Süsteemi mõiste komponendid: a) element b) suhe, relatsioon, side c) terviklikkus Element on süsteemi osa, mida käsitletakse süsteemi suhtes terviklikuna. Näiteks auditooriumis mööbel: elemendid lauad Suhe (Seosed elementide vahel): * orienteeritud (suunaga) * vastastikkused * muutlikud * juhuslikud Terviklikkus s.t elementide koosluse täielikkust, ühtset sihipära. Süsteemide liigitused Valdkond 1. Füüsikalised / tehnilised 2. Bioloogilised 3. Sotsiaalsed (perekond, riik) 4. Immateriaalsed (sõnaraamat, newtoni seadused, relatiivsusteooria) Päritolu (laad) suhetel: a) energeetilised b) füüsikalis-keemilised c) bioloogilised d) informatsioonilised e) mõistelised Juhtimissüsteem 1. Juhtimis objekt 2. Juhtimis seade Eesti Vabariik Organisatsioon keskkond oriumis mööbel: elemendid lauad, toolid.
patendiga kaitstud toote olulisi komponente; kasutada, levitada või pakkuda müügiks kolmandatele isikutele kasutamiseks patenditud meetodil valmistatud toodet. Patendiõiguste üleminek ja õiguste kaitse toimub sarnaselt autoriõigusele, millele on eespool viidatud. 4. TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSKAITSE 01. jaanuar 1995 kehtib Eestis Raamatupidamise seadus, mille kohaselt ettevõtte varad koosnevad käibevaradest ja põhivaradest. Põhivarad on materiaalsed ja immateriaalsed. Immateriaalsed põhivarad on kaubamärgid, kontsessioonid, frantsiisid, patendid, litsensid, firma väärtus (goodwill) ning kapitaliseeritud asutamise ja arengu väljaminekud. Termin tööstusomand pärineb prantsuse tsiviilõigusest. Selle alla kuuluvad leiutised, kasulikud mudelid, tööstusdisain, kauba- ja teenindusmärgid, firmanimed, viited päritolule või päritolu kohale, samuti kõlvatu konkurentsi tõkestamine. Maailma vanim kokkulepe tööstusomandi kaitse alal sõlmiti 20.03.1883
1. Vara ehk aktiva 2. Vara finantseerimise allikad ehk kohustised ja omakapital ehk passive Käibevara Põhivara Raha Pikaajalised finantsinvesteeringud Lühiajalised finantsinvesteeringud Kinnisvara investeeringud Nõuded ja ettemaksed Materiaalsed põhivarad Varud Bioloogilised varad Bioloogilised varad Immateriaalsed põhivarad Kohustised Omakapital Lühiajalised kohustised Seotud omakapital Pikaajalised kohustised Aktsia või osakapital Reservid Vaba omakapital Aruandeaasta kasum Eelmiste aasta jaotamata kasum
kuidas? (neid tooteid ja teenuseid toota) kellele?(lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks) Turg on vabatahtlike vahetsutehingute sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid müüvad ning ostvad osapooled. Turumajandus kasutab turge kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Vabatahtliku vahetuse süsteemis saavad kasu mõlemad pooled. Tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad (avutid, jalatsid, pitsa) Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt (autoparandus..) Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Loodusvarad on see osa keskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab.näiteks: maavarad, mets, õhk. Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste toodete ja
efektiivsus 13. Turundus tõrjus välja kaubandusettevõtte ja –turustuspoliitika: a) aastatel 1956 - 1974 b) aastatel 1965 - 1974 c) aastatel 1947 – 1965 14. Kaupade otsese vahetuse arenguastmed on: a) juhuslik vahetus b) kaubavahetus c) originaalne vahetus 15. Kaubandust võrreldes arenenud vahetusega iseloomustab a) materiaalsete huvide puudumine b) toodete müük tundmatule c) tootjate ja tarbijate vastandlike huvide põrkumine 16. Tarbekaubad on: a) immobiilsed kaubad b) immateriaalsed hüved c) mobiilsed kaubad 17. Frantsiis on: lepinguliselt reguleeritud kooperatsioonivorm kahe iseseisva ettevõtte vahel, mille juures frantsiisiandja loovutab frantsiisivõtjale ettevõttestrateegia kindla toote või teenuse kasutamisõiguse kindlaks määratud tingimustel ja tasu eest b) ühise kaubamärgi kasutamine c) õigus 18. Kaubandusteooriad on: institutsionaalse ja funktsionaalse kaubanduse vajalikkust põhjendavad teooriad
RTJ 7 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara vastavalt RTJ 5 definitsioonile Firmaväärtus soetusmaksumus miinus vajadusel allahindlused; ülejäänud immateriaalne põhivara - soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum ja allahindlused Firmaväärtus - RTJ 11; Ülejäänud immateriaalne põhivara RTJ 5 Firmaväärtus Äriühenduste käigus tekkinud firmaväärtus vastavalt juhendile RTJ 11 Arendusväljaminekud Ettevõtte siseselt loodud immateriaalsed varad, mis vastavad juhendi RTJ 5 arendusväljaminekute definitsioonile ja kapitaliseerimise kriteeriumitele Muu immateriaalne põhivara Ettevõtte väliselt soetatud immateriaalsed varad (sh. tarkvara litsentsid) Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Immateriaalse põhivara eest tehtud ettemaksed Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused RTJ 3, Kapitalirendi kohustused RTJ 9
Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust kui peamist tootmise organiseerimise ja kordineerimise vahendit Tooted Materiaalsed hüvitised, mida ettevõtted valmistavad, nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag Teenused Immateriaalsed hüvitised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus Majandusteadus defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavat vajadust Ressursid põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks.
Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust, kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad ( arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag) Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt (torulukksepatööd, autoparandus, taksosõidud, juukselõikus MAJANDUSTEADUS - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad KAUBAD füüsilised tooted TEENUSED - tooted, mida ei saa katsuda Loodusressursid e. loodusvarad - osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab (näit. maavarad, mets, õhk, vesi)
Ettemaksed materiaalse põhivara eest 0 0 Immateriaalne põhivara 0 0 Asutamisväljaminekud 0 0 Arenguväljaminekud 0 0 Ostetud konsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne. 0 0 Firmaväärtus 0 0 Ettemaksed immateriaalsed põhivara eest 0 0 PÕHIVARA KOKKU 0 0 AKTIVA KOKKU 0 0 PASSIVA LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Võlakohustused 0 0 Tagatiseta võlakohustused 0 0 Konverteeritavad võlakohustused 0 0
Inertslojaalsus korduvostud kuid kiindumus puudub. A la Starbucks. Avab kohviku, lähedal olev kohvik aetakse pankrotti ja siis nad lihtsalt optimeerivad. Varjatud lojaalsuse klient on väga kiindunud, kuid ei käitu selle kiindumuse kohaselt. Soovitusväärtus, suusõnal leviv reklaam Ebalojaalsus. Peamiseks küsimuseks miks ei osteta? Lojaalsuse kujunemine. Mõjufaktorite jada: kvaliteet rahulolu lojaalsus kasumlikkus Lojaalsusest tulenevad kasud: finantsilised ja immateriaalsed. Kõige suurem probleem klientide hoidmine. Võib ka olla, et kui suurendada klientide püsimist firma juures vaid 5%, võib see suurendada kasumit 100 prossa. Mida kauem suudab firma kliente enda juures hoida, seda rohkem ta aja jooksul teenib. Kliendirahulolu, ja teeninduskvaliteeti suunatud summad ei ole mitte kulu, vaid investeering. Kliendisuhete optimeerimine. Näiteks osad korporatsioonid lepivad alati madalama hinnaga. Võimatu/mõttetu kinni hoida neid. Weinartz ja Kumar
2 VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD, NENDE SEOS ETTEVÕTLUSEGA Vaba ettevõtluse tugisammasteks loetakse eraomandit, hinnasüsteemi, turukonkurentsi ja ettevõtlikkust. Järgnevalt toon välja täpsemalt mis on mis ja kuidas nad on seotud ettevõtlusega. 2.1 Eraomand Eraomand on kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. Eraomandi tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad, nagu arvutid, botased, autod jne. Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu kellasepatööd, rehvivahetus, taksosõit, juukselõikus jne. Eraomand on seadusega kaitstud ning muudab valikud ja vastutuse omaniku omaks. Eraomand annab omanikule ka tõuke kasutamaks oma vara ja ressursse võimalikult arukalt, tulutoovalt ja efektiivselt. Viis aastat tagasi, aastal 2003, kuulus 99,5% Eesti ettevõtetest eraomandisse. 2.1.1 Nõudlus
Ühikumaksumus on kõrgem piirmäärast. Riigiettevõtetel kindel ühikumaksumus. Kuuluvad esemed, mida ei planeerita ega kavatseta müüa. 1. Pikaajalised finantsinvesteeringud: aktsia;, teiste ettevõtete aktsiad ja tulu, mida ei kavatse müüa järgmise 12 kuu jooksul. 2. Kinnisvarainvesteeringud: maa või hoone või mõlemad, mida rmpkoh omab väärtuse kasvu eesmärgil või renditulu teenimise eesmärgil. 3. Bioloogilised varad: taimsed ja loomsed elusoragnismid, lüpsilehmad 4. Immateriaalsed varad: füüsilise substantsita-arvuti tarkvara (ei kuulu raamatupidamisetarkvara). Ettevõtte, kes teeb ntx projekte, milleks on tal programm, millega teenib tulu. Arvutitarkvara, patendid, litsensid, firmamärgid, piimakvoodid, firma väärtus, 5. Materiaalsed põhivarad: hooned, rajatised, inventar, masinad, seadmed. Jaguneb: 1. piiratud kasutuseaga Maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, maalid, raamatud. 2
koosseis. Algdokument Majandustehingu toimumist kinnitav tõend. 2. Majandusinformatsiooni tarbijad Sisetarbijad : juhtkond, osa töötajatest, omanikud. Välistarbijad : teine osa töötajaid, kreeditorid, investeerijad, tarbijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid... 3. Varade klassifikatsioon Põhivarad, pikaajalised varad kasutusaeg üle 12 kuu pikaajalised finantsinvesteeringud, kinnisvara investeeringud, bioloogilised varad, immateriaalsed põhivarad( batendid,litsensid, arvuti tarkvara kui erldatav, firma väärtus..) materiaalsed põhivarad(masinad, seadmed, hoone, maa..), piiratud kasutusaeg, piiramatu kasutusaeg(kuid väärtus ei vähene, nt maa) Käibevarad, lühiajalised varad raha, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded (ostjate võlad), ettemaksed (ja tagasinõuded), kõik varad ja varud (mis ettevõttesse kuuluvad, tooraine
kasutab. N: maavarad, mets, õhk..... Tööjõud inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks Ettevõtlikus hoiak mida iseloomustevad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine Majandusjõud üldised ressursid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks Teenused on immateriaalsed hüvitised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt. N: torulukksepatööd ja autoparandus Tooted materiaalsed hüvitised, mida ettevõttedvalmistavad. N: arvutid, pizza, jne. Turg majanduse alus, kus inimesed teevad igal ajal, igal poole üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Nappus suutmatus rahuldada kõikide soove kuna ressursid on piiratud Alternatiivtulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksmist, mis saadakse valiku tegemisel
Nõuded ja tehtud ettemaksed A Registreerimata aktsiakapital või osakapital Kinnisvarainvesteeringud K Ülekurss Materiaalsed põhivarad A Oma osad või aktsiad (miinus) Bioloogilised varad P Kohustuslik reservkapital Immateriaalsed põhivarad I Muud reserveid T Muu omakapital A Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) L Aruandeaasta kasum (kahjum) *Kirjed, mida käesoleva seaduse § 18 lõike 31 kohaselt peab mikroettevõtja bilansis esitama. KULUDE LIIGITUS FINANTSARVESTUSES
Bilanss 1. informeerib omanikud, juhatajaid ja muid isikuid, kes on seotud juhtimisega, ettevõtte vara seisundist ehk kogusest, mida firma saab kasutada oma eesmärgi täitmiseks; 2. lubab aru saada, kas ettevõtte on võimalik täita oma kohustusi või ta on raskes finantsolukorras; 3. kajastab ettevõte finantstegevuse tulemused, mille abil hinnatakse kas juhtkond on võimalik säilitada ja suurendada firma materiaalsed ja immateriaalsed ressursid. 4. on alus ettevõtte edasitegevuse planeerimiseks; 5. on informatsiooni allikas Maksu- ja Tolliametile, pankadele, krediitasutustele ja muule kontrollorganitele. Aasta aruandes bilanss on kõige tähtsam osa. Informatsioon, mis on kajastatud bilansis, annab võimalust luua ettekujutust ettevõtte vara mahust, struktuurist ning seisundist, näitab millise allikate abil ettevõte finantseerib oma vara ja annab ettekujutust ettevõtte tegevuse finantstulemustest
Masinad ja seadmed 0 20000 27000 Väetise külvik 10000 Prits 10000 Kombain 20000 Töö auto 7000 Bürootehnika 0 0 0 Ostetavad immateriaalsed põhivarad (soetusmaksumuses) Kasulik eluiga, aastat Amortisatsioonikulu aastas (krooni) 1. aasta 2.aasta 3.aasta 2,014 2,015 2,016 30 133 133 133 1 0 0 0 10 2550 2550 2550 5 0 346 346
eesmärgil kasvatatav mets. Tootvateks varadeks on näiteks piimakari, munevad kanad ja puuviljaistandus. Üldjuhul kajastatakse tootvaid varasid materiaalse põhivara rühmas, tarbitavaid varasid kas põhi- või käibevara rühmas, lähtuvalt varade kasutamise perioodist. Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida ettevõte kasutab oma tavapärase äritegevuse käigus ja kavatseb seda kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Immateriaalsed varad on näideteks arvuti tarkvara, kaubamärgid, patendid, litsentsid, kasutusõigused, kliendinimekirjad, kvoodid ja muud sarnased varad. Teatud juhtudel võib vara omada nii materiaalse põhivara kui immateriaalse põhivara tunnuseid. Sellisel juhul klassifitseeritakse vara vastavalt sellele, kumma tunnustele vastab ta rohkem. Näiteks arvutitarkvara klassifitseeritakse materiaalseks põhivaraks juhul, kui see on lahutamatult seotud teatud riistvaraga
Majanduse mõisted 1. Aktsiaselts – äriühing, mille kapital on jaotatud aktsiateks e. väärtpaberid 2. Aktsiisimaks – tarbimismaks; kaudne riigimaks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele 3. Aktiva – bilansi põhiosa. Bilansi aktivas on kajastatud ettevõtte varad. Varad jagunevad kaheks: käibevara (raha, nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara alla kuuluvad materiaalne vara (nt masinad, seadmed) ja mittemateriaalne vara (nt litsents) jne. 4. Passiva – bilansi põhiosa. Passivas on kajastatud ettevõtte varade katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. Passiva poolel näidatavad varade katteallikad jagunevad kaheks: kohustused ja omakapita...
naabreid, poliitikuid, riigiinstitutsioone ja kaasinimesi, seda õnnelikumad nad on · Solidaarsus: kui kaotad töö või jääd raskesti haigeks, ei jäta ühiskond sind hätta Indiviidi kogurikkus ühiskondlik rikkus Indiviidi kogurikkus (Monroe M.Diefendorf; Robert Madden) · Personaalne väärtus (kes te olete) · Finantsväärtus (mida te omate, mida te oma rahaga teete) · Sotsiaalne väärtus (kuidas te maailma mõjutate, paremaks muudate) · Lisaks veel immateriaalsed varad elutarkus, teadmised, veendumused, kogemused, elamused, kired jms.) Et Eestis oleks kõigil hea elada... · ... tuleb väärtustada iga inimest! · ...tuleb väärtustada lapsi ja peresuhteid koos on alati kergem! · ... tuleb toetada neid, kes ise hakkama ei saa, mitte neid halvustada · ... tuleb sisendada noortesse isamaa-armastust ja hoolivat suhtumist oma vanematesse · ...tuleb märgata enda kõrval inimest ja tuleb elada väärikalt!
EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital o Org kapital = Protsessikapital (struktuur, prot- sessid, süsteemid, tööjaotus, organisatsiooni- kultuur. Innovatsioonikapital (strateegiad, plaa- nid, projektid, brandid) o Suhete kapital = Sidemed tarnijatega, klientide- ga, koostööpartneritega, muude sidusorganisatsi-
sisemised tungid millegi järele. Nt söök, jook (A.Maslow vajaduste hierarhia)Turundus saab mõjutada kuidas vajadusi rahuldatakse, kuid ei saa mõjutada otseselt põhivajadusi. Soovid on vajaduste kohandatud väljendused, kus kohandajaks on tihti kultuurikeskkond. Nt eestlane soovib näljaga kartulit ja liha, hiinlane riisi ja ameeriklane hamburgerit. Nõudlus sisaldab soovi ja maksevalmidust. nt kui soov on ja ei olda nõus maksma, siis nõudlust pole. Tooted on materiaalsed tooted ja immateriaalsed tooted, mida pakutakse kellegi töö kaudu ehk teenused ning immateriaalsed tooted, millega turundaja veenab tarbijat muutma oma tegevust või taju mingis kindlas suunas ehk ideed. Vahetus on turundustegevuse aluseks, sellele turundus põhinebki. Vahetus on olukord, kus mõlemal osapoolel on midagi, millel on teise osapoole jaoks väärtus ja mida nad omavahel vahetavad (vaba vahetus). Turud on füüsilised kohad, kus ostjad ja müüjad kogunevad kaupade ostuks ja müügiks.
6 kogu kohustustest pikaajalised kohustused, siis aastaks 2011 moodustavad suurema osakaalu lühiajalised kohustused. Kogu kapitaliga võrreldes langes kogu kohustuse osakaal 59,5 protsendilt 46,9 % peale, mis vahetas ka kohustuste ja omakapitali vahekorra vastupidiseks. Bilansi aktiva poolel suurenesid varad kokku 8031 €. Kogu käibevara baaskirjed on suurenenud, põhivara kirjetest on vähenenud materiaalsed- ja immateriaalsed põhivarad, mis on kokku vähenenud 1138 € võrra. Aktiva poolel oli mõlema aasta muutus suhteliselt võrdne. Mõlemal aastal suurenesid varad kogusummas 2% ja 1%. Olulisi muutusi käibe- ja põhivara struktuuris aastate vältel ei toimunud, kuigi käibevara tõusis ja põhivara kolmanda aasta lõpuks langes. Käibevara tõus näitab ilmselt tarbijate ostuvalmiduse kasvu, majanduslik seis muutub kindlamaks ning tänu sellele kasvab ettevõtte käibevara. Graafik 2.1
Kui palju me seda valikut tehes arvestame tänapäeva haritud maailmas valdavalt omaksvõetud seisukohtadega ja kuipalju usaldame omaenda arusaamisvõimet, on isikliku intellektuaalse iseseisvuse küsimus. Kuivõrd on aga mõistlik oma tegelikku valikut avalikult tunnistada, sõltub paljudest väga erinevat laadi asjaoludest ja kaalutlustest. Samaaegselt esinevate aistingukomponentide eri teadvustesse jaotatuse aluseks ei saa olla materiaalses maailmas eksisteerivad seosed, vaid teatud immateriaalsed seosed, kõige tõenäosemalt aistingute ilmnemine eraldiolevates immateriaalsetes "ruumides," ehk vanamoodsalt öeldes immateriaalsetes hingedes. Samamoodi, eriaegselt esinevate aistingute kokkukuulumine mingisse teadvusse ei saa olla tagatud materiaalses maailmas eksisteerivate seostega, vaid nende aistingute ilmnemisega ühes ja samas im-materiaalses "ruumis" (hinges). Ulatusliku subjektiivse oleviku fenomen võimaldab lisaks järeldada, et immateriaalsed
- kinnisvaral on kolm mõõdet: kahemõõtmeline maatükk, õhuruum ja maapõu Kinnisvara asukohast tulenevad omadused: - topograafilised omadused - maapinna siseehitus - maatüki suurus ja kasutatavus - taristu - maatüki kasutusviis - ligipääsetavus Kinnisvara koosneb materiaalsest ja immateriaalsest osast. Materiaalses osas saab eristada loodusvara (maapind, mavarad jm) ja kinnisvarale tehtud parendusi (nt ehitised või inimese poolt rajatud mets). Immateriaalsed varaosad on kinnisvaraobjektiga seotud õigused ja kohustused (asjaõigused, kitsendused, tegevusload jm). Kinnisvara koosseis olemuse järgi: - maa ja muud loodusvarad - parendused - õigused ja kohustused Kinnisvara ulatus määratakse seadusandluse, planeeringu, konkreetse objekti suhtes siduvate lepingutega ja registrikannetea. Kõrgus on reeglina nii kaua kuni tekivad ühised huvid, sügavus on reeglina nii sügaval kui on riigi huvi.
Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust (vaba ettevõtlust) kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted e. kaubad on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad ja mida saab näha ja katsuda, nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag. Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus. Teenused on väärtused, mida ei saa näha ega katsuda. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Tootmisressursid e. tootmistegurid on: Loodusvarad osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Näit.: maavarad, mets, õhk ja vesi.
Viimaseid saab liigitada kahel erineval viisil. Esiteks saab turuinstitutsioone kitsamas mõttes seostada konkreetsete hüvistega, mis turul liiguvad, mida turul jaotatakse, vahetatakse. Turul ostetakse-müüakse reaalhüviseid (vt. joonis 2), s.h. materiaalseid (kaubad) ja immateriaalseid (teenused ja õigused). Reaalhüvised Materiaalsed Immateriaalsed hüvised (asihüvised) hüvised Loodus- Tooted, Teenused Õigused ressursid kaubad Immobiilsed Mobiilsed kaubad kaubad Tarbekaubad Tootmiskaubad Joonis 2. Reaalhüviste liigid.
1) Autoriõigused õigus autorsusele, kirjandus, unsti ja teaduse autorile kuuluvate isiklike ja ja varaliste õiguste kogum. 2) Autoriõigusega kaasnavead õigused esitajaõigus ehk esitaja ise, fonogrammi tootja õigus, ülekandja õigus, filmitootja õigus, andmebaasitootja õigused, 3) Tööstusomand patendiõigus, kasulik mudeliõigus, kaubanduslike tähiste õigus, mikrolülituste topoloogia õigus(protsessor) Autoriõiguse muud immateriaalsed õigused: 1) Õigus isiku nimele moeloojad, Bjorn Thalin 2) Õigus isiku kujutisele (Nike Michael Jordani kujutis) Intellektuaalse omandi õigus sai alguse tsunftide algusest. Põhiseadus, aptendiseadus, kaubamärgiseadus, autoriskaitseseadus. Teos peab vastama tingimustele,et läheks autoriõiguste alla: 1) Originaalteos 2) Peab olema objektiivsesvormis ja onselle vormi kaudu tajutav (pilt, kuju, teos) 3) Reprodutseeritav mingil kujul (taasesitatav)
· Tegevuskulude eelarvete olemasolu · Tegevuskulude jaotamine toodetele, töödele ja teenustele nende tulukuse hindamiseks täiskuluarvestuse meetodil · Tegevuskulude kohta arvestatakse palga- ja sotsiaalmaksukulud, muud maksukulud, põhivara amortisatsioon, elektrienergia-, soojuse- ja gaasikulu ning selle jaotus, ühiselt tarbitud teenuste jaotus, halduskulude jaotus 110 Kas kulu või vara? · IAS 38 immateriaalsed · Uurimis- ja varad (intangible arendustegevuskulusid assets): võib kapitaliseerida: · Ei kapitaliseerita: · Arenduse tulemusel · Ettevõtte luuakse tehniliselt identifitseeritav vara asutamisväljaminekud · Tegevuse tulemusi · Töötajate kavatsetakse kasutada väljaõppekulud või müüa
jäävad ja seetõttu ka raskesti identifitseeritavad. Meeltega tajutavad asjad on ka liitsed – osadest kokku liidetud – ja seetõttu jagatavad. Nad on kehalised ning sellisena nägemisele tabatavad. Asjade olemused on lihtsad – see tähendab filosoofia keeles: ei oma osi (neid võiks selles tähenduses põhjendatumalt kui Demokritose elementaarkehi nimetada “aatomiteks”, jagamatuteks) –, mittekehalised-immateriaalsed ja seetõttu tabatavad vaid mõtlemisele ning meeltele põhimõtteliselt kättesaamatud. Hilisemates dialoogides kõneleb Platon küll ka olemuste lahtiliigendumisest ja järelikult komplekssusest. Kuid ka sel juhul on silmas peetud teistsugust kompleksust kui kehaliste asjade liitsus. Oma lihtsuse tõttu kujutavad nähtuste olemused endast nähtuse “puhast” olemist. Seevastu meeltega tajutavad nähtused on alati segunenud teiste nähtustega, isegi
Ressursid jagunevad kaheks - materiaalsed ja mittemateriaalsed. Ressursid, mida ettevõttel tuleb arendada : ● Varad ● kaasaarvatud inimesed ● brändi väärtus. Ressursid esindavad selliseid sisendeid tootmisprotsessis kui tootmisseadmed, töötajate oskused, brändid, finantsvahendid ja talendiga juhid. Materiaalsed ressursid (käega katsutavad) ● finants ● füüsilised ● inimressursid ● organisatsioonilised Immateriaalsed ressursid Tuumkompententsid avastamine/väljaselgitamine Tuumkompententsid on aluseks, mis teeb ettevõtte unikaalseks võime poolest pakkuda väärtust oma klientidele - mida ettevõte teeb ja mis on strateegiliselt väärtuslik. Seda materjali, mida ettevõte ise ei suuda valmistada/toota, peavad nad selle sisse ostma. 16. Arutle, kuidas viimasel 20 aastal on muutunud ettevõtete toimimismudel seoses keskendumisega põhioskustele?
4. Muu materiaalne põhivara (inventar, nt lauad toolid kapid) 5. Tehtud ettemaksed ja lõpetamata projektid (ettevõte võib endale ise teha põhivara. Kui ettemakse on tehtud põhivara eest, siis see on pikaajaline ja on õigus seda kohe kasutada) Bioloogilised varad (nt põllumajanduses, kasulik eluiga vähemalt 1 maj.aasta. Nt lehma kasulikkus 3- 5 aastat, lammastel villatootmine, kanad. Metsade puhul ümberhindamine - üles ei saa hinnata Immateriaalsed põhivarad (pole füüsist, katsutav füüsis on väiksem kui on sisaldus tegelikult 1. Firmaväärtus 2. Arenguväljaminekud (nt farmaatsiatööstuses ravimite väljatöötamine, seal vaja patenti, see ongi nt arenguväljaminek) 3. Muu immateriaalne põhivara (juba olemasolev patent või firmamärk, tarkvarad 4. Tehtud ettemaksed ja lõpetamata projektid *Kokku põhivarad *Kokku varad *Kohustised ja omakapital *Kohustised *Lühiajalised kohustised
raie eesmärgil kasvatatav mets. Tootvateks varadeks on näiteks piimakari, munevad kanad ja puuviljaistandus. Üldjuhul kajastatakse tootvaid varasid materiaalse põhivara rühmas, tarbitavaid varasid kas põhi- või käibevara rühmas, lähtuvalt varade kasutamise perioodist. Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida ettevõte kasutab oma tavapärase äritegevuse käigus ja kavatseb seda kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Immateriaalsed varad on näideteks arvuti tarkvara, kaubamärgid, patendid, litsentsid, kasutusõigused, kliendinimekirjad, kvoodid ja muud sarnased varad. Teatud juhtudel võib vara omada nii materiaalse põhivara kui immateriaalse põhivara tunnuseid. Sellisel juhul klassifitseeritakse vara vastavalt sellele, kumma tunnustele vastab ta rohkem. Näiteks arvutitarkvara klassifitseeritakse materiaalseks põhivaraks juhul, kui see on lahutamatult seotud teatud riistvaraga
93. · Konflikti tolerants sallida arenguga seonduvadi konflikte, osata näha ja lahendada töötajate vahelisi konflikte 94. · Kommunikatsioon omavahelise teabe edastamine, suhtlemise võrgustik on paika pandud 95. 21. Organisatsioonikultuuri tasandid 96. Tehiskeskkonnd: kui hea on keskkond. Kultuuri pealispind. Saab eristada füüsilisi, käitumuslikke ning verbaalseid ilminguid. Peegeldab teisi kihte. 97. Immateriaalsed tegevused ja rutiinid: Inimeste vaheline koostöö. Kokkuleppelised tegevused venitusteta. Tehakse olulisi valikuid nende baasil. Mida org. soovib saavutada, mismoodi see realiseerub. 98. Alusvara väärtused: ühised arusaamised; inimeste töekspidamised, ootused ja väärtushinnangud. 99. 22. Eetilise juhtimise põhimõtted 100. Eetika on üldtunnustatud kõlblusnormide süsteem. Eetilised tõekspidamised avalduvad otsustamisprotsessis. 101
Osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel. Bilansis arvestatakse põhivarad momentaalselt, peab olema summa. Varad jagunevad: Põhivara ja käibevara. Erinevus seisneb majandusliku kasu tekitamise perioodist. Ettevõtte põhivara on see vara, mis ta soetab enda tarbeks. N: autode ostu-müügi ettevõte. Põhivarad Materiaalne põhivara- hooned, rajatised, masinad, seadmed, sisseseade, inventar, transpordivahendid, maa, lõpetamata ehitis Immateriaalsed varad ostetud patendid, litsentsid, kaubamärgid, asutamis- ja arenguväljaminekud, firmaväärtus Pikaajalised finantsinvesteeringud Käibevarad- kiiresti realiseeritav vara, kiire käibega vara Varud toore, materjal, kütus, lõpetamata toodang, valmistoodang, väikevahendid, ostetud kaubad müügiks, ettemaksed hankijatele Raha kassa, pangakontod Väärtpaberid aktsiad (mõne teise ettevõtte aktsiad, mis on ostetud), osakud, võlakirjad
tootmishoone jne • bioloogiline vara. Bioloogiline vara (RTJ 7 p 6) on loomne või taimne elusorganism. Põllumajanduslik toodang on bioloogilisest varast saadav või eraldatav toodang. Bioloogiline vara on näiteks koduloomad ja –linnud, istandused, kalad kalakasvanduses ja kasvav mets. • immateriaalne põhivara. Immateriaalne põhivara (RTJ 5 p 7) on füüsilise substantsita, teistest varadest eristatav mittemonetaarne vara. Immateriaalsed varad on näiteks: litsentsid (tegevusluba), patendid (õigust tõendav dokument), kontsessioon (õigus kasutada midagi), ostetud kaubamärgid, firmaväärtus jne. 9 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital Ettevõtte kapital jaguneb kaheks: • kohustused ehk võõrakapital ja • omakapital. Kohustus (RPS § 3 p 2) on raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; 1
2). Üheks oluliseks valdkonnaks, mida vaadeldakse firma finantsseisundi analüüsi raames, on maksevõime analüüs. Ettevõtte maksevõime ehk likviidsuse all mõistetakse ettevõtte võimet katta õigel ajal oma lühiajalised kohustused (Järve jt 2003, lk 25). Bilansi järgi loetakse kõige 8 likviidsemateks varadeks sularaha kassas ja pangaarvet, kõige vähem likviidsemad on immateriaalsed aktivad. Maksevõimeks loetakse kõigi maksevahendite summat, mis on antud hetkel ettevõtte käsutuses (sularahaliste maksevahendite jääk; tähtajalised aktivad pankades ja teistes finantsasutustes; kasutamata, kuid ettevõtte käsutuses olevad krediidid; samuti maksevahendite asendajad nagu tsekid ja vekslid ning välisvaluuta). Investeeringute suurendamine käibevaradesse tähendab küll ettevõtte likviidsusriski
osa netovara õiglasest väärtusest (RTJ 11 § 35). Omandamise kuupäeval kajastab omandav ettevõte omandatava ettevõtte varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused ostuanalüüsis (ja selle põhjal ka konsolideeritud aruannetes) eraldi objektidena, kui need sel kuupäeval eksisteerivad (sõltumata sellest, kas need on omandatava ettevõtte bilansis kajastatud või mitte) ja vastavad järgmistele kriteeriumitele: 1) varad, välja arvatud immateriaalsed varad on tõenäoline, et omandaja saab sellest varast tulevikus majanduslikku kasu, ning selle vara õiglast väärtust saab usaldusväärselt määrata; 2) immateriaalne vara varaobjekti õiglast väärtust on võimalik usaldusväärselt määrata; 3) kohustused on tõenäoline, et sellest kohustusest vabanemine nõuab tulevikus ressurssidest loobumist ning selle kohustuse õiglast väärtust saab usaldusväärselt määrata. Omandaja
inimkoosluse eksisteerimise ja vastastikuse mõjutamise korrastatud vormi. Samuti võib öelda, et see on grupp inimesi, kelle tegevust teadlikult suunatakse ühiste eesmärkide saavutamise poole. A. Valk85 on andnud järgmise organisatsiooni käsitluse: Organisatsioon on inimeste ühendus, kellel on ühised eesmärgid, mille poole tööd tehes püüelda. Organisatsioonisisene tegevus on teadlikult koordineeritud, organisatsioonil on olemas struktuur, teatud materiaalsed, immateriaalsed ja füüsilised ressursid ja organisatsioon toimib ja tegutseb pidevalt. Sellest lähtuvalt saame seda kokkuvõttes vaadelda kui süsteemi, mis koosneb neljast osast: · inimesed ehk sotsiaalne ja kõige olulisem ressurss, · struktuur ehk organisatsiooni ja juhtimise selgroog, · eesmärgid ehk organisatsiooni sisuline mõte, · tehnoloogia ehk materiaalne (töövahendid, hooned) ja immateriaalne (teadmised, oskused) ressurss. Ka A
annaabi.ee 
