1. Indekseerimine on: a. hinnaindeksi regulaarne kasutamine sissetulekute, maksude ja muude väljaminekute korrigeerimiseks b. majanduse erinevate arenguetappide nummerdamine c. majandusarengu prognoosimine indeksiteooria alusel d. hinnaindeksi kasutamine hindade reguleerimiseks 2 . Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 3. Eeldades, et teil õnnestub osta valitsuse 100000 kroonine võlakiri, mis lunastatakse aasta pärast. Millise minimaalse nominaalse intressiga Te oleksite nõus, kui prognoositakse 4% aastainflatsiooni ja võlakiri garanteerib 3% reaalse aastaintressi? a. 3% b. 4% c. 5% d. 6% e. 7% f. 8% 4. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate alusel:
b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c. indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes d. indeks, mis iseloomustab tarbija valmisolekut maksta nõutavat hinda 4. Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon? a. tarbimise ja säästmise vahel b. tarbimise ja SKP vahel c. kulutamise ja säästmise vahel d. tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 5. Marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a. sissetulekute muutust inflatsiooni korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 6. Säästufunktsiooni algebraline kuju on a. S = S0 + (1+c)Qd b. S = C0 + (1-c)Qd c. C = - C0 + (1- c)Qd d. S = - C0 + (1-c)Qd 7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b
1. hinnadvaluutakursidhinnad 2. hinnadpalkhinnad 3. * valuutakursstööstusvaluutakurss 4. hinnadhinnad 2. Milline alltoodud vastustest iseloomustab monetaarpoliitikat? a. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist b. * keskpanga rahapoliitika c. kommertspankade laenupoliitika d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 3. Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. * keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 4. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. * võlakirjad c. * jooksvad deposiidid d. veoautod 5. Maksebilansi tehingud, mille tulemuse raha voolab riigist välja on: a. sõltumatud sisendid b. * deebetsisendid c
tarbimisest, millest inimene ei saa hoiduda, kulutused on alati olemas. Teine osa on indutseeritud tarbimine, mis on seotud tarbimiskalduvusega- tähendab seda, kui suure osa lisanduvast tulust otsustab tarbija kulutada oma vajaduste rahuldamiseks. Säästmise piirkalduvus pluss tarbimise piirkalduvus annavad alati tulemuseks 1. Kui tulusid ei ole või tulud on väiksemad, kui tarbimise mah,t siis säästa pole võimalik, tarbitakse vanasid varusid või laenatakse. Tulude suurenemisel tarbimiskalduvuse tõttu algab säästmise võimalus. * Investeeringud on reeglina planeeritud ehk autonoomne muutuja nagu on planeeritud ka avaliku sektori kulutused ehk eelarvekulutused ja ka netoeksport. Import on seotud impordikalduvusega, mis tähendab et üks osa impordist on autonoomne import ja teine osa on tuludega seotud impordi suurenemine, mõõdetakse impordi piirkalduvusega. Kindlasti peaks piirkalduvuste kasutamist arvutamistes vaatama!
· indutseeritud muutujad sõltuvad sissetulekutest. 13 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Tarbimisfunktsioon Tarbimisfunktsioon (autor Keynes) annab seose tarbimise ja rahvatulu vahel. C = C0 + cQ Qd (0 < c < 1) kus C0 autonoomne tarbimine, cQd indutseeritud tarbimine, tarbimine Qd kasutatav sissetulek, c- marginaalse tarbimiskalduvuse parameeter (MPC). 14 Lembit Viilup PhD IT Kolledz MPC - marginaalne tarbimiskalduvus on tarbimise muutus sissetuleku väikese muutuse korral ja i l iseloomustab t b tarbimisfunktsiooni t bi i f kt i i tõusu. tõ MPC = C/ Qd APC - keskmine tarbimiskalduvus APC = C / Qd Keynesi mudelis on APC > MPC
1 a) tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust b) investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi kapitalikaupade tarbimiseks c) sääst on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks d) säästmise piirkalduvus väljendab lisasisssetuleku seda osa, mida säästetakse 24. Kogukulutuste tase kahesektorilises majandusmudelis määratakse : a) kodumajapidamiste ja ettevõtete kulutustega b) säästujoone ja 45-kraadi joone lõikepunktiga c) keskmise tarbimiskalduvuse ja säästukalduvuse summaga d) säästujoone ja tarbimiskulutustejoone lõikepunktiga 25. Kogukulutustejoon muutub järsemaks, kui : a) multiplikaatori väärtus väheneb b) multiplikaatoti väärtus suureneb c) MPC suureneb d) MPS suureneb 26. Multiplikaatorieffekt tähendab, et : a) tarbimiskulutused võrduvad säästuga b) väikesed muutused tarbimiskulutustes võivad põhjustada suuri muutusi investeeringutes
Q majapidamiste sissetulek S säästud E - kulud tarbekaubale I - investeeringud (seadmed, hooned, laotoodang) · varude ja müügi madal või langev suhe on majanduskasvu tundemärk · varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduslanguse tundemärk Tarbimisfunktsioon (autor Keynes) annab seose tarbimise ja rahvatulu vahel. C = C0 + c*Qd (0 < c < 1) kus C0 autonoomne tarbimine, c*Qd indutseeritud tarbimine, Qd kasutatav sissetulek, c - marginaalse tarbimiskalduvuse parameeter (MPC). MPC - marginaalne tarbimiskalduvus (tähistatakse ka c) on tarbimise muutus sissetuleku väikese muutuse korral ja graafiliselt iseloomustab tarbimisfunktsiooni tõusu. MPC = DeltaC/ DeltaQd Oletame, et igaüks ühiskonnas otsustaks säästa suurema osa oma sissetulekust. kuna säästud muutuksid investeeringuteks, siis suuremad säästud tähendavad suuremaid investeeringuid ning suuremat SKP taset.
Tasakaalu leidmiseks koostame kuluvõrrandi ja võrdsustame selle tarbimisega. Tarbimisfunktsioon C = C0 + cQd (0 < c < 1) Kuluvõrrand E = C0 + cQ Qd + I0 + G0, kus E kulutused C0 autonoomne tarbimine cQd indutseeritud tarbimine, Qd käsutatav sissetulek, c - marginaalse tarbimiskalduvuse parameeter, MPC. Kuna kuluvõrrand K k l õ d tuleb t l b esitada it d tasandil t dil (E,Q), (E Q) tuleb t l b ülaltoodud ül lt d d kuluvõrrandis k l õ di Qd asemell kasutada
a. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast b. * domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud c. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas d. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks e. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni 5. Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon? a. tarbimise ja säästmise vahel b. tarbimise ja SKP vahel c. kulutamise ja säästmise vahel d. * tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 6. Marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a. sissetulekute muutust inflatsiooni korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. * tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. *? liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. * liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. liidetakse autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d
875 Qd = 1000 => c*Qd = 0,875*1000 5. Kui suur on kogutarbimine sissetulekutasemel 2000 ühikut juures? 1850 Qd = 2000 => C = C0 + c*Qd = 100 + 0,875*2000 => C = 100 + 0,875*2000 Keskmine tarbimiskalduvus leitakse: a. autonoomsete kulude jagamisel indutseeritud kuludega b. kulutuste muutumist ühe inimese kohta c. tarbimismahu jagamisel käsutatava sissetulekuga d. ruutjuurena kogukulutustest Margiaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a. tarbimise muutust ajas b. kui palju tarbivad jõukad riigid rohkem kui vaesed riigid c. tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral Tarbimisfunktsioon annab a. seose sissetulekute ja kulutuste vahel b. seose tarbija ja tootja vahel c. seose tarbimise ja rahvatulu vahel d. intressimäärade ja sissetulekute vahel Etteantud joonisel on säästufunktsioon. Leia selle joonise alusel: 1
82. IS kõver näitab kombinatsiooni ……………………, mis on määratud hüvisteturu poolt: intressimäärast ja tuludest 83. J.M. Keynes lisas senituntud raha nõudluse motiividele juurde veel järgmised aspektid (1 kuni 4 õiget): Ettevaatusmotiiv, Spekulatsioonimotiiv, Kompromissi leidmine likviidsuse ja raha pealt teenitavate tulude vahel 84. Tarbimise piirkalduvuse ja keskmise säästmiskalduvuse summaks on üks, samuti nagu keskmise tarbimiskalduvuse ja säästmise piirkalduvuse puhul. Väär 85. Kitsendav ehk range fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks (jahutamiseks) avaliku sektori kulutuste vähendamise või maksude tõstmise abil. Tõene Hindeline test Teema 8 Nastja 86. Keynesi risti mudelis on fiskaalpoliitika ja plaanitud investeeringud eksogeensed muutujad. Tõene 87
o Investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi amortisatsiooniks o Säästud on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks o Säästmise piirkalduvus väljendab lisasissetuleku seda osa, mida säästetakse. · Kogukulutuste tase kahesektorilises majandusmudelis määratakse: o Tarbimis-ja investeerimiskulutustega o Säästmisfunktsiooni kõvera ja 45 kraadi joone lõikepunktiga o Keskmise tarbimiskalduvuse ja keskmise säästmiskalduvuse summaga o Säästmisfunktsiooni kõvera ja tarbimisfunktsiooni kõvera lõikepunktiga. · Täida tabel: · Kasuta · Tarbimisk · Säästu · MPC · APC · APS tav ulutused d (S) · (C/Y · (C/Yd) · (1- tulu (C)
10. Reaalraha pakkumine (1 kuni 4 õiget) ei sõltu üldisest hinnatasemest ega kogutulust, on eksogeenne muutuja ; on eksogeene muutuja 11. Say seadus esitati prantsuse majandusteadlase Jean-Baptiste Say poolt, esitati "pea- peale" pööratuna briti majandusteadlase John Maynard Keynesi poolt, tugineb (neo)klassikaliste majandusteadlaste arusaamadele majanduse toimimisest 1. Tarbimise piirkalduvuse ja säästmise piirkalduvuse summaks on üks, samuti nagu keskmise tarbimiskalduvuse ja keskmise säästmiskalduvuse puhul. Tõene“. 2. Kui plaanitud kogukulutused PE kajastada graafikuna kui funktsioon (kogu)tuludest, siis sellise graafikujoone tõus on võrdne (kus MPS on säästmise piirkalduvus ning MPC on tarbimise piirkalduvus): 1–MPS 3. Suletud majanduse tasakaalutingimust Keynesi risti mudelis väljendab seos, mille korral: tegelikud kogukulutused võrduvad plaanitud kogukulutused 4. LM kõver on üldjuhul: üles paremale tõusev 5
Tasakaalu leidmiseks koostame kuluvõrrandi ja võrdsustame selle tarbimisega. Tarbimisfunktsioon C = C0 + cQd (0 < c < 1) K l õ Kuluvõrrand d E = C0 + cQd + I0 + G0, kus E kulutused C0 autonoomne tarbimine cQd indutseeritud tarbimine, Qd käsutatav sissetulek, c - marginaalse i l tarbimiskalduvuse t bi i k ld parameeter, t MPC. MPC Kuna kuluvõrrand tuleb esitada tasandil ((E,Q), ,Q), tuleb ülaltoodud kuluvõrrandis Qd asemel kasutada Q, milleks lisame tarbimisfunktsioonile maksud. Ka makse (T0) loeme autonoomseteks muutujateks. Kui asendame Qd = Q T0, saame kuluvõrrandi: E = C0 + c(Q T
annaabi.ee 
