Protestantlus (0)

6

Sisukord

Sisukord 1
Protestantlus ehk Protestantism 2
Usundi olemus 2
Tekkelugu 3
Vaimuliku 3
Martin Luther 3
Johann Calvin 4
Muu 5
Kasutatud kirjandus: 6

Protestantlus ehk Protestantism

Usundi olemus

Protestantlus on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Neid kogudusi nimetatakse protestantlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks. Protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse.
Sõna "protestant" tuleneb ladina sõnast protestans 'avalikult tunnistav.
Tavaliselt mõeldakse protestantide all luterluse rajaja Martin Lutheri ja kalvinismi rajaja Johann Calvini mõjul katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi. Reformatsiooni kolmandat haru, mis oli konfliktis nii katoliku kiriku kui ka luterlaste ja kalvinistidega, nimetatakse mõnikord radikaalseks reformatsiooniks ehk anabaptistideks. Protestantismi alla arvatakse ka mõningaid kristlikke rühmitusi (sekte), mis ei tunnista ajaloolist seost ei Lutheri, Calvini ega anabaptistidega. Protestantlikel kogudustel puudub vaimuliku pühitsuse kaudu edasiantav apostellik suktsessioon: nende rajajatel puudub Peetrusest lähtuv piiskopliku pühitsuse järglus.
Protestantismi usk on rohkem abstraktne kui rituaalne; protestantismi laialdane levik tulenes suuresti rahvakeeltesse tõlgitud Piibli levikust trükitud kujul. Protestandid ei pea suurt lugu hierarhiast, nad on rünnanud preestriseisust ja Püha Tooli autoriteeti. Protestantismi seostatakse ka poliitilise demokratiseerumisega, mis leidis aset 16. ja 17. sajandi vältel.
Ranges mõttes nimetatakse protestantideks vürstide ja linnade liitu, kes Speyeri riigipäeval 1539 kirjutasid alla Speyeri protestatsioonile Wormsi edikti vastu, mis keelustas Lutheri õpetuse Saksa- Rooma riigis. Lähtuvalt sellest nimetatakse saksa keeleruumis protestantideks luterlikku kirikut, kuid mitte reformeeritud kirikuid; reformatsioonist lähtunud kirikuid nimetatakse saksa keeleruumis tavaliselt evangeelseteks.
* Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus , kalvinism ning anglikaani kirik . Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517.

Tekkelugu

Lutheri professoriks olemise ajal saabus Wittenbergi paavsti esindaja Tetzel, kes müüs indulgentse, et koguda raha Peetri kiriku ehitamiseks. Luther astus tema tegevusele vastu. Ta kirjutas 95 teesi indulgentside müümise vastu ning naelutas need kiriku uksele. Luther ei tajunud tollal veel, kui kaugeleulatuvaks see tegu osutub. Ümbritsevaist linnadest saabunud palvarändurid, kes olid tulnud indulgentse ostma, mõistsid Lutheri vastuväidete arukust. Nad kopeerisid Lutheri teese ning viisid neid oma kodudesse. Äsja leiutatud trükikunst aitas Lutheri sõnumit kiiresti levitada ning mõne aja möödudes loeti tema sõnu suures osas Euroopast.
Paavst hakkas võitlema uuendustaotluste vastu ning Lutheri saatus oleks olnud samasugune kui paljudel varasematel reformaatoritel, kui mitte sõbrad ja armastav Kaitse ei oleks teda varjanud .Lutheril ei olnud kavatsust lahkuda kirikust ega rajada uut kirikut, aga peagi sai selgeks nii talle endale kui ka tema järgijatele, et kiriku seesmine uuendus on võimatu ja lahkulöömine Roomast on vältimatu.

Vaimuliku

Martin Luther

Martin Luther (sünninimi Martin Luder; 10. november 1483 – 18. veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk , kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon* ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
Martin Luther sündis Saksamaal talupoja perekonnas ja kasvas vaesuses , ometi õnnestus tal saada hea haridus . Isa tahte vastaselt läks ta kloostrisse ja sai mungaks. 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Lutheri professoriks olemise ajal saabus Wittenbergi paavsti esindaja Tetzel, kes müüs indulgentse, et koguda raha Peetri kiriku ehitamiseks. Luther astus tema tegevusele vastu. Ta kirjutas 95 teesi indulgentside müümise vastu ning naelutas need kiriku uksele. Luther ei tajunud tollal veel, kui kaugeleulatuvaks see tegu osutub. Ümbritsevaist linnadest saabunud palverändurid, kes olid tulnud indulgentse ostma, mõistsid Lutheri vastuväidete arukust. Nad kopeerisid Lutheri teese ning viisid neid oma kodudesse. Äsja leiutatud trükikunst aitas Lutheri sõnumit kiiresti levitada ning mõne aja möödudes loeti tema sõnu suures osas Euroopast.
Paavst hakkas võitlema uuendustaotluste vastu ning Lutheri saatus oleks olnud samasugune kui paljudel varasematel reformaatoritel, kui mitte sõbrad ei oleks teda varjanud.
Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", vaid tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused. Lutheril ei
olnud kavatsust lahkuda kirikust, aga peagi sai selgeks nii talle endale kui ka tema järgijatele, et kiriku seesmine uuendus on võimatu ja lahkulöömine Roomast on vältimatu.
Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele põhimõttele tõlkimises. Lutheri koraalid inspireerisid kristliku koguduselaulu arengut. Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis.

Johann Calvin

Johann Calvin (teised nimekujud: Jean Calvin, Jean Cauvin, 10. juuli 1509 - 27. mai 1564) oli prantsuse usureformaator, kes pani aluse kristlikule teoloogiasüsteemile, mida hiljem hakati nimetama kalvinismiks.
Calvin sündis 1509 Põhja-Prantsusmaal Noyonis. Ta õppis Pariisi, Orleansi ja Brugge ülikoolis; temast sai Erasmuse ja humanismi austaja. Ka ta ise avaldas 1532. a humanistliku teadustöö (kommentaarid Rooma filosoof Seneca teosele "Armulikkus", mis siiski ei avaldanud loodetud mõju. Umbes samal ajal toimus ka Calvini usuline pöördumine.
Sedamaid pühendus ta teoloogia õppimisele. 1533. a oli ta seotud Pariisi ülikooli uue rektori Nicholas Cop' poolt peetud kergelt protestantliku kõnega. Calvin oli sunnitud linnast kiiresti lahkuma ja hiljem ka Prantsusmaalt, sest kuningas François I oli alustanud jõulist evangeelsetevastast karistusaktsiooni.
Calvin asus elama Baselisse, et tegeleda uurimistöö ja kirjutamisega. Suveks 1535 valmis teos Institutio Christianae Religionis ("Ristiusu õpetus") esimese väljaande.
1536 . aastal sattus ta kohaliku sõja tõttu Genfi . Genf oli osalt poliitilistel põhjustel võtnud vastu reformatsiooni. Calvinil oli plaanis sinna linna jääda küll vaid üheks ööks, kuid tema juurde tulnud Genfi reformaatorite juht Farel õhutas teda sinna jäämagi.
Calvin teenis Genfis aastatel 1536-1538. Kuid tüli koguduse juhtimise üle tõi kaasa Calvini pagendamise; ta tõmbus tagasi Baselisse, et naasta oma õpingute juurde. Vahepeal elas Strasbourgis ja naasis Genfi uuesti 1541 . a. Calvin muutis Genfi põhjalikult. Šoti reformaator John Knox nimetas seda linna "kõige täiuslikumaks Kristuse kooliks, mis on olnud maal pärast apostlite aega..."
Calvin oli kiriku ajaloo üks viljakamaid autoreid. Samas oli ta ka rahvusvahelise reformeeritud kirikute võrgustiku tähtsaim juht. Tema kirjadest on koostatud pakse köiteid, nende saajate
nimekiri näeks välja nagu reformatsiooniaegse Euroopa "Kes on kes?". Calvin kirjutas ka palju poleemilisi traktaate, milledest mitmed olid suunatud anabaptistide vastu.
Vastu oma tahtmist oli Calvin sunnitud pruukima sulge ka luterlaste vastu - kaks luterlikku pastorit Westphal ja Hesshusius, ründasid tema õpetust armulaua kohta ning Calvin pidi vastama. Üldiselt aga pidas Calvin ennast Martin Lutheri jüngriks.
Calvin kirjutas kommentaare mitmete Piibli raamatute kohta. Kommentaarid põhinesid tihtipeale tema jutlustel või loengutel.
Calvini kommentaarid on äärmiselt väheste enne 19. sajandit kirjutatud kommentaaride hulgas, mis omavad tänaseni väärtust teksti mõtte selgitamise seisukohast (erinevalt teistest, mida loetakse pigem vaimuliku ülesehitamise otstarbel kui piibliteksti mõistmiseks).
Calvini tuntuim teos on "Ristiusu õpetus", mis ilmus juba Calvini eluajal nelja olulise väljaandena. Esimene oli taskuraamatu formaadis ja ilmus 1536, sisaldades 6 peatükki, millest 4 esimest järgisid Lutheri katekismuse mudelit. 1559 avaldati lõplik väljaanne, mis oli esimesest ligi viis korda mahukam. Kõrvuti ladinakeelsete väljaannetega ilmusid ka prantsusekeelsed tõlked, mis olid tehtud Calvini enda poolt.

Muu

Esimesed, tänaseni säilinud eraldujad olid 12. sajandil albilased .
Suurim eraldumine toimus 16. sajandil reformatsiooni käigus, kui tekkisid luteri-, kalvini-, anglikaani- ja "evangeelsed" kogudused.
Õpetuslikult pooldatakse emakeelset jutlust ja pühakirja. Protestantismis on arvamuste ja teoloogiliste koolkondade paljusus ja piirkonniti erinev jumalateenistus.
Tänapäeval toimub üksikkoguduste ja koguduste liitude vahel oikumeenia ehk koostöö kirikute ja koguduste nõukogu kaudu (Euroopa Kirikute Nõukogu), aga ka vahetult üksikkristlaste tasandil.
Protestantismi alla kuuluvad: anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid , unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased , presbüterlased, kveekerid, puritaanid , mennoniidid.
Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti.
Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa.

Kasutatud kirjandus:

http://et.wikipedia.org/wiki/Protestantlus
http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/kristlus/protestantlus.html
http://miksike.ee/