Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Informatsioon filosoofi Jean Jacques Rousseau kohta.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rousseau, julie, kunst, emile, tsivilisatsioon, tahe, kasvatusest, jacques, 1712, kunstidest, heloise, pihtimused, muusika, loodusseadus, 1761, genfi, dijoni, algpõhjus, poisi, mõistuspärane, mehele, armastatu, linnud, täiustumisvõime, loodusesse, õpimapp, genfis, pojana, hoolde, 1724, pooleli, muusikaõpetaja, teoloogia, arendas, arvudel, 1742................................. 3 Vaated ............................................................................................... 4 Haridusest ................................................................................... 4 Ühiskonna- ja riigifilosoofia ........................................................... 5 Inimestest ja loodusfilosoofia ........................................................... 6 Teadustest ja kunstidest ........................................................... 7 Religioonist ................................................................................. 7 Kokkuvõte ............................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ................................................................................... 9
" Denis Diderot 1713-1784 - Sai erakordselt hea hariduse jesuiitide kolleegiumis. - 1746 ühineb ta Entsüklopeedia väljaandmisega. - Tema käe all ilmus sellest 1772 aastani 35 köidet. - "Esimene samm filosoofia suunas on uskmatus." Montesquieu 1689-1755 Jean Jacques Rousseau 1712-1778 - Sündis Genfis käsitöölise-kellasepa pojana. - Kaotas sündides ema. - Anti kasvatada sugulaste juurde. - Puudulik haridus, kalduvus seiklustele. - Proua Warensi maamõisas 8 aastat. Jean Jacques Rousseau 1712-1778 - 1741 läheb Pariisi, et kodukooliõpetajana ülalpidamist teenida. Omandab Pariisi radikaalses haritlaskonnas teatud nime.
mõistuse või intellekti abil, sest viimane on mõeldud vaid nähtuste tunnetamiseks. Inimesel on aga olemas ka nö sisemine tunnetus, võime süüvida iseenesesse. Ainult iseennast me võime tunnetada kahte moodi: meelte kaudu (analoogselt asjade tajumisega) ning nö sisemiselt. Viimasel juhul me kogeme ennast kui tahet. Seega, Schopenhaueri arvates tarvitseb meil vaid süüvida iseendasse ning me mõistame, et meie olemuseks on tahe. Asi iseeneses, mille tunnetatavust Kant eitas, ongi tegelikult Tahe Asi iseeneses on Tahe, kuid maailmaks me nimetame tavaliselt siiski seda, millisena see Tahe (asi iseeneses) meile nähtub, st asju meie jaoks. Maailm selles tähenduses on kujutlus. Tegelikult elame kõik erinevates maailmades: rõõmsameelne inimene elab näiteks teistsuguses maailmas kui kurvameelne. Schopenhauer sai kuulsaks ka oma pessimismiga. Ta väitis, et me elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas
Montesquieu sai kuulsaks raamatuga "Pärsia kirjad", milles kaks mööda maailma rändavat pärslast saadavad koju kirju, milles arvusttakse prantsuse seltskonnaelu, jätmata kõrvale ka kuningat. Rahva üldiseks vaimuks peab Montesquieu inimest juhtuvate nähtuste kliima, religiooni, 3 seaduste, valitsemispõhimõtete, mineviku eeskujude, tavade ja kommete tulemust. Radikaalsemat suunda esindas Jean-Jacques Rousseau (1721-1778) oli prantuse filosoof ja kirjanik. Ta uskus, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed ja sünnipäraselt on ka kõik inimesed head. Kuulsaks sai oma esimese filosoofilise esseega "Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid" (1750), milles seab kahtluse alla teaduse ja kunsti osa inimese kõlbelisel harimisel. Ta näitab, et kaasaegne teadus ja kunst on eemal loodusest ja loomulikkusest ning sünnitavad pahesid ja rikuvad inimese vaimu.
Lisaks üli igapäevased ja vajalikud teemad, nt kuidas möbleerida oma korterit - 18. sajandil hakkas ilukirjanduse osakaal kasvama, kuigi algul toimis see aristokraatide käe läbi - romaani teke - Euroopa juhtiv maa oli Inglismaa - juhtiv zanr oli enne romaani luule - teatris oli populaarne draama, sest draama oli väga demokraatlik Valgustuse ideed: Mõistus ja tunded on selle sajandi kaks vastuolu. Lisaks on vastanduslikud ühiskond ja loodus, loodus ja tsivilisatsioon. Valgustussuundi nimetakse kokku valgustuslikuks humanismiks. Valgustuse sisu on pigem filosoofiline ja eetiline kui kirjanduslik. Valgustusaegsed filosoofid olid tihti head kirjanikud, kuigi tänapäeval ei peeta enam Prantsuse valgustuskirjanikke filosoofideks. Inglise valgustuskirjanikud olid ilukirjanduse tootjad. 1) MÕISTUS ühelt poolt suunatud teaduslikule teadmisele ja teisalt ebausu vastu. ''Robinson Crusoe'' oli üks olulisemaid valgustuskirjanduse
ajalooline usutavus minevikust teravamad ja dramaatilisemad momendid, inimsaatused suurtes ajaloolistes murrangutes ja pööretes eategelased jõulised, silmapaistvad isiksused või võimul olevad valitsejad on vabad ja sõltumatumad ka oma tunneteavaldustes ning väljendavad paremini ja täielikumalt üldinimlikke jooni Põhiline konflikt mõistuse ja tunnete, tahte ja kiindumuse, kohustuse ja kire vahel, võidavad alati tahe, mõistus ja kohusetunne. Jean Racine (1639-1699) kirjutas tragöödiaid: “Aleksander Suur”(1665), “Andromache”(1667), “Britannicus”(1669), “Phaidra”(1677) jt teatril on kasvatuslik iseloom, pahet on vaja näidata nii, et ta paneks selle sündusetust mõistma ja vihkama mõistlikkus on teose kunstilise täiuslikkuse tagatis lavategevus peab olema tõepärane, teatri üheks seaduseks on jutustada vaid sellest, mida pole võimalik näidata tegevuses
Amalgaam (mitme metallis sulam) on kultuurinähtuste ettekujutamiseks hea. Ekspansioon algab renessansist, Euroopa maailm hakkab järjest paisuma. Nähtus jõuab välja mingi äärmuseni ning siis laguneb. Tohutu teema valgustussajandil on Rooma impeeriumi lagunemine, selle kohta kirjutati palju raamatuid. Rooma impeeriumi lagunemine ei toimunud ka äkki, raksti, vaid jõudis välja mingi äärmuseni, see oli pikk protsess. Valgustusaja puhul on mainitud, et nt Rousseau ja Voltaire ideed elavad tänapäeva filosoofide ideedes edasi. Valgustussajand on suure murrangu sajand. Ilmakorraldus muutus, suure kultuurimurrangu periood, majandamisviis muutub (üleminek feodaal-aristokraatlikult korralt kodanliku klassi valitsusele). Amalgaam on juba varem, kuid murrang toimub 18. sajandil. Lõppes põllumajanduslik ühiskond, hakkas kujunema tänapäeva maailm. Elukorralduse tausta määrab see, et maavaldus pole enam nii oluline, oluliseks saab tehas, kaevandus
Tegeleb palju zanritega, ideoloogiatega Idamaisus, idamaise jutu struktuur (katsumuste jada) Jutud on keerulised, sisaldavad palju detaile (müstifikatsioonid, pseudonüümid) Kuigi Voltaire oli skeptik, polnud ta samas pessimist. Lugemissoovitus: Voltaire’i „Mikromegas“, mis haakub hästi valgustuse taustaga. Seal vaatleb maailma asju Saturni elanik. 5. loeng 05.10.15 – jätkame prantsuse valgustusega Voltaire mõjub rohkem valgustusajastul, Rousseau mõjutab aga rohkem hilisemaid autoreid. Rousseau’st (1712-1778) räägitakse kui filosoofist (nagu ka paljudest teistest valgustusaja autoritest). Ta on valgustuse radikaalsema suuna esindaja. Temast on saanud romantismi edasiarendaja ning ta on ka üks prantsuse sentimentalismi autoreid (aga mitte kogu oma loominguga). Ühelt poolt ikkagi ka valgustuslik autor, viimased teosed esindavad sentimentalismi. Rousseau puhul on traktaadilaadsed teosed tähtsad. Temast ei saa rääkida kui ainult
Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees. Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel o Suveräänsusidee pooldaja Inglismaal: Hobbes Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Hobbes'i arvates oli iga elusolendi näol tegemist masinaga. "Loodust (kunst, millega jumal lõi maailma ja valitseb seda) jäljendab inimese kunst, nii nagu paljudes teistes asjades, ka selles, et ta oskab teha kunstlikku looma... Sest et kui me mõtleme, et elu on vaid jäsemete liikumine, mille alge on mingis sisemises olulises osas; miks me ei võiks siis öelda, et kõikidel automaatidel (masinad, mis liigutavad iseennast vedrude ja rataste abil, nagu kellad) on kunstlik elu? Sest mis muud on süda kui üks vedru; ja närvid muud kui hulk nööre; ja liigesed muud kui hulk rattaid, mis panevad liikuma terve keha, nii
Seejuures Augustinus eelistab hinge. · "Miks sa tahad väljas hulkuda? Pöördu · Inimene sisemaailm koosneb teadvuse (memoria), iseendasse, sest sisemuses elab tõde?" mõistuse (intelligentia) ja tahte (voluntas) ühtsusest. · See on tee meelelisest välismaailmast (foris) · Otsustava tähtsusega seejuures on tahe. inimvaimu sisemaailma (intus) ja sealt edasi südame südamesse (intimum cordis): Jumala kui · Tahtevabadus ja predestinatsioon tõe aluspõhja juurde. · Soti munk PELAGIUS esindas seisukohta, et · Jumal on kõrgeim olemine, summa essentia. inimene sünnib vabana ja ilma patuta ja suudab Eksisteerib väljaspool ruumi ja aega. Ta on ilu Kristuse õpetusest ja eeskujust kinni pidades ise
kirjad.1764 Filosoofiline sõnaraamat. Ta on kõige mõjuvam prantsuse valgustuse esindaja. Hüüti "naervaks filosoofiks". Filosoofiliselt võtab üle inglise empirismi mõttevara. Eriti teravalt ründab ta religiooni dogmaatilisust: ta näeb siin intolerantsuse, vabadusetuse ja teisitimõtlejate jälitamise allikat. Suur osa ajaloolisest religioonist on puhas ebausk. On vaja luua mõistuspärane religioon, mis soodustaks moraali. Lisaks veel Montesquieu, Diderot ja Rousseau. Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. 6. J.J. Rousseau ja valgustuse kriitika Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. Tema tesoeid: Uus Heloise, Emile ehk kasvatusest, Ühiskondlikust lepingust, Üksildase uitaja mõtisklused, Pihtimused
Perikles ütles: "Inimene, kes ei tunne huvi avalike asjade vastu, on kasutu" ja ,,Kuigi vähe on poliitika algatajaid, oleme me kõik poliitika üle otsustajad". (nagu kokandust võivad osata vähesed, kuid toidu maitsvuse üle saavad otsustada kõik..) Kõik väärtuslik, ihaldatav ja loov, põhimõtteliselt kõik, mida inimene teeb, teeb ta linnas, polises. Inimene on polise loom (zoon politikon). Ateenlase religioon oli linna religioon, usulised sündmused olid linna sündmused ja kunst oli linna kunst. Aristoteles ütles: "Ateenlase konstitutsioon on tema elustiil" (mitte legaalne struktuur). Avalikus ametis olemine polnud ateenlastele karjäär, vaid see oli midagi, mida juhtus iga tavalise kodaniku elus. Aristoteles väitis "Ateena Konstitutsioonis", et umbes iga kuues kodanik osales igal aastal tsiviilvalitsuses (küll peamiselt kohtus). Ateena traditsioonis keegi ei sündinud ametisse, ei
propageerida ja levitada vagadust ja alandlikkust. Kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses>filosoof teenib oma teostega Aquino Thomas (13. saj) skolastik, õnnest ja pol.elust ühiskonda Kuigi õndsus siinpoolsuses võimatu, on õnn teatud määral võimalik Jean Jacques Rousseau tsivilisatsioonikriitika Inimene: osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist. Eri funktsioonid. Loomulik inimene Hea elu on seega poliitiline küsimus Enesearmastus (amour de soi) – põhivajaduste rahuldamine Valitsejate ülesanne? Seadused > voorused, peab õpetama voorl
kõiki hüvesid mis olid inimesele vajalikud tema põhiõiguste realiseerimise kindlustamiseks. Igaühel pidi kuuluma õigus võimalikult külluslikule elule. Mida rikkamad olid kodanikud, seda suurem hüvang pidi valitsema riigis. Riik on kõike sobivam ühiskonnavorm, et inimesed võiksid mõistuseseadust tunnetada ja selle ka positiveerida, kehtestada riigi positiivse seadusena. Moraalsed põhimõtted ei olevat midagi muud kui kogemuse ja mõistliku valiku tulemus. [Luts 1997, lk 95]. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) pidas kõiki uusaegseid riigivorme loomuõigusega vastuolu olevaks. ,,Inimene sünnib vabana ja on ometi kõikjal ahelates" (Rousseau, 1750). Russeau eesmärk oli ,,...leida niisugune ühenduse vorm mis ühisel jõul kaitseks kõiki oma liikmeid ja nende vara ning milles iga ühinenu on ikkagi üksnes iseenese alam, jäädes vabaks kui enne" [Du contrat social I, 1762. Ch. VI]. Ühiskondliku lepingu sisu pidi Rousseau järgi
Peab õpetama oma kasvandikke, kuidas luua enesele nii palju kui võimalik." Väline koor ei pruugi olla alati tõde inimese kohta. See jätkub ka 19.saj realismis. Vaated kirjandusele ja kunstile: ,,Ma ei taha milline isa sooviks, et tema pojast saaks luuletaja. Kui pojast saab siiski edukas versisepp, siis mõeldagu sellele, millises seltskonnas ta käima hakkab ja raiskab oma aja ja raha. Õhk on seal meeldiv, kuid pinnas viljatu." Klassitsistlik kunst taandub ja asemele tuleb midagi muud. Klassitsistli kunst nõudis jäika vormi, kõik peab olema zanripuhas, kuid valgustuse vältel toimub järk-järguline liikumine nendelt nõuetelt ära. Alexander Pope. Domineeris riiklik, kuningakoja kirjutav autor. Oma eluajal väga tähtis, aga hiljem kirjanduses esile ei tule. Vormivõtetest loobumine kuni romantilise mässuni mingit vormi pole olemas jne. Kirikuga kõik korras, anglikaani usk, muud usud võivad ka olla. Mingit
kunagi olla ilma iha ega hirmuta, nii nagu ta ei saa olla meelteta." 8. Shaftesbury subjektiivsest õnnest Shaftesbury väidab, et õnn on vaid teatavas mõttes subjektiivne. Tema jaoks on tähtis tunnete harmoonia hinges, mis viib vooruslikule tegutsemisele ja tagab ühiskondliku harmoonia, see tingibki õnneliku elu. Lahtiseks jääb, millist rolli mängivad välised asjad õnnes, ent on kindel, et õnnelik elu on ühiskonna teenistuses. Voorus on õnne paratamatu tingimus. 9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Rousseau eristab kahesuguseid inimesi: loomulik inimene vs ühiskondlik inimene. Loomuliku inimese keskseks mõisteks on enesearmastus (amour de soi) - põhivajaduste rahuldamine. Ta on sõltumatu: ei taha halba, on kaastundlik - ei võistle teistega, ei püüa avaldada muljet ega karda. Ta on rahul, sest tema soovid on rahuldatavad. Ühiskondlik inimene seevastu on ennastimetlev (eneseimetlus amour propre). Ta on
......................................................................26 John Locke...............................................................................................................................28 Valgustusaeg............................................................................................................................29 Prantsuse valgustus................................................................................................................. 30 Jean-Jacques Rousseau...........................................................................................................31 Immanuel Kant........................................................................................................................ 33 Georg Wilhelm Friedrich Hegel..............................................................................................35 Karl Marx.......................................................................................................................
tulenevatest vooruslikest tegudest. Tuleb teha sõpradele, kogukonnale head ja tegutseda riigi huvides see teebki õnnelikuks. Voorus on õnne tarvilik tingimus ja tunneme valu, kui vooruslikult ei käitu, sest sisekaemuses saame aru. Shaftesbury õnneliku elu vormidest Pole selge, millist rolli mängivad välised asjad õnnes. Kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses. Filosoof teenib ühiskonda, olles moraalne kasvataja. Jean-Jacques Rousseau tsivilisatsioonikriitika moodne inimene ei suuda õnnelik olla Moodsa aja probleemid: · Arutlus teadusest ja kunstidest · Arutlus ebavõrduse tekkest Kaks võimalikku lahendust: · ,,Ühiskondlik leping" (1762) · ,,Emile" (1762) Loomulik inimene enne seda, kui ühiskond rikub ja muudab. Teda iseloomustab enesearmastust peab endast lugu, on enesekindel, kuid eesmärgiks on põhivajaduste rahuldamine. Ei tunne teiste suhtes hirmu, ei vihka neid, ei taha neile halba. On kaastundlik
Riik sünnib kokkeleppe alusel see kokkulepe ei kaota inimeste loomulikku vabadust ja võrdsust, vaid neist loobutaks eosaliselt ning seega on riigivõim rajatud rahva tahtele, mis on suveräänne. Riigi eesmärgiks on tagada kodanike võõrandamatud õigused ja õnn. Kui valitseja tegevus on nende eesmärkidega vastuolus, siis muutub ühiskondlik leping kehtetuks ja se annab rahvale õiguse sõlmida uus leping. Jean-Jacque Rousseau (1712 1778) Sveitsi prantslane, tegi kaastööd Diderot Entsüklopeediale, oli Prantsuse saadiku sekretär. Kirjanik ja filosoof. Tuntuim teos Le Contrat social (ühiskondlik leping) (1762). Erinevalt teistest prantsuse valgustajatest ei uskunud teaduse arengul põhinevat ühiskondlikku progressi. Arvas, et teaduse areng põhjustab ainult pahede levikut, korruptsiooni ja mõistliku ühiskonnakorralduse kokkuvarisemist. Esitab
Filosoofia ei piira ennast mingi kitsa alaga, tegeleb kõigega. Filosoofiaprotsessil ei ole lõppu, sest igal ajastul on erinevat tüüpi inimesed, kes neile küsimustele vastust otsivad. Katsed filosoofiat defineerida. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia on metoodiline ja süvenenud katse tuua maailma mõistust. Filosoofia mõtteks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofiks saamine on eneseks saamise tahe. Filosoofia on inimese või põlvkonna piirsõnavara. Filosoofia on aine, mis kõigega tegeleb - kõige üle võib filosofeerida. Filosoofia sisesed jaotused: * gnoseoloogia=epistemioloogia - tunnetusõpetus. Probleem gnoseoloogias: subjekt (tunnetab)-objekt (mida tunnetatakse). Kumb on primaarne? * metafüüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest); * ontoloogia - olemisõpetus ( - olema), kas maailma taga on vaimne või materiaalne alge?;
1743 abiellus Antoinette Championiga alates 1746 aastast tegeles Entsüklopeediaga 1749 mõisteti artikli "kiri pimedatest nägijatele kasutamiseks" eest kolmeks ja pooleks kuuks vangi 1762 aastast oli kirjavahetuses Vene tsaarinna Katariina Iiga kes määras Diderot endale eluaegseks raamatukoguhoidjaks Looming: 46 Pensees pholosophiques - valik adorisme 47 Promendade du sceptique 48 Les bijoux indiscrets 49 "Kiri pimedatest nägijatale kasutamiseks" 96 Fatalist Jacques ja tema isand" avaldati postuumselt Encyclopedie projekt Avaldati 1751-1772 Dierot'elutöö 35 kõidet Keelati võimude poolt, kuid ilmus "salaja" edasi Teadmiste jagamine rahvale Filosoofia: Ei olnud lõpetatud süsteemi Loodust ei saa kirjeldada vaid matemaatiliselt, filosoof peab olema ka kirjanik ja luuletaja Tegeltb ka determinismi ja tahtevabaduse probleemiga Omas maailmast absoluutselt materialistlikku pilti Kokkuvõte: Jäi Voltaire ja Rousseau varju
füüsiliselt terve · enesedistsipliin · reeglid - lapse reeglid seada ei tohiks -mudelid ja eeskuju -suuliste korralduste asemel praktilisi harjutusi · laste kognitiivne võimekus piiratud lased mõtlevad piiratud maailmas -eristab laste ja täiskasvanute mõtlemist · sünnipärane uudishimu igas inimeses on kõik see olemas, et saada õige kasvatuse ja hariduse abil täiuslikuks Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) - ema suri sünnitusel isa süüdistas teda ema surmas - isa eraldas poja teistest - põhimõte ,,inimene sünnib heana", ühiskond rikub lapse - lõi lapsekeskse arengufilosoofia - kirjeldas nativistliku(s.t. inimese areng tuleneb põhimõtteliselt kaasasündinud arengu protsessist, mis juhivad käitumist ja kujunemist ennustataval moel) arengu vaadet inimese arengule Looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud.
loomulikkus. Kuid kogu tööst käib läbi punase joonena armastus lapse vastu. ,,Ei tunta lapseiga ja seepärast satutakse valeteedele... Lapses otsitakse ikka meest, ei teata aga, mis on laps enne, kui ta saab meheks. Õppige oma lapsi paremini tundma, sest tõepoolest teie ei tunne neid. Kui teie loete seda raamatut selles mõttes, siis arvan ma, pole see kasuta." Nii lausus Rosseau. Jean- Jagques Rosseau elulugu Kuidas möödusid lapseiga ja noorus? Rosseau sündis Genfis 28. juunil 1712. aastal. Ta õppis palju varem lugema kui teised lapsed ja andus juba viie- või kuueaastaselt isa kõrval hoolsale, aga korratule lugemisele. Sügavat mõju avaldas poisile Plutarchos. Temast võis ta hiljem öelda, et ta on harinud tema südant ja mõistust. Ta õppis linna kirjutaja juures, siis vasegraveerija juures, kuni põgenes kodulinnast Annecysse ühe katoliku preestri juurde poiss astus katoliku usku. Rosseau harrastas
Kui ei usu ja jumalat polegi, elame moraalselt halba elu. Skeptik peaks ristiusu väiteid vähemalt põhjalikult uurima. Kui inimene on valiku teinud, otsustanud, et jumal on olemas, siis rajab inimene ka oma elu jumalale. Inimene on oma vaimu tõttu ingel, oma madaluse tõttu peaaegu loomad. Inimene on vaheolend. ,,Inimene on pilliroog, aga mõtlev pilliroog." Prantsuse tuntumad valgustajad: Voltaire (Francois Marie Arouet) Denis Diderot Montesquieu Jean Jacques Rosseau (1712-1778) Sündis Genfis. Isa oli kellassepp, sündides jääb emast ilma. Isa jätab poja sugulastele kasvatada. Õpihimuline, lugemishuviline, ei huvitunud koolist. Haridustee lünklik, oli suur seikleja. 1 katoliku preestri vahendusel satub elama kellegi Pr Warensi juurde, kes keelitab teda astuma katoliku usku. U 8 aastat elab selle tädi juures, tegeleb filosoofia, kirjanduse ja muusikaga. 1741 läheb Pariisi, et olla koduõpetaja. Saab tuntuks Pariisi radikaalsemate
Harmoonilisel inimesel on mõõduka suurusega meelelisi naudinguid, suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest, ülimalt suur refleksiivne nauding (oma ühiskondlike tunnete vaatlemisest sisekaemuses ja neist tulenevalt vooruslikest tegudest). Voorus on õnne tarvilik tingimus. Tunneme valu nähes sisekaemuses inetuid, ebaloomulikke tundeid, meenutades oma halbu tegusid. Õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses. 9. Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest Ta on oma õnne nimel valmis teisi hävitama ja ei ole kunagi rahul, sest ei suuda täita oma soove, on sõltuv teistest, teiste arvamusest jms, ta ei tunne iseennast. Ühiskondlikust lepingust: inimene peab varasest noorusest peale õppima oma eneseimetlust kandma üle riigile. Émile: Inimene kasvab üles isoleerituna ühiskonnast: eneseküllasus, piiratud soovid, tõeline inimlik sõprus. Au 1
Tuleb selline hea ära tunda, saavutada õige teadmine ning see toobki kaasa voorused (voorus on teadmine) ja hea elu ja riigi. Platon eristab teadmist inimese enda arvamustest, teadmine puudutab asjade idee tunnetamist, see on tõsikindel teadmine, arvamus on ekslik ja inimlik. Inimene. Platoni väitel on inimloomus sõjas iseendaga, inimeses on madalam inimene ja kõrgem inimene ning kõrgem peab end madalamast vabastama või vähemalt seda ohjeldama. Inimese tahe on seejuures teisejärguline. Mida inimesed tahavad, sõltub sellest, kui palju nad näevad head, kuid miski pole hea vaid sellepärast, et keegi seda tahab. Õige teadmine toob ka õige tahtmise. Ja inimene ei saa olla hea üksi või väljaspool ühiskonda ja riiki, inimene saab olla hea vaid siis, kui ta on ka hea kodanik ja ta on heas riigis. Inimese ja riigi headus käivad koos. Kuningas-filosoof. Riik saab saada heaks vaid siis, kui leidub inimene, kes teab, mis on hea, kellel
Candide on rüütel, kes seikleb oma õpetaja Panglossiga. Nad on kahekesi alati heausksed, et kõik läheb hästi, vaatamata sellele juhtub nendega ikka alati midagi. Jutustus ,,Kohtlane". Peategelane on üks USA indiaanlane, kes pole koolis käinud ega tsivilisatsioonis elanud. Ta satub elama Prantsusmaale, jutt on sellest, kuidas teised teda näevad ja kuidas tema neid näeb. Lõpus saab ta omale õpetaja, kes õpetab teda tsivilisatsioonis elama. 20. pilet Rousseau Elas 1712- 1778. Tema vanemad olid prantslased, aga elasid Genfis, nad olid protestandid. 16aastaselt läks ta kodust ära ja hakkas muusikaga tegelema. Ta läks Pariisi ja sattus kunstiinimeste hulka. Ta kirjutas oopereid, mida ka lavastati. Hakkas huvituma valgustusideedest ja suhtles mõnede valgustajatega. Kuna ta oli väga kriitiline, sattus ta tagakiusamise alla ja pidi pidevalt ringi reisima. Samal ajal ta kirjutas. 1778 sai omale eestkostjaks Ermenonville lossi markiisi
harmoonia tagab õnneliku elu. Hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes. Harmoonilisel inimesel on: - mõõduka suurusega meelelisi naudinguid; - suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest; - ülimalt suur refleksiivne nauding oma ühiskondlike tunnete vaatlemisest sisekaemuses ja neist tulenevatest vooruslikest tegudest. Voorus on õnne paratamatu tingimus. Tunneme valu: nähes sisekaemuses inetuid, ebaloomulikke tundeid, meenutades oma halbu tegusid 9. Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest Vastandab loomuliku ja ühiskondliku inimese. Loomulik inimene Ühiskondlik inimene Enesearmastus - põhivajaduste Eneseimetlus e uhkus. Mure oma staatuse rahuldamine pärast. Sõltumatu: ei taha teistele halba, ei Sõltuv: asjadest, tunnustustest, teiste võistle nendega; ei püüa muljet avaldada; inimeste tööjõust asjade saamiseks ei tunne hirmu
Seetõttu on ajalugu klassivõitlus, mis päädib võõrandumise lõppemisega, eraomandi kaotamisega kommunistlikus ühiskonnas. Tuleks tähele panna, et Marx väidab seda teadlasena, mitte poliitikuna. Marxi käsitlus ühiskondlikest tootmisuhetest: Baas: tootlikud jõud (inimene, töö ja töövahendid); tootmissuhted (kõik majanduslikud suhted, millesse tootlikud jõud astuvad). Pealisehitus: administratsioon (nt riik, tema vorm sõltub baasist); ideoloogia (poliitika, religioon, kunst jne). Nietzsche (1844-1900) käsitus euroopalikust nihilismist ennustab, et ideaalse valdkonna ja kristliku Jumala lagunemine viib Euroopa kultuuri paratamatusse kriisi. Nietzsche paneb tähele metafüüsilise idealismi seotust kristliku religiooniga ning analüüsib nende allakäiku koos. Jumala surm ei ole äkksündmus, selle teadvustamine kestab veel pikka aega. Võib öelda, et kogu 20. sajandi. Ajalugu, kuidas Jumala surm pärale jõuab, nimetas Nietzsche nihilismiks
). Õiguse sisu üle otsustas võimu autoriteet. Riigialama käitumise ainus mõõdupuu on selle riigi (positiivne) seadus. H-i loomuõigusõpetus tipnes selliselt [naturalistliku?] positivismiga. [11]John Locke (1632-1704) Empirist: inimene on sündides [12]tabula rasa. Mõistuses ei ole midagi, mida enne pole olnud meeltes. Vt. Kaks traktaati referaat (Loengukonspekt OI 2005 LOCKE ref.doc). [13]Jean Jacques Rousseau (1712-1778) Sündis Genfis käsitöölise peres; isa kasvatada; Vana-Rooma vabariiklikud ideaalid. Prantsusmaa ajalooline taust: Revolutsiooniline loomuõigusõpetus, ent siiski naturalistlik. Dijoni Akadem. "Kas kunstid ja teadused on aidanud kaasa kommete paranemisele?" [14]Arutlus teadustest ja kunstidest (1749/51). Algseisund kui "kuldne ajastu", üksikuna uitav eneseküllane (va liigi loomulik jätkamine) "loodusinimene"
kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kunst on seotud erinevate sümbolite loomisega. Egiptuse kunstis kujutati inimesi külgprofiilis, kuid õlad ja silmad otsevaates. Egiptuse kunst mõneti realistlikum. · Mõlemas valitses usk kõikvõimsasse jumalasse. Kardeti jumalate sekkumist, sest jumalal võime muuta ja sekkuda inimeste ellu. Usk oli seotud ka riigivõimuga- valitsejad püüdsid religiooniga kontrollida rahvast. · Mõlemal religioonil oma mütoloogia. Nt maa tekkimine
VALGUSTUS ratsionalism nägemus, et valgustuse ajal sai lõplikult domineerivaks mõistuse hääl? 18.sajand. Optimism pärispatu ideest loobumine. Valgustajad vastandusid protestantidele. Rõhutati inimeses peituvat potentsiaali, kujutati inimest kui mõistuslikku ja armastavat olendit. Valgustajad rõhutasid, et inimene sünnib heana, aga korrumpeerinud ühiskond rikub inimese ära (sealt need kurjategijad tulevadki). 18.sajandi mõisted : progress, ajalugu, kultuur, tsivilisatsioon. Ajalugu- potentsiaali avaldumine. Kapitalismi probleem. Riik ei saa toimida ilma eduka majanduseta. Uut laadi inimsuhted. ROMANTISM 18. sajandi lõpp- 19 . sajandi I pool Valgustus universaalne inimesepilt - kirjeldati inimesi samalaadeslt. Romantikud hakkasid rõhutama, et igas inimeses on unikaalsust ja nad on erinevad ning tuleb üles leida inimesele loomuomased jooned. Esteetiline suhtumine oma isiksusse ja ellu tuleb elada kaunilt. 3
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn
annaabi.ee 
