudub, keha toes koosneb kõhretükikestest; samuti puuduvad jõesilmul rinna- ja kõhuuimed. Kere värvus varieerub: mereelu perioodil on see pronksjas, jõgedesse rännanuna muutub mustjas- või sinakashalliks  Silmud pole ka just kõige paremad ujujad, nad liiguvad edasi loogeldes maotaoliselt. Silmude nahk on soomusteta ja pea külgedel on tal seitse paari lõpuseavasi. Silmud kasvavad kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluvad kuni paarsada grammi.
www.sunsite.ee
ajakiri.kalastaja.ee
Elupaik:
Jõesilm on  tüüpiline siirdekala , kes suurema osa oma elust veedab meres, ent pulmade pidamiseks rändab massiliselt merre suubuvatesse jõgedesse. Jõesilm püüab naasta kudema alati oma sünnijõkke. Eestis on tuntuim silmu kudejõgi Narva jõgi, kuid kudema tullakse veel ka näiteks Pirita - ning mitmetesse Lääne- ning Pärnumaa jõgedesse. Silmule on iseloomulikud kaks kuderännet: sügisene võib soodsate tingimuste korral alata juba augustis, kevadine toimub pärast jääminekut, enamasti aprillis . Jõesilm on levinud kogu Lääne- ja Põhjamere vesikondades ja Vahemere lääneosas.
Ajakiri kalastaja
www.sunsite.ee                                      
Kudemine
Kudemise ajal toimuvad aga silmuga mitmed muutused: sarvhambad nüristuvad (kudemise ajal ta niikuinii ei toitu) ning kehapikkus väheneb isastel kuuendiku võrra, emastel koguni neljandiku võrra. Ainuke pulmareis jääb ka viimaseks nende elus, peale sigimist silmud kahe nädala jooksul surevad. Silmud liiguvad ringi üksnes pimeduses: ränne toimub kottpimedatel kuuvalguseta öödel, mõnikord ka päeval, aga seda ainult siis, kui vesi on sogane ning ilm sombune. Jõepõhjas valib isane silm sobiva platsi ja kaevab sinna pesalohu. Kudemine leiab aset kiire vooluga jõelõikudes. Kui pesa on valmis, ilmub kohale ka emane. Paaritusmängud võivad kesta mitu päeva. Peale marja kudemist ja viljastamist kaetakse see hoolikalt liiva ja kruusa kihiga
ajakiri.kalastaja.ee
                                     
Jõesilm toiduna
Ehkki piltide järgi võiks eeldada, et oma toitumis - ja eluviisist tulenevalt ei ole jõesilm toidulaual kuigivõrd hinnatud, on kulinaarsetelt omadustelt tegemist väga maitsva kalaga . Pärast kuumadel sütel röstimist võib jõesilmu kohe pintslisse pista, ent mina soovitan ta seejärel veel marineerida aga nii ühel, teisel kui ka kolmandal viisil valmistatuna on tegemist tõsise delikatessiga. Jõesilm on Eestis tuntud kalaparasiit, kellel on aga vägagi söödav ja maitsev liha.
www.zbi.ee
ajakiri.kalastaja.ee
Saagi püüdmine:
Saaki varitsedes kinnitub jõesilm imilehtriga saagi külge ning teravate hammastega varustatud keele abil uuristab naha läbi, puurib augu saagi kehasse ning imeb samal ajal ära vere ning purustatud koed. Jõesilm on nagu raipesööja. Tihti hävitab ta ka saakkala siseelundid . Selliselt läbi-puuritud ja augustatud loom sureb . Jõesilm ohvrit ei vali, saagiks langevad kõik need kalad , kes ette jäävad. Et aga enamasti jäävad ette haiged, vigased või suure arvukusega kalad, ei tekita jõesilm oma toitumisega kalade hävinemisele kahju. Juhuse avanemise korral ei ütle silm ära ka raibete, surnud kalade, vähkide jms. söömisest.
ajakiri.kalastaja.ee