Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Immateriaalse põhivara arvestus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
immateriaalse, firmaväärtus, patendi, ulud, eluea, soetusmaksumus, varaobjekt, immateriaalne, kaubamärg, 50000, eaga, jääkmaksumus, majandusaasta, 600000, kahjum, majandusüksuse, kasutusaja, kulusid, kasutusõigus, kilu, identifitseeritav, autoriõigus, tasud, 3000000, kaetav, struktuuriüksus, jooksva, kaubamärgid, patent, registreerimisegaRTJ nr. 6 nõuab vahe kajastamist Eelmiste perioodide jaotamata kasumis. Kui reaalväärtus on jääkmaksumusest madalam, kajastatakse vahe kasumiaruandes (IAS 40 ja RTJ 6) 11 Kinnisvarainvesteeringud Kui majandusüksus kasutab kinnisvarainvesteeringu arvestuses soetusmaksumuse meetodit, ei kaasne kinnisvarainvesteeringu põhivaraks või põhivara kinnisvarainvesteeringuks ümberkvalifitseerimisega arvestustehnilisi muutusi. Kui varaobjekt klassifitseeritakse ümber käibevarast reaalväärtuses kajastatavaks kinnisvarainvesteeringuks, kajastatakse tehing analoogselt varude müügitehinguga. 12 Kinnisvarainvesteeringu lõpetamine Lõpetatakse, kas selle müügi, kapitaliseeritud rendile andmise või mõnel muul põhjusel kasutamisest eemaldamise tõttu. Kinnisvarainvesteeringu müügist saadud kasum või kahjum kajastatakse jooksva perioodi kasumiaruandes.
vara soetamine, kajastame kuluna selle perioodi eest, kuna me teda kasutame) Tavaliselt on aineliste varade kasutusaeg piiratud nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt. (kuluvad füüsiliselt- värv tuhmub, puruneb jne.. võib kuluda ka moraalselt-riistvara vananeb.) Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. (eksponaadi väärtus võib hoopiski tõusta ja samuti ka kunstiteostega) Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu. Varaobjekti kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: * vara eeldatav kasutusaeg, * vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul(lõppväärtus või lõpetamismaksumus). Jääkmaksumus = soetusmaksumus akumuleeritud kulum (ehk kulum maha arvatud)
Põhivarasid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: · pikaajalised finantsinvesteeringud; - tütarettevõtete aktsiad või osad, - sidusettevõtete aktsiad või osad, - muud aktsiad ja väärtpaberid, - pikaajalised nõuded. · kinnisvarainvesteeringud; ·materiaalne põhivara ; - maa, - ehitised, - masinad ja seadmed, - muu materiaalne põhivara, - lõpetamata ehitised ja ettemaksed. ·bioloogilised varad; ·immateriaalne põhivara; - firmaväärtus, - arendusväljaminekud, - muu immateriaalne põhivara, - ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Pikaajalised finantsinvesteeringud on raha paigutus näiteks teise ettevõtte väärtpaberitesse pikemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida dividendi- või intressitulu jne. Kinnisvarainvesteeringud on maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses.
Varude materiaalne vastutus langeb valdavalt kaupluse juhataja õlule. Järjepidevalt kontrollib kaupluse juhataja kaubavarude suurust ja ringlust, vaadates üle pikalt seisma jäänud kaubagrupid. 3.4 Põhivara 3.4.1 Materiaalne põhivara Materiaalse põhivarana käsitletakse kontserni ettevõtte igapäevases tegevuses kasutatavat vara soetusmaksumusega üle 1279 EUR (20 000 EEK) ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Vara, mille soetusmaksumus on alla 1279 EUR, kantakse ostmisel kuludesse ja selle üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Erandjuhtudel võib vara, mille soetusmaksumus on alla 1279 EUR, käsitleda materiaalse põhivarana ja eeltoodud põhimõttest võib teha kõrvalekaldeid kontserni pearaamatupidaja loal. Materiaalne põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud igapäevase teenindamise kulud, akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tingitud kogunenud kahjum.
AS A raamatupidamiskanne (edasine kajastamine soetusmaksumuses): D Lühiajalised finantsinvesteeringud 20 020 K Pangakonto 20 020 2. AS B deklareeris ja maksis AS-le A dividende 1 eurot aktsia kohta. AS A raamatupidamiskanne: D Pangakonto 2000 K Dividenditulu2000 3. AS A müüs 1500 AS B aktsiat müügihinnaga 10,5 eurot aktsia. Müügitehinguga kaasneb 15 eurot maakleritasu. Raha sissetulek = 1500 aktsiat ×10,5 eurot/aktsia 15 eurot = 15 735 eurot Müüdud aktsiate soetusmaksumus = 1500 aktsiat ×20 020 eurot / 2000 aktsiat = 15 015 eurot AS A raamatupidamiskanne: D Pangakonto 15 735 K Lühiajalised finantsinvesteeringud 15 015 K Tulum aktsiate müügist 720 4.AS A müüs 500 AS B aktsiat müügihinnaga 9,8 eurot aktsia. Müügitehinguga kaasneb 5 eurot maakleri-tasu. Raha sissetulek = 500 aktsiat ×9,8 eurot/aktsia 5 eurot = 4895 eurot Müüdud aktsiate soetusmaksumus = 500 aktsiat ×20 020 eurot / 2000 aktsiat = 5005 eurot AS A raamatupidamiskanne:
13 all). Seetõttu tuleb tütarettevõtte bilansis kajastatud varade, kohustuste, tulude ja kulude väärtusi konsolideerimisel vajadusel korrigeerida, võtmaks arvesse vahet ostuanalüüsis tuvastatud varade, kohustuste ja tingimuslike kohustuste õiglase väärtuse ja soetushetkel tütarettevõtet bilansis kajastatud varade ja kohustuste bilansilise väärtuse vahel. Samuti tuleb konsolideerimisel kajastada äriühenduse käigus tekkinud firmaväärtus ning sellised ostuanalüüsi käigus tuvastatud varad ja kohustused, mida omandatud ettevõtte bilansis ei kajastatud (RTJ 11 § 74). Tütarettevõtted konsolideeritakse alates nende omandamise kuupäevast kuni müügikuupäevani. Juhul kui ettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes müüdud tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni müügipäevani. Vahet müügihinna
otseselt seotud transpordikulud, pakkimine, tarnega seotud kindlustusmakse jm Tootmiskulud- otseselt tootmisega seotud kulud (materjali maksumus, tööliste palk jne) ning proportsionaalne osa tootmise üldkuludest (tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimismaksumus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. VARUDE ARVESTUS Soetushinnas arvel olevate varude arvestamiseks kasutatakse: 1. perioodiline arvestus 2. pidev arvestus Perioodiline arvestussüsteem: 1. vara muutumist igapäevaselt ei arvestata, 2
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 83 313 -122 894 2, 4 Varude muutus -19 707 -13 298 5 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -129 484 215 968 10 Kokku rahavood äritegevusest -306 147 -56 002 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -28 747 -150 589 6 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 3 308 0 Tasutud tütarettevõtjate soetamisel -242 0 4 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel 0 -2 035 807 18 Antud laenud -20 000 -92 019 2, 4
toimumise momendil või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Raamatupidamisregistrid raamatud, lahtised lehed või kaardid, kuhu kantakse raamatupidamiskohustuslase majandustehingud kronoloogilises või/ja süstemaatilises järjestuses algdokumendilt. Varaobjekt - raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav (valitsev mõju) ressurss, mis on tekkinud mineviku sündmuste tagajärjel ja millest loodetakse tulevikus saada majanduslikku kasu. Varaobjekt võib kuid ei pruugi omada materiaalset vormi. Varaobjektide kajastamisel tuleb lähtuda sisulisest kontrollist, mitte ainult juriidilisest kuuluvusest. Kohustis (liability) raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustus (obligation) vajadus või vastutus tegutseda või käituda kindlal moel. Praktikas kasutatakse ebakorrektselt kohustise tähenduses.
· Nõuded · Võlad tarnijatele · Ettemaksed · Maksuvõlad · Varud · Võlad töövõtjatele Pikaajalised kohustused PÕHIVARA OMAKAPITAL · Finantsinvesteeringud · Aktsia- ehk osakapital · Kinnisvarainvesteeringud · Ülekurss · Materiaalne põhivara · (Oma osad või aktsiad) · Immateriaalne põhivara · Reservid · Kasum (kahjum) 3.1.1 Muutused bilansis Majandustehing on sündmus, mis vastab üheaegselt kahele tingimusele: - tehing mõjutab ettevõtte finantsseisundit; - tehingut on võimalik rahalises väärtuses usaldusväärselt kajastada. Iga majandustehing muudab bilansi struktuuri või bilansi struktuuri ja bilansimahtu. Esineb neli põhilist bilansimuutuste varianti. I Aktiva - Passiva suurenemine
Loeng 6: Ehitusfirma põhivara arvestus. Investeeringud põhivarasse. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Põhivara mõiste alla kuuluvad materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”). Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse.
Täpsustav analüütiline arvestus toimub üksikute toodanguliikide lõikes nii rahaliselt kui ka koguseliselt. Taimekasvatussaaduste konto analüütiline arvestus toimub teraviljade, rapsi, kartuli lõikes. Detailsusaste määratakse ettevõtte poolt. Varude arvestuse juures keskseks küsimuseks on soetusmaksumuse määramine. Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetusmaksumus koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, lõivu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, pakkimise ja ladustamisega seotud kulusid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes Rahavood investeerimistegevusest 40. Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil (SME IFRS 7.10). Brutosummadena esitatakse kõik põhilised investeerimistegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad (ostmisel tehtud väljamaksed tuleb näidata eraldi müügil laekunud summadest), sealhulgas (SME IFRS 7.5): (a) materiaalse ja immateriaalse põhivara ost ja müük; (b) kinnisvarainvesteeringute ost ja müük; (c) tütar- ja sidusettevõtete ost ja müük; (d) muude finantsinvesteeringute ost ja müük (finantsasutused kajastavad lühiajaliste finantsinvesteeringute ostu ja müüki äritegevuse all); (e) teistele osapooltele antud laenud (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks laenude väljastamine on üks põhitegevustest); (f) antud laenude laekumised (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks laenude
Bilanss koostatakse eesti keeles ja eesti kroonides, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (näiteks tuhandetes kroonides). 2.3. Bilansi osade hindamismeetodid. Mitmed raamatupidamise aruannetes kajastatavad finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutel, mitte üheselt mõõdetavatel andmetel. Näideteks raamatupidamislike hinnangute rakendamisest on: 1. Nõuete ja varude allahindluse summa hindamine; 2. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamine ja amortisatsiooninormide määramine; 3. Õiglase väärtuse meetodil kajastatavate varaobjektide väärtuse hindamine; 4. Eraldise moodustamine garantiikohustusteks või poolelioleva kohtuprotsessiga seonduvate kulutuste katteks. Realistlikel hinnangutel on väga oluline osa usaldusväärsete aruannete koostamisel.
............................10 3.2. Raha ja raha ekvivalendid.................................................................................................................10 3.3. Varud.................................................................................................................................................10 3.4. Materiaalne põhivara........................................................................................................................11 3.5. Immateriaalne põhivara....................................................................................................................12 3.6. Kapitali- ja kasutusrendid.................................................................................................................13 3.7. Finantskohustused.............................................................................................................................13 3.8. Ettevõtte tulumaks..........................................
usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse määratlemisel on aluseks võetud turuhind. Kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse lühiajalised finantsinvesteeringud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus kajastatakse kasumiaruandes. Nõuded Nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on võrdne saadaoleva summa nimiväärtusega. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuseks on saadaoleva summa nüüdisväärtus. Pikaajaliste nõuete nimiväärtuse ja nüüdisväärtuse vahet kajastatakse nõude laekumise perioodi jooksul intressituluna. Nõuded on hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures on iga nõue eraldi hinnatud, arvestades teadaolevat informatsiooni tehingupartneri maksevõime kohta.
maksuseaduste ning Raamatupidamis Toimkonna juhenditele [1 : 176]. Tulusid võib liigitada vastavalt maksustamise määradele: · 20% määraga müük; · 9% määraga müük; · 0% määraga müük; · maksuvaba müük. Müügitulusid võib liigutada vastavalt tegevusliikidele: · kaupade müük; · teenuste müük [14]. 5.1.2 Muud äritulud Muud äritulud on ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist, saadud trahvid ja viivised, netokasum valuutakursimuutustst nõuetelt ostjate vastu ja ohustustelt tarnjate ees [8 : 56]. Muud äritulud võivad olla veel ka: · eelmiste perioodide tulud, kui tulu selgub aruandeaastal ja see pole oluline viga, et korrigeerida eelmiste perioodide kasumiaruannet; · ebatõenäoliseteks ja lootusetuks kantud summade laekumised; · ümmardusvahed;
- puhkuseseadus, - töökindlustusseadus jt. V Määrused - töölähetuse hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord - isiklike sõiduautode ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise kord, - keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise kord. VI Raamatupidamise toimkonna uued juhendid (RTJ) 1) üldpõhimõtted 2) aruannete esitusviis 3) finantsinstrumendid 4) varud 5) materiaalne ja immateriaalne põivara 6) kinnisvarainvesteeringud 7) bioloogilised varad 8) eraldised, potentsiaalsed varad ja kohustused 9) rendilepingud 10) tulu kajastamine 11) äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine 12) sihtfinantseerimine 13) likvideerimis- ja lõppbilanss 14) vahearuanded 15) segmentide aruanne 16) tulu aktsia kohta 17) sihtasutused ja mittetulundusühingud * RTJ 13-17 on koostamisel 3
11 7.4 Materiaalse põhivara remondi arvestus...........................................................................11 7.5 Materiaalse põhivara müük ja likvideerimine.................................................................11 7.6 Materiaalse põhivara inventeerimine.............................................................................. 12 7.7 Materiaalse põhivara hindamine..................................................................................... 12 8 Immateriaalse põhivara arvestus............................................................................................12 9 Lühiajaliste kohustuste arvestus............................................................................................ 13 9.1 Lühiajalised laenukohustused......................................................................................... 13 9.2 Arveldused tarnijatega, ostureskontro.............................................................................14
otseselt soetamisega seotud kulutustest (projekteerimine, vara valmistamise töötasud jm, transpordikulud, vara asukoha ettevalmistus ja installeerimine, testimisega seotud kulud jne.) Kasulik eluiga on periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse või tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Lõppväärtus on summa, mida ettevõte loodab vara müügil saada selle kasuliku eluea lõppedes, miinus vara võõrandamisega seotud kulud. Põhivara liigitatakse piiramatuks ja piiratud kasutusega põhivaraks. Inventuur- Põhivara saldo kontrollimiseks tuleb põhivarad antud ettevõttes olemasoleva nimekirja alusel üle vaadata, st kontrollida nende tegelikku olemasolu ja seisukorda. Kindlasti tuleb hinnata neid ka arvel oleva hinna ja tegeliku kohaliku turuhinna alusel. Võib juhtuda, et
13.juuni sissetulek 150 ühikut 1.20 180.- 20.juuni sissetulek 100 ühikut 1.30 130.- 22.juuni väljaminek 200 ühikut 25.juuni sissetulek 150 ühikut 1.40 210.- Müügikaup (50+50+150+100+150)=500 625.- Müük (väljaminek) 280 Varu jääk 220 Juunikuus on seega müügikaupa 500 ühikut, mille soetusmaksumus 625 krooni tuleb jaotada 280 realiseeritud tooteühiku ja 220 varusse jääva tooteühiku vahel. Üldise individuaalhinna meetodit saab kasutada siis, kui iga müüdud ja lõppvaru koostisse kuuluvate tooteühikute soetusmaksumus on täpselt määratud. Kasutatakse eelkõige seal, kus varuartiklite arv on väike ja ühiku maksumus suur (juveelitooted, mööbel, autod jne.). Näiteks on müügikaubaks kaks autot, millest esimese soetusmaksumuseks 140 000 krooni ja teise 160 000
millest üks eksemplar jääb müüjale, teine ostjale. Materjal kantakse kuluks kas ostudokumentide või juhataja poolt toodud dokumentide alusel. Bensiin ja muud materjalid kantakse kuludesse ostudokumentide alusel, varustatakse viimane vastutava isiku märkusega kasutusotstarbe (kulukoha) kohta. Kõik kuludokumendid kontrollitakse raamatupidaja poolt. Materjalide ladu osaühingul pole, materjal ostetakse kasutamisel ja kantakse kohe kuluks. Põhivara kasutatakse rohkem kui üks aasta ja soetusmaksumus ühiku kohta on võrdne või suurem kui 10 000 krooni. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Iga materiaalse ja immateriaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust põhivara arvestuse kaartidel (Exceli tabelis). Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kuludesse kandmise (amortisatsiooni) meetod on
täpsustada ja täiendavalt selgitada: - inventeerimise eesmärki; - eduka inventeerimise eeldusi; - inventuurikomisjoni moodustamise põhimõtteid; - inventuurikomisjoni tööprotseduure; - inventeerimise üldpõhimõtteid; - varade spetsiifikast tulenevad täiendavad inventeerimistoimingud; - inventuuri tulemuste vormistamist. Inventeerimise juhend on abimaterjaliks materiaalse põhivara (sh kapitalirendile antud, kasutusrendile võetud), immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja väheväärtuslike varade inventeerimisel nii inventeerimiskomisjoni esimehele kui ka komisjoni liikmetele. 2. Mõisted FIS linna majandusarvestuse korraldamiseks kasutatav finantsinfosüsteem, milles peetakse linna asutuste raamatupidamisarvestust, sh varade arvestus. FIS tugineb peamiselt standardtarkvaral SAP; Inventeerimine inventuuri tegemine. Inventuuri läbiviimisel tehakse kindlaks ja fikseeritakse
ettemaksuarve, ettemaksuteatis või leping. Ühe nimetatud dokumendi alusel tehakse tarnijale ülekanne või makstakse ettemakse sularahas. Lähtuvalt Käibemaksuseadusest peab tarnija seitsme päeva jooksul esitama arve kliendile saadud ettemaksu kohta. Tarnijatele tehtavad ettemaksed kajastatakse järgmistel bilansikirjetel lähtuvalt tehingu olemusest: · Ettemaksed teenuste eest; · Ettemaksed kaupade eest; · Ettemaksed materiaalse põhivara eest; · Ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Kontoplaanis avatakse eelnevalt toodud bilansikirjete nimetuste viisi samanimelised sünteetilised kontod, mida võib täiendavate liigitamisaluste olemasolu korral liigendada. Analüütilist arvestust peetakse iga tarija kohta eraldi, nii et oleks täpselt teada, millisele tarnijale ja kui suur ettemakse tehti. Ettemakse registreeritakse raamatupidamises siis, kui tehakse reaalne raha ülekanne või sularahamakse. Erinevalt ostutehingutest, ei
potentsiaalselt kasulikel tingimustel (näit. positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid); d) teise ettevõtte omakapitaliinstrument (näit. investeering teise ettevõtte aktsiatesse). Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust ettevõte talle seatud eesmärkide täitmisel) ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. (SME IFRS 17.2). Immateriaalne põhivara on immateriaalne vara, mida ettevõte kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Õiglane väärtus- summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Seotud osapooled- isik või ettevõte, kes on seotud aastaaruannet koostava ettevõttega (aruandev ettevõte) sel määral, et nendevahelised tehingud ei pruugi toimuda turutingimustel.
peab ja laodokumentide eest vastutab ettevõtte juhataja. Ettevõte tegeleb peamiselt välismaalt ostetud kaupade edasimüümisega Eestis, seega on Baltic Chess Group OÜ varudeks müügiks ostetud kaubad. Varud võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Materjalide ja kaupade soetusmaksumus koosneb nende soetushinnast, millele lisatakse transpordikulud. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Iga aruandeperioodi lõpul või inventuuri läbiviimisel vaadatakse kriitiliselt üle varude objektid ja nende maksumused; vajadusel tehakse allahindlused või mahakandmised. 11
ostuhinda ning transpordi ja kasutuselevõtuga seotuid väljaminekuid. Asenduskulud(olevik)- näide: uue, täielikult amortiseerunud masina asemele hangitud teeremondimasina soetuskulud. Kavandatud ehk eelarvestatud kulud(tulevik) – Näide: äriplaanis kavandatud kulutused raudteeinfrastruktuuri hoolduseks ja remondiks. Kulum, kulumiarvestusmeetodid (eelkõige lineaarne meetod ja tegevuspõhine meetod)- Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) – vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul. Depletsioon – maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine. Lineaarne meetod- võrdseteks osadeks. A=(F+R-L)/T .. A=kulum, F=põhivara soetusmaksumus, R=moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel, L=põhivara likvideerimisel tagastuv summa, T= põhivara kasulik eluiga. Tegevuspõhine meetod (UOP) ehk kulumi arvutamine vastavalt kasuliku tööajafondi jaotuvusele kasuliku eluea jooksul – ÜL: 01.01
Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine Algdokumendi käive ja säilitamine Raamatupidamisregistrite pidamine Varade ja kohustuste inventeerimine Kontoplaan Koodide kasutamine Käibe- ja põhivara Rahaliste vahendite arvestus Sularaha arvestus Arvestus arvelduskontol Varade ja kohustuste tasaarvestus Varude arvestus Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Põhivara mahakandmine Amortisatsiooni arvestus Väikevara Aruannete koostamise kord Lisad 3 1) Kontoplaan 2) Bilansiskeem 3) Kasumiaruande skeem 4) Majanduavanss 5) Lähetusavanss
lähtutakse valmidusastme meetodist. 5. VARADE ARVESTUS Põhivarade arvestus Varade valdamine, kasutamine, kasutusse andmine, võõrandamine, koormamine ja muu viisil käsutamine (ka mahakandmine) on reguleeritud juhataja otsustega. Põhivaradena arvestatakse: osalused sidusüksustes, pikaajalised finantsinvesteeringud, pikaajalised nõuded ja ettemaksed, kinnisvarainvesteeringud, materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 639 eurot (10 000 krooni) (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Põhivarade registreerimise muudes registrites (riigivararegister, hooneregister, autoregister jm) korraldab juhataja. Põhivarade soetamine Põhivarade soetamisel tehakse raamatupidamiskanne: deebet põhivara, deebet käibemaks , kreedit võlad hankijatele.
muudest kulutustest (nt transpordikulutused) Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevaid mittetagastatavaid makse, nt toolimaks Tootmiskulutused sisaldavad toote tootmisega seotud kulutusi, nt materjal, tööjõukulud Muud kulutused- et viia varu tema asukohta ja seisundisse Netorealiseerimisväärtus- väärus, mille ma saaksin, kui ma praegu müüksin, millest on maha lahutatud müügitehinguga seotud kulutsed Kui netorealiseerimisväärtus on madalam kui soetusmaksumus, tuleb objekt alla hinnata! Varude sünteetilise ja anlüütilise arvestuse olemus Varud kajastatakse järgmistel bilansikirjetel: · Tooraine ja materjal · Lõpetamata toodang · Valmistoodang · Müügiks ostetud kaubad Kõigile bilansikirjetele avatakse kontoplaanis samanimelised sünteetilised kontod. Ühele bilaniskirjele võib avada mitu erinevat kontot. Nt bilansikirjele Tooraine ja materjal võib avada sünteetilised kontod Seeme, Väetised, Kütus jne.
easb.ee/index.php?id=1255 06.01.2009 Raamatupidamise seadus 06.01.2009 Riigi raamatupidamise üldeeskiri 08.01.2009 RTJ 0 Eessõna 08.01.2009 RTJ 1 (muudetud 2009) Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted 08.01.2009 RTJ 2 (muudetud 2009) Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 08.01.2009 RTJ 3 (muudetud 2009) Finantsinstrumendid 08.01.2009 RTJ 4 (muudetud 2009) Varud 08.01.2009 RTJ 5 (muudetud 2009) Materiaalne ja immateriaalne põhivara 08.01.2009 RTJ 6 (muudetud 2009) Kinnisvarainvesteeringud 08.01.2009 RTJ 7 (muudetud 2009) Bioloogilised varad 08.01.2009 RTJ 8 (muudetud 2009) Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad 08.01.2009 RTJ 9 (muudetud 2009) Rendiarvestus 08.01.2009 RTJ 10 (muudetud 2009) Tulu kajastamine 08.01.2009 RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine 08.01.2009 RTJ 12 (muudetud 2009) Valitsusepoolne abi 08.01
· lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (nt. positiivse turuväärtusega derivatiivid). Omakapitaliinstrument on leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (nt. aktsia või aktsiaoptsioon). Derivatiiv on finantsinstrument, mille väärtus sõltub · muutustest intressimääras, väärtpaberihinnas, valuutakursis, hinnaindeksis või muus sarnases alusmuutujas · mille algne soetusmaksumus on null või väga väike võrreldes teiste lepingutüüpidega, mis reageerivad samas suunas ja ulatuses turusituatsiooni muutustele. Finantskohustus on lepinguline kohustus · tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid (nt. kohustus tarnijate ees), · vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt. negatiivse turuväärtusega derivatiivid). Soetusmaksumus on
lõppjääk;arvutatakse vara maksumus ja võetakse varana arvele) 2)pidev arvestus(sissetulekud ja väljaminekud kajastatakse koheselt,pidevalt on võimalik jälgida vara maksumust ja struktuuri,eeldab laoprogrammi) Kuludesse kandmis meetod: 1)individuaalmaksumuse meetod(tükimeetod) 2)FIFO(alles jääb see, mis on viimasena tulnud) 3)keskmise soetusmaksumuse meetod(võetakse kauba keskmine) Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Laoarvestuse vajadus: Laoarvestus on vajalik, et ettevõtja saaks täpse ülevaate oma varudest, selle muutumisest. Kulud, mis laoarvestusega kaasnevad:OSTUKULUD: lisaks ostuhinnale ka nt tollimaks, muud mittetagastatavad maksud, varade soetamisega seotud transpordikulud, pakkimine jne. TOOTMISKULUD: otseselt tootmisega seotud kulutused ning proportsionaalne osa tootmise üldkuludest. VÄIKEVAHENDITE ARVESTUS
annaabi.ee 
