Kloonimine (1)

Kloonimine
Mis on kloonimine? Milleks seda kasutatakse ja kui vajalik ta tegelikult on?
Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Teisisõnu enne raku jagunemist toimub kõigi rakus olevate DNA molekulide replitseerimine. Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima täpsusega, mistõttu nad on identsed. Võtame näiteks taime kehaosa ja kasvatame sellest uue taime, siis saadu on geneetiliselt identne lähtetaimega
Seda nimetatakse vegetatiivseks paljundamiseks, mida eriti kasutatakse aianduses. Põhimõtteliselt on silmamine, oksastamine , tütartaimede võtmine jne. erinevad kloonimise meetodid.
Loomadega toimib kloonimine palju raskemalt. Üks võimalus on kasutada viljastatud munaraku totipotentseid omadusi ehk viljastatud munaraku tuum asendatakse tuumaga , mis on võetud looma keharakust, keda tahetakse kloonida.
Teine võimalus loomade kloonimiseks on embrüo jagamine. See peab aga toimuma väga varajases embrüonaalarengu järgus (moorula staadiumis , kui loode koosneb 8 -16 rakust). Nii kloonisid hiljuti Ameerika teadlased ahv Tetra , kes arenes neljandikust 8 raku staadiumis olevast embrüost. Selline kloonimismeetod toimib ka looduses - nii arenevad ühemunakaksikud.
Alates 1997. aastast, mil Wilmut üllatas maailma teatega, et ta kloonis edukalt lamba, on ilmunud teateid nii kloonitud hiiretest, veistest, kitsedest kui sigadest. Kuid Wilmuti ja Jaenischi sõnul sureb enamik neist loomadest juba looteeas. Loomadel, kes sünnivad, esineb rohkesti südame- ja kopsukahjustusi, neeruhaigusi, ajuanomaaliaid ja immuunsüsteemi häireid. Teadlased kahtlustavad, et anomaaliaid põhjustab geneetilise materjali väär programmeerimine .
Põhjust, miks loomi on raske kloonida, tuleb otsida taimsete ja loomsete rakkude diferentseerumise eripärast. Nagu eelpool mainitud , puuduvad täiskasvanud loomorganismis totipotentsed rakud. Taimekudedes on aga rakke, mis on põhimõtteliselt totipotentsed, teisisõnu kui taime kudesid vigastada, kasvab vigastuskohale vähediferentseerunud rakkude mass - haavakude e. kallus.Selliseid rakke kunstlikul söötmel kasvatades ja teatud taimehormoone kasutades saab indutseerida morfogeneesi (esile kutsuda kehaosade kujunemist). Niimoodi katseklaasis saadud uue taime võib peagi mulda istutada. Sel viisil pole võimalik paljundada ühtki loomorganismi. Me võime küll võtta kudedest rakke ning kasvatada neid mõnda aega kunstlikul söötmel, kuid need rakud jäävad sellisteks või ligilähedaselt sellisteks, nagu nad olid koes. Neist pole mingil juhul võimalik indutseerida embrüo teket, mida saaks viia emaslooma emakasse ning saada sel moel kloon.
Ent väga paljud inimesed ei pooldagi kloonimist üldse. Evolutsioon põhineb sellel, et ükski järeltulija pole oma vanema perfektne koopia. Kui kõik oleksid koopiad, siis poleks evolutsiooni. Looduslik valik ei saa toimuda, kui kõik on sarnased. Kloonimine kaotaks loodusliku valiku. Selleks puudub ratsionaalne põhjus. Argument, et see oleks teadusele suur väljakutse, ei ole piisav. Kui rääkida, et see lahendaks inimeste viljatusprobleemi, siis ma arvan, et inimesi on Maal niigi liiga palju. Usutakse, et oleks piisav, kui meid oleks kaks miljardit.
Teadlaste sõnul on kloonimise kohta käibel palju väärarusaamu. Kloonimine ei tähenda, et kokku miksitakse mõlema vanema iseloomulikud tunnused, vaid seda, et kasutatakse mõlema vanema geene. Vaatamata vanemate lootustele ei saa taaselustada surnud last. Saab luua ainult DNA täpse koopia, kuid keskkonda ja kogemusi, mis muudavad inimese ainulaadseks isiksuseks, pole võimalik kopeerida. Ja tegelikult ka milleks, meil on ju olemas looduslikud “inimtootjad”, vastasel juhul elu, sünnitamine ja palju muud kaotaks oma esialgse mõte.