SAKSA RENESSANSS 15.-16. SAJAND (0)

SAKSA RENESSANSS 15.-16. SAJAND
S
aksa renessanss kestis 15. saj. kuni 16. sajandini. Saksamaa kuulus Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririiki.
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED

• Trükigraafika levimine. Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa.
  
• Trükikunsti leiutamine – selleks lõi eeldused paberi ja puulõiketehnika levik 15. saj Saksamaal.
  
• Johann Gutenberg võttis kasutusele trükipressi ja liikuvad tähed.
  
• Vasegravüür – vanim sügavtrükitehnika, 15. saj. algul Lõuna-Saksamaal. Võimaldas peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. Martin Schongauer arendas selle kunstiliigiks 15.saj.
  
• Reformatsioon e. Usupuhastus 16. saj. algul.
  

TÄHTSAMAD ISIKUD

• Lucas Cranach töötas maalija ja graafikuna Saksa kuurvürsti õukonnas. Ta maalis usulisi pilte ja portreid, aga ka antiikmütoloogia teemadel .
  

• Matthias Grünewaldi „Isenheimi altar ” – altaril on sünge tühi maastik ja tumeda teava foonil kujutatud Ristilöödu.
  
• Albrecht Dürer sai kuulsaks imetlusväärselt peene töötluse puulõikesarjadega, mis kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu.
  
• Hans Holbeini tööd olid detailitäpsed, külmalt objektiivsed ja suure üldistusjõuga, Rotterdami Erasmuse portree, Henry VIII portree.
  

USK
Saksamaal ei suudetud leppida kiriku toretseva ja priiskava meelelaadiga, luksusejanu ja ilmaliku eluviisiga, mis viis finantsprobleemideni. Rahapuuduse tõttu kirik müüs indulgentse ( patu andestamine), mis pidid patused inimesed karistusest päästma. Usupuhastajad leidsid , et inimene peab Jumala ees ise silmitsi seisma. Sellel eesmärgil tõlkis reformatsioonijuht Martin Luther piibli saksa keelde, et teha see inimestele arusaadavamaks. Protestantide meelest ei tohtinud kunst usku vahendada, toimus usulise sisuga maalide hävitamine. Vaimulikkonna muudatustest keeldumine viis ususõdadeni ja kiriku lõhenemiseni. Tekkis luterlik kirik.
MAALIKUNST
15. sajandi 30.aastatel toimub saksa kunstis pööre:

• Üritatakse hüljata pinnaline kujutamisviis ja taotleda ruumisügavuse illusiooni.
  
• Loobutakse iluideaalist ja asendatakse looduslähedase karakteriküllusega. Ei tunta huvi kangelasliku isiksuse vastu nagu Itaalias, tähtis on erinevate karakterite jäädvustamine.
  

Hans Holbein vanem on esimene saksa meister, kelle kujutamisviis on renessansipärane. Peale Itaalia on saksamaa ainus maa, kus võib rääkida kõrgrenessansist, mis oli lühike, kuid hiilgav .
Itaalia ja Saksa maalikunsti võrdlus
SAKSAMAA
ITAALIA
koloriit muutus tumedemaks
itaalias oli koloriit heledam
Kunsti tellijad olid kirik ja valitsejad , ka jõukad inimesed
Itaalias oli kunsti tellijaks kirik kuid ka õukond (nt Medicite perekond)
Tähtis on erinevate karakterite jäädvustamine
Kangelasliku isiksuse kujutamine
Fantaasiaküllus, inimtüüpide valik ja tunnete usutavus
Ühtsus ja voolavus
Grünewaldi peateos on Isenheim´i altar Kolmar´i muuseumis, mis valmis 1511 a. Suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on tsentraalse tähtsusega pilt, mis kujutab Kristust ristil . Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Ristist vasakul põlvitab Maarja Magdaleena, kelle kõrval seisab punases rüüs jünger Johannes, kes toetab minestavat Maarjat . Paremal pool seisab rahulikus poosis Ristja Johannes; ta näitab Kristuse figuurile.
„Isenheimi altar“
Matthias Grünewald
1512- 1516
Unterlinden Museum , Colmar, France
GRAAFIKA
Vanim trükitehnika oli puulõige.

• Kujutised loodud lihtsate , tugevate, nurgeliste joontega
  
• Graafika oli usuline ja õpetliku sisuga.
  
• Esile tõusid poliitiline graafika: lendlehed, karikatuurid .
  

Lisaks õndsalt rahulikele madonnadele ja fantastilistele pühakulugudele on Martin Schongauer trükkinud ka olustikupilte.
Albrecht Dürer viljeles puu- ja vaselõiget. Töid iseloomustab detailirohkus ja peenus. Tema töödes võib märgata kahe pooluse – hea ja kurja, valguse ja pimeduse , mõistuse ja tumedate jõudude võitlust. Puulõikeseeriad Kristuse kannatusloost („Suur passioon “ ja „Väike passioon“), vaselõiked „Rüütel, surm ja kurat“, „Püha Hieronymus “ ja „Melanhoolia“.