Andmebaaside kolmas kodutöö (0)

Tallinna Ülikool - Informaatika - Andmebaasid

1 Hindamata

Lõik failist

Andmebaaside kodutöö 3 – Reddit

Inimesed saavad teha endale kasutaja ja meelelahutus eesmärgil postitada erinevaid tekste , pilte, videoid jms. Teised saavad neid kommenteerida, upvoteda ja downvoteda.

User – Kasutaja tabel, kus asuvad kasutajale vajalikud andmed nagu pildil näha.
Post – Postituse tabel, kus asuvad postituse jaoks vajalikud andmed.
PostMedia – Postituse media tabel, kus asuvad postituse meedia kirjeldamiseks vajalikud andmed.
MediaType – Meediatüübi tabel, kus asuvad meediatüübi id ja nimi.
Comment – Kommentaari tabel, kus asuvad postituse jaoks vajalikud andmed.
Upvote – Upvote’i tabel, kus asuvad upvotemiseks vajalikud andmed.
Downvote – Downvote’i tabel, kus asuvad downvotemiseks vajalikud andmed.

Tabelis olevate kirjete kogused :

User – 300 kirjet

Post – 600 kirjet

Comment – 1000 kirjet

Upvote – 900 kirjet

Downvote – 200 kirjet

PostMedia – 600 kirjet

MediaType – 5 kirjet

SELECT * FROM dbo.[User] WHERE Username = 'plauga1i';
*Toob kõik kirjed tabelist dbo.[User], kus kasutaja nimi on võrdne 'plauga1i' -ga.
SELECT Username, Name, PostID , Comment FROM

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

famka Õppematerjali autor

Andmebaasid - TLÜ Informaatika teise kursuse aine. Neljast aine vältel tehtavast kodutööst kolmas.

Valige kas mõni sotsiaalmeedia või muu suhteliselt lihtne veebisait (või mobiilirakendus) ning püüdke
selle lihtsustatud andmemudel tuvastada. Tabeleid võiks olla minimaalselt 4 ja maksimaalselt 10.
Viige andmemudel 3.-ndale normaalkujule.
Looge tabelid ja lisage piisavalt testandmed (põhitabelis vähemalt 1000 – 5000 rida).
Mõelge välja selle rakenduse jaoks sobivad erineva iseloomuga päringud:
• Üks, mis tagastab ühe mitte-primaarvõtme välja järgi ühe või mõned read (näiteks MiniInsta
puhul oli selleks kasutajanimi)
• Teine, mis tagastab mingitele kriteeriumitele vastava alamhulga ridu. Ideaalis ühendaks kokku
vähemalt 2 tabelit. (näiteks kasutajale vastavad postitused)
• Kolmas, mis kasutab agregaatfunktsioone ning arvutab mingite asjade lõikes tulemusi (näiteks
MiniInsta puhul oli meil taoliseks kas kuupäevade kaupa registreerimised või kasutajate kaupa
keskmised laikide arvud). Kui tulemused peaks olema mingi seotud tabeli lõikes, siis palun see
seotud tabel ka külge ühendada ja selle info välja näidata (näiteks kasutaja ID asemel välja tuua
tema kasutajanimi või täis nimi) – asjad, mida iga inimene aru saab.
Looge lihtne Node-baasil Web API, mis tagastab nende kolme päringu tulemused URL-i kaudu.
Mõõtke nende päringute jaoks kuluvat aega.
Lisage tabelitele päringute kiirendamiseks vajaminevad indeksid ning mõõtke uuesti aega.

Töö tuleb esitada aruande kujul:
• Kirjelda valitud veebisaiti või rakendust (kui on vähem tuntud, siis mida see teeb või mille jaoks
loodud)
• Tuua ära korralikult normaliseeritud andmemudel (pildi kujul) ning seletused loodavate tabelite
kohta
• Kirjelda lisatud testandmete koguseid (kui palju igas tabelis kirjeid on)
• Too ära SQL päringud, mis loodud said ning kirjeldada, mida nad tegema peaks.
Lisada iga päringu kohta näitlik väljund viisaka tabeli kujul (kui ridu on vähe, võib ka kogu
väljundi ära tuua). Märkus: SQL Management Studio lubab päringu tulemusi kopeerida ka koos
päises asuvate veergude nimedega. Selleks tuleb tulemuste peal parema hiireklahviga vajutada
ja valida „Copy with Headers“.
• Eraldi võib pakitud faili või GitHub repositooriumina kaasa panna Node rakenduse koodi
• Pane kirja loodud indeksid ja põhjenda, miks just sellised indeksid valiti
• Too ära tabel algsete päringute jaoks kulunud aegadega ning peale indeksite lisamist kulunud
aegadega. Seda peamiselt Node (morgan moodul) ja SQL serveri tasandil (näiteks profileerija
abil).

Oma rakenduse loomine ja optimeerimine

Kasutatud allikad

https://github.com/kodasma/andmebaasid3

Sarnased õppematerjalid

575

docx

Nimetu

kätte võttes suisa ära ehmatada. See pole aga sugugi autorite eesmärk. Kirjutist koostades on mõeldud nii algajate kui edasijõudnute peale. Et eesti keeles pole .NETi kohta midagi põhjalikumat kirjutatud, siis püüab see õppematerjal sobida võimalikult paljudele, kel teema kohta huvi või vajadus. Eks edasijõudnud suudavad juba ise sobivaid teemasid leida ning ka veebist ja suurematest targematest raamatutest juurde otsida. Siin aga peaksid siiski nii veebirakenduste, andmebaaside kui ka ,,puhta" programmeerimise kohta olema sees põhitõed, mille abil on enamik ettetulevatest olukordadest võimalik ära lahendada ning nende oskuste põhjal olla piisavalt tasemel, et suuta soovi korral arvutifirmasse praktikale minna ja mõne ajaga sealsesse töösse sulanduda. Päris algajatele on valida kaks sisendpunkti, kust peaks saama alustada ,,tavainimese" arvutialaste teadmiste ehk siis teksti kirjutamise ja failide salvestamise oskusega. Lihtsam, ilusam ja värvilisem on ASP

Informaatika

134

pdf

Programmeerimine PHP

php. PHP on tasuta tarkvara ja seda levitatakse Open Source litsentsi all avaliku lähtekoodina. PHP's on võimalik luua ka command-line tarkvara ning visuaalse kasutajaliidesega tarkvara, mis on aga vastuolus selle programmeerimiskeele definitsiooniga. Programmeerimiskeele ajalugu algas 1994. aastast, kui Rasmus Lerdorf tegi väga lihtsa programmi, mis mõistis spetsiaalseid makrosid. Aja jooksul programmi modifitseeriti, laiendati, integreeriti andmebaaside ja uute tehnoloogiate toega ning lisati objekt-orienteeritud kontseptsiooni jne. Tulemuseks on PHP viies versioon. Kui vaatame programmeerimiskeelte populaarsust, siis näeme, et PHP on praegusel hetkel kolmandal kohal (eelmisel aastal aga viiendal). Arvestada tuleks ka sellega, et PHP on põhimõtteliselt serveripoolne skriptikeel. Java, C, C++ ja Visual Basic – neid kasutatakse rohkem tarkvara loomiseks aga see ei tähenda seda, et neid ei või kautatada ka veebiinfosüsteemide loomisel.

Allika?petus

210

docx

PHP EDASIJÕUDNUD RAAMAT

sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas:  andmebaasi serverit  klientprogrammi andmebaaside päringuteks  programme administreerimiseks Andmebaase on meil vaja andmete hoidmiseks kindlas vormingus. Oluline on selle juures see, et tabeleid saaks omavahel siduda ning seepärast kutsutakse neid ka kena nimega - realtsioonandmebaas (RDBMS). Üks populaarsemaid andmebaasimootoreid ongi MySQL. Seda arvatavasti sellepärast, et see on avatud lähtekoodiga, kiire ja töökindel. Suurimad konkurendid on sellele näiteks Oracle, PostreSQL, Microsoft SQL jt.

Informaatika

doc

Andmebaaside eksami kordamisküsimuste vastused

operatsioonide. Operatsiooni polümorfism tähendab, et erinevates klassides saab defineerida sama nimega kuid erineva käitumisega operatsiooni. Muutuja polümorfism tähendab, et klassi muutuja võib viidata erinevatel aegadel erinevate klasside objektidele. Pole ühtset standardit selle kohta, milline peaks olema objekt-orienteeritud andmemudel ja andmebaas. 1997 oli objektiandmebaaside käes 3% andmebaasi turust. Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed Relatsioonilise mudeli väljamõtlejaks võib pidada dr. Edgar. F. Codd'i, kes esitas esimesena relatsioonilise andmebaasi põhimõisted 1970 a. ilmunud artiklis: "A relational model of large shared data banks". Pakkus esimesena välja ka normaliseerimise protsessi. Olemi-suhte diagramm töötati Peter Cheni poolt välja 1970-ndate keskel. Chen soovis luua esitusviisi, millega saaks modelleerida nii hierarhilisi-, võrk-, kui ka relatsioonilisi andmebaase. C. J

Andmebaasid I

doc

Access

Klassile pannakse nimi, traditsiooniliselt ainsuses. Näiteks Raamatukogu kirjeldusest saame nimisõnad lugejad, raamatud, töötajad, viivis. Nendes on viivis ainuke, mille kohta kirjeldusest ej selgu, kas on võimalik, et selle omadusi on rohkem kui üks. Seega oletame esialgu, et tegemist on kolme klassiga: lugeja, raamat ja töötaja. 1 Andmeid hoiutakse seotud tabelites. Andmebaaside terminoloogia kohaselt on iga tabeli rida üks kirje, tabeli veergude nimed on kirje väljad. Tabeli defineerimiseks tuleb määrkida, milliseid välju see sisaldab. Mis tüüpi (number, tekst, kuupäev ja ne) ja kui pikk on iga väli. Iga tabel sisaldab andmeid ühe objektitüübi kohta. Sidumiseks päevad tabelid sisaldama ühise välja. Sellist seotud tabelite süsteemi nimetakse relatsioonandmebaasiks. Igas tabelis peab olema üks primaarvõtmeväli, mis üheselt määrab iga kirje

Arvutiõpetus

pdf

Google App Engine

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika instituut Google App Engine Iseseisev töö aines Veebiprogrammeerimine IFI6011 Andris Reinman ITJ-08 Õppejõud: Jaagup Kippar Tallinn 2010 Google App Engine Andris Reinman Sisukord Google App Engine............................................................................................................................ 1 Sisukord......................................................................................................................................... 2 Tutvustus.......................................................................................................

Veebiprogrammeerimine

doc

Andmebaaside programmeerimine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Online Restoran Andmebaaside programmeerimine IDU0120 Juhendaja: Erki Eessaar Tallinn 2011 Sisukord SISUKORD 4 SISSEJUHATUS 8 1. STRATEEGIA ETAPP............................................................................................................ 9 1.1 TERVIKSÜSTEEMI ÜLDVAADE.................................................................................................... 9 1.1.1 ORGANISATSIOONI EESMÄRGID................................................................................................ 9 1.1.2 INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID....................................................................................................... 9 1.1.3 LAUSEND

Andmebaaside projekteerimine

212

docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma

Veebiprogrammeerimine

Rohkem sarnaseid