Tausta valik Tööriistaribalt Kujundus Vali sobiv taust Kontrolli mõjupiirkonda Saab muuta värviskeemi Vorming menüü Slaidikujundus Taust Teksti sisestamine See kiri on paks (P) See kiri on kaldu (K) See kiri on allakriipsutatud (A) See kiri on varjuga (S) See kiri on reljeefis (vorming...) Saab muuta suurust (A^) Indeksitega kirjad · Ülaindeks a2+b2=c2 (Vorming Font ülaindeks · Alaindeks H2O (Vorming Font Alaindeks ...jätk See tekst on värvimuutusega WordArt'ga tekst
Koostada algoritm ja sellele vastav programm (C- või Java-keeles),
mille abil:
1. klaviatuurilt sisestatakse reaalarvulised X (X<1) ja (0<<1);
2. rekursiivse funktsiooni abil moodustatakse reaalarvuline massiiv A
elementidega
A0 = 1,
A1 = X2/2!,
A2 = X4/4!,
. . .
kuni massiivi A elementide arv L kas vastab tingimusele AL AL 1 või
(kui see tingimus ei ole rahuldatud) L = 15;
3. faili F väljastatakse massiivi A elementide arv L ning elemendid
koos indeksitega.
Programmi kood C keeles
#include
SELECT Username, COUNT(dbo.[Post].ID) AS PostCount FROM dbo.[User] INNER JOIN dbo.Post ON dbo.[User].ID = dbo.[Post].UserID WHERE CreationTime BETWEEN '2017-12-30' AND '2018-12-10' GROUP BY Username; *Näitab, mitu postitust on kasutaja teinud ajavahemikus 30.12.2017 10.12.2018. 5. Githubi link https://github.com/kodasma/andmebaasid3 6. Indeksid a. Esimest päringut ei andnud indeksitega kuidagi kiiremaks teha. b. Teise päringu puhul lõin järgneva indeksi: CREATE NONCLUSTERED INDEX IDX_Username ON dbo.[User] ([ID]) INCLUDE ([Username], [Name]); Seda sellepärast, et kallis programm Microsoft SQL Server Management Studio nii mull soovitas. Väitis, et sellega annab parandada jõudlust kuni 42%. Tabeli User loogiliste lugemiste arv langes 42-lt 26-le. c. Kolmandale päringule mõjus see sama indeks. 7
Jan Skurinski AÜTH 3 1. Milline on Eeesti konkurentsipositsioon Euroopas? Mitmendal kohal ollakse? Eesti konkurentsipositsioon Euroopas on indeksiga 4,88 Euroopa piirkondliku arvestuse järgi 18. kohal ning üldise arvestuse kohaselt 25. kohal kõikidest 139 riigist, mis on antud aasta indeksi arvestuses. 2. Kes eelneb ja järgneb? Mida see teile ütleb? Meie naabritest jääb ette Soome indeksiga 5,02 saavutades sellega 12. koha. Läti ja Leedu aga jäävad kõvasti alla poole indeksitega 4,36 (30. koht) Läti ja 4,34 Leedu (32. koht). Eestile järgneb Malta indeksiga 4,88 saaavutades sama indeksi, mis Eesti kuid jäädes üldise punkti seisuga ühe punktiga eestile alla (19. koht). Eestist koha võrra ees pool on Küpros kelle indeksid ärikeskonna, infrastruktuuri, inim- , kultuuri-, ja loodusresursside osas on kõrgemad, kui Eestis. Saavutades 17. koha indeksiga 4,89. 3. Millistes kriteeriumites ollakse paremal ja halvemal positsioonil?
element b jne, korda element l, kusjuures + + ... + = n. Neist n elemendist moodustatud permutatsioone nimetatakse kordumistega permutatsioonideks. Kõigi võimalike erinevate kordumistega permutatsioonide arvu n elemendist (mis ei pruugi olla erinevad) tähistatakse sümboliga Pn(,,...,). Kui = = ...= = 1 (iga element esineb ainult üks kord), siis muidugi Pn(1,1,...,1) = Pn = n! . Arvu Pn(,,..,) leidmiseks üldjuhul arutleme järgmiselt. Varustame elemendid a (neid on tükki) indeksitega 1,2,...,, ele- mendid b indeksitega 1,2,..., jne, elemendid l indeksitega 1,2, ...,. Sel teel saame kunstlikult n elementi, mis kõik erinevad üksteisest kas elemendi enda või vähemalt indeksi poolest: a1, a2,..., a , b1, b2, ..., b, ..., l1,l2, ..., l. Moodustame nendest n erinevast elemendist kõik tavalised Pn = n! permutatsiooni ja vaatleme neist üht konkreetset. Selles permutatsioonis elemendid a1,a2, ..., a esinevad kindlal kohal, elemendid b1,b2,...,b
5 μl Töö käik: 1. Tutvuda aparatuuriga 2. Kontrollida aparatuuri tööks valmisolekut 3. Analüüsida alkaanide segu C6-C13 4. Analüüsida tundmatut orgaaniliste ainete segu Arvutused: 1. Leida tundmatute piikide retentsiooniindeksid RI PT kasutades lihtsusatud valemit: RI PT =100∗z+ 100∗ [ t R ( x )−t R ( z ) t R (z +1)−t R (z ) ] 2. Võrrelda neid Tabelis 1 olevate indeksitega ja identifitseerida segu komponedid: Aine nimetus Keemistemperatu RI ur (°C) Tolueen 110,6 765 3 Etüülbenseen 136 860 1,4-dimetüülbenseen e p- 138,4 869
7,223-4,897 Otsitavad ained teine ja kolmas asuvad kromatogrammil heptaani (C8 ) ja oktaani (C9) vahel, kus tR8 ja tR9 on oktaani ja nonaani retentsiooniajad: 8,660-7,223 RI =100· 8+100 · =¿ 866 9,384-7,223 8,842-7,223 RI =100· 8+100 · =¿ 875 9,384-7,223 2) Võrrelda neid Tabelis 2 olevate indeksitega ja identifitseerida segu komponendid, leida ainete protsentuaalne sisaldus segus (normalisatsiooni meetod) ja täida tabel 1. Normalisatsioonimeetod: Ax X= ·100 A 1 + A 2+ A 3 622370088 X= ·100 = 31,607 % 622370088+690146048+ 656593275 608950409 X= · 100 = 31,410 % 608950409+680814681+648927970 526076160
mudel kehtestab seose 1. Milline alltoodud loetelust on riskivaba tulumäära ja turul kõige madalama riskiga valitseva üldise ootuse väärtpaber? Vali üks vastus. vahel Tuletisväärtpaberid Pangahoiused 11.Kas tehnilises analüüsis kasutatav vastupanutaseme Ettevõtete võlakirjad mõiste tähendab: Vali üks Väikefirmade aktsiad vastus. Suurfirmade aktsiad seda, et hinnad püsivad Riiklikud võlakirjad kõige kauem mingil konkreetsel tasemel 10.Mida tähendab finantsvarade hinnad ei tõuse üle hindamise mudel (CAPM)? Vali nimetatud taseme üks vastus. hinnad ei lange allapoole Fin...
Käesoleva töö hüpoteesiks on, et dokumendihaldus on pidevalt arenev ala, kus tuleb alati hoida end uuemate võimalustega kursis. 3 1 DOKUMENDIHALDUSE AJALUGU Dokumendihaldus kui distsipliin arenes välja 20. sajandil kantselei töö tõhustamise programmidest ja arhiivindusest. Esimesed teadaolevad dokumentide registrid koostati aga 13. sajandil Itaalias, kus dokumente märgistati erinevate indeksitega. Algelised dokumentide nimistud tekkisid 1313. aastal Inglismaal. 16.-17. sajandil hakkas tekkima koloniaalsüsteem ja see tõi kaasa oma dokumendiloome koos spetsiaalsete arhiivide asutamisega. Venemaa tsaaririigis töötati asjaajamise ühtsed alused välja 1720. aastal. 20. sajandi keskpaigaks olid dokumendihaldurid palgatud avaliku sektori arhiiviinstitutsioonide poolt, eesmärgiga kontrollida "kaasaegsete dokumentide" sissevoolu ajaloolistesse arhiividesse.
Management, Record Management, Content Management. 3 1 Dokumendihaldus Dokumendihaldus on dokumentide loomise, saamise, kasutamise ning säilitamise korraldamine ning selleks loodud süsteem. Selle eesmärk on tagada väärtuslikku teavet tagavate dokumentide säilimine ning kättesaadavus. (MTÜ Dokumendihaldurite Ühing, 2014) Esimesed teadaolevad dokumentide registrid koostati 13. sajandil Itaalias. Neid märgistati erinevate indeksitega. Algelised dokumentide nimistud tekkisid 1313. aastal Inglismaal. 16.-17. sajandil hakkas tekkima koloniaalsüsteem ja see tõi kaasa oma dokumendiloome koos spetsiaalsete arhiivide asutamisega. Eestis on asjaajamine reglementeeritud alates 1924. aastast, kui kehtima hakkas registriraamat. Selles registreeriti sissetulnud ja väljaminevad kirjad. Samuti kasutati andmeraamatuid ehk tänapäevaselt nimetatuna andmekogusid. Ühe asja kohta käivad dokumendid registreeriti sama numbri all
MAATRIKSITE PÕHIKUJUD 1. RISTKÜLIKUMAATRIKS mn 4 -2,7 3 A= 6 2 0 2. RUUTMAATRIKS m=n 1 3 2 A= 0 1,2 4 2 1 2 PEADIAGONAAL moodustavad võrdsete indeksitega elemendid (Nt.: a11, a22, ... ann). KÕRVALDIAGONAALi moodustavad peadiagonaaliga risti olevad elemendid. 3. DIAGONAALMAATRIKS peaelemendid on 0-st erinevad, aga väljaspool peadiagonaalist on nullid. 1 0 0 A= 0 3 0 0 0 5 4. ÜHIKMAATRIKS tähistatakse (E) või (I) (selle peadiagonaali kõik elemendid on ühed).
Tütarde puhul on viit ainult kõige vasakpoolsemale tütrele ning temast vahetult paremale asuvale õele. Sellisel juhul on viitade arv tipus täpselt kolm ja see arv pole muutuv. Kui joonistame need viidad veidi teisiti, siis saame kahendpuu. Seega oleme teisendanud paljuharulise puu kahendpuuks. Selle vahega, et viidad on veidi erinevad. Äkki paneks viidad hoopis tütrelt emale, mitte vastupidi? Palju vähem viitasid tuleks ju. A-l ei ole ematippu, seetõttu on indeks 0. Näites vektor indeksitega. Selline lahendus töötab ainult siis, kui tegemist on järjestamata puuga, sets siit enam ei saa välja lugeda, mis järjekorras õed on. Kui efektiivsed puud kui struktuurid on? Mida madalam on puu, mida vähem on tal nivoosid, seda vähem tuleb otsimisel teha ka võrdusi. Millest puu nivoode arv sõltub? - kirjete arvust ning mis järjekorras kirjed tulevad. Mida vähe võrdusi teha saab, seda parem puu on. Kõige halvem olukord on see, kus puust on saanud lineaarne loeng
.. a mn m1 A= . Lühemalt on võimalik maatriksit esitada kujul: aik A= mn . Maatriksi erikujud: 1. Kui m = n, siis nimetatakse maatriksit ruutmaatriksiks. Ruutmaatriksi võrdsete indeksitega elemendid aii moodustavad peadiagonaali ja peadiagonaaliga ristuvad elemendid moodustavad kõrvaldiagonaali. 2. Kui m = 1, siis nimetatakse maatriksit maatriks-reaks ehk üherealiseks maatriksiks; näiteks A = ( 3 5 2,6 7 ). 3. Kui n = 1, siis nimetatakse maatriksit maatriks-veeruks ehk üheveeruliseks maatriksiks; näiteks 4,5 2,3 3,2 12 A= .
(Polpharma, Polfa jt), toiduaineid jm.6 Majanduse raskuspunkt on siirdumas põllumajandusest tööstusse ja teenindussfääri. Loodusvarad: pruun- ja kivisüsi, väävel, tsingi- ja tinamaak. Tööstus: rasketööstus, laevaehitus, masinad, toiduained ja tekstiil. 7 Inimarengu indeksi uuringute raportis on Poola 39-ndal kohal maailmas. Indeks aasta 2008 seisuga on 0,875. Mis viitab, et tegu on kõrgelt arenenud riigiga. Poola ees on Ungari ja taga Tsiili indeksitega vastavalt 0,877 ja 0.874. (Eesti on 42. ja ei jää just pikalt maha 0.871) Kirjaoskuse protsent on 99.3%. Keskmine eluiga 75,3 aastat ja sellega on nad maailmas 45- ndal kohal.8 Meeste keskmine eluiga on 70 ja naistel 78 aastat. (aasta 2004 seisuga)9 Muutused tööhõives10 4 Wikipedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Poland 5 Maailma teatmeatlas, lk 35. 6 Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Poola 7 Maailma teatmeatlas
Muidugi tuleb asutuses ka probleemide puudumisel tegevust parandada ja arendada, et käidaks ajaga kaasas. Kõik uueneb kiiresti ja on hea, kui asutus on ka nendest uuendustest teadlik. 6 3 DOKUMENDIHALDUSE ARENG Dokumendihalduse arengu alguseks võib pidada 13. sajandit, kui koostati esimesed teadaolevad dokumentide registrid Itaalias. Dokumente märgistati erinevate indeksitega. Algelised dokumentide nimistud tekkisid 1313. aastal Inglismaal. 16.-17. sajandil hakkas tekkima koloniaalsüsteem ning see tõi kaasa oma dokumendiloome koos spetsiaalsete arhiivide asutamisega. Asjaajamise ühtsed alused töötati välja Venemaa tsaaririigis 1720. aastal. Eestis on asjaajamist korraldatud alates 1924. aastast, kui hakkas kehtima registriraamat. Selles registreeriti sissetulnud ja väljaminevad kirjad. Kasutati ka andmeraamatuid ehk tänapäevaselt nimetatuna andmekogusid
FORMALISEERITUD KÜSITLUS UURIMISMEETODINA Sotsiaalse reaalsuse eripära · Tegemist ei ole füüsilise (loodusliku) reaalsusega, vaid läbielatud ja tõlgendatud reaalsusega. Psüühikat ja käitumist ei mõjuta mitte ümbritsevad nähtused otseselt, vaid nendele antud tähendused. · Tähendused väga suurel määral sotsiaalsed, mitte-individuaalsed. Sotsiaalne reaalsus on intersubjektiivne reaalsus. · Kuigi elamustes ja tõlgendustes on palju ühist, ei eksisteeri ühesugust ja ainuõiget arusaamist, hinnangut ja käitumist, selle poole on püüdnud autoritaarsed ja totalitaarsed rezhiimid. Sotsiaalse mõõtmise eripära - Nähtuste keerukuse ja mitmetähenduslikkuse tõttu puuduvad sotsiaalses reaalsuses enamasti üheselt määratletud kvaliteedid, mõõtmisetalonid. - Uurijad (keskused, koolkonnad) konstrueerivad ise uuringuks sobiva mõõtmisinstrumendi, erinevus lähenemisviisides ja uurimismeetodi...
32.Nimetage bibliograafia liigid. Rahvusbibliograafia, erialabibliograafia või teemabibliograafia, tutvustusbibliograafia, ühe ajakirja bibliograafia või registrid ,raamatule või artiklile lisatud kasutatud kirjanduse loetelu 33.Kuidas jagunevad Interneti otsivahendid? Infootsing elektroonilises keskkonnas, Internet kui mittestruktureeritud infoallikas, inimese poolt garanteeritud indeksiga otsivahendid, Masina poolt genereeritud indeksitega otsivahendid, Tehisintelligentsil põhinevad otsivahendid, 34.Mis on teemakataloog? Teemakataloogid on interneti leheküljed, mis koosnevad alateemadesse jaotatud viidetest. 35.Nimetage teemakatalooge (3) www.neti.ee, www.ee www.yahoo.com 36.Mis on Internet? Internet on võrkude võrk. Ta on ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus. Arvutivõrk on hulk üksteisega ühendatud arvuteid. Olemas on kohtvõrgud ja laivõrgud. Esimesed on võrgud, mis ühend avad arvuteid
sellega vaid peab väga ettevatlik olema, sest erinevad maaklerid pakkuvad erinevad hinnad ja nõudmised ja seega peab korralikult uurima ja võrdlema erinevaid investeerimisvõimalusi ja viimaseks on Balti börsidel. Et investorid saaksid aktsiaturu kohta ülevaatliku pildi, koostavad börsid reeglina aktsiaturu indeksi. Aktsiaturu indeks on indeks, mis iseloomustab aktsiate kursi muutumist mingi eelmise ajavahemikuga võrreldes. Eestis kasutusel olevate indeksitega saad tutvuda NASDAQ-i veebilehel. Aktsiatega kauplemisel on oluline määratleda oma sihid ning kindlasti eelnevalt kindlaks määrata oma riskijulgus. Vastavalt sellele tuleks valida edasine strateegia, kindlasti ei tohiks kogu portfelli 8 paigutada ühe aktsia alla, ning ainult ühe varaklassi soetamine on tihti liiga riskantne, parima valiku leidmisel on alati nõus aitama meie spetsialistid.
11.2018) Ungari Vapp (joonis 3) on Lorraine'i valge risti, mille põhjaks on kroon, mis asub rohelisel mäel, mis koosneb kolmest mäelist punasel taustal. 4 1 RIIGI ARENG 1.1 GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk ülemailmastumine on protsess mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuuri vahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. Globaliseerumist mõõdetakse indeksitega. Eesti, Saksamaa ja Ungari globaliseerumise indekseid ja kohti maailmariikides on näha allpool. (Tabel 1) Tabel 1. Eesti, Saksamaa ja Ungari Globaliseerumise näitajad. Allikas: KOF Globalisation Index (08.11.2018) Globaliseerumise näitaja Eesti 2018 Saksamaa Ungari 2018 2018 Üldine globaliseerumine 81,7 (20. koht) 86,89 (9.koht) 84,20
Täiendavad keemiliste ja füüsikaliste Erinevates maades tehtud uuringud pole alati mõõtmistega saadud pilti võrreldavad Analüüsi saab teha kiirsti ja odavalt 5 2. Lihhenoindikatsioon Lihhenoindikatsioon, õhukeskkonna saastatuse (resp. puhtusastme) määramine erineva tundlikusega samblikuliikide olemasolu, katvuse ja vitaalsuse põhjal. Õhu saastatuse taset väljendatakse I-indeksitega, näiteks õhu puhtuse indeksidega (I. A. P. index of atmospheric purity; välmitud Kanadas) ja poleotolerantsuse indeksiga (I. P. index of poleotolerance; välmitus Eestis). Nende näidud on vastavuse SO2 sisaldusega õhus. Lihhenoindikatsiooni andmete järgi koostatakse linnade ja tööstuskeskuste õhu saastuse kaarte. 6 2.1. Samblikud ja saastunud õhk Samblikud on tundlikud organismid
konna muudest erinevustest (mikroelemendi puudus) Analüüsi saab teha kiiresti ja odavalt 5 2. Lihhenoindikatsioon Lihhenoindikatsioon, õhukeskkonna saastatuse (resp. puhtusastme) määramine erineva tundlikusega samblikuliikide olemasolu, katvuse ja vitaalsuse põhjal. Õhu saastatuse taset väljendatakse I-indeksitega, näiteks õhu puhtuse indeksidega (I. A. P. index of atmospheric purity; välmitud Kanadas) ja poleotolerantsuse indeksiga (I. P. index of poleotolerance; välmitus Eestis). Nende näidud on vastavuse SO2 sisaldusega õhus. Lihhenoindikatsiooni andmete järgi koostatakse linnade ja tööstuskeskuste õhu saastuse kaarte. [1] 2.1 Samblikud ja õhusaaste Samblikud on tundlikud organismid. Ühelt poolt on põhjuseks nende
Maatriksi mõõtmed Arvupaari (m, n) nimetatakse selle maatriksi mõõtmeteks. Maatriksi järk Ruutmaatriksit mõõtmetega (n, n) nimetatakse ka n-järku maatriksiks. Kui on ruutmaatiks, siis näitab mitu rida ja veergu maatriksil on. Näiteks kolmandat järku ruutmaatriksil on 3 rida ja 3 veergu. Maatriksi elemendid Reaalarve, milledest maatriks koosneb, nimetatakse maatriksi elementideks. Maatriksite elemente tähistatakse vastavate väikeste ladina tähtedega, mis võivad olla varustatud ka indeksitega: a, b, c.. Maatriksi ja maatriksite hulga tähistused Maatrikseid tähistatakse tavaliselt suurte ladina tähtedega A, B, . . . , X, Y, Z. Kõigi (kõikvõimalike mõõtmetega) maatriksite hulka tähistame Mat abil ning kõigi (m, n)-maatriksite hulka tähistame Mat(m, n) abil. Maatriksite liigid: ● ruutmaatriks Maatriksit, mille ridade arv on võrdne veergude arvuga, s.t. m = n, nimetatakse ruutmaatriksiks.
.. ; am 2 ) , ........................ n = ( a1n ; a2 n ; ... ; amn ) . Def. 1. ( m × n ) -maatriksite A = ( aij ) ja B = ( bij ) summaks nimetatakse ( m × n ) -maatriksit A + B = ( cij ) , kus cij = aij + bij kõigi indeksite i ja j võimalike väärtuste korral. Sellest definitsioonist nähtub, et maatriksite liitmiseks tuleb liidetavates samade indeksitega elemendid liita. Def. 2. Maatriksi A = ( aij ) m× n korrutiseks skalaariga c nimetatakse maatriksit cA = c A = ( cij ) m× n , kus cij = caij kõigi indeksite i ja j võimalike väärtuste korral. Definitsioonist nähtub, et maatriksi korrutamiseks arvuga c tuleb tema kõik elemendid läbi korrutada selle arvuga.
1 2 3 4 3 4 1 2 Näide: 2 3 4 1 2 3 4 1 3 4 1 2 1 2 3 4 4 1 2 3 4 1 2 3 Omadus 4. Kui determinandis on kaks rida (veergu) omavahel võrdsed, siis võrdub determinant nulliga. Tõestus. Oletame, et determinandis read indeksitega ja on võrdsed ning võrdugu determinant -ga. Vahetame antud deteminandis read indeksitega ja ümber, siis omaduse 3 põhjal saadud determinant võrdub -ga. Et aga read indeksitega ja on , 2 0, 0. võrdsed, siis nende ridade ümbervahetamisel determinant ei muutu, s.t. Järeldus. Kui determinandis kaks rida (veergu) on proportsionaalsed, siis determinant võrdub nulliga. Tõestus
Mesilaste tants (Frish). Loomulikud indeksid loomulik märk, kui tuli on spetsiaalselt inimese poolt süüdatud, et tähistada oma kohalolu Kunstlikud indeksid termomeeter, lakmuspaber Need mõlemad on tõelised indeksid annavad edasi informatsiooni ,,allikastg (objektist) tänu objektiivsele (looduslikule või kunstlikult loodud) sõltuvusele sellest Väljasurnud indeksid on objektile viitavaks funktsiooniks, jäädes ise põhjuslikult sõltumatuks temast. Tõeliste indeksitega seob see, et oma kasutamisaktides on alati seotud selle situatsiooniga, milles asub nende referent. Kuid indeksiteks teeb neid mitte niivõrd see seotus referendiga, kuivõrd võime täita indeksiaalset funktsiooni, st suunata subjekti tähelepanu mingile olemasolevale objektile, samal ajal teda nimetamata ja määratlemata, väljendamata midagi tema kohta. Kuid realt tunnustelt on sarnasemad sümbolitega: nagu sümbolid, nii ka need viiakse informatsiooni jadasse sisse mitte
Fondijuht/Fondivalitseja. Millised on fondivalitseja ja temaga seotud ettevõtete kogemused varade paigutamisel? Kes on fondivalitseja omanikud? Millega on nad seni silma paistnud? Kes on fondijuht? Milline on tema haridus, kogemused? Kes on fondivalitseja ning millised inimesed on seotud pensionifondide raha paigutamisega? Millised on nende inimeste kogemused? Kas need kogemused on rahvusvahelised? Millised on nende inimeste poolt seni valitsetud fondide tootlused indeksitega võrreldes? Ja kõige viimaks - kas Te usaldate neid inimesi? Kulud. Tähtis komponent fondi valikul on kulud. Õigusaktidega on küll fikseeritud fondi arvelt tasutavate kulude ülempiir, kuid lisaks sellele kaasnevad fondi investeeringutega ka tehingukulud jmt kulud. Kindlasti on passiivse investeerimisstiiliga fondi kulud kokkuvõttes väiksemad kui aktiivse investeerimisstiiliga fondil. Mugavus. Kuidas saate investeeringuid jälgida? Kuidas saate teostada suhtlust
füüsikaliste mõõtmistega saadud pole alati võrreldavad pilti Analüüsi saab teha kiirsti ja odavalt 3 3. Lihhenoindikatsioon Lihhenoindikatsioon, õhukeskkonna saastatuse (resp. puhtusastme) määramine erineva tundlikusega samblikuliikide olemasolu, katvuse ja vitaalsuse põhjal. Õhu saastatuse taset väljendatakse I-indeksitega, näiteks õhu puhtuse indeksidega (I. A. P. index of atmospheric purity; välmitud Kanadas) ja poleotolerantsuse indeksiga (I. P. index of poleotolerance; välmitus Eestis). Nende näidud on vastavuse SO2 sisaldusega õhus. Lihhenoindikatsiooni andmete järgi koostatakse linnade ja tööstuskeskuste õhu saastuse kaarte. [1] 3.1 Samblikud ja vääveldioksiid Samblikud on tundlikud organismid. Ühelt poolt on põhjuseks nende
· E(Ri) = Rf + i (E(Rm) Rf), kus: · E(Ri) aktsia i oodatav tootlus · E(Rm) turu oodatav tootlus · Rf riskivaba intress · I väärtpaberi beeta 6 (A.Teearu, E.Krumm;2005; 142) 2.2 Holding Period Rate of Return (HPR) mudel Finantsinvesteeringu tulusust investori jaoks saab mõõta mitmete indeksitega. Üks selline on Holding Period Rate of Return (HPR). Selle idee on ära määrata investeeringu nn. hoidmisaeg (nt. Üks aasta) ja siis oletada, et kogu saadav tulu reinvesteeritakse. Investeeringu väärus perioodi alguses (siia ei ole sisse arvestatud tehingukulusid) on lihtsalt väärtpaberi turuhind. Investeeringu väärtus perioodi lõpus on väärtpaberi turuhind, millele on juurde liidetud väärtpaberilt saadud dividendid.
LOOKUP ( ) INDEX (piirkond; riviindeks; tulbaindeks) või INDEX (rivi; tulbaindeks) või MATCH ( ) INDEX (tulp; riviindeks) VLOOKUP ( ) ja HLOOKUP ( ) Siia rühma võib arvata ka funktsioonid: SUMIF ( ) ja COUNTIF( ) MAX ( ) ja MIN ( ) Tagastab indeksitega (järjenumbritega) määratletud lahtri väärtuse. A B C D E F G 1 1 2 3 4 Piirkonnad: C3:E8 - nimi - 2 Nimi Tariif Tunde Palk vektor - rivi Andmed - maatriks ehk tabel B3:B8 - nimi - Nimi - tulp; B2:E2 3 1 Kask 35 120 4200 1
32.maatriksi järk- naturaalarvude paari m × n, kus m ja n on vastavalt maatriksi ridade ja veergude arvud. n rea ja veeruga ruutmaatriksi järguks loetakse lihtsalt arvu n. 33.maatriksi elemendid- Reaalarvud millest maatriks koosneb 34.maatriksi ja maatriksite hulga tähistused- Maatrikseid tähistatakse tavaliselt suurte ladina tähtedega (A,B,...,X,Y,Z). Maatriksi elemente tähitatakse vastavate väikeste ladina tähtedega, mis võivad olla varustatud ka indeksitega (a,b,c1,xmn). Kõikvõimalike mõõtmetega maatriksi hulka tähistatakse Mat abil ning kõigi (m,n)-maatriksite hulka tähistatakse Mat(m,n) abil. 35.Ruutmaatriks-Maatriks, mille ridade arv on võrdne veergude arvuga m=n 36.Ristkülikmaatriks- Maatriks, mille ridade arv erineb veergude arvut m≠ n 37.Ühikmaatriks-Maatriks mille peadiagonaalis on ainult arvud 1( { δ ij= 1, kuii= j 0, kuii≠ j } 38
a 21 a 22 ... a 2 n . . . . a am2 ... a mn A= m1 . Lühemalt on võimalik maatriksit esitada kujul: A = ( aik ) mn. Maatriksi erikujud: 1. Kui m = n, siis nimetatakse maatriksit ruutmaatriksiks. Ruutmaatriksi võrdsete indeksitega elemendid aii moodustavad peadiagonaali ja peadiagonaaliga ristuvad elemendid moodustavad kõrvaldiagonaali. 2. Kui m = 1, siis nimetatakse maatriksit maatriks-reaks ehk üherealiseks maatriksiks; näiteks A = ( 3 5 2,6 7 ). 3. Kui n = 1, siis nimetatakse maatriksit maatriks-veeruks ehk 4,5 2,3
.. a 2 n A= . . . . . a am2 ... a mn m1 Lühemalt on võimalik maatriksit esitada kujul: A = ( aik ) mn. Maatriksi erikujud: 1. Kui m = n, siis nimetatakse maatriksit ruutmaatriksiks. Ruutmaatriksi võrdsete indeksitega elemendid aii moodustavad peadiagonaali ja peadiagonaaliga ristuvad elemendid moodustavad kõrvaldiagonaali. 2. Kui m = 1, siis nimetatakse maatriksit maatriks-reaks ehk üherealiseks maatriksiks; näiteks A = ( 3 5 2,6 7 ). 3. Kui n = 1, siis nimetatakse maatriksit maatriks-veeruks ehk 4,5 2,3
53. Trafo tööpõhimõte. Trafo otstarbeks on muundada mingi pingega vahelduvvoolu elektrienergiat sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvoolu energiaks. Trafol on vähemalt kaks mähist (pooli), mis asetsevad ühisel terassüdamikul. Mähist, mis on ühendatud energiaallikaga, nimetatakse primaarmähiseks. Teist mähist, mis annab energiat tarbijale, nimetatakse sekundaarmäniseks. Primaarmähise suurused on tähistatud indeksitega 1 ja sekundaarmähise suurused tähistatud indeksiga 2. Kui U1 > U2, siis trafo on pinget madaldav, vastupidisel juhul pinget kõrgendav. Suurema nimipingega mähist nimetatakse ülempingemähiseks ning väiksema nimipingega mähist alampingemähiseks. Trafod võivad olla ühe- või kolmefaasilised. Trafo südamiku ülesandeks on suurendada magnetilist sidet primaar- ja sekundaarmähise vahel. Trafod võib jahutuse seisukohalt liigitada õhk ja õlijahutusega trafodeks.
idaosas. La Niña vastupidine nähtus; toimub pinnavee erakordne jahenemine. El Niño El Niño koos Lõuna- ostsillatsiooniga e. ENSO mõjutab kliimat Vaikse Ookeani piirkonnas ja Põhja Ameerikas. Eriti võimas El Niño võib avaldada mõju ka Euroopas. AO ja NAO Olulised Euroopa kliima mõjutajad on arktiline ostsillatsioon (AO) ja Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO). Nende indeksitega iseloomustatakse õhurõhu geograafilisi kontraste. AO kajastab põhjapoolkera õhurõhu erinevust polaar- ja kesklaiuste vahel. Positiivne indeks näitab suuremat kontrasti. Siis puhuvad tugevad läänetuuled, mis toovad tsükloneid Atlandilt üle Põhja-Euroopa kirdesse ja itta. NAO näitab rõhukontrasti Assooride kõrgrõhkkonna ja Islandi madalrõhkkonna vahel. Suure kontrasti ehk indeksi positiivse väärtuse korral toovad võimsad õhukeerised rohkem Atlandi
Raha ostujõud - see raha väärtus, mis võimaldab meil osta erinevaid kaupu või teenuseid vastavalt nende hinnale. 10 Raha ostujõud näitab raha tegelikku väärtust. Raha ostujõud reeglina normaalses majanduses väheneb. Raha tegelik ostujõud - praktiline väärtus muutub. Raha reaalse väärtuse mõõtmiseks kasutatakse erinevaid indekseid ehk indekseerimine. Reeglina mõõdetakse indeksitega väärtuste muutusi erinevate perioodide vahel (nt mida saab 10 euro eest ühel aasta ja siis mis selle eest järgmisel aastal saab). Üldlevinud on hinnaindeks - suhtarv, mis näitab valikulise kaupade komplekti hinna muutumist mingi perioodi jooksul. Enamlevinud 2 meetodit hinnaindeksi arvutamiseks: ● alus- ehk baasindeks (valitakse kauba hind ühel aastal - see on baas ning selle hinda võrreldakse järgmiste aastatega. Kõik võrdlused käivad selle ühe baasi suhtes)
............................ 48 15. Ostsilloskoop.............................................................................................................................. 49 15.1. Analoogostsilloskoop ........................................................................................................ 49 15.2. Digitaalostsilloskoop ......................................................................................................... 50 16. Laboratoorsed tööd koos juhendite ja indeksitega ..................................................................... 51 17. Kasutatud kirjandus ................................................................................................................... 52 LISA ................................................................................................................................................ 53 18. t-jaotus......................................................................................................................
Ajalooliselt kõige vanem viis korraga kahte asja mõõta on nn Simposoni indeks, mis oma loomult on antidiversiteedi või dominantsuse indeks. See mõõdab midagi, mis on diversiteedile vastupidine, oma kujult on väga lihtne. Kui diversiteet on madal, siis on tõenäosus suur. Gini ehk diversiteedi indeks mõõdab vastandtõenäosust. Kooslusest juhuslikult valitud 2 isendit on erinevast liigist. Kõige mõistlikum on diversiteeti mõõta HIlli perekonna indeksitega, mida on mitu, et oleks võimalik valida sobivaim. Matemaatikas on perekonnaks mingisuguse valemi või reegli erijuhtumid. Hilli perekonna indeksite üldkuju on N a, kus a on mingi muutuja, mis sõltuvalt perekonnaliikmest võib olla 0, 1, 2. Mida suurem on a, seda tundlikum on indeks ühtluse komponendi suhtes. Kui a=0, siis N0S S liikide arv N1 eH' Shannoni võrrand, shannoni indeks on miinus naturaallogaritm N2 Ükskõik, mis a ka poleks, 1 Na S
maatriksiks ning arvupaari (m,n) selle maatriksi mõõtmeteks. Maatriksi järk Omadus, mis esineb ainult ruutmaatriksil: Näiteks Mat(n,n) nim. n-järku maatriksiks. Maatriksi elemendid nimetatakse reaalarve, milledest maatriks koosneb. Maatriksi ja maatriksite hulga tähistused Maatrikseid tähistatakse tavaliselt suurte ladina tähtedega: A, B,....X, Y, Z. Maatriksite elemente tähistatakse vastavate väikeste ladina tähtedega, mis võivad olla varustatud ka indeksitega: a, b, c, jne. Kõigi (kõikvõimalike mõõtmetega) maatriksite hulka tähistame edaspidi Mat abil ning kõigi (m, n)-maatriksite hulka tähistame edaspidi Mat(m, n) abil. Ruutmaatriks maatriks, mille ridade arv on võrdne veergude arvuga, s.t. m=n Ristkülikmaatriks maatriks, mille ridade arv erineb veergude arvust, s.t. m n. Kolmnurkne maatriks- nim. maatriksit, kus ühel pool pea- või kõrvaldiagonaali on kõik elemendid nullid.
nimetus (Integer, Single jne). Kui parameetrite jaoks on deklareeritud tüübid ning neile vastavad argumendid on esitatud muutujate abil, siis peavad viimased olema deklareeritud täpselt samade tüüpidega. Massiivid Massiiv ehk massiivmuutuja on ühetüübiliste elementide (väärtuste) järjestatud kogum. Massiiv tähistatakse ühe nimega. Pöördumiseks tema üksikelemendi poole käsutatakse nime koos indeksitega, mis näitavad elemendi asukohta massiivis. Massiivi igale elemendile eraldatakse arvuti mälus eraldi väli. Massiivi iseloomustavad põhinäitajad on järgmised: nimi, dimensioon, indeksite rajad, elementide tüüp. Massiivmuutuja nime esitamiseks kehtivad samad reeglid nagu kõikide teiste nimede jaoks. Dimensioon ehk mõõt iseloomustab massiivi organisatsiooni: määrab elementide paigutuse kogumis ning indeksite arvu, mis on vajalik elementide asukoha määramiseks. Ühemõõtmeline
tehnoloogiat, viimistlust jne. projekteeritavale ehitisele. Selliselt kujundatud hinnang annab ka palju usaldatavama ettekujutuse sellest, milliseks kujuneb pakkumushind. Vastavaid tendentse maksumuses saab esitada kas materjalide ja tööjõu kohta või siis teatud tüüpi ehitiste või nende konstruktsioonide maksumuste muutumisena. Kui maksumusandmeid vajatakse dünaamika uurimiseks, on andmed enamuses seotud baasaasta maksumusega ja erinevusi ajas iseloomustatakse indeksitega. Loomulikult ei näita maksumuse muutumine minevikus selle tendentsi usaldatavat jätkumist tulevikus ja põhjendamatu on vaid maksumuse dünaamika ekstrapoleerimine tulevikku, arvestamata kõiki võimalikke poliitilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid. Nende tegurite arvestamine sõltub aga maksumuskonsultandi erialastest oskustest. 6.9. Maksumusteabe usaldatavus Kõik maksumusplaanimisel kasutatavad andmed saadakse mingite arvutusmeetodite abil ja tihti
Oma kujult on väga lihtne, tähis: , see on liikide esinemistõenäosuste ruutude summa. S -liikide arv koosluses, i on i-nda liigi esinemistõenäosus. näitab tõenäosust, et kaks juhuslikult valitud isendit on ühest ja samast liigist. Kui diversiteet on madal, siis on tõenäosus suur. Gini ehk diversiteedi indeks D=1- mõõdab vastandtõenäosust. Kooslusest juhuslikult valitud 2 isendit on erinevast liigist. Kõige mõistlikum on diversiteeti mõõta Hilli perekonna indeksitega, mida on mitu, et oleks valida sobivaim. Matemaatikas on perekonnaks mingisuguse valemi või reegli erijuhtumid. Hilli perekonna indeksite üldkuju on Na(a on indeksina) a on mingi muutuja, mis sõltuvalt perekonnaliikmest võib olla 0, 1 või 2. a=(0,1,2) Mida suurem on a, seda tundlikum on indeks ühtluse komponendi suhtes. Kui a=0, siis N0(0 on indeksina) S S - liikide arv. (evaporatsioon-aurumine, transpiratsioon vee liikumine mullast läbi lehtede atmosfääri)
Ideaalses vedelikus sisehõõrdejõud puuduvad, seepärast peab energia juurdekasv olema võrdne tööga, mille sooritavad rõhumisjõud. Rõhumisjõud voolutoru seintele on risti toru seinaga selle igas pun-ktis, seega nad antud juhul tööd ei tee. Nullist erinev on ainult lõige-tes S 1 ja S2 rakendatud jõudude töö. See töö A= p 1S1l1-p2S2l2 = =(p1-p2)V. Võrrutanud avaldised E ja A, jaganud saadud võrrandi liikmed V-ga ning kandnud ühesuguste indeksitega suurused ühele võrrandipoolele, saame: v1 /2+gh1+p1=v2 /2+gh2+p2. Lõiked S2 ja S2 olid võetud suvaliselt, seepärast võib väita, et voo-lutoru igas lõikes on 2 2 avaldise v2/2+gh+p väärtus ühesugune. Võrrand on päris täpne ainult lõikepinna S läheduses nullile, s.o. kui voolutoru tõmbub voolujooneks. Nii peab suurusi p, v ja h, mis esinevad võrrandi mõlemal poolel, omistama sama voolujoone kahele suvaliselt valitud punktile
T¨ahistame maat- riksist X saadud maatriksit taas X(s,t) abil. Omaduse 1 ja omaduse 2 t~oestatud osa alusel saame |X(s,t) | = |X(s,t) | = -|X | = -|X|. J¨ areldus 3.1. Kui maatriksil kaks rida (veergu) on v~ ordsed, siis tema determinant on null. 29 T~oestus. Olgu maatriksis omavahel v~ordsed read (veerud) indeksitega s ja t. Seega X = X(s,t) . Viimase omaduse t~ottu |X| = -|X(s,t) | = -|X| = 2|X| = 0 = |X| = 0. 3 Kui maatriksis mingit rida (veergu) korrutada arvuga, siis tema determinant korrutub sama arvuga. T~ oestus. Korrutame maatriksi X mingi rea, n¨aiteks s-nda, arvuga a. Uuel maatriksil, t¨ahistame X abil, on k~oik read samad, mis maatriksil X, v¨aljaarvatud rida s. Selles reas on elemendid axs1 , axs2 , . . . , axsn . Valemi (3.1) abil saame
T¨ahistame maat- riksist X saadud maatriksit taas X(s,t) abil. Omaduse 1◦ ja omaduse 2◦ t˜oestatud osa alusel saame |X(s,t) | = |X(s,t) | = −|X | = −|X|. ♠ J¨ areldus 3.1. Kui maatriksil kaks rida (veergu) on v˜ ordsed, siis tema determinant on null. 29 T˜oestus. Olgu maatriksis omavahel v˜ordsed read (veerud) indeksitega s ja t. Seega X = X(s,t) . Viimase omaduse t˜ottu |X| = −|X(s,t) | = −|X| =⇒ 2|X| = 0 =⇒ |X| = 0. ♠ 3◦ Kui maatriksis mingit rida (veergu) korrutada arvuga, siis tema determinant korrutub sama arvuga. T˜oestus. Korrutame maatriksi X mingi rea, n¨aiteks s-nda, arvuga a. Uuel maatriksil, t¨ahistame X abil, on k˜oik read samad, mis maatriksil X, v¨aljaarvatud rida s. Selles reas on elemendid axs1 , axs2 , . . . , axsn . Valemi (3.1) abil saame
indeksite väärtused kahega. Pöördväärtused on nüüd 6, 3, 2 ja seega tasapinna Milleri indeksiks on (632). Kui kristallograafiline tasapind läbib telgede algpunkti, nii et üks või mitu lõiku on 0, siis tuleb tasapind nihutada ekvivalentsesse punkti samas elementaarrakus nii, et uus tasapind on paralleelne esialgsega. Saadud paralleeltasapinna Milleri indeksid on ka eelmisi tasapinna Milleri indeksiteks, sest ekvipositsioonilised paralleelsed tasapinnad on samade Milleri indeksitega. Ekvivalentsed tasapinnad on määratud kristallsümmeetriaga ja nende kogumik moodustab tasapindade perekonna ja seda märgitakse {hkl} kui sümmeetriliste tasapindade perekond. Näiteks Milleri indeksid kuubi pindadele (100), (010) ja (001) võib esitada koos kui tasapindade perekond { 100 }. Kuubilisele süsteemile ja ainult kuubilisele süsteemile on iseloomulik, et suuna indeksid suunale, mis on risti mingi tasapinnaga, on samad kui antud tasapinna Milleri indeksid.
A1 0,5 0,6 0,8 A2 0,8 0,5 0,6 A3 0,7 0,7 0,8 Maatriks on numbrite tabel, mis koosneb ridadest ja veergudest. Maatriksi elementide tähistuses märgitakse elemendi asukoht maatriksis indeksitega. Esimene indeks näitab alati rea numbrit, teine indeks veeru numbrit: a2 3 -- 2. rea ja 3. veeru element ai j -- i-nda rea j-nda veeru element Näiteid maatriksitest: 23 2 4 &5 2 7 2 7 1 5 9 2 2 7 5 &9 5
organism sünteesib ise eelühenditest. Kolesteriid-> vitamiin D3 4. vitaminiseeritud toit, kosmeetika, vitamiin preparaadid. Biofunktsioonid 1. Osalemine ainevahetuses läbi ensüümreaktsioonide. 2. Mõjutab bioprotsesse 3. enamikel vitamiinidel on antioksüdantne toime see tähendab, et muudavad kahjutuks vabu radikaale (näiteks vit.E ja vit.C(vesikeskkonnas) Vitamiinide jaotus (20 ühendit) 1. Vesilahustuvad · B rühma vitamiinid, tähistatakse indeksitega ja kõige väiksem on B1.....B15 · Vitamiin C · Vitamiin H · Vitamiin N, S, U jne. Need on ?-ga, sest mõni loeb neid vitamiiniks, mõni mitte 2. Rasvlahustuvad · Vitamiin A, D, E, K, Q aga F pole enam vitamiin, sest see on asendamatu rasvhapped, sellest saab energiat. Vitamiinide vaegus ja üleküllus 1. Vaegus · Lühiajaline, osaline- Hüpavitaminoos. Iseloomustab üldised häired: väsimus,
et nendele saab vajadusel alati liikmeid juurde lisada. Elementide indeksid algavad numbrist 0. massiiv = [u"tere", u"kuidas", u"läheb"] Näites on defineeritud massiiv kolme elemendiga tere, kuidas ja läheb. Juhul kui on soov opereerida esimese elemendiga, saab seda teha samuti läbi nurksulgude, mis lisatakse muutuja järele. print massiiv[0] Assotsiatiivsed massiivid Kui tavamassiivide indeksid on numbrilised ja lähevad järjest, siis assotsiatiivsed massiivid on tekstiliste indeksitega massiivid. Sellise massiivi defineerimiseks saab kasutada loogelisi sulge. objekt = { 18 / 55 Google App Engine Andris Reinman "võti": u"väärtus", "key": u"value" } Vütmete nimed peavad olema jutumärkides. Kasutada saab sellise massiivi elemente sarnaselt tavamassiividega: print objekt["võti"] Tsüklid
sort() rsort() ksort() krsort() asort() arsort() Funktsioon sort() sorteerib kasvavalt ja rsort() kahanevalt. ? 1 6 Kasuta antud funktsioone ainult sel juhul, kui pole oluline, et nende võtmed lähevad sassi või assotsiatiivsete massiivide puhul asendatakse need indeksitega. Üldjuhul peetakse seda riskantseks ning sel juhul võetaksegi kasutusele hoopis ksort(), kus massiiiv sorteeritakse võtme järgi... ? 1 2 2, 5 'rahuldav' => 3, 6 'hea' => 4, 7 'väga hea' => 5 ); 8 ksort($hinded); 9 var_dump($hinded); 10 ?> 11 ... ning asort(), kus massiiv sorteeritakse väärtuse järgi. ? 1 2 <
annaabi.ee 
