Jõudis Kolmubus Ameerikasse. Amerigo Vespucci järgi sai uue mandri nimeks Ameerika. Tänu maadeavastustele võeti kasutusele kartul, tubakas. Tulis kaasa ka haigused, kuulsam nendest oli süüfilis. Suurenes väärismetallide sissevedu Euroopasse. Reformatsioon : Põhjused : 1) Katoliku kirik kaugenes Kristuse põhimõtetest. Hakkasid rikastuma, polnud küllalt aega Kristusele ennast pühendada.' 2) Toimus Katoliku kiriku moraalne allakäik, nt põrandaalused perekonnad. Müüdi indulgentse-maksti raha pattude lunastamiseks. Munk Tetzel-müüs indulgentse Wittenbergi lähedal, oli väga hea kaupmees. Reformatsiooni nimetatakse teisiti usupuhastuseks. Reformatsiooni tulemused : 1) Protestantlike uskude tekkimine 2) Ausburgi usutunnistus. 3) Piibel tõlgiti saksa keelde Luteri usul ei rõhutatud enam kirikus käimist, ei kulutatud kaunistuste peale raha. Kloostrid pandi kinni. J.Calvin-prantslane kes pooldas protestantlust. Pani aluse kalvinismile. Prantslased olid
*Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. 3 Tekkelugu Lutheri professoriks olemise ajal saabus Wittenbergi paavsti esindaja Tetzel, kes müüs indulgentse, et koguda raha Peetri kiriku ehitamiseks. Luther astus tema tegevusele vastu. Ta kirjutas 95 teesi indulgentside müümise vastu ning naelutas need kiriku uksele. Luther ei tajunud tollal veel, kui kaugeleulatuvaks see tegu osutub. Ümbritsevaist linnadest saabunud palvarändurid, kes olid tulnud indulgentse ostma, mõistsid Lutheri vastuväidete arukust. Nad kopeerisid Lutheri teese ning viisid neid oma kodudesse. Äsja leiutatud trükikunst aitas Lutheri
õppima. · 1502. aastal sai ta bakalaureusekraadi · 1505. aastal magistrikraadi · 17. juulil 1505 aastal astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. · 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Usupuhastuse algus · Wittenbergi paavsti esindaja Tetzel müüs raha eest indulgentse (patukustutuskiri) · Martin Luther kirjutas teesid (kokku 95) indulgentside müümise vastu ja naelutas need 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele · Saabunud palverändurid, kes olid tulnud indulgentse ostma, mõistsid Lutheri vastuväidete arukust. · Äsja leiutatud trükikunst aitas Lutheri sõnumit kiiresti levitada ning mõne aja möödudes loeti tema sõnu suures osas Euroopast. Reformatsiooni põhiteosed
10h Paide Gümnaasium Sissejuhatus Keskaja inimesed olid sügavalt usklikud. Kirik oli keskaegsete inimeste arvates rajanud Kristus, kui ta apostel Peetruse oma maiseks asemikuks määras. Usutõe peamine allikas oli piibel. Kirik oli keskaja rikkaim organisatsioon. Kiriku sissetulekud Kirkikukümnis Erinevad annetused, mida kingiti kirikule, et vabaneda patukoormast ja hiljem pääseda taevariiki. 11. sajandist hakati müüma ka indulgentse ehk patulunastuskirju, mis omakorda tõstsid katoliku kiriku sissetulekut Suur Kirikulõhe Aastal 1054 sai alguse suur kirikulõhe, mis jagas kiriku kaheks. Lääne-Roomas oli katoliku kirik, mida juhtis Rooma paavst. Ida-Roomas oli õigeusu- ehk kreekakatoliku kirik, mida juhtis patriarh. Paavstivõimu tõus Paavstide autoriteedi tõusu tingisid muutused paavstide ametisse määramise korras. Paavste hakkasid nüüd ametisse määrama Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad
Indulgents-patulunastuskiri Pildirüüste-reformatsiooni käigus kirikuvara lõhkumine. Mitu linna oli Eestis keskajal? Eestis oli 9 linna, 4 hansalinna: Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 4.Kuidas oli seotud sunnismaisuse teke linnastumisega Lääne-Euroopas? 5.Mis ül olid keskaegsetel kloostritel? Haridus, jumalateenimine, aiandus/käsitöö 6.Keskaegsed mungaordud: Frantsiskaanid, dominiiklased, augustiinlased 7.Usupuhastuse põhjused: kirik rikastus, hakati müüma indulgentse 8.Reformi põhiideed: 1. Inimene saab õntsaks usu läbi 2. Ainsaks usulistõe allikaks on piibel 9.Millal, kelle poolt ja kus algas reformatsioon?- 1517, Martin Luther, Saksamaa 10.Kuidas toimus reformatsioon Eesti linnades ja kuidas maal? Linnas oli pildirüüste ja maal kelle võim, selle usk 11.Liivisõja põhjused: 1.Venemaa soovis Liivimaal turvaliselt kaubelda 2.Liivimaal oli kerge saak 12.Härgmäe lahing Vene-Liivi sõda, mis toimus 2.augustil 1560
Albrecht Dürer sai kuulsaks imetlusväärselt peene töötluse puulõikesarjadega, mis kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu. Hans Holbeini tööd olid detailitäpsed, külmalt objektiivsed ja suure üldistusjõuga, Rotterdami Erasmuse portree, Henry VIII portree. USK Saksamaal ei suudetud leppida kiriku toretseva ja priiskava meelelaadiga, luksusejanu ja ilmaliku eluviisiga, mis viis finantsprobleemideni. Rahapuuduse tõttu kirik müüs indulgentse (patu andestamine), mis pidid patused inimesed karistusest päästma. Usupuhastajad leidsid, et inimene peab Jumala ees ise silmitsi seisma. Sellel eesmärgil tõlkis reformatsioonijuht Martin Luther piibli saksa keelde, et teha see inimestele arusaadavamaks. Protestantide meelest ei tohtinud kunst usku vahendada, toimus usulise sisuga maalide hävitamine. Vaimulikkonna muudatustest keeldumine viis ususõdadeni ja kiriku lõhenemiseni. Tekkis luterlik kirik. MAALIKUNST 15. sajandi 30
Hetkel on kiriku ja religiooni roll ühiskonnas hääbumas. Inimesed ei huvitu enam niiväga kirikust ja elavad oma põhimõttete järgi. Aadlike jaoks oli aga usk väga tähtis ja usupõhimõttete järgi elati ka oma elu. Samuti oldi valmis usu nimel surema , mida tõestavad sel ajal peetud ristisõjad. Tänapäeva ja aadli aekse kiriku traditsiooni vahel on aga säilinud uskumus et oma patte sai lunastada. Aadlid ostsid selleks indulgentse ja pihtisid , tänapäeval ka pihitakse aga andestus saadakse pigem kahetsemise ja heategusi tehes . Muutused moraaliväärtusdes on toimunud enamus ühiskonna valdkondades. Suhtumine sütta, haridusse , truudusesse, naiste rolli ühiskonnas ja religioonis. Siiski on säilinu mitmete sajandite väitel mõned ühised arusaama.
vaimud, kelle juures valitseb soov heale; Mittetäiuslikud vaimud, keda iseloomustavad harimatus, madalad kired ja soov halvale. Spiritismi praktiseerimine Spiritistlik teenindus on täiesti tasuta, nii nagu on ka evangeeliumis öeldu: ,,Kingitusena said, kingitusena anna." Spiritismis ei ole preestreid, kokkutulekutel ja praktiseerimisel ei kohandata ega kasutata altareid, ikoone, kandevahendeid, küünlaid, rongkäike, sakramente, indulgentse, missarüüsid, alkohoolseid hallutsinogeenseid jooke, viirukeid, tubakat, talismane, amulette, horoskoope, kaardiennustamist, püramiide, kristalle või mingeid teisi objekte, riitusi või välise kultuse vorme. Spiritism ei sunni oma põhimõtteid vastuvõtmiseks. Ta kutsub huvitatuid spiritismi õpetuse tõe tundmises ise veenduma oma mõistmise loogika ja jumaliku südametunnistuse läbi. Spiritism austab kõiki religioone ja õpetusi, väärtustab kõiki
kiriku vastu, ülikoolis avaldas humanism mõju teoloogiakäsitlustele. Saksa reformatsiooni algatajaks oli Martin Luther, kes sündis 1483. aastal. Ta õppis kokku kolmes ülikoolis, kuid haridustee jätkamise asemel astus ta hoopis kloostrisse. Ta pühitseti ka preestriks ning Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks. Luther oli katoliku kiriku suhtes kriitiline ja 1517. aastal tõi ta avalikuks oma 95 teesi, milles eriti mõisteti hukka indulgentse. Sellele järgnesid mitmed arutelud ja tülid teoloogiaprofessorite jmt, tema sõna levis ka trükikunsti kaudu. 1518. aastal toimus Lutheri kohtumine paavsti saadikuga, kus teda süüdistati ketserluses. Kaks aastat hiljem pandi Luther kirikuvande alla. Järgmisel aastal kutsuti juba rahva seas populaarne Luther Saksa Riigipäeva poolt üle ning selle tulemusena kuulutati ta lindpriiks. Selle aja jooksul kirjutas ta ka mitmeid teoseid, kus kritiseeris
Kui suureks võis aga kujuneda paavsti ja kiriku võim keskaja ühiskonnas ning milliste meetoditega püüti kiriku tähtsust suurendada? Kuna kirik oli keskaja rikkaim organisatsioon, võib oletada, et kiriku võimsus hakkas kasvama eelkõige majandusliku tõusu pärast. Peamisteks sissetulekuallikateks olid kirikukümnis ja igasugused võimalikud annetused, mida kingiti kirikule, et vabaneda patukoormast ning hiljem pääseda taevariiki. Alates 11. sajandist hakati müüma ka indulgentse ehk patulunastuskirju, mis samuti omakorda tõstsid katoliku kiriku sissetulekut. Tundub, et keskaja inimesed olid liiga usklikud, kohati ka naiivsed, et lasid oma enda raha eest kõik oma patud kinni maksta. Kirik aga kasutas seda meelsasti ära ja leiutas üha uusi finantseerimisvõimalusi. Keskaja inimesed peetsid kirikut ja selle pead ehk paavsti oluliseks, kuna paavsti autoriteet oli kasvanud tänu ,,Piibli õigele tõlgendusele", mille järgi on paavst sõltamatu isik, kellele kuulub
Enam ei tahetud leppida võõra võimuga ega katoliku kiriku pealesurumistega. Levima oli hakanud ketserlus ehk inimesed, kes lõid lahku katoliku kiriku õpetusest ja selle järgimisest. Ketsereid kiusati ja prooviti hävitadada, kuid inimeste eneseteadvus oli siinkohal tugevam. Ketserite tegevus viis paljudes maades välja reformatsioonini ehk usupuhastuseni, pöördumaks tagasi kristlike algõpetuse järgmise juurde. Tauniti vaimulike võimet patte andeks anda, eriti nende õigust müüa indulgentse. Samuti taheti talupojad vabastada maksudest kirikule ning kiriku tohutud maad ja viljad riigile jagada. Inimesed tunnetasid ebaõiglust seoses katoliku kiriku rahaahnuse ning paljude vaimulike hea elu ja lodevate elukommetena. Kodanikud olid veendunud, et hea ja stabiilse riigi saladus on töö ja vaev. Vaimulike laiskus ja selle eest raha saamine vihastas inimesi. Sveitsis oli esimeseks reformijaks Ulrich Zwingli, tema järel Johann Calvin.
Uuesti tekkis keisririik alles 962 aastal. Selle rajajaks oli Otto I. Uue keisririigi nimi oli Püha-Rooma keisririik, sest omavahel liideti Saksa ja Itaalia. Peale Lääne- Rooma langust kestis Ida-Rooma ehk Bütsants veel 1000 aastat. Selle võimsaim keiser oli Justiniaanus. Ta lasi rajada kauni katedraali Hagia Sophia. Ida-Rooma kirikupead nimetatakse partiaadiks. Tema võim võrreldes Rooma paavstiga oli väiksem keisri omast. Üldse oli kirik keskajal väga rikas, sest koguti kümnist ja indulgentse. 2.Ühenda paarid. 1 lään 13 teadlane araabias 2 paavst 6 islamiusuliste ainus jumal 3 vandaal 3 germaani hõim 4 feodaal 1 feood 5 viiking 4 läänimees 6 Allah 5 normann 7 koraan 9 imearst Araabias 8 islam ...maa-ala, mida valitses kaliif 9 Ibn Sina 8 araablaste usk 10 minarett 2 ladina keeles "papa"
Poiss oli kurb ja teadis , et selline elu oligi talle jäänud. Kõik , mis ta ette võttis , nurjus lõpude lõpuks ikka. Peale seda läks ta ühe Halastuse ordu munga juurde tööle , kus töötas nädalakese peale mida ta lahkus ka tema juurest. Juba viies peremees , kellega juhus teda kokku viis , oli indulgentsimüüja , kes mõtles välja igasuguseid kavalusi , et äri vaid õiteseks. Nad käisid erinevates külades ringi ja aina müüsid indulgentse. Kokku oli poiss oma viienda peremehe juures umbes neli kuud ja samuti tema elu polnud kerge. Pärast seda läks ta tööle ühe maalri juurde , kes tamburiine võõpas , Lazaro segas talle värve ja sai sealgi igasugust viletsust tunda. Selleks ajaks oli ta juba noormeheks sirgunud. Hiljem sai kaplanilt eesli, neli suurt kannu ja piitsa , temast sai linna veevedaja. See oli esimene samm tema parema elu suunas , sealtpeale oli tal kõht alati täis
reformatsiooni ehk usupuhastuse ning tegemist oli tõepoolest erakordse sündmusega, kuid samas ei oleks saanud see ka olemata olla. Aja möödudes kerkis esile teisigi reformaatoreid, kellest kõige mõjukamaks võib pidada Jean Calvinit. Reformatsioon jaguneb mitmeks eri vooluks ning alguse sai mitu usulahku ja omaette kirikut. Olid ka usuvoolude tunnistajad, keda nimetatakse protestantideks. Reformatsiooni ajendiks peetakse Saksamaale saabunud indulgentse, mida Johann Tetzel innukalt peale surus kirikule raha saamiseks. Nagu varem mainitud, siis reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kuid esialgu Lutheri tegevusele ei pööratud suuremat tähelepanu, mistõttu reformatsioon sai kiirelt edasi levida. Läbi mitmete tõkestuste sai Luther lõpuks lindpriiks ning asus Wittenbergis uut kirikut ehitama. Kirikus pöörati tähelepanu jutlusele ja palvetele ning eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid
1) Millal ja kelle algatusel algas saksamaal reformatsioon? (3põhjust) Reformatsioon sai alguse 1517.a. Martin Lutheri algatusel. Põhjused: *paavsti võimu autoriteet oli langenud *müüdi indulgentse e. patu lunastus kirju *jumala teenistused ladina keeles *Euroopas oli lõppenud feodaalse killustatuse ajajärk *riigid ei tahtnud alluda paavstile *katoliku kirikut oli kritiseeritud Tulemused: *Levik teistesse maadesse *Piiblid rahvuskeeltes *Usurahu lubas Luteri usku ja Katoliku usku 2) Millised olid olulised muudatused mida Luther tahtis ellu saata? 1. paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikukogude eksimatuse eitamine
olenemata seisusest/jõukusest Ei suutnud makse maksta kirikust väljaviskamine Pihtimine ja andestuse palumine enda pattude eest Patulunastuskirjade müümine, et raha eest pääseda pühatulest Hingede lunastamine müügiks viis reformatsiooni alguseni Reformatsioon ehk usupuhastus Dominiiklasest Johann Tetzel asus indulgentse müüma - kuulutas: „kui raha kirstus kõliseb, hing puhastustulest pääseb“ Tezeli saatjaks oli Rooma Katoliku kiriku paavst, kes tahtis koguda raha Rooma Peetri kiriku rekonstrueerimiseks Luther leidis, et piiblis ei ole kirjutatud midagi, mis viitaks puhastustule vältimisele või taevas koha otsmisele 95 teesi – patulunastuskirjade müümise hukkamõistmine Teesid levisid ligi kahe kuuga üle kogu Euroopa Luther kui ketser
Euroopalane. Amerigo Vespucci avastas Brasiilia. Magalhaes mees, kes sooritas teadaolevalt esimesena ümbermaailmareisi. Saksa reformatsioon. Miks oli vaja kirikut reformida? Reformatsioonide käigus puhastati kirikut ja ühiskonda ajapikku ladestunud väärarusaamadest ja valetõlgendustest kristluse kohta käivates küsimustes. kirikusüsteeme oli vaja reformida, kuna kirik tegutses liiga kasuahnelt. Üheks tõestuseks sellele väitele on fakt, et kirikult oli võimalik osta indulgentse, et oma patte lunastada. Tegelikult peaks olema ainuüksi Jumalal see võim, et inimesele tema patud andestada. Martin Luther on luterismi rajaja, kes kritiseeris tugevalt katoliku kiriku seisukohti. Augsburgi usurahu ja selle sisu usurahu sõlmiti keiser Karl V algatusel, et lõpeksid riigisisesed vaidlused usuküsimustes ning et riik saaks täielikult pühenduda välisvaenlaste türklaste vastu koondudes. Määratleti luterluse põhiseisukohad
Kirikusse kuulus esimene seisus ehk vaimulikud. Kirik oli püha pind ning koht kus lunastati patte. Kiriku sakramendid olid ristimine, leer, armulaud, abielu, pihtimine, vaimulike ametisse pühitsemine, viimne võidmine (7 sakramenti). Kirikud ja kloostrid olid keskaja rikkaimad asutused. Peamisteks sissetulekuallikateks olid kirikukümnis ja igasugused võimalikud annetused, mida kingiti kirikule, et vabaneda patukoormast ning hiljem pääseda taevariiki. hakati müüma ka indulgentse ehk patulunastuskirju, mis samuti omakorda tõstsid katoliku kiriku sissetulekut. Keskaja inimesed olid sügavalt usklikud. Kõik etendused, raamatud jms põhines piiblil , kirikujutustustel. 3) selgita linnade tekkimise põhjusi. Kuidas funktsioneeris linnaühiskond? Linnade tekke põhjused: rahvaarvu kasv, põlluharimisviiside täiustumine, põllumajandustoodangu kasv, käsitöö ja kaubanduse eraldumine põlluharimisest, kaubavahetuse elavnemine.
Vaim lähtub Isast. Kirikud leppisid ära 1965. a. Seda küsimust enam ei torgi. 1517 Martin Luther usupuhastusreform. Tekib reformeeritud kirik, protestantism: 1. luterlus usuleige, mittefanaatiline suundumus, 2. kalvinism. Anglikaani kirik inglise ususuundumus (katolitsism + protestantism). indulgentsi(a)d patulunastuskirjad. Sisu: mõned olid väga pühad. Tekkis pühade tegude ülejöök. Roomas ehitatakse Püha Peetri kirikut. Ehituseks on vaja raha. Müüsid indulgentse. Henry VIII on katoliiklane. Kui Martin Luther hakkab tegutsema, siis kirjutab ta "7 sakramendi kaitseks" usuline traktaat. 1527. a. tahab lahutada. Katoliiklus ei luba. Thomas Cromwell lahutame Inglise kiriku Rooma paavstist. Moodustub uus religioon anglikaani kirik. Henry VIII kuulutab ennast kiriku peaks. MISSA on katoliku kiriku teenistus. Ladina keeles. 15. saj. alguses võideldakse emakeelse teenistuse eest. Anglikaani kirikus keelatakse ladinakeelne kirkikuteenistus
- kolooniate teke ( röövimine, tapmine ) - odav tööjõud ja kõrged turuhinnad - feodaalsuhted lagunevad Reformatsioon - usupuhastus - saab alguse Saksamaalt - opasitsioon katoliiklusele - tahavad ümberkorraldada - rahulolematu kodandus - Martin Luther - talupojad ei taha kirikule maksta - valitsejad ei taha paavstiga võimu jagada Lutherile ei meeldinud: - kirik müüs patupuhastuskirju - indulgentse - kirik on rikas ja toretsev - jumalateenistus on ladina keeles - puudusid emakeelsed piiblid M. Luther - tema arvates kirik peaks olema lihtne, vaimne keskus - tahtis, et piibel oleks tõlgitud paljudesse keeltesse - väitis, et kirik ei saa patte andeks anda, ainult jumal saab seda teha - 1517 ( reformatsiooni algus ) - algavad ususõjad: katoliiklaste ja protestantide ( luterlaste ) vahel
inimesi. Üheks selliseks oli näiteks Rodrigo Borgia, paavstina Alexander VI, kes oma võimupüüdlustes ei kohkunud tagasi salamõrvade, äraostmise ja muude räpaste tehingute eest. Kiriku probleemidele lisandus ka rahapuudus ja kuna oli pooleli paavstikiriku, Püha Peetruse katedraali ehitus ja pealegi tuli asuda uute, vastavastatud maade elanike kristianiseerimisele, mis oli samuti suhteliselt kulukas ettevõtmine, siis selleks, et raha saada asus kirik müüma indulgentse, mis oli paljudele tõsiusklikele inimestele vastuvõetamatu. Põhjuseid oli veel palju teisigi, kuid ainuüksi nendest piisas reformatsiooni algatamiseks. Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus-usulised õpetused, mis kaldusid kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. Läbi keskaja eksisteerisid mitmed kiriku organisatsiooni ja paavstivõimu suhtes kriitilised liikumised, mis kutsusid tagasi
hakkasid inimesed kahtlema katoliiklikes õpetustes. Peale teaduse sundis inimesi katoliku õpetustest teistsuguseid tõekspidamisi otsima ka kirikute varaline rikkus ning vaimulike kerglased elukombed. Kirik, sooviga hoida oma kõrget positsiooni, lõi ketseritele karmid karistused. Kirik väitis, et ketserid mitte ainult ei õõnesta kirikut vaid kogu ühiskonda. KETSERLUS Protest katoliku kiriku tegevuse vastu. Kirik oli muutunud suurmaa omanikuks, tegi äritehinguid, müüs indulgentse. Tekkis rahva kriitika"Kirik on saatana sünnitis ja paavst on kuradi käsilane". Ketserite liikumised tuginesid alg kristluse ideaalidele. Soovisid vaest kirikut, võrdset vara ja askeetliku eluviise. "Inimene saab õndsaks ainult usu ja tegude kaudu, vaimulike pole vaja."prantsusmaal albilased ja Tsehhis hussiidid. INKVISITSIOON Inkvisitsiooniaparaadis olid tähtsad veel prokurör, arst ja timukas. Prokurör, inkvisitsiooni teenistuses olev ordu munk esines süüdistajana
25. Reformatsiooni algus: Hussiitide liikumine Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus (usuline õpetus, mis kaldus kõrvale ametlikest kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest). John Wyclif eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse (patukaristuskustutuskirju), taunis kõrvapihti (individuaalset patutunnistust preestrile pihitoolis), pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu ( leiva ja veini käsitamist Kristuse ihu ja verena). 13.sajandi lõpuks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik. 1310. aastal sai Tsehhis võimule Luxemburgide dünastia. Karel I sai keisriks Karl IV nime all. Karl IV tunnustas osalismaade valitsejate kunginglikke eesõigusi ja pidas väga oluliseks kaubanduse arengut
Kirikulõhe(1054 ristiusu kirik jagunes 2x vaenulikuks pooleks) I) Läänekirik Rooma paavst(kirikupea) Nimetused: Rooma katoliku, katoliku kirik, protestantlik kirik Kristlus on jumalik II) Ida kirik - Konstantinoopoli patriarh(kirikupea) Nim. Kreeka katoliku, õigeusu kirik. Kristlus on inimlik Ketserlus Protest katoliku kiriku tegevuse vastu. Kirik oli muutunud suurmaa omanikuks, tegi äritehinguid, müüs indulgentse. Tekkis rahva kriitika"Kirik on saatana sünnitis ja paavst on kuradi käsilane". Ketserite liikumised tuginesid alg kristluse ideaalidele. Soovisid vaest kirikut, võrdset vara ja askeetliku eluviise. "Inimene saab õndsaks ainult usu ja tegude kaudu, vaimulike pole vaja."prantsusmaal albilased ja Tsehhis hussiidid. Inkvisitsioon- Katoliku kiriku organ ketserite leidmiseks, ümbervenmisek ja karistamiseks. Ketserid kahjustasid autoriteedi ja kiriku mainet
Uus manner polnud inimtühi, Asteekide suurriik(selle vallutas imeline Hernan Cortese) ja Inka riik(Fransico Pizarro). Euro -> amer: kristlus, nisu, puuvill, neegrid, raud, alkohol, tulirelvad, hobused ja rõuged. Vastupidi: mais, kartul, tubakas, süüfilis, kuld ja hõbe. Hispaania? Rikas! Varsti - inflatsioon, hindade revolutsioon. 2.11 Keskaja lõpp ja uusaja algus Martin Luther käivitas enda teadmata 1517. usupuhastuse. Jean Calvin. Reform. algatas saksam. saabunud järjekordne partii indulgentse, mida müüdi. Luther saatis piiskopile kirja, milles esitas 95 teesi kkiriku olukorra ja dogmade kohta. Pildirüüste! Talupoegade sõja algatas, suruti veriselt maha. Kirikuvanne, Luther läks Karl V juurde, “Siin ma seisan ja teisiti ma ei saa.” 1555. Augsburgi usurahu. Saksa-Rooma riigi vürstid võivad olla nii prot, kui ka kat, määravad oma riigi usukorra. Trento Kirikukogu võttis vastu palju otsuseid, et vastu reformeerida
· Sageli oli sihiks seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine · Toredatest kirikutalitustest loobumine · Nõue kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ning kirikumaksud · Ketserlus oli suurel määral suunatud paavstivõimu vastu · Esimesena nõudis kiriku pähjaliku reformi John Wyclif · 14.saj · Oxfordi ülikooli professor · Eitas vaimulike võimet patte andeks anda · Eitas nende õigust indulgentse müüa · Patulunastuskiri · Taunis kõrvapihti · Individuaalne patutunnistus preestrile pihitoolis · Leidis, et leiva ja veini käsitlemist kristuse ihu ja verena on vale · Usutõdede ainuallikaks pidas piiblit · Aitas kaasa selle inglise keelde tõlkimisele · Tema õpetus avaldas palju mõju paljudes maades · Tehhi · 13.saj oli saanud tehhist kesk-euroopa suurim riik
16 saj- katoliku kirik kaotas tähtsuse 16 saj- sai patukustutuskirjademüük sai sisse uue hoo 1517 a 31.oktoober- esitas Martin Luther dokumendi, kus vaidlustas ta katoliku kiriku ilmaeksimatuse 1521.a- ütles Wormsi riigipäeval keisririigi vägevate ees kindla ja suure tähendusega lause. 1524-1526 a. toimus Saksa talupoegade sõda 1555.- sõlmiti kahe poole vahel Augsburgi usurahu 1.Ei pühendatud enam ennast nii palju jumalale ja kirikule, hakati müüma indulgentse ja tuli rahamajandus. 2. Humanistlik ellusuhtumine- Siis ei pühendatud ennast enam nii krikule ja jumalale, mis katoliku kirikule ei meeldinud trükikunsti leiutamine- hakati kirjutama raamatuid ja lugema ise piiblit, ei peetud enam nii vajalikuks kuulata kirikus kuidas piiblit loeti. Inimesel hakkas tekkima huvi lugemise vastu. maadeavastused- huvi läks mujale, taheti kulda ja rikkaks saada, kuid katoliku kirilue see mõte ei meeldinud. 3.- 4
Jumalast liiga palju eemaldunud. Reformatsioon muutis usku paljudes maades luterluseks, kuid üht või teist moodi mõjutas ta kõiki Euroopa riike ja maid, olles põhjuseks mitmetele hilisematele sündmustele. 2 Reformatsiooni algus Esimesena nõudis põhjalikku kirikureformi 14. Saj. Oxfordi ülikooli professor John Wyclif. Ta pidas valeks vaimulike võimet patte lunastada, õigust müüa indulgentse, taunis pihti ning pühakute kummardamist ja armulaua materiaalset iseloomu. Ainsaks usutõdede allikaks pidas ta piiblit ning aitas kaasa ka selle tõlkimisele inglise keelde (teatavasti oli tolleaegne piibel ainult ladina keelne). Samuti oli ta leppimatu paavstivõimu suhtes. Tema õpetus avaldas mõju paljudes maades. Katoliku kiriku vastu hakkas tegutsema ka Tsehhist pärit Jan Hus (1371-1415). Ta sündis Lõuna- Tsehhis talupojaperekonnas
Uue Maailma jaoks: koloniseerimine, Euroopaliku elulaadi peale surumine, uued loomad, uued haigused, rüüstamine, hakati indiaanlasi kiusama- 12. Reformatsioon: Reformatsioon – usupuhastusliikumine Aeg – 16.sajand Põhjused: Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavsti võimu kontrolli alt. 7 sakramenti Müüdi indulgentse Mõjud: 2 sakramenti – armulaud ja ristimine Uued eesti keelsed sõnad Tekib uus religioon - luterlus Ordud ja kloostrid kadusid Jutlused emakeeles Isikud: Martin Luther – reformatsiooni algataja Philipp Melanchton – Lutheri sõber, kes aitas reformatsiooni edasi viia, kui Luther kinni võeti Johann Tetzel – kurikuulus indulgentside müüa Leo X – paavst, kes algatas indulgentside müüki, et rahastada kirkut 13. Vastureformatsioon:
Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte Jumal. Roger Bacon Oxfordi ülikooli professor. Esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Inglise teadlane, usutegelane. Emperismi rajaja. (u 1214-1294) John Wiclyf Oxfordi ülikooli professor. Nõudis põhjalikku kirikureformi 14.saj. Eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse, taunis kõrvapihti, pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu. Usutõdede ainuallikas Piibel. Oli leppimatu paavstivõimu suhtes Jan Hus - oli tsehhi usureformaator ja filosoof. Tema pooldajaid nimetatakse hussiitideks. 15. sajandil tõi Jan Hus välja oma põhimõtted: Kritiseeris kirikuametite müüki. Indulgentside müük pole kooskõlas ristiusu õpetusega. Sakramentide (kiriklikud rituaalid, 7 tükki) saamiseks ei pea inimene maksma. Nõudis kirikuvarade
mis tähendas loobumist toredatest kirikutalitlustest ning kirikute ja kloostrite maavalduste ning kirikumaksu kaotamist. Üheks tähtsaimaks reformatsiooni eelkäijaks peetakse John Wyclif'i, Oxfordi ülikooli professorit, kes juba 14. sajandil nõudis põhjalikku kirikureformi. Wyclif eitas vaimulike võimet anda andeks patte ja nende õigust müüa indulgentse, ta astus vastu katoliku kirikus leviva pühakute kultusele ja taunis kõrvapihti ning leiva ja veini käsitamist Kristuse ihu ja verena. Kõrgeimaks usuliseks autoriteediks tunnistas Wyclif Piiblit, mille tõlkimisele inglise keelde ta kaasa aitas. Reformatsiooni alguseks peetakse 31. oktoobrit 1517. aastal,
Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte Jumal. Roger Bacon – Oxfordi ülikooli professor. Esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Inglise teadlane, usutegelane. Emperismi rajaja. (u 1214-1294) John Wiclyf – Oxfordi ülikooli professor. Nõudis põhjalikku kirikureformi 14.saj. Eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse, taunis kõrvapihti, pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu. Usutõdede ainuallikas – Piibel. Oli leppimatu paavstivõimu suhtes Jan Hus - oli tšehhi usureformaator ja filosoof. Tema pooldajaid nimetatakse hussiitideks. 15. sajandil tõi Jan Hus välja oma põhimõtted: Kritiseeris kirikuametite müüki. Indulgentside müük pole kooskõlas ristiusu õpetusega. Sakramentide (kiriklikud rituaalid, 7 tükki) saamiseks ei pea inimene maksma. Nõudis kirikuvarade
reformatsioon ehk usupuhastusliikumine mingi erand. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul. L-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks. Erilist pahameelt tekitas südametunnistusega kristlastes patukustutuskirjade indulgentside müük. (sellega rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid). Seal, kus munk Tetzel oli indulgentse müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii juba sooritatud kui ka eelolevate pattude eest. Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal, kus pol. Killunemise tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) oli pärit Saksimaalt. Saanud Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessoriks, koondus Lutheri tähelepanu Piibli teksitedele, mis keskendusid inimese ja Jumala vahekorra küsimustele. Hakkas
13. sajandi keskel kaotas keiser oma võimu täielikult. Katoliku kiriku eesotsas seisis Rooma paavst, kelle valisid Itaalia kõrgemad vaimulikud-kardinalid. Paavstile alluvaid ametnikke, kes tegelesid igasuguste küsimuste lahendamistega, nimetati paavsti kuuriaks. Legaadid olid aga maakondadesse paavsti poolt asetatud asemikud. Et kirik saaks oma tegemisteks raha, korjati inimestelt kirikukümnist. Sellest rahast jäi väheks ja hakati müüma patulunastuskirju ehk indulgentse. Mungaordud, ketserid, inkvisitsioon Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11. sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad. Ristiretked viisid inimesi kodudest eemale ja seega laiendati ka inimeste silmaringi. Ka vanad harjumused ja ettekujutused hakkasid muutuma. Varasel keskajal olid Lääne-Euroopas levinud benediktlaste kloostrid, kus mungad palvetasid ja kirjutasid
sekkuda kohalikesse ametimääramistesse. Renessanssiajastu paavstlust on tugevasti hukka mõistetud: levis nepotism kirikuameti andmine sugulastele. Põrkus perekonna abistamise printsiibiga, sest kiriku sees ei saa olla sarnast ideed. Perioodi seostatakse finantsiaalsete kuritarvitustega, kõige enam indulgentside müügiga. Selliseid vaateid on palju mõjutanud ka reformatsioon kontsiliarismi jätk. Luther puudutas alguses esimese ja peamise asjana indulgentse seetõttu on need ka ülehinnatud. Indulgentia arm, andekssaamine; varases kirikus valdav patukahetsuspraktika, kus koguduse liige pihtis preestrile ja too määras kahetsusteod, mille sooritamise järel kuulutati välja absolutsioon. Ka ristisõjad olid algselt kahetsusretked neid nim ka palverännakuteks. Indulgents on patukaristuse kustutus, mitte patu enese kustutamine, mis on ainult Jumala otsustada.
Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike mittekaristlikud eluviisid. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkuleppeid isegi Türgi sultaniga, kes kristluslike maid anastas. Erilist pahameelt tekitas südametunnistusega kristlaste patukustutuskirjade - indulgentside müük. Kiriku väitel võisid elavad ja surnud, kelle heaks patukustutuskirjad lunastati, pääsesid puhastustulest taeva. Seal kus oli indulgentse juba müüdud jäid kirikud tühjaks, sest kõik ostsid end vabaks tehtud ja teha kavatsevate pattude eest. Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal, kus poliitilise killunemise tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal oli paavstivõim tugevale kuningavõimule sunnitud aga mööndusi tegema. Reformatsioon Saksamaal Saksamaa on andnud maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud kristliku
Kahjuks veebruari lõpuks pisipoiss suri. Sõjakäik Henry oli vaimustuses. Ta lasi sõja jaoks kõik ette valmistada. Kathrine tahtis kaasa tulla, kuid ta jäeti maha. Varsti pärast Prantsusmaale siirdumist tuli appikutse pühalt maalt. Pärast seda lahvatas Henry õnneks Prantsusmaa kuninga ja paavsti vahel tüli. Henry sai võimaluse minna võitlusse paavsti sõjalippude all, ehk tegemist oli Henryle südamelähedaste ristisõdadega, kuna kuningas jagas sõdijatele indulgentse. Õukond oli jagunenud kaheks. Paljud ei pooldanud sõjakäike, kuna need pidavat pigem kahju tooma. Kulutusi aina vähendati, et oleks rohkem võimalusi ja tarbeid sõja jaoks. Riietusedki muutusid kasinaks, et raha kokku hoida. Inimesed muutusid kahepalgelisteks. Paljud Henry VIII teenistuses olevad tegutsesid Prantsusmaa heaks. Kuningas harjutas eelseisvaks retkeks igal vabal hetkel, kuningas torkas silma oma kõrge kasvu ja
13. sajandi keskel kaotas keiser oma võimu täielikult. Katoliku kiriku eesotsas seisis Rooma paavst, kelle valisid Itaalia kõrgemad vaimulikud-kardinalid. Paavstile alluvaid ametnikke, kes tegelesid igasuguste küsimuste lahendamistega, nimetati paavsti kuuriaks. Legaadid olid aga maakondadesse paavsti poolt asetatud asemikud. Et kirik saaks oma tegemisteks raha, korjati inimestelt kirikukümnist. Sellest rahast jäi väheks ja hakati müüma patulunastuskirju ehk indulgentse. Mungaordud, ketserid, inkvisitsioon Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11. sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad. Ristiretked viisid inimesi kodudest eemale ja seega laiendati ka inimeste silmaringi. Ka vanad harjumused ja ettekujutused hakkasid muutuma. Varasel keskajal olid Lääne-Euroopas levinud benediktlaste kloostrid, kus mungad palvetasid ja
nõude; armulaual peab jagama kõigile veini. · ,,Piibel on ülim tõde." See oli siis keelatud raamat, mida võisid ja oskasid vaid vaimulikud lugeda, tõlgendasid rahvale oma tahtmist pidi. Tõlkis piibli tsehhi keelde. · 1409.aastal Praha ülikool tsehhi ülikooliks- suur tüli; sai rektoriks. VÕITLUS INDULGENTSIDE VASTU. · Pühale Toolile pretendeeris kolm paavsti! Vastupaavst Johannes XXIII hakkas müüma indulgentse- vaimulike ameteid. 1412.aastal aastus Jan Hus välja, öeldes, et vastupaavsti teguviis pole Kristuse õpetusega kooskõlas rahva meelerahutused. · Jan Hus pandi kirikuvande alla, heideti vaimulikust seisusest välja, eemaldati ühiskonnad. Ta lahkus enne vande jõustumist. · Koostas tsehhi keele grammatika ja lõpetas piibli tsehhi keelde tõlkimise. KONSTANZI KIRIKUKOGU · 1414.aastal kutsuti kokku Lõuna-Saksamaal Konstanzi linna kirikukogu
Aastal 1054 toimus skisma ehk kirikulõhe. Idakirik oli kreeka-katoliku kirik ehk õigeusu kirik. Läänekirik oli rooma-katoliku kirik. 13.sajandil saavutas paavsti võim oma tipu. Paavst oli siis Innocentus kolmas. Ta arvas, et paavstist kõrgem on ainult jumal. Paavsti aitasid kardinalid. Kardinalid moodustasid omamoodi õukonna paavsti kuuria. Legaat esindas paavsti ning oli tema saadik. Inimestelt koguti raha ehk kirikukünnist. Veel koguti annetusi. Müüdi suveniire ja indulgentse. Need olid patulunastuskirjad. Kui inimene seda loeb, siis talle antakse kõik patud adneks. Vaimulikud kritiseerisid seda, sest nende arvates ei saa endale osta häid tegusid. 14. sajandi alguseks oli paavsti võim hakanud alla käima. Üheks põhjuseks olid pidevad tülid Euroopa kuningatega. Paavstide Avigoni vangipõlv aastatel 1309-1377 oli paavst Prantsusmaal. Ta oli seal Prantsuse kuninga võimu all. Korraks oli ka periood, kui oli võimul kaks paavsti
( Paavst on jumala asemik maal, kes allub ainult Jumalale ) Paavsti aitasid valitsemise ajal kardinaalid, kelle seast valiti ka uus paavst. Paavsti aitasid valitsemise ajal kardinaalid, kelle seast valiti ka uus paavst. Kardinaalid on katoliku kiriku kõrgemad vaimulikud. Kardinaalid moodustasid omamoodi õukonna ehk paavsti kuuria. Legaat esindas paavsti ning ta oli tema saadik. Inimestelt koguti ka raha ehk kirikukümnist. Veel koguti annetusi. Müüdi ka suveniire ja indulgentse. Need olid patulunastuskirjad. Kui inimene seda loeb, annab Jumal talle kõik patud andeks. 14. sajandi alguseks oli paavstide võim hakanud alla käima. Mille põhjustajaks olid pidevad tülid euroopa kuningatega. Paavstide Avignioni vangipõlv ( 1309. 1377.) paavst viibis Prantsusmaal Avignionis, kus ta oli Prantsusmaa kuninga võimu all. Peale seda oli võimul 2 paavsti. 1) Roomas 2)- Avignionis ( vastupaavst )
Vastureformatsiooni käigus reformiti katoliku kirikut: Kutsuti kokku Trento kirikukogu, mis käis koos 1546-1563, kuid mitte täpselt 17a järjest kogu aeg. Selle eesmärk oli leida kompromiss protestantidega. Tekkis 2 seisukohta: 1. paavstivõimu piiramine 2. mitte mingeid järeleandmisi protestantlusele Peale jäi otsus mitte anda järele protestantidele. Selle asemel toodi sisse muudatusi katoliku kiriku korraldusse: · Indulgentside müügi lõpetamine (1559) Kõik indulgentse sisaldavad raamatud lisati keelatud raamatute nimekirja. Laiemas mõttes keelati kõik, mis katoliku kirikut kritiseerisid, kuid kõike ei suudetud siiski hävitada. · ,,Paavst ei eksi" Kinnitati paavsti ilmeksimatus. Kui paavst oli eksimatu, oli ta ka kirikukogust tähtsam ja võis seega nende otsuseid muuta. · ,,Kõik protestandid on ketserid" Inkvisitsioonikohus pidi reformatsiooni vastu võitlema. · Jesuiitide ordu 1540ndatel tekkis jesuiitide ordu uus vaimulik ordu
Katoliku kirik oli muutunud kogu Lääne-Euroopat hõlvamaks hiigelsuureks organisatsiooniks. Selle eesotsas seisis paavst, kelle valisid kõrgemad vaimuliked ehk kardinalid. Paavstile alluvaid ametnikke kutsuti paavsti kuuriaks ja maakondades valitsesid paavsti asemikud legaadid. Kirik vajas oma tegevuseks raha. Seda saadi peamiselt kirikmaksudest ehk kirikukümnisest. Kui sellest jäi väheks hakkas kirik müüma ka patulunastuskirju ehk indulgentse, millega sai end süüst puhtaks osta. Varasel keskajal olid Euroopas levinud benediktiini kloostrid, kuid paljudele tundus, et benediktid pööravad liiga palju tähendust rikkusele. Seetõttu tekkisid mungaordud, millest oluliseim oli tsistertslaste ordu. Nad pidid elama vaga ja kasinat elu, ka kloostrid pidid nad ise üles ehitama. Tsistertslaste kõrvale tekkisid ka kerjusmungaordud. Esmalt rajas Franciscus frantsisklaste ordu. Frantsiskaani
neil on osa vaimsetest hüvedest, mis Jeesus Kristus on pälvinud, ja pühakute headest tegudest. See vaimne armude varasalv, mida kõikide liikmete vahel jagatakse, rõhutab Kristuse ihu erinevate liikmete hoolt ja armastust üksteise suhtes. 1478 Palved, patukahetsusteod, halastava armastuse teod, oma igapäevase risti kandmine kõik see aitab isekusest puhastuda. Kirik on abiks, pakkudes meile indulgentse, see tähendab, jagades vaimset varandust, mille Kristus ja pühakud (eriti meie Püha Ema) on kogunud. Tänu seesugusele armastuse jagamisele Kristuse ihu liikmete vahel toetab ühe inimese pühadus teisi. Kirikul on meelevald neid indulgentse anda tänu Jeesuse antud "kinnisidumise ja lahtipäästmise" väele. 1479 Ühtlasi võime aidata puhastustules viibijaid, nende eest indulgentse taotledes. Kiriku poolt heakskiidetud palvete lugemisega ja tegudega saame aidata oma lahkunud õdedel ja
Pauluse kirjad ja loengute andmine aitavad tal reformatoorse teoloogia leida. Pöördumine toimus Wittenbergi kloostri tornis (WCs) XIV LOENG – 17.11.2020 – REFORMATSIOONI JÄTK Meeldetuletus. Algus indulgentsitülist. Rõhuasetus liigub sellele, kuidas inimene saab päästetud. Indulgentsitüli puudutab Peetruse indulgentsi, mis mõeldud Püha Peetruse basiilika ehitamiseks Roomas. Antakse Lutheri asuala kuurvürstidele täita, s.t et sõlmitakse lepingud, kui palju peab indulgentse müüma ning millised trahvid kaasnevad, kui seda norm ei täideta jne. Selline maine ja praktiline küsimus. Annab välja jutluse rahva jaoks indulgentsikriitika kohta, levib kiriesti ja mõjub hulkadele. 1518. a saksa dominiiklaste juhtimisel alustatakse Lutheri suhtes ketserlusprotsessi. Luther kutsutakse Rooma, kuhu ta peab ilmuma 60 päeva jooksul. Kuurvürst Friedrich Tark saavutab selle, et juurdlus jätkub Saksamaa pinnal, s.t et Luther kuulatakse oktoobris 1518 üle Augsburgis
tahtis, et ta juurat õppima läheks. Legend räägib, et ühel tormisel ööl, metsas ratsutades ta palvetas ja lubas endale, et kui ta sealt eluga pääseb läheb ta mungaks. Ta hakkaski teoloogiat õppima Wittenbergi ülikoolis. Ta olevat naelutanud oma indulgentsi vastased ideed Wittenbergi ülikooli stendile akadeemiline väitlus, ta leidis, et roomakatoliku kirik tegeles raha pumpamisega. Rahvas oli tema arvates valel teel, et nad ostavad indulgentse ja 15 sellega üritavad end lunastada, selle asemel, et end muuta. Ta alustas oma usureformatsiooni 1517 (Luteri konfessioon ja -kirik). Tema ideed levisid eelkõige Saksa aladel (Püha Saksa-Rooma keisririik & Saksa territoriaalriigid, vürstiriigid). Autoriteeti oli tal tänu sellele, et ta oli nii Wittenbergi ülikooli teoloogia professor piibli erialal kui ka Augustiinlaste munk
Nad leiavad kullahunniku ja tahavad seda öösel ära viia, et keegi ei näeks. 2 meest jäävad kulda valvama. 1 läheb linna süüa-juua tooma. Need 2 tahavad aarde kahevahel ära jagada ja 3. mehe ära tappa. 3. mees mõtleb teel linna, kuidas kogu varandus võiks ainult talle kuuluda. Mees ostab linnast mürki, et teisi tappa. Kõik saavad kokku. 2 meest tapavad 3. ära ja ise joovad mürgitatud veini ja surevad ka. Jutustaja võib müüa patust päästvaid indulgentse, kui on piisavalt raha. 8) Uusaegse lüürika ja proosa algus. Petrarca ja Boccaccio Uusaegse lüürika isa on Petrarca, kuigi juba trubaduurid valdasid suurt vormitäiust ja uue maheda stiili meistrid viljelesid sonette. F. Petrarca uusaegse lüürika isa. Tema noorus möödus Avignonis, kus nägi kirikus esmakordselt Laurat, kellest sai tema südamedaam ja muusa, kogu loomingu suurim ülistus. Huvitus antiikkirjandusest ja filosoofiast, kuigi õppis Bolognas õigust
alandlikkuse asendumine toreduse ja kõrkusega. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nende sekkumine päevapoliitikasse ei välistanud mehkeldamisi isegi kristlikke maid anastava Türgi sultaniga. Erilist pahameelt tekitas tõsikristlastes patukustutuskirjade indulgentside müük. Kiriku väitel võisid nii elavad kui ka surnud, kelle heaks patukustutuskirjad lunastati, pääseda puhastustulest taeva. Kurikuulsaks sai Saksamaal indulgentse müünud dominikaani munk Johann Tetzel, kelle korjanduskastil ilutses kiri: Sobald das Geld im Kasten klingt die Seel sich auf gen Himmel schwing´t (Kui kulden kasti kolksatab, hing põrgust taeva volksatab). Kus Tetzel oli indulgentse müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii juba sooritatud kui veel teha kavatsetavate pattude eest. Just Saksamaal oli rahulolematus katoliku kiriku vastu suurim. Kui Prantsusmaal, Hispaanias ja
annaabi.ee 
