Põhjust, miks loomi on raske kloonida, tuleb otsida taimsete ja loomsete rakkude diferentseerumise eripärast. Nagu eelpool mainitud, puuduvad täiskasvanud loomorganismis totipotentsed rakud. Taimekudedes on aga rakke, mis on põhimõtteliselt totipotentsed, teisisõnu kui taime kudesid vigastada, kasvab vigastuskohale vähediferentseerunud rakkude mass - haavakude e. kallus.Selliseid rakke kunstlikul söötmel kasvatades ja teatud taimehormoone kasutades saab indutseerida morfogeneesi (esile kutsuda kehaosade kujunemist). Niimoodi katseklaasis saadud uue taime võib peagi mulda istutada. Sel viisil pole võimalik paljundada ühtki loomorganismi. Me võime küll võtta kudedest rakke ning kasvatada neid mõnda aega kunstlikul söötmel, kuid need rakud jäävad sellisteks või ligilähedaselt sellisteks, nagu nad olid koes. Neist pole mingil juhul võimalik indutseerida embrüo teket, mida saaks viia emaslooma emakasse ning saada sel moel kloon.
Mutageen on mistahes füüsikaline või keemiline tegur, mis suurendab mutatsioonide sagedust üle spontaanse mutabiilsuse taseme. Mutageenidega mõjustamisel saadud mutatsioone nim. indutseeritud mutatsioonideks, vastandatuna normaaltingimustes tekkivatele spontaansetele mutatsioonidele. Mutageenid võivad tõsta mutatsioonisagedust kuni sadu ja tuhandeid kordi. Tuntumad mutageenid on radioaktiivne, röntgen- ja UV-kiirgus, lämmastikaluste analoogid ja alküleerivad ühendid, mis võivad indutseerida nii geen- kui ka kromosoommutatsioone. Indutseeritud genoommutatsioonide põhjuseks on sageli käävimürgid, nt. kolhitsiin. Mutageenid võivad olla: a) füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra) b) keemilised (ravimid, kemikaalid) c) bioloogilised (viirused, bakterid) Mutagenees on mutatsioonide tekke protsess,mis onn kas spontaanne või indutseeritud. Mutageneesi intensiivsus oleneb organismi geneetilistest omadustest (nt. DNA reparaaside
Nad on metastaatilised ja on võimelised läbi tungima kudedest ja kasvatama oma veresooni. Limiteeriv faktor - peab olema süüa. Tungivad ja koloniseeruvad tavaliselt teistele rakkudele mõeldud territooriumil. Vähiteke on seotud muutustega geneetilises materjalis. Tõendid vähi geneetilistele alustele on järgmised: 1) Vähirakkude fenotüüp ilmneb ka tütarrakkudel; 2) Vähiteket võivad indutseerida teatud viirused; 3) Vähki indutseerivad kartsinogeenid põhjustavad DNA-s mutatsioone; 4) Mõnedes suguvõsades on vähk päritav; 5) Teatud verevähi vormid (leukeemia, lümfooma) on seotud kindlate kromosoomide aberratsioonidega. Kasvaja teke ehk morfogenees algab reeglina kasvajaeelsetest muutustest. See tähendab, et kasvaja tekib koes, mis on eelnevalt muutunud. 1)Foonmuutused muutus, mis on soodustavaks teguriks kasvaja tekkes
(1) Põhjust tuleb otsida taimsete ja loomsete rakkude diferentseerumise eripärast. Täiskasvanud loomorganismis puuduvad totipotentsed rakud (rakud, mis rakud võivad regenereerida tervikliku organismi). Taimekudedes on aga rakke, mis on põhimõtteliselt totipotentsed. Taime kudesid vigastadades kasvab vigastuskohale vähediferentseerunud rakkude mass - haavakude e. kallus. Selliseid rakke kunstlikul söötmel kasvatades ja teatud taimehormoone kasutades saab indutseerida morfogeneesi (esile kutsuda kehaosade kujunemist) - vähediferentseerunud haavakoest kasvavad võsud ning juured. Niimoodi katseklaasis saadud uue taime võib peagi mulda istutada. Sellel meetodil põhineb meristeempaljundus. Taimerakkude võime moodustada puuduvaid kudesid lubab mõningaid taimeliike paljundada näiteks pistokste teel: taime küljest lõigatud oksake kasvatab alla juured ning saadakse uus taim. Sel viisil pole võimalik paljundada ühtki kõrgemat loomorganismi
Vorm on ohtlik peremehele. Edasi inimene tarbib kalat. 2 Patogenees. Sattudes gastro-intestinaaltrakti laiussi vastsed sagedamini kleppuvad ileumi sooleseinale. Tekib mehhaniline trauma ja kohalik atroofia. Kliiniliselt infektsioon manifisterib kas üldsümptomitega.Iseloomulikud on iiveldus, oksendamine, pearinglus, väsimus, isutus, abdominaalne valu, konstipatsioon või diaröa ning kaalu langus. Parasiidi ainevahetuse produktid võivad indutseerida allergilist reaktsiooni ning sellele võib viidata eosinofiilia. Mõnedel juhtudel võib areneda sooletraktis rohkem kui 10 aastat asümptomaatiliselt. Tüsistuseks on penipernitsioosne aneemia seoses parasiidi poolt B12 vitamiini absorptsiooniga, millega omakorda kaassnevad neuroloogilised häired nagu perifeerne neuropaatia (nõrkus ja tundetus jäsemetes). Harvasti võib massiivne infektsioon põhjustada koletsüstiit, millega võib ilmneda kerge ikterus. Veel soolestiku obstruktsioon,
Osalevad splaissosoomide töös. Toimib tuumas. miRNA – mikro RNA (microRNA). Väikesed, 20-25 nt. Reguleerivad geenide avaldumist. Transkriptsiooni viib läbi RNA polümeraas RNA polümeraas liigub DNA molekulil 5’-˃3’ suunas, harutades samal ajal lahti DNA molekuli. Polümeraasi sünteesi kiirus on ca 20 nukleotiidi sekundis. Mutatsioonide kontroll oluliselt halvem replikatsioonisünteesist. RNA sünteesi saab indutseerida ilma praimerita. Eukarüootses rakus on kolm RNA polümeraasi, mis transkribeerivad erinevaid geene. Transkriptsiooni tsükkel: 1. RNA polümeraas ja sigmafaktor seondub promootoriga 2. DNA lahti harutamine 3. initsiatsioon 4. elongatsiooni algus 5. elongatsioon 6. terminatsiooni signaal destabiliseerib polümeraasi 7. RNA eraldumine RNA polümeraas võib DNA molekulil liikuda mõlemas suunas. Liikumise suund määrab ära kumba DNA ahelat transkibeeritakse.
elementide poolt, milledel esinevad alternatiivsed variandid alleelid. Geenid esinevad keharakkudes paariliselt. Koromosoomiteooria geenid on kromosoomidee koostiselemendid, nad paiknevad kromosoomis lineaarselt. Lähestikku paiknevad geenid on aheldunud ning kalduvad päranduma koos (rikkudes lahknemisseadust). Rekombinatsioon toimub piiratud sagedusega meiootilise ristsiirde kaudu. Mutatsiooniteooria geenides võivad tekkida ootamatud ja päranduvad muutused. Mutatsioone võivad indutseerida mitmed mutageenid (kiirgus, kemikaalid, temperatuur). Eristati spontaanseid ja indutseeritud mutatsioone. Populatsioonigeneetika teooria suures isoleeritud ja vabalt ristuvas populatsioonis, millele ei toimi evolutsioonitegurid, säilivad alleeli- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatutena, kusjuures genotüüpide sagedused on määratud alleelisagedustest ruutseose kaudu (Hardy-Weinbergi seadus). Nende seaduspärasuste alusel sai ühendada mendelliku geneetika darvinistliku
seemnealgmeni. Üks seemnerakk viljastab munaraku --> diploidne embrüo Teine seemnerakk liitub lootekoti tsentraalrakuga --> triploidne endosperm Mis on kallus? Kallus on diferentseerumata rakkude mass, mis moodustub kui taime ükskõik millisest piirkonnast (juur, vars, leht – you name it) võtta koetükk ja asetada kasvuaineid sisaldavale agarile. Kasvuainete hulga ja omavaheliste proportsioonide muutmisel saab kallusest indutseerida ka pealmaaosade ning juurte tekke, nii et moodustuks terviklik taim. Õigete ainetega on võimalik kalluserakke veenda ka selles, et nad on viljastatud munarakud ja siis hakkab toimuma embrüogenees. Mis on kalloos? Aine, mille ülesandeks on taime vigastuste korral sõeltoru poorid kinni korkida, seostub plasmodesmide otstesse. (glükoosi polümeer) Mis on koleoptüül, aleuroonkiht ja kilbike e.scutellum teraviljade terises
süsinikuaatomil vastavalt sama suur positiivne osalaeng. See molekul on polaarne/ permanentne dipool . Polaarne molekul on A) süsinik monooksiid +C(kolmikside)O- ja B) VESI H2O 36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? Veemolekuli summaarne laeng 0. O osalaeng on -0,66 elementaarlaengut ja H osalaeng on 0,33 elementaarlaengut. 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? Molekul on polariseeritav, kui temas on võimalik indutseerida dipoolmoment (muuta ta polaarseks). Molekulid, mis ei ole iseenesest polaarsed, võivad muutuda polaarseks välise elektrivälja toimel. Näiteks on hästi polariseeritavad aromaatsed struktuurid, kuna nende aromaatse ringi tasapinnas paiknevad pii-elektronid on kergesti ,,nihutatavad". 38. Mida tähendab indutseeritud dipool? Indutseeritud dipool on välise elektrivälja poolt esile kutsutud dipool. 39. Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel (nimetage kaks)?
Esimeseks kuulub mõnedel isikutel pärilik kopsu proteaasi aktiivsuse pärsija -1-antitrüpsiini puudulikkus. Eksogeenseteks faktoriteks on ümbritseva keskonnas või töö kohal olevad tolmud, aurud ja kemikaalid.Põhjuseks võib olla on infektsioonid, seal hulgas krooniline bronhiit. Sutsetamisel on peamine roll emfüseemi kujunemisel. Sigaretti suits, milles on reaktiivsed hapnikuühendused, võib indutseerida oksidatiivse stressi, vähendades antioksüdantide hulk. Selline olukord võib inaktiveeruda antiproteaaside aktiivsust, mis soodustab järgnevates põletikulises protsessis alveovaar seinade ühtluse destruktsiooni. (Stratelis 2008:14-13). 4 Sattudes bronhidesse sigaretti suitsu olevad keemilisi aineid kutsuvad esile immunoloogilist vastust. Need partikleid avastavad dendriit rakud, mis annavad signaaliseerivad esinenud
valku: 1) 200 kDA heterotrimeer, mida nim lõikamist-stimuleerivaks faktoriks (CStF), mis interakteerub G/U rikka järjestusega; 2) 150kD lõikamisfaktor I (CFI) ja halvasti kirjeldatud lõikamisfaktor II (CFII); 3) polü(A) polümeraas (PAP), mis seondub kompleksile vahetult enne lõikamist. Tehtud on suuremaid uuringuid, kus CTD-s saavutati konkreetse aminohappe väljalöömine. Tulemused näitavad, et RNA plümeraas II CTD kärpimise mutatsioonid mõjutavad võimet indutseerida in vivos geenide alamrühma transkriptsiooni ja nende geenide tundlikkuse puudulikkust induktsiooni ühendustele(kaartidele) ülesvoolu aktiveerivatele järjestustele. 48. mRNA polüadenüleerimise on oluline 3'-terminal exoni määramiseks imetaja geenis, on soovitatud, selleks et virtuaalselt mõjutada kõike mRNA metabolismi aspekte. Tähtis sellepärast et mängib rolli raku-tsükli-reguleeritud histoonide mRNA, snRNA, tRNA küpsemises; transpordib
Pleconaril on uus ravim, mis inhibeerib pikornaviiruste rakkutungimist. Manustada varakult infektsiooni alguses. Ja enam pole, polnud efektiivsem kui platseebo. Viirused mõmm :) 05/06 Paramüksoviirused Hõlmab morbilliviiruse (leetrid), paramüksoviiruse (paragripp, mumps), pneumoviiruse (RSV ja metapneumoviirus) perekonda. Ühine morfoloogia, valgulised komponendid, võime indutseerida rakk-rakk fusiooni (süntsüütsiumite ja multituumsete hiidrakkude teket). Struktuur ja replikatsioon. Üheahelaline –RNA helikaalses nukleokapsiidis, mida ümbritseb 156…300 nm ümbris. Genoom segmenteerumata. Perekonniti erineb valku kodeerivate regioonide järjekord genoomis. Nukleokapsiidis –RNA koos nukleoproteiiniga, polümeraas-fosfoproteiin (P), ja suur (L) proteiin. L on RNA polümeraas, P võimaldab RNA sünteesi, NP aitab säilitada genoomset struktuuri. Virioni
Seda ussikest väga lihtne ja odav kasvatada, see on läbipaistev, ta talub hästi külmutamist. Ta toodab nii seemne, -kui ka munarakke. Kaasajal uuritakse varbusside abil näiteks vananemist, vähki ja neuroloogilisi haigusi. Drosophila melanogaster ehk harilik äädikakärbes ehk harilik puuviljakärbes -ta on tuntud mudelorganism Thomas Morgani geneetilistest eksperimentidest. Ta on laboritingimustes lihtsasti kasvatatav, lühikese elutsükliga, mutatsioone on lihtne indutseerida ja on olemas palju lihtsalt jälgitavaid muteeruvaid tunnuseid. Mudelorganism on organism, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel. Mudelorganismid kasvavad kiiresti, nendega on lihtne ja odav töötada ning nad on laialdaselt kättesaadavad. Aastakümnetepikkuse uurimisega on nende kohta kogunenud väga palju teavet, mistõttu on kindlate mudelorganismidega töötamine veelgi kasulikum. Tänu kõikide elusorganismide ühisele põlvnemisele, metaboolsetele ja arengulistele
ekspresseeritakse üheaegselt samal rakul. Kui B-RAKK AKTIVEERITAKSE antigeeniga, siis rakk alustab prolifereerumist ja differentseerumist, et toota populatsiooni, milles on antikehi sekreteerivad plasmarakud ja mälu-B-rakud. Naive- B rakk aktivatsiooniks on kaks teed, T-rakkust sõltuv ja mittseõltuv tee. TD-rakkude aktivatsiooniks vaja: 1) AG; 2) kontakt T-rakuga; 3) tsütokiinid. TI- võivad B-rakke aktiveerida ja AK-de sekretsiooni indutseerida ka ilma T-rakkudeta. Samuti on vaja B raku aktivatsiooniks kahte signaali. TI annab antigeeni seondumine mõlemad signaalid, TD annab antigeeniga seondumine ainult 1 signaali ja teise signaali jaoks on vaja T-rakku. Esimeseks signaaliks on seondumine B raku retseptoriga BCRga. Antigeen seondub IgM ja IgD pinnaretseptoritega B raku pinnal. B raku retseptor saadab signaali rakku edasi, kui kaks või enam molekuli on kõrvuti toodud, ehk siis cross-linked. Ig ja Ig moodustavad heterodimeer
sidemete energia oleks Väljamäe konspekti alusel ~4kJ/mol ja G&G õpiku alusel 0,41,2kJ/mol. Pigem siis samas suurusjärgus soojusliikumisega ja mitte üle 10x väiksem. 36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? Null (O negatiivne osalaeng 0.66 elementaarlaengut, H positiivne osalaeng +0.33 elementaarlaengut) 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? Molekule, millepuhul on võimalik indutseerida temas dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks (nt. Valise elektrivälja toimel), nimetatakse polariseeritavateks molekulideks. Ehk siis, molekul on polariseeritav, kui välise elektrivälja toimel saab temas indutseerida dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks 38. Mida tähendab indutseeritud dipool? Välise elektrivälja poolt esile kutsutud dipooli nimetatakse indutseeritud dipooliks. Ja dipool tähendab sellist ainet (molekuli, ühendit, vasseverit), millel on molekulis
Osalevad rakk-rakk interaktsioonides. Peamised koostisosad: valgud (30-75%), fosfolipiidid (7-40%), steroolid (0-25%), süsivesikud. Membraanide lateraalne asümeetria: asümeetria monokihi piires. Valkude lateraalne asümmeetria: valgud võivad moodustada klastreid (kogumeid) membraani pinnal, nad ei ole ühtlaselt jaotatud. Lipiidide lateraalne asümeetria: lipiidid võivad moodustada klastreid membraani pinna, nad ei ole ühtlaselt jaotatud; lipiidklastrite teket saab indutseerida (faaslahutamine). Membraanide transversaalne asümmeetria: asümeetria risti membraani suhtes. Valkude transversaalne asümmeetria: valgud ei paikne kaksikkihis sümmeetriliselt. Ntks glükoforiini N-terminus on ekstratsellulaarne ning C-terminus intratsellulaarne. Lipiidide transversaalne asümmeetria: paljude membraanide lipiidses kaksikkihis on sise- ja väliskihi koosseis erinev. Membraani faasiüleminekud
Tähtis ka DNA metülatsiooni tase neis kudedes kus ei ekspressiooni ei toimu on geenid (uinuvas olekus geenid) harilikult rohkem metüleeritud. Metüleerimine muudab geenide struktuuri ja seega transkriptsiooni toimumist. CG nukleotiidipaaris saab metüleerida tsütosiini (tsükli viiendast positsioonist) Enamus bakteriaalseid geene on organiseeritud operonidesse, mida saab korraga indutseerida ja represseerida. Indutseeritav süsteem näiteks lac-operon, represseeritav süsteem näiteks trüptofaani süntees Paljudel bakterite aminohappe sünteesi operonidel on nn "nõrgendav piirkond" (attenuator control). Nõrgendav piirkond asub operoni ja esimese struktuurvalgu vahel: kui esimest peptiidi saab kohe sünteesida (st aminohapet on piisavalt) võtab ahel sellise kuju, et edasine süntees termineeritakse
PTC NTC Fototakisti – pooljuhttakisti, mille takistus sõltub temale langevast valgusest. Valguse toimel suureneb fototakistis laengukandjate arv ja nende liikuvus, mistõttu takistus väheneb. 25. Püsikondensaatorid, liigitamine, mahtuvus, kasutamine, tingmärk. Kondensaatori tööpõhimõte: andes ühele plaadile positiivse laengu ja teisele negatiivse, siis püüab ühe plaadi laeng indutseerida teisel plaadil vastasnimelist laengut ja vastupidi. Kondensaator – passiivne elektroonikakomponent, mille ülesanne on salvestada elektrilaenguid. Laengute salvestamine on vajalik lühikeseks ajaks suurte võimsuste saamiseks. C=Q/U C=mahtuvus, Q-laeng kulonites 0,866∗ε∗S C= d ε – dielektriline läbitavus; S – plaatide pindala; d – plaatidevaheline kaugus 1
produtseerimine Kui B-rakk aktiveeritakse antigeeniga, siis rakk alustab prolifereerumist (clonal expansion) ja differentseerumist, et toota populatsiooni, milles on antikehi sekreteerivad plasma rakud ja mälu B-rakud. Naive- B rakk aktivatsiooniks on kaks teed, t-rakkust sõltuv ja mittseõltub tee, TD- -rakkude aktivatsiooniks vaja: 1) AG; 2) kontakt T-rakuga; 3) tsütokiinid (IL-4). ja TI- võivad B-rakke aktiveerida ja AK-de sekretsiooni indutseerida ka ilma T-rakkudeta (tüümus- sõltumatud AG-id e. TI). TI type-1 siia LPS-id; TI type-2 on polysahhariidid korduva polüsahhariidi unit'iga või polümeerse valguga. Samtui on vaja B raku aktivatsiooniks kahte signaali. TI annab antigeeni seondumine mõlemad signaalid, TD annab antigeeniga seondumine ainult 1 signaali ja teise signaali jaoks on vaja t-rakku. Esimeseks signaaliks on seondumine B raku retseptoriga BCRga. Antigeen seondub IgM ja IgD pinnaretseptoritega b raku pinnal
Pigem siis samas suurusjärgus soojusliikumisega ja mitte üle 10x väiksem. (Loodetavasti seda ei küsita.) 35. Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul Vesi 36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? Null (O negatiivne osalaeng 0.66 elementaarlaengut, H positiivne osalaeng +0.33 elementaarlaengut) 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? Molekule, millepuhul on võimalik indutseerida temas dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks (nt. välise elektrivälja toimel), nimetatakse polariseeritavateks molekulideks. Ehk siis, molekul on polariseeritav, kui välise elektrivälja toimel saab temas indutseerida dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks 38. Mida tähendab indutseeritud dipool? Välise elektrivälja poolt esile kutsutud dipooli nimetatakse indutseeritud dipooliks.
10 korda 40. Ligikaudu milline on tüüpiliste van der Waalsi interaktsioonide energia võrrelduna soojusliikumise energiaga 25ºC juures? Samas suurusjärgus 41. . Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul. 42. 43. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? 44. Null(O=-0,66 , H=+0,33 H=+0,33) 45. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? 46. Molekule, mille puhul on võimalik indutseerida temas dipool moment( muuta polaarseks) nimetatakse polariseeritavateks. 47. Mida tähendab indutseeritud dipool? 48. Välise elektrivälja poolt esile kutsud dipooli 49. . Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel (nimetage kaks)? Nad mõlemad jagavad elektronpaari ning sidemete pikkused on fikseeritud 50. . Kui suur on tüüpiline vesiniksideme energia? 20kJ/mol 51. Mitu kovalentset sidet moodustab reeglina: a) süsinikuaatom 4 b) vesinikuaatom 1
soole närvisüsteemile kui ka perifeerse närvisüsteemi gliiarakud (Schwanni rakud, ganglioni sateliitrakud, telogliia) tekivad neuraalharjast. PNS-i neuronid lisaks ka ektodermaalsetest plakoodidest. Seljakeelikust ei arene närvisüsteem ja seljaaju! Ja mõisted ektoderm ja endoderm kipuvad segi minema! 7.Endoderm 75. Mis endodermist tekivad? Endodermi funktsioonid: embrüonaalselt aitab indutseerida mesodermaalsete kudede (seljakeelik, süda, veresooned, k.a mesodermi) arengut Sisevooderdus torujatele organsüsteemidele: respiratoorne toru, millest arenevad kopsud ja seedetoru, millest areneb seedesüsteem lisaks maks, sapipõis ja kõhunääre (pankreas) seede- ja hingetoru + organ (nende epiteel) Endoderm moodustab epiteliaalse vooderduse mitmetele näärmetele nagu kilpnääre, kõrvalkilpnääre ja tüümus ja struktuuridele nagu
Konksuseoseliste sidevalkude ja viburi tipuvalgu eksport ja seostamine konksu distaalsesse otsa. 7. Flagelliini monomeeride eksport ja paigutamine sidevalkude ja tipuvalgu vahele. 29. Kirjelda sporulatsiooni etappe Bakterid moodustavad spoore aktiivse kasvu lõppedes, kui tingimused muutuvad ebasoodsaks (välise toitaineallika otsalõppemine, jääkainete kogunemine, kuivus). Kui kultuuri hoida pidevalt aktiivse kasvu faasis (anda piisavalt toitaineid), siis ta ei sporuleeru. Sporogeneesi saab indutseerida ka Mn lisamisega söötmesse, rakkude kultiveerimisega mullaagaril, kartuliagaril. Spoor moodustub 1.5 tunni -1 ööpäeva möödudes peale sporulatsiooni algatamist. Energiaallikana sporulatsioonil kasutatakse varuaineid: polüsahhariide ja polühüdroksüvõihapet ja ka emaraku komponente, mis sporulatsiooni algfaasis lagundatakse. Sporulatsiooni esimestel etappidel võib protsessi tagasi suunata toitainete, näiteks glükoosi lisamisega. Teatud
väga tundlikud lüsotsüümile ja ka peroksiididele. Kui kest puudub, siis pääseb lüsotsüüm hästi ligi korteksi peptidoglükaanile. 9. Korteks sisaldab hõredalt kokku õmmeldud peptidoglükaani, teihhuhappeid seal pole. Bakterid moodustavad spoore aktiivse kasvu lõppedes, kui tingimused muutuvad ebasoodsaks (välise toitaineallika otsalõppemine, jääkainete kogunemine, kuivus). Kui rakke hoida pidevalt aktiivse kasvu faasis, siis ta ei sporuleeru. Sporogeneesi saab indutseerida Mn lisamisega söötmesse, rakkude kultiveerimisega mullaagaril, kartuliagaril. Spoor moodustub 1.5 tunni -1 ööpäeva möödudes peale sporulatsiooni algatamist. Spoori teke B. subtilisel võtab aega ca 8 tundi, idanemine toimub aga kiiresti, umbes 1- 1.5 tunni jooksul. Energiaallikana sporulatsioonil kasutatakse varuaineid: polüsahhariide ja polühüdroksüvõihapet ja ka teisi emaraku komponente, mis sporulatsiooni algfaasis lagundatakse
soojusliikumise energiaga 25ºC juures? a) samas suurusjärgus b) üle 10 korra suurem c) üle 10 korra väiksem Toatemperatuurile (25º C ehk 298 K) vastav soojusliikumise energia on E = 298(K) 8,314 (J K-1mol-1 ) = 2478 J mol-1 ehk ligikaudu 2,5 kJ mol-1. 35. Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul. 36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? Vastus: Molekule, mille puhul on võimalik indutseerida temas dipoolmoment (muuta ta polaarseks), nimetatakse polariseeritavateks. 38. Mida tähendab indutseeritud dipool? Vastus: Välise elektrivälja poolt esile kutsutud dipooli nimetatakse indutseeritud dipooliks. 39. Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel (nimetage kaks)? 1. vesiniksidemete puhul on tegemist elektronpaari jagamisega vesinikuaatomi ja aktseptoraatomi vahel (iseloomulik kovalentsele sidemele). 2
kuni 80% kuivainest), Acinetobacter. Polü--hüdroksüalkanoaadid (PHA) koosnevad hüdroksüülkarboksüülhapetest, mis on omavahel seotud estersidemega. Seega on tegu polüestriga. Enamlevinuim PHA on polü--OH-võihape. See polümeer avastati Pasteuri Instituudis Pariisis juba 1927 aastal, 50-ndatel üritati tööstuslikult toota, aga tegelik tootmine algas palju hiljem. PHAte moodustavad väga paljud bakterid, nii aeroobsed kui ka anaeroobsed. Aeroobsetes tingimustes saab tema sünteesi indutseerida atsetaadil kasvatades. PHA laguneb seedeensüümide toimel. Polüfosfaadid/volutiin/metakromatiinaine On ortofosfaadi lineaarne polümeer, mis koosneb kümnetest kuni sadadest jääkidest. Jääkide vahel makroergiline fosfoanhüdriidside. Avastati Spirillum volutans'i rakus. Praegu on teada, et polüfosfaate on mitte ainult bakterite, vaid ka seente, algloomade ja imetajate rakus. Volutiiniterad sisaldavad ka fosforhappega komplekseerunud metalle kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi, tsinki
1-0.15 µm. Mükoplasma raku ruumala on ca 5% soolekepikese omast. Nanobakterid, kelle suurus on 0.05-0.2 µm (50-200 nm). Arvatakse, et nad võivad olla kristallisatsioonitsentriteks kivimite moodustumisel. Arvatakse ka, et nad võivad osaleda mineraalide muundumistes. Nanobaktereid on leitud ka neerudes ja uriinis. Kuna neil on kaltsifitseerunud kest, siis võivad nad põhjustada neerukivide teket ja võibolla ka teisi haigusi. Nanobakterite pinnavalgud võivad indutseerida mineraalide ladestumise nende pinnale ja algatada kivi tekke. Võivad põhjustada ka soolade ladestumist liigestes, sapipõies, eesnäärmes jne. ning veresoonte epiteeli kaltsifitseerumist (trombid). IV 24. Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused. Oska nimetada vähemalt kümme tunnust kummastki rühmast. Ehituslikud: 1) raku kuju, 2) Agregatsioon (kogumite moodustamine),
neuraalsetest tüvi/eellasrakkudest –neuroepiteel, radiaalgliia/basaalsed eellasrakud) ja PNS-i neuronid nii sensoorsele, sümpaatilisele kui ka soole närvisüsteemile kui ka perifeerse närvisüsteemi gliiarakud (Schwanni rakud, ganglioni sateliitrakud, telogliia) tekivad neuraalharjast. PNS-i neuronid lisaks ka ektodermaalsetest plakoodidest. Seljakeelikust ei arene närvisüsteem ja seljaaju! Ja mõisted ektoderm ja endoderm kipuvad segi minema! Endoderm Mis endodermist tekivad? aitab indutseerida mesodermaalsete kudede arengut, moodustab sisevooderduse 2 torujale organsüsteemile - respiratoorne toru (kopsud) ja seedetoru (seedesüsteem, maks, sapipõis, kõhunääre); moodustab epiteliaalse vooderduse mitmetele näärmetele, nt kilpnääre, kõrvalkilpnääre, tüümus ja struktuuridele, nt trummiõõs, kuulmetõri, kusepõis, kusiti Primitiivne edoderm ja selle funktsioonid kujuneb blastotsüstis ja annab aluse vistseraalsele endodermile, millest
keelel olevas lüfoidses koes ja kurgumandlites Kõik mis on seotud massaasiga on seotud lümfiringe aktiveerimisega. Lümf peab liikuma õiges suunas, ei tohi pressida vastupidi. 4. loeng ANTIKEHADE STRUKTUUR JA FUNKTSIOON ANTIGEENID 1. SUBSTANTSID,MIDA TUNNEVAD ÄRA, KAS B LÜMFOTSÜÜTIDE IMMUUNOGLOBULIIN RETSEPTORID või 2. PEPTIIDID, MIDA TUNNEVAD ÄRA T LÜMFO- TSÜÜTIDE RETSEPTORID (PEPTIIDID ESITLETAKSE MHC MOLEKULIDEGA KOMPLEKSIS) IMMUNOGEENSUS—OMADUS INDUTSEERIDA HUMORAALSET JA / VÕI RAKULIST IMMUUNVASTUST ANTIGEENSUS –VÕIME REAGEERIDA KAS ANTIKEHADE VÕI T LÜMFOTSÜÜTIDE RETSEPTORITEGA HAPTEENID-VÄIKESED MOLEKULID,MIS VÕIVAD OLLA IMMUNOGEENID KUI ON SEOTUD SUUREMALE “ KANDJALE”. Nt penitsilliin võib seonduda meie oma vere valgule(albuliinile) ja muutuda antigeeniks siis. Immuunoglobuliin domään 70-110 amiinohapet, võileiva taoline kahest kihist antiparallelsetest beeta ahelatest (7-9) struktuur,
feminiseerumist. Nende konts taimes on suurim õitsemise ajal. · Fütoöstrogeenid seonduvad imetajarakus samade retseptoritega, millega östradiool, kuid 20-200 korda väiksema afiinsusega. Seetõttu on nende östrogeenset efekti esile kutsuv toime in vivo 500-10 000 korda nõrgem kui endogeensel östrogeenil. ning nad saavadõ takistada imetajate endogeensete steroidsete östrogeenide toimet ning suuremates doosides indutseerida antigonadotroopseid efekte hüpotalaamuse, hüpofüüsi e. ajuripatsi ning gonaadide tasemel mõlemast soost indiviidide korral. · Fütoöstrogeenid on paljud isoflavonoidid (genisteiin, glütseteiin, daidzeiin), nende glükosiidid (genistiin, glütsetiin, daidziin), kumestaanid (kumestrool ja 4-O- metüülkumestrool, lignaanid, resortsüülhappe laktoonid (zearalenoon, zearalenool maisist).
Tüüp-1 ja tüüp-2 retseptorid kodeerivad valke, mille intratsellulaarne domeen funktsioneerib kui seriin/treoniinkinaas; SMADid on evolutsiooniliselt konserveerunud valgud, mis avastati kui TGF-beeta superperekonna liikmete, s.o. TGF-b, aktiviinide ja BMP, indutseeritud transkriptsiooni aktivatsiooni mediaatorid. Aktiveerudes translokeeruvad need valgud tuuma, kus nad initseerivad transkriptsiooni. Sõltuvalt rakutüübist või tingimustest, võib TGF-beeta sekretsiooni indutseerida paljude erinevate stiimulitega, nende hulgas steroidid, retinoidid, EGF, NGF, lümfotsüüt-spetsiifilised aktivaatorid, vitamiin D3 ja IL1. TGF-beeta mõjutab ka enda geeni ekspressiooni ning võib omada olulist osa haava paranemises. Pole liigispetsiifilised. Erinevatel TGF-beeta isotüüpidel on palju erinevaid bioloogilisi aktiivsusi, nt TGF-beeta-2 ja TGF-beeta-3, aga mitte TGF-beeta-1, pärsivad kana loote tsiliaarsete
ristiku koosseisus) võib rohusööjatel põhjustada viljatust ning isaste feminiseerumist. Nende konts taimes on suurim õitsemise ajal. Fütoöstrogeenid seonduvad imetajarakus samade retseptoritega, millega östradiool, kuid 20-200 korda väiksema afiinsusega. Seetõttu on nende östrogeenset efekti esile kutsuv toime in vivo 500-10 000 korda nõrgem kui endogeensel östrogeenil. ning nad saavadõ takistada imetajate endogeensete steroidsete östrogeenide toimet ning suuremates doosides indutseerida antigonadotroopseid efekte hüpotalaamuse, hüpofüüsi e. ajuripatsi ning gonaadide tasemel mõlemast soost indiviidide korral. Fütoöstrogeenid on paljud isoflavonoidid (genisteiin, glütseteiin, daidzeiin), nende glükosiidid (genistiin, glütsetiin, daidziin), kumestaanid (kumestrool ja 4-O-metüülkumestrool, lignaanid, resortsüülhappe laktoonid (zearalenoon, zearalenool maisist). Seni pole selgelt näidatud fütoöstrogeenide toimet inimesele. Kindlaimaks kahtlusaluseks on peetud
2. spermium ühineb teistuumaga ehk sulab kokku lootekoti osaga ehk lootekoti tsentraalrakuga (2 tuuma) triploidne rakk endosperm 7. Mis on kallus? Kallus diferentseerumata rakkude mass. Võetakse mingi taime osa (nt juure tükk või tolmukas) ja kasvatatakse seda agaril rakkude jagunemine diferentseerumata rakkude mass. Muutes kasvuainete hulka ja omavahelisi proportsioone agaris saab indutseerida kallusest pealmaaosade, samuti juurte tekke ja moodustub terviktaim kõikide taime jaoks tüüpiliste organite ja kudedega. Samuti on võimalik taimerakke `veenda' selles, et nad on viljastatud munarakud. 8. Mis on kalloos? Vähehaaval hakkab sõeltorude pooride ümber kogunema eriline aine -- kalloos, mille tagajärjel poorid lõpuks ummistuvad ning rakud surevad 9. Mis on koleoptüül, aleuroonkiht ja kilbike e.scutellum teraviljade terises
jäävad elektrilised teatud valdkondates veel kasutusele pikemaks ajaks liin koosneb kahest juhtmest mille kaudu toimub signaalide edastamine taolist kahejuhtmelist loetakse liiniks sel juhul kui impulside kulgemiskestvus seal on võrreldavad impulside kestvusega. Elektriliinid jagunevad kahejuhtmelisteks ja koaksiaalliinideks. On lihtne ja odav kuid puudusena sobib ta ainult kõrgemate pingete korral sest nõrkade signaalide korral võivad magnetväljad indutseerida häire pikkeid on kasutatavad loogikasignaalide korral ja kui liin on kujundatud keeru paarina siis kui üks juhe on maandatud siis hakkab see toimima varjena. Koaksiaalliinis on üks juhe kujundatudki varjena see väline juhe kujutab endast punutud sukka ta kaitseb häirete indutseerimist sisemisse juhtmessse ja samal ajal ka signaalide kiirgumist ümbritsevasse ruumi sobib hästi nõrkade signaalide edastamiseks. Liinid kujutavad endast
P). Hapniku asemel on proovitud kasutada ka nitraate, soodustades nii orgaaniliste hendite anaeroobset lagundamist. Kui tegemist on vga raskesti lagundatava hendiga, siis vib biodegradatsiooni kiirendamiseks lisada kergesti lagundatavat substraati vi mittetoksilist Joonis 1. Bioremediatsiooni meetodid Joonis 2. Biodegradatsiooni mjutavad tegurid keskkonnas. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz saateainele sarnast hendit (aseaine) selleks, et indutseerida ensmide snteesi, mis on vimelised lagundama nii aseainet kui ka saasteainet. Lisaks loodusliku mikroobi-populatsiooni lagundamisaktiivsuse stimuleerimisele on vimalik lisada saastunud pinnasesse vi vette spetsiifiliste metaboolsete omadustega mikroorganisme. Sellist meetodit thistatakse terminiga bioaugmentatsioon. Selleks kasvatakse mikroobe enne selektiivsetes stmetes (so. kasvukeskkond, mis sisaldab sama vi lhedast ainet saasteainele) vi
Enamasti ei ole lümfotsüüdid, eriti T-rakud, suutelised vahetult seostuma „töötlemata“ antigeeniga. Seepärast antigeen presenteeritakse antigeeni esitlevate rakkude ehk APC vahendusel. Need jagunevad professionaalseteks ja mitteprofessionaalseteks, vastavalt neil MHC II molekulide alalisest esinemisest või indutseeritavusest. Professionaalseteks APC- rakkudeks on MHC II molekule pidevalt pinnal omavad rakud. Mitteprofessionaalsetel APC-del on võimalik indutseerida MHC II esinemist põhiliselt IFN-gamma abil. Põhimõtteliselt kõik somaatilised rakud ekspresseerivad I klassi proteiine ja on võimelised esitlema endogeenseid antigeene CD8 T rakkudele. Vähesed rakud suudavad ekspresseerida II klassi proteiine CD4 T-helperitele ja on väga olulised kõikides immuunvastustes (professionaalsed). Need on makrofaagid, B lümfotsüüdid ja dendriitrakud. APC-rakud esinevad veres, põrnas, lümfisõlmedes, lümfifolliikulites, kudedes, organites ja nahas.
kaitsevööndis kehtestatud piiranguid. Piirangud võivad olla tingitud nii võimalikust elektrilöögi ohust loomadele ja inimestele, kui ka elektripaigaldise ja keskkonna võimaliku kahjustamise ohust. Nõuete teadmine võibolla vajalik remondi või ranoveerimis tööde korral eriti kui sealjuures kasutatakse mehanisme. Tavaisik ei pruugi teada,et kõrgepingel võib tekkida ülelöök meetrite kaugusele või et mõnel pikemal elektriväljas paikneval metall esemel võib indutseerida sedavõrd kõrge pinge, et inimene võib selle eseme puudutamisel või käeshoidmisel saada elektrilöögi. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu lektripaigaldisele, ladustada jäätmeid, tuleohtlike materjalide aineid, teha tuld, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning kui tegemis on kõrgepinge paigaldisega korraldada massiüritusi. KT 1 Üldmääratlused, personal, töötsoon, töö
sünteesimine RNA polümeraasi abil 6. Terminatsiooni signaal destabiliseerib polümeraasi- sünteesi lõpp 7. RNA eraldumine RNA polümeraasi ehk holoensüümi töö ● RNA polümeraas katalüüsib ribonukleotiidide sidemeid ● RNA polümeraas liigub DNA molekulil 5’ --> 3’ suunas, harutades samal ajal lahti DNA molekuli ● Polümeraasi sünteesi kiirus on ca 20 nukleotiidi per sekund ● RNA sünteesi saab indutseerida ilma praimerita. ● Eukarüootses rakus on kolm RNA polümeraasi, mis transkribeerivad erinevaid geene 25. Millised erinevad RNAd on olemas. Nimeta vähemalt 4. ● mRNA – informatsiooni RNA (messenger RNA). Peamine RNA molekul, mis transleeritakse valguks. ● tRNA – transpordi RNA (transfer RNA). Madalmolekulaarsed RNA-d, mis on vajalikud translatsiooni läbiviimiseks. Toimivad adapteritena mRNA koodonite ja aminohapete vahel.
Alljärgnevalt vaatleme antibiootikume, valgusünteesi inhibiitoreid, vastavalt nende poolt mõjutatavatele protsessidele. tRNA sidumist ja koodoni äratundmist (koodon-antikoodon interaktsiooni) mõjutavad rohud: Aminoglükosiidid (streptomütsiin, neomütsiin, kanamütsiin, gentamütsiin, kasugamütsiin), inhibeerivad aa-tRNA seondumist ribosoomi A saiti ja koodon- antikoodon äratundmist. Streptomütsiin (Strp) on tuntud omaduse poolest indutseerida koodilugemise vigu st. valede aminohapete lülitumist valkudesse. Kui normaalselt teevad bakteri ribosoomid ühe vea 10 000 õigesti lülitatud aminohappe kohta, siis streptomütsiini juuresolekul võib vigade sagedus kasvada 50 korda. Valest sünteesitud valgud ei suuda rakus täita vajalikke funktsioone ja kutsuvad esile proteaaside aktiviseerimise. Selle tulemusena peatub valgusüntees ja raku kasv ning lõpuks järgneb raku surm
reportergeen (näiteks lacZ) inserteeritakse genoomi erinevatesse piirkondadesse, nii et see satub erinevate promootorite kontrolli alla. Edaspidi on võimalik uurida, milliste geenide promootorite kontrolli all muutub reportergeeni ekspressioonitase (tõuseb või langeb) vastusena stressifaktoritele. Kromosomaalsete liitjärjestuste tekkimine võib viia märklaudgeeni aktiivsuse pärssimisele. Reportergeeni poolt kodeeritud valk võib rakus ka ise stressi indutseerida. 3. Geenikiibid (gene chips, microarrays). Tahkele kandjale viidud DNA järjestused pärinevad organismi erinevatest geenidest ning neile hübridiseeritakse rakkudest eraldatud totaalsele mRNA-le sünteesitud cDNA proov. Sel viisil võrreldakse erinevate mRNA-de ekspressioonitaset bakterirakus nii erinevate stressitingimuste korral kui ka teatava regulaatori olemasolu või puudumise või üleekspressiooni korral
põhjustab A:T G:C transitsioone ning tsütosiini deamineerimine G:C A:T transitsioone, indutseerib lämmastikushape transitsioone mõlemas suunas. Seega võivad lämmastikushappe poolt indutseeritud mutatsioonid lämmastikushappe toimel ka tagasi reverteeruda. Akridiinvärvid Akridiinvärvide rühma kuuluvad proflaviin, akridiinaornz jt. Mutageenid, mis ladestuvad DNA molekulis aluspaaride vahele, muutes sellega DNA konformatsiooni. Konformatsiooni muutused võivad omakorda indutseerida raaminihke mutatsioonide teket. Alküleerivad ühendid Alküleerivad ühendid, nii nagu juba nende nimetus vihjab, loovutavad teistele molekulidele alküülrühma. Siia gruppi kuuluvad sinepigaas, metaan sulfonaat (MMS), etaan sulfonaat (EMS). Alküleerivad ühendid indutseerivad erinevaid mutatsioonitüüpe transitsioone, transversioone, raaminihkeid ning isegi kromosoomide katkeid. Näiteks EMS etüleerib guaniini: 7-etüülguaniin on võimeline paarduma tümiiniga,
põhjustab A:T G:C transitsioone ning tsütosiini deamineerimine G:C A:T transitsioone, indutseerib lämmastikushape transitsioone mõlemas suunas. Seega võivad lämmastikushappe poolt indutseeritud mutatsioonid lämmastikushappe toimel ka tagasi reverteeruda. Akridiinvärvid Akridiinvärvide rühma kuuluvad proflaviin, akridiinaornz jt. Mutageenid, mis ladestuvad DNA molekulis aluspaaride vahele, muutes sellega DNA konformatsiooni. Konformatsiooni muutused võivad omakorda indutseerida raaminihke mutatsioonide teket. Alküleerivad ühendid Alküleerivad ühendid, nii nagu juba nende nimetus vihjab, loovutavad teistele molekulidele alküülrühma. Siia gruppi kuuluvad sinepigaas, metaan sulfonaat (MMS), etaan sulfonaat (EMS). Alküleerivad ühendid indutseerivad erinevaid mutatsioonitüüpe transitsioone, transversioone, raaminihkeid ning isegi kromosoomide katkeid. Näiteks EMS etüleerib guaniini: 7-etüülguaniin on võimeline paarduma tümiiniga,
valulikena. Sünnitus võib alata ka lootevete puhkemisega ilma eelneva sünnitustegevuseta. Seda nimetatakse varaseks lootevee puhkemiseks ning seda esineb umbes 10% rasedatest. Enamasti algavad tuhud spontaanselt mõne tunni möödudes ning 69% naisi sünnitab 24 tunni jooksul peale lootevee puhkemist. 48 tunni möödudes on sünnitustegevus kujunenud 85% naistest ning 72 tunni möödudes 95% naistest.Kui seda ei toimu, tuleb sünnitus indutseerida e. esile kutsuda, kuna seoses lootekestade rebenemisega suureneb emakasisese infektsiooni tõenäosus, sest tekib otseühendus tupe ja emakaõõne vahel. Iseenesliku sünnitustegevuse käivitumist võib oodata kui ema vereanalüüsis ei esine põletikunäitajate tõusu, emakakaekakülvides ei esine haigustekitajaid ning nii ema kui loote seisund on hea. Enamasti algab aga sünnitus korrapäraste emakakontraktsioonidega, mis tugevnevad ja sagenevad
Ka selle meetodi rakendamisel on probleeme. Kromosomaalsete liitjärjestuste tekkimine viib märklaudgeeni aktiivsuse pärssimisele ja nii on võimatu isoleerida promootor-reportergeeni liitjärjestusi, kus promootor kontrollib rakule eluliselt tähtsate geenide tööd. Ainus võimalus on konstrueerida genoomseid raamatukogusid, kus DNA fragmendid viiakse plasmiidis asuva reportergeeni ette. Reportergeeni poolt kodeeritud valk võib rakus ka ise stressi indutseerida. Näiteks, kui kasutada reporterina GFP-d (green fluorescent protein) kodeerivat geeni, võivad rakus indutseeruda kuumashoki geenid. Kuumashoki vastuse kutsub esile GFP aeglane voltumine rakus. 3. Geenikiibid (gene chips, microarrays). Tahkele kandjale viidud DNA järjestused pärinevad organismi erinevatest geenidest ning neile hübridiseeritakse rakkudest eraldatud totaalsele mRNA-le sünteesitud cDNA proov
Puromütsiin – on olnud oluliseks abimeeteks valgusünteesi molekulaarsete mehhanismide väljaselgitamisel ja neid kasutatakse valgusünteesi uurimisel ka praegu. tRNA sidumist ja koodoni äratundmist (koodon-antikoodon interaktsiooni) mõjutavad rohud: aminoglükosiidid – streptomütsiin, neomütsiin, kanamütsiin, gentamütsiin, kasugamütsiin), inhibeerivad aa-tRNA seondumist ribosoomi A saiti ja koodon- antikoodon äratundmist. Streptomütsiin – on tuntud omaduste poolest indutseerida koodilugemise vigu st valede AH lülitumist valkudesse. Tema juuresolekul võib vigade sagedus kasvada 50 korda (normaalselt teevad bakteri ribosoomid ühe vea 10 000 õigesti lülitatud AH kohta). Valesti sünteesitud valgud ei suuda rakus täita vajalikke funktsioone ja kutsuvad esile proteaaside aktiviseerimise. Selle tulemusena peatub valgusüntees ja raku kasv ning lõpuks järgneb raku surm. Peale valelugemise vigade indutseerib
pulsi taastumisest. Põhjendused on järgnevad. Juhul kui defibrillatsioon on olnud efektiivne ja vereringe taastub, õnnestub väga harva kohe peale defibrilleerimist pulssi palpeerida. Samas võib aeg, mis kulub pulsi leidmiseks, halvendada müokardi olukorda juhul, kui vereringe ei ole taastunud. Taastunud vereringe foonil ei suurenda rindkere kompressioonid VF tekkimise riski. Elektrišoki järel tekkinud asüstoolia korral võivad rindkere kompressioonid indutseerida VF-i, mis oleks kasulik. Elustamisvõtteid jätkata 2 minuti jooksul, seejärel hinnata lühikese pausi ajal südamerütmi kardiomonitoril. Juhul kui VF/VT püsib, tee teine defibrillatsioon. Jätka kohe südamemassaaži ning kunstlikku hingamist 2 minuti jooksul. Seejärel tee lühike paus ja hinda südamerütmi kardiomonitoril. Kui VF/VT püsib, tee kolmas defibrillatsioon ja jätka südamemassaažiga.
annaabi.ee 
