504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 360 8 4,9 Odrajahu
KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ)
Horiontaalteljel on kujutatud aeg sekundites ning vertikaalteljel helikõrgus pooltoonides 440 Hz suhtes. Vertikaalsete punktiirjoonte vahel on ala, mille alusel arvutas programm keskmise sageduse. Kõvergraafikul näeb helikõrguse muutumist ühe noodi ja sellele eelnenud ja järgneva noodi mängimisel. Heliridade lindistustelt mõõdetud tulemused kanti programmi Excel, kus moodustus kaks tabelit nii üles mängimise kui ka alla mängimise tabel. Need on jaotatud vastavalt ridadesse, mitmes kord helirida mängiti ning veergudesse, noot mida mängiti. Alates teisest veerust on kirja pandud nootide keskmised helikõrguste hälbed mõõdetud pooltoonides 440 Hz lähtuva helirea suhtes. Viimastes ridades on välja toodud iga noodi kõikide mängude keskmine helikõrgus, minimaalne ja maksimaalne helikõrgus, hälbe kogu ulatus ning standardhälve, kõik sentides 440 Hz lähtuva võrdtempereeritud helirea astmekõrguste suhtes.
Äriplaan OÜ PHAT FARM Eesti esindus 2004 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2 ETTEVÕTTE ÜLDANMED.......................................................................................................... 2.1 NIMI, KONTAKTISIKUD, TELEFON................................................................................. 2.2 ÄRIIDEE JA MISSIOON....................................................................................................... 2.3 EESMARGID......................................................................................................................... 3 SENISED EDUSAMMUD........................................................................................................... 4 MAKROKESKKONNA, TURU JA KONKURENTSI ANALÜÜS.................
Nisujahu Rukkijahu Odrajahu Grahamjahu Nisukliid Karna ENERGIA, kcal 328,3 328,1 334,8 335,4 328,7 357,6 ENERGIA, KJ 1373,6 1372,6 1400,9 1403,4 1375,3 1496,1 VESI, g 14 14 14 14 14 14 VALGUD, g 9,9 10 9,2 11 16,6 13,8 RASVAD, g 1,7 2,3 3 3,2 5,1 3 KTUD,RH., g 0,19 0,3 0,54 0,38 0,82 0,4 C16,g 0,17 0,29 0,52 0,34 0,77 0,37 C18,g 0,02 0 0,02 0,03 0,05 0,02 MKTA,RH, g 0,24 0,23 0,26 0,48 0,81 0,85 PKTA,RH, g 0,71 1,15 1,39 1,44 2,62 0,94 C18:2, g 0,65 1,01 1,26 1,31 2,43 0,89 C18:3, g 0,
See tähendab, et hariduskulutused jagatakse SKP-ga ja korrutatakse 100%-ga. Hariduskulutused moodustasid 2002. aastal 6,8% ja 2012. aastal 6,4% kogu valitsussektori kulutustest. Sellest kahe aasta võrdlusest eeldaks aeglast hariduskulutuste taseme langust, kuid kui vaadata ka vahepealseid andmeid, siis on näha, et see pole täiesti tõsi. Järgneval joonisel on välja toodud Eesti hariduskulutuste tase protsendina SKP-st aastatel 2002–2012. Sellele järgneb tabel, mis illustreerib autori mõtet hariduskulutuste taseme kohta SKP-st. 7.5 7.0 6.5 % SKP-st 6.0 5.5 5.0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aasta Joonis 1. Eesti valitsussektori hariduskulude tase (%) SKP suhtes 2002–2012 5
Average - saagikus Aasta Ettevõte 1999 2000 2001 2002 102 6,25 35,333333333 30 103 7,3129251701 105 16 106 15,223880597 107 12,5 3,1027027027 10,557142857 108 12,3968253968 21,506666667 22,916666667 110 20 20 111 5,7894736842 113 25 114 2,5 116 12,1581920904 25,812080537 20,702290076 25,425120773 118 18 127 26,3125 128 20,45 16,721311475 130 21,176470588 24,064516129 17,497206704 132
Kõik kommentaarid