10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rikz96
Õppematerjali autor
KUNSTIAJALUGU 17.Saksa renessanss. Saksa kunst 15.-16. Sajandil · 15. Saj. Valitses Saksa kunstis veel hilisgootika. · Kõige olulisem uuendus trükigraafika levimine · Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa, peale tekstide trükiti ka pilte. Mõnikord trükiti pilte ja tekste koos(plokkraamatud), kuid tihti ka eraldi. · Vanim trükitehnika oli puulõige. Vanematel puulõigetel on kujutised loodud lihtsate, tugevate, nurgeliste joontega. Nad mõjuvad tasapinnalisena ja meenutavad vitraazi ehisraamistikku või ornamenti. · 15
7.aprill 2010 Saksa renessanss Referaat Renessanss Saksamaal 14. sajand-15.sajand toimus saksamaal talurahvasõda, reformatsioonid ning see oli erakorralise õitsegu aeg. 14. ja 15. sajandil koosnes Saksamaa suurest hulgast iseseisvatest riikidest ja linnadest, mida valitsesid vürstid ja piiskopid. Nii Saksamaa linnad kui riigid kuulusid Rooma keisririigi koosseisu ja alluma pidi roomakatolikule kirikule. 1517. aastal toimus Saksamaal reformatsioon, mis langes kokku Karl V troonileastumisega. Tekkisid uued, protestantlikud kirikud
Saksa kunst 15. 16. sajandil Trükigraafika levimine o Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa ja peale tekstide hakati trükkima ka pilte. o Mõnikord trükiti pilte ja tekste koos nn. plokkraamatud. o Vanim trükitehnika oli puulõige puuklotsi sisse lõigatud kujundid. o L-Saksamaal leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür. See võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. Vask ei säilinud kaua. Martin Schongauer [soongauer] o Arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks. o Madonna murumättal. Vasegravüür. o Peale Madonnade on trükkinud ka olustikupilte. Matthias Grünewald [Grüünevald] o Tema peateoseks on maalingid Isenheimi kloostri kahe tiivapaariga altaril. See asub Colmaris Prantsusmaal. o Suletud tiibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda taeva foonil kujutatu
- kuni 16. sajndini valitses gooti stiil - tähtis on puuplastika, ilusad nikerdatud altarid. 1 ARHITEKTUUR MADALMAADES - renessanss-stiili mõju piirdub enamasti uute kaunistusvormide ülevõtmisega; - parimaks näiteks on Antverpeni raekoda (1565), kus imiteeritakse itaalia arhitektuurivõtteid SAKSA MAALIKUNST 15. JA 16. SAJANDIL 15. sajandi 30.aastatel toimub saksa kunstis pööre; maalikunstis, aga ka skulptuuris, vähem arhitektuuris, on märgatavad uued alged. Kunstnikud teevad otsustava sammu maailma objektiivse, tõetruu kujutamise suunas. Märgatavalt üritatakse hüljata pinnaline kujutamisviis ja taotleda ruumisügavuse illusiooni. Otsustava tähtsusega olid saksa maalikunstis madalmaade ja prantsuse meistrite eeskujud. Loobutakse gootipärasest iluideaalist ja asendatakse see looduslähedase karakteriküllusega. Siiski põimub 15
Tugevnes võtlus feodaalse killustatuse vastu. Reas maades võitis katoliiklusevastane usupuhastus - REFORMATSIOON. Protestantlus oli esialgu võrdlemisi kunstivaenulik kirikute kaunistamine maalide ja skulptuuridega kas keelati ära või piirati seda. Vähenes oluliselt ka kirikuehitus. Seda enam puhkes õitsele ilmalik kunst. Ka põhja pool Alpe sooviti ehitada uusi moodsaid renessansivaimust kantud elamuid Itaalia eeskujude põhjal. MADALMAADE MAALIKUNST 15.-16. SAJANDIL (RENESSANSS MADALMAADES) 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi eesi. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur. Madalmaade maalikunsti iseärasused:
Saksa kunst 15.-16. sajandil · kõige olulisem uuendus oli trükigraafika levimine raamatutesse pildid · vanim tehnika puulõige meenutavad tasapinnalist vitraazi lihtsad, tugevad, nurgelised jooned · leiutati sügavtrükitehnika vasegravüür peenemad jooned ja varjundirikkam MARTIN SCHONGAUER · arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks · trükkinud rahulikke madonnasid, fantastilisi pühakuid ja ka olustikupilte MATTHIAS GRÜNEWALD · peateos on maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril · sünge tühi maastik · tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu käed on kui liigesest väljas kannatus rõvedalt edasi antud · sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk · meeleolu, kompositsioon on ühendatud kehade ruumilisuse ja naturalismiga · selgusega esitatud inimlik ja jumalik loomus leinavad kui inimest ja viidatakse kui lunastajale · altari välimise tiibadepaaril on pidulikud, rõõmsama
graafika on järjest enam galeriidest ja muuseumitest tänavaile ning mujale avalikku ruumi kolinud. Printerite ja trükipresside kõrval leiavad kasutust ka mitmed lihtsad ja käepärased paljundusmeetodid, mis võimaldavad nii kiiret lähenemist päevakajalisele, sotsiaalsele, poliitilisele, kui ka uusi esteetilisi avastusi. (Eesti Kunstiakadeemia, s.d.) Rahutu võitlusaeg ei olnud kultuuri arenguks soodus, kuid sellele vaatamata kujunes 16. sajandi esimene veerand saksa kultuuri õitsenguks. Kui 15. sajandil valitses skolastiline, kirikule allutatud mõtteviis, siis 16. sajandil kerkisid esile humanismiideed, millega kaasnesid edusammud matemaatikas, astronoomias, geograafias, meditsiinis ja teistes teadustes. Trükikunsti leiutamise järel muutusid Nürnberg, Augsburg, Strasbourg ja Basel raamatute kirjastamise ja trükkimise, ühtlasi vaimuelu keskusteks. Eriti populaarseks sai Saksamaal maali kõrval ka graafika, muutudes tõeliselt rahvalikuks kunstiks
Kõrgetasemeline peenmaal, õlivärvide võimalused ja neile võõrapärast inimese- ja usukäsitlust. 1Kelle loomingus puhkeb õitsele sünge sarkastiline fantaasia? Mille kujutamiseks sobis see eriti hästi? Hieronymus Bosch, põrgupiinade kujutamiseks 1Mis võis olla Hieronymus Boschi sellise kunstikäsitluse oluliseks põhjuseks? Ta oli pessimistlik fantast. 14.Saksa kunst 15.-16. sajandil 1Mis eristab põhimõtteliselt puulõiget ja vasegravüüri? Vanim trükitehnika on puulõige, kus on kujutised loodud lihtsate tugevate, tihti nurgeliste joontega. Vanim sügavtrükitehnika oli vasegravüür, mis võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. 1Kus ja millal kumbki neist tekkis? Puulõige Hiinas 6. sajandil, Euroopas 14.saj lõpust Vasegravüür Lõuna-Saksamaal 15. saj 1Mida peetakse Martin Schongaueri teeneks graafika ajaloos?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid