Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "IMIKUIGA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
imik, imikut, beebi, elukuu, vann, imikute, eluaasta, rase, kuune, rinnapiim, mänguasja, vitamiin, kõhuli, rinnapiima, lusika, kraadiklaas, hingamisteed, suhu, imikul, eluaastal, luud, kehatemperatuur, kraadiklaasi, hoides, palavik, hooldaja, magamine, lapsevanem, jäta, imikud, imikutel, selili, riideid, beebide, magades, kehaosa, äkksurm, lapseea25.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG KOLMANDAL ELUKUUL Kolmekuuselt oskab laps selili olles hoida pead keskjoonel, kui pea on suunatud kas vasakule või paremale poole. Kõhuli olles tõstab rindkeret, toetudes kindlalt küünarvartele. Laps üritab haarata esemeid. Laps siputab energiliselt käsi ja jalgu. Naerab ja häälitseb ning näitab muul viisil oma emotsioone (Väikelapse areng 3-kuune. 25.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG NELJANDAL ELUKUUL Nelja kuune laps oskab pöörata end seljalt küljele, seda mõlemas suunas. Hoiab mänguasja käes ja püüab haarata käeulatuses olevat mänguasja, paneb asju suhu. Laps oskab pead pöörata hääle suunas ning naerab lakkamatult. Kõhuli olles toetub kindlalt küünarvartele (Väikelapse areng 4-kuune. 25.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG VIIENDAL ELUKUUL Viie kuune laps peaks suutma pöörata end seljalt kõhule. Kõhuli olles peaks laps suutma käte abil oma ülakeha üles tõsta
Kõhuli asendis püüab end lükata sirgetele kätele, ning eset haarates viib keharaskuse ühele kehapoolele. Paneb asju ühest käest teise, haarab eset sirge käsivarrega, 6 kuune-kõhuli olles viib keharaskuse ühelt käelt teisele, mänguasju võttes. Pöörleb kõhu peal ringi mõlemas suunas. Selili asendis püüab pead tõsta. Istub toeta lühikest aega. Haarab esemeid ühe käega ..Reageerib oma nimele ja laliseb. Lapse areng 7-9 elukuul 7- kuune. Roomamise algus, Püüab end lükata neljakäpukile .Pöörab end vabalt seljalt kõhule ja tagasi , ning püüab tulla üle külje istuma. Laps suudab istuda lühiajaliselt keskasendis. 8-kuune-Istumistasakaalu ja kehatüve kontrolli saavutamine. Läheb neljakäpukile ja tagasi, istub kindlalt.toe najal tõmbab end püsti ja seisab. Plaksutab käsi ,lehvitab. 9.kuune-Käib käpuli tuleb ise istuma, tõuseb püsti, võib teha külgsamme.
Nad eristavad hästi eredust ja värve ning suudavad silmadega jälgida liikuvaid esemeid Vastukaaluks vastsündinu suhteliselt arenennud sensoorsetele võimetele on imikutel algul vähene kontrollvõime kehaliste liigutuste üle. Nad siputavad kohmakalt ega suuda pead püsti hoida. Kuid neil on hulk tähtsaid reflekse, sealhulgas ka haaramise refleks – Kui ese puudutab imiku käelaba, paneb ta sürmed selle ümber kõvasti kokku. Kui eset tõsta, ripub imik selle küljes ja laseb end koos esemega üles tõsta ning jõuab paar minutit kanda kogu oma keha. On olemas ka teised tähtsad refleksid: Otsimisrefleksiks on see, et kui lapse põske kergelt puudutada, pöördub lapse pea ärrituse allika poole, tema suu avaneb ja pea pöördub kuni ärritaja on ta suus. Inmemisrefleks: võtab tegevuse selat üle ja paneb lapse automaatselt imema seda, mis iganes ta suhu on sattunud. Esimeseks sünnipevaks on lapsel juba kontroll oma tegevuse üle ja oskuste
Kuna lapsed vajavad kindlustundeks piire on see iga vanema kohus need luua. Ning tuleb jälgida, et kõiki piire järgitaks järjekindlalt. Kõige parem viis lastele näidata piiride seadmist on see, kui vanemad peavad ise ka nendest piiridest kinni. Kasvatus toimib läbi eeskujude, lapsed õpivad rohkem tegudest kui sõnadest.. Impulsiivset käitumist peaks vältima. Lapse kasvatamisega kaasnevad nõudmised ja ülesanded on igal arengustaadiumil erinevad. Imik vajab otsest kontakti rohkem kui väikelaps; väikelapse puhul läheb vaja ettevaatlikkust ja tal tuleb pidevalt silma peal hoida. Koolilaps, samuti nagu ka teismeline, avardab oma raame ja nõuab rohkem tegevusruumi. Tormide tekkimine on loomulik, kuid viis, kuidas need vaibuvad, sõltub sellest vundamendist, mis te lapsevanemana olete ladunud.. Vastsündinu Selles vanuses sõltub laps täielikult vanemast. Tähtis on juba varakult piirid paika panna
Võrumaa Kutsehariduskeskus LAPSEHOIDJA Gerli Reiljan Vanemate tähtsus lapse turvalise keskkonna loomisel Referaat Juhendaja : Ie Puhm 2013 Sisukord 1.SISSEJUHATUSLAPSE 2.VASTUVÕTLIKKUS VIGASTUSTELE 3.OHUD KODUS 3.1 Lämbumisohud 3.1.1 Riietus 3.1.2 Mänguasjad 3.1.3 Maosisaldis 3.1.4 Toit 3.1.5 Vann ja veekogud 3.2 Ülekuumenemis- ja alajahtumisohud 3.3 Kukkumis-, löökide- ja muljumisohud 3.3.1 Mähkimislaud, voodi, söögitool 3.3.2 Muu mööbel ja mööblikatted 3.3.3 Rasked esemed 3.3.4 Aknad 3.3.5 Uksed 3.3.6 Trepid 3.3.7 Mänguasjad põrandal 3.4 Põletusohud 3.4.1 Kuum toit ja joogid 3.4.2 Pliit ja praeahi 3.4.3 Küttekehad ja lahtine tuli 3.4.4 Kuum kraanivesi 3.4
Rinnapiim või kunstpiim Rinnapiim: Soovitatav on last rinnapiimaga toita kuuel esimesel elukuul ning jätkata rinnaga toitmist kuni lapse kaheaastaseks saamiseni. Rinnaga toitmine on oluliselt tähtsam, kui vaid lapsele rinnapiima andmine. See loob aluse ema ja lapse vaheliseks suhtlemiseks. Rinnapiim on igale lapsele individuaalselt mõeldud vedelik. Selle koostis muutub sõltuvalt lapse vajadustest. Nii on erinev vahetult sünnituse järel rinnas leiduv ternespiim imetamise arenedes tekkivast täispiimast. Toidukorra algul saadav eelpiim on lahjem, kustutades lapse janu, rammusam lõpupiim täidab paremini lapse kõhtu. Kui rinnad hakkavad piima tootma, võib laps esimesel kahel päeval imeda tervelt tund aega järjest. See aitab
31(2): E91E98.........10 LISA 1..................................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Imik on laps sünnist kuni 1 aastani. Kuna laps on väike ja ei ole võimalik iseenda eest hoolitseda ning ennast toita, siis vastutus on lapse vanemate peal. Kes ise langetavad otsuseid imiku toitumisviisi ja joomise kohta. Esimene eluaasta on inimlapse jaoks olulise tähtsusega, sest sel ajal on lapse kasvamine ja arenemine kiirem kui ülejäänud lapseea perioodidel. Sel ajal on lapse eakohaselt sobilik toitumine eriti oluline, sest esimesel eluaastal kulub 30% toiduga saadud energiast kasvamiseks ja arenemiseks. (Imiku toit ... 2012: 3). Toit peab katma lapse vee- ja kõikide toitainete vajadusi ning olla mineraalainete ja vitamiinide rikas. Kuni kuue kuu vanuseni täidab rinnapiim või piimasegu kõiki imiku vajadusi
Imikuiga Koostaja:Külli Stroo Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imikuiga on esimene periood. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Imiku elu sõltub oluliselt täiskasvanust, kes rahuldab nii tema orgaanilised vajadused kui vastava vajaduse muljete järele. See on arenguperiood, mil arengu tempod on kiiremad, kui iial kogu järgneva elu vältel. See puudutab nii emotsionaalset, tunnetuslikku kui füüsilist aspekti. Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Laps on sünnist peale sotsiaalne olend.
maha. Käte peal püsti olles (nii et selg on nõgus), keerab ennast veidi küljelt küljele ja vaatab ringi. Vaatluse algsest on möödunud 16 minutit. Taaskord viskab Madis mänguasja käest ära ning hakkab jälle ringi vaatama ning ennast keerama. Natukese aja pärast keerab Madis ennast ise ka selili ning siis tagasi jälle kõhuli (vaatluse käigus mainis ema, et esimest korda keeras Madis ennast kõhu pealt selili 6. elukuu sünnipäeval). Kõhuli olles üritab veidi mänguasjade poole liikuda, suudab isegi veidi maad edasi minna (tõmbab käte abil ennast veidi edasi, jalad kõhu alla ning siis kukub pikali, kordab seda protsessi paar korda). Kõhuli olles tõuseb käte ja põlvede peale ning kõigutab ennast edasi tagasi – nii paar sekundit kuni kukub jälle maha. Ema asetab lapse luti temast veidi ette poole ning Madis suudab sellele vaikselt järgi roomata (tõmbab käte abil ennast edasi). Haarab
aitama (AS, Kliinik Elite). 3.2.2. Väljutusperiood Et sünnitusele kaasa aidata tuleb pressida. Selleks tuleb võtta suur sõõm õhku ja pressida, justkui vetsus olles, kui kõht kinni. Naisel on võimalik ise katsuda, kui kaugel on laps. Kui press möödub, siis sel ajal saab puhata ja rahulikult hingata, kuni järgmise pressini. Hea koostöö ämmaemandaga on väga tähtis, ta kuulab lapse südamelööke ja julgustab ja toetab. Kui lapse pea on väljunud, aitab ämmemand ülejäänud beebi keha välja. Kui laps sünnib, siis 11 võib ta vajada ämmaemanda abi, et puhastada tema hingamisteed. Edukal sünnitusel pannakse laps hiljem ema rinnule, kuna see on lapse jaoks parim paik ja ta tunneb end seal turvaliselt uue keskkonnaga harjudes. Seejärel saavad isad lõigata lahti nabanööri, kui see on klambriga eelnevat kinni seotud (AS, Kliinik Elite). 3.2.3. Platsenta väljutamine Emakas tõmbub uuesti kokku ja väljutab platsenta
231 Worthami Arengu uurimise leht.........................................................................231 Lisa 2......................................................................................................................233 Pikkus ja kaal (tüdrukud/poisid).........................................................................233 Lisa 3......................................................................................................................234 Artikkel Imik vajab lähedust..............................................................................234 Lisa 4......................................................................................................................237 Arnold Gesell Kasvu ja arengu spiraal...............................................................237 Lisa 5......................................................................................................................238 Lapse areng....................
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL LASTEHOID RINNAPIIM JA IMIKU TOITUMINE REFERAAT Koostaja: Tively Rämmann Vana-Antsla 2011 SISUKORD 1. Sisukord.......................................................................................2 2. Sissejuhatus...................................................................................3 3. Rinnapiim.....................................................................................4 4. Ema toitumine raseduse ajal.............................................................5-6 5. Imiku toitumine esimesel poolaastal......................................................6 6. Imiku toitumine teisel poolaastal........................................................7-8 7. Kokkuvõte....................................................................................9 8. Kasutatud allikate loetelu.
toitumishäired ja kalduvus ülekaalulisusele hilisemas vanuses saavad alguse just lapseeas välja kujunenud toitumisharjumustest. Laps püüab ju kõiges vanemat jäljendada, seega peaks alustama enda toidulaua korrigeerimisest. Seega on oluline jälgida, enda taldrikul ei oleks friikartulid, kui proovid lapsele porgandeid anda, rääkides, kui kasulikud viimased on. 1. IMIKU TOITUMINE Esimesel eluaastal on lapsele parim toit talle looduse poolt määratud toit rinnapiim. Imikule piisab ainult rinnapiimast umbes 5.elukuuni. Ainult rinnapiim tähendab seda, et laps ei vaja lisaks ei teed, vett ega mahla. Erandiks on D vitamiin, mida laps vajab rinnapiimale lisaks meie kliimavööndis aastaringselt. Rinnapiim katab beebi rasva, valgu, süsivesiku, soolade, kaltsiumi ja samuti ka vitamiinide (välja arvatud D-vitamiini) vajaduse. Beebi vajab palju rasva. Kogu saadud energiast peab rasv andma 50% (hiljem ainult 30%)
hilisema lahangu käigus. Uuringud on näidanud, et esinemissageduse tipp on 3.-4. elukuul, aasta külmadel kuudel, nädalavahetustel ja öisel ajal, poistel sagedamini kui tüdrukutel. Imikute äkksurma põhjused ei ole teada. On jõudtud seisukohale, et tegu ei ole ühe kindla põhjusega, vaid pigem eri tegurite koosmõjuga. Mõned neist võivad olla aju väärareng, immuunsüsteemi probleemid, ainevahetushäired või südame rütmihäired. On teooria, et kui selliste probleemidega beebi on keerulises olukorras, näiteks magab kõhuli, hingab sisse liiga palju süsihappegaasi või sigaretisuitsu, tal on hingamisteede haigus või ta on ülekuumenenud, siis võib tal avalduda imikute äkksurma sündroom. Passiivne suitsetamine. Pediaatria suure käsiraamatu viimane väljaanne rõhutab otsest ja olulist seost ema suitsetamise ja imiku äkksurma riski vahel, kusjuures on raske vahet teha, kas mõjufaktoriks oli ema suitsetamine raseduse ajal või peale lapse sündi.
Kehatemperatuuri kontrollimine. Palavik ei ole haigus, vaid keha kaitsereaktsioon, mis aitab kehal haigustekitajatest jagu saada. Kõige tavalisemad palaviku põhjused lastel on mitmesugused ägedad haigused ( viirus või bakteriaalne infektsioon). Kui kehatemperatuur ületab üle 38,0 siis tuleb alandada palavikku, sest lastel võivad tekkida krambid. Krambid tekivad sageli 6 kuu ja 4 eluaasta vahel, mil aju on palaviku tõusule tundlikum, kui hilisemas eas. Palaviku sümptomid: Palavikus imik on rahutu, ärritunud, nutab palju, kiirenenud on hingamine, või vastupidi: on tavapärasest vaiksem, uimase olekuga , magab pikalt, puudub söögiisu., uriinieritus väheneb. Vanemad lapsed kurdavad peavalu , külma ja kuumatunnet, unisust, magamisraskust, samuti puudub söögiisu. On olemas mitmesuguseid termomeetreid
.................................................................................................................. 13 MITTESÕNALISED MÄNGUD........................................................................................... 14 ERINEVAD HÄÄLED ........................................................................................................ 14 MÄHKMEVAHETAMISE MÄNG........................................................................................ 14 3. KUNI 6. ELUKUU:............................................................................................................. 15 VAATA SIIA!...................................................................................................................... 15 NÖPSNINA........................................................................................................................ 15 ÜLES JA ALLA................................................................................................
tähtis. Normaalne sünnikaal on 3000-4000 grammi. Imikud orienteeruvad pigem rütmisliste helide kui monotoonsete järgi ning eriti rütmiliste helide järgi, mis jäävad inimkõne sagedusalasse. Imiteerimine on imiku õppimise oluline aspekt. Emal tekib lapsega side väga kiiresti esimeste tundide või päevade jooksul pärast sündi. Vanemad ja perekonnad Üheksa kuud hiljem eristab imik tuttavaid ja võõraid inimesi ning on loonud arvatatavasti ühe või mitu kiindumussuhet. Lapse ja hooldaja vahel tekib eesmärgikorrigeeritud usaldussuhe. Seotussuhe loodakse isikutega, kes suhtlevad ja mängivad imikuga palju Ainsworth avastas mitu erinevat kiindumussuhte tüüpi - 1. A-tüüp – isloomulikuks taaskohtumise episoodis vältida lähedust emaga või temaga suhtlemist. Lahkumise ajal ei satu imik stressi või
kasvades toimuvad muutused, mis ilmnevad kõigi vaadeldava liigi normaalsete liikmete puhul. Seega on bioloogiline protsess. 1-2 aastase lapse kõne arendamine Areng imikueas e. Esimesel eluaastal Tänu refleksidele (toitmis-, kaitserefleks) on vastsündinu valmis aktiivselt looma seoseid ümbritseva maailmaga. Kuid ilma abita ei ole ta võimeline oma vajadusi rahuldama. Ainult pidev sotsiaalne kontakt on arengu eelduseks selles eas. Esimese eluaasta lõpuks on laps suuteline seisma ja käima ning omandanud aktiivse esemeliste tegevuse. Hakkab aru saama temale suunatud kõnest. Lapse arengu jälgimine ja selle kohta järelduste tegemine on võimalik tuginedes järgmistele valdkondadele: Üldmotoorika Sensoorika ( taju) Emotsionaalne sfäär Kõne Peenmotoorika Kõne areng teisel eluaastal 2 aastased lapsed hoiavad täiskasvanuga suhtlemisel silmsidet. Ta kasutab lühikesi, sageli
Referaadi eesmärk on tutvuda varases lapseeas toimuvate arengutega. Varane lapseiga kulgeb läbi arenguperioodide. Õppimine algab sündides. Märkimisväärsed võimed, keerukad emotsioonid ja hädavajalikud sotsiaalsed oskused kujunevad esimeste eluaastate jooksul. Kõrge kvaliteediga õpikeskkond on väikelastele absoluutselt hädavajalik. Stimuleerivad ja rikkalikud keskkonnad julgustavad väikelast ümbritsevat maailma põhjalikult tundma õppima ning sõna otseses mõttes loovad beebi ajus ühendusi. Selline seotus ümbritseva maailmaga aitab kaasa tema tulevasele kasvamisele ja õppimisele. Uurimisülesanded: selgitada välja, kuidas varane lapseiga kulgeb; analüüsida lapse mängu tähtsust; kirjeldada lapsepõlve; anda ülevaade lapse erinevatest arengutest. Uurimisülesannete lahendamiseks tuleb tutvuda varase lapseeaga ja lapse arenguga. Materjali otsitakse internetist ja raamatutest. Töö koosneb kahest osast
arstiga. 4.Kuidas saab hinnata lapse valu olenevalt lapse east? Lapsed tunnevad valu igas vanuses. Enneaegsetel ja vastsündinutel pole närvisüsteem veel küps, kuid laps reageerib valule terve kehaga. Valu pidurdav süsteem ei ole väiksematel lastel sama hästi välja arenenud kui suurematel, mistõttu nad taluvad valu halvemini. Ülemääraselt tugev valu võib tekitada närvisüsteemis struktuuri muutusi, mistõttu on väga oluline, et laps ei tunneks suurt valu. Imik väljendab valu valju nutuga, klammerdub vanemate või teiste oluliste inimeste külge, iseloomulik on lihaste jäikus. Väikelaps, eelkooliaeline ja kooliealine laps väljendab valu verbaalselt. Valu ajal tuleks jälgida lapse käitumist ja selle muutusi (asend, näoilme, hääl, hingamine, naha niiskus). verbaalne mõõtmine sobib suurematele lastele: Kooliealised lapsed suudavad valu täpsemalt määratleda; Üle 10 aastane laps täidab usaldusväärselt valu küsitluslehte
Lapse arenguperioodid, vanema osa lapse arengus Imikuiga (0-1 aastat) Referaat perekonnaõpetusest Sissejuhatus Inimese esimene eluperiood on imikuiga. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Et laps õpiks usaldama, peab maailm olema sõbralik ja abivalmis. Teda mõjutavad ümbritsevad inimesed. Eriti just ema ja isa, ka vanemad õed-vennad. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_elukaar.htm) Imikuiga
Melaniin annab ühtlasi nahale värvuse. Pärisnahas asuvad rasunäärmed, higinäärmed, närvid, veresooned, lümfisooned, karvanääpsud, lihaskiud, närviretseptorid ning nahavigastusi parandavad rakud. Nahk kaitseb imiku nahaaluseid kudesid hõõrumise, bakterite, viiruste, vedelikukaotuse ja UV-kiirguse kahjuliku toime eest. Samuti osaleb nahk lapse soojusregulatsioonis, ainevahetuses ning hingamises. Nahk on ka tunde-elund, mille kaudu kogeb imik ümbritsevast keskkonnast erinevaid stiimuleid: soojust, külma, puudutust, survet, valu, jne. Vastsündinu ja imiku nahk erineb täiskasvanu nahast. Võrreldes täiskasvanutega on imikutel naha pinna ja keha ruumala vahekord suurem (imikutel 700 cm 2/kg ja täiskasvanutel 250 cm2/kg). Samuti on imikute pärisnaha ja marrasnaha vaheline sidekude nõrk, marrasnahk õhem ja vähem elastne, mistõttu on naha kaitsefunktsioon nõrk
ISBN 5-89920-315-3 Riskitegur: massimeedia mõju 42 © 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding GmbH, Berlin MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59 Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63 Näiteid laste ja noorte vägivallast Vägivald perekonnaringis: 14-aastane noormees helis- NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 73
keelde, ajakirjast "Perekool" ja raamatust "Rahulolevast beebist usalduslikuks lapseks" . MIS ON TERVISLIK TOIT ? Tervislik toit peab olema mitmekesine. Lapse töö on kasvamine ning sellepärast vajabki ta täisväärtuslikku toitu. See tähendab seda, et toit, mida laps sööb peab katma kogu organismi toitainete, mineraalainete ja vitamiinide vajaduse täies ulatuses. Imiku toitumine ! Parimaks imiku toiduks esimesel poolaastal on puhas rinnapiim.Kui emal ei jätku rinnapiima või kui tal ei ole võimalik last rinnapiimaga toita, tuleks lapsele selle asemel pakkuda tööstuslikult toodetud piimasegu. Lehma- ja kitsepiima ei sobi anda alla aasta vanuses imiku toiduks, kuna nendes piimades on liigne valgusisaldus ja vähene raua omastatavus. Teisel elupoolaastal tuleb rinnapiimale samm- sammult lisada tahket toitu. Imiku tervise huvides ei ole hea hakata talle pakkuma erinevaid toite enne õigset aega
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava IMIKUTE ÄKKSURM Iseseisev töö Tartu 201... SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 IMIKUTE ÄKKSURM...............................................................................................................3 Mis põhjustab imikute äkksurma sündroomi?........................................................................ 4 Kuidas vähendada riski?......................................................................................................... 5 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................7 2 IMIKUTE ÄKKSURM
· Motoorne areng motoorsete oskuste progresseeruv omandamine Nt kirjaoskus (peenmotoorika) · Kognitiivne areng taju, keel ja kõne, mälu Nt lühimälu intellektuaalsete funktsioonide kasv · Sotsiaalne areng muutus viisides, kuidas suheldakse teistega, tuleb arvestada kõike eelnevat I II 1) Imik (kuni 1 e.a) 1) Viljastumine 2) Väikelaps (1-3) 2) Sünd (1/1,5 (kõnd)) 3) Mudilane (3-5) 3) Väikelaps (1-3) 4) Koolieelik (6) 4) Koolieelik (3-6) 5) Noorem kooliiga (7-11/12) 5) Noorem kooliiga (6-12) 6) Murdeiga (11/12 - 13/14) 6) Murdeiga (12-20)
oskusi - viskamist, püüdmist, jooksmist, tasakaalus püsimist ja löömist. Muidugi arenevad tema liikumisoskused ka järgnevate aastate jooksul edasi, kuid just sellel eluperioodil ilmnevad esimesed märgid lapse kehaliste oskustest edenemisest. Muutuse alus Kasvava lapse käte, jalgade ja keha kontrollimise ning tasakaalu ja koordinatsiooni alused võrsuvad kolmest allikast. Esiteks on nende võimele algeid näha olnud juba eelmise 15 elukuu jooksul, mil lapse koordinatsioon pidevalt paranes - sünnijärgsetest reflektoorsetest käte ja jalgade liigutustest kuni sihipärase tulemusliku tegevuseni. Teine allikas on sinult saadud ergutus, kui ta järjekindlalt oma keha liigutama õppis - kõhult seljale keerama ja vastupidi, käte ja jalgade abil toa teise otsa roomama ja lõpuks ise. ilma toeta püsti seisma. Laps vajab nüüdki sinu julgustust, et oma koordinatsioonioskusi edasi arendada.
eest. Eriti toidus olevade mürgiste kemikaalide eest. Loode on neile kõige vastuvõtlikum esimesel 2 kuul. Sünniolemus · IMETAMINE ternespiim on imikule väga kasulik, andes inikule erinevaid ja lulisi antikehi ja vasrase immunoloogilise kaitse. · ENNEEGSED JA VÄIKESE SÜNNIKAALUGA IMIKUD 38-42 nädalat pärast viljastumist sündinud last nimetatakse ajaliseks. Sellest oliliseslt varem sündinud imikut nim enneaegseks. Enne 32 rasedusnädalat nim väga enneagseks imikuks. Norm sünnikaal 3000-4000g. Vähem kui 2500 g väiksesünnikaaluga imik. Alla 1500 g nim väga väikse sünnikaaluga. Ning alla 1000g kaaluvaid imikuid äärmiselt väikse sünnikaaluga imikuteks. Varane sotsiaalne käitumine ja sotsiaalsed suhted. · Imik on pärast sündimist suhteliselt abitu. Toidu soojuse ja peavarju ja
Tervel imikul on sünnist saadik võime suhelda. Esimese kuue kuu jooksul otsib laps silmsidet, reageerib inimhäälele ja eristab juba varsti ema häält teistest häältest. Esimestel kuudel suudab laps kontakteeruda korraga ainult ühe objektiga ja ei suuda veel nägusid eristada. Laps väljendab oma tundeid keha kaudu: nuttes, naerdes. Esimeste nädalate jooksul suudab laps juba luua silmsidet ja vastu naeratada. Esimeste kuude jooksul näeb imikute temperamendierinevusi nende aktiivsusest ja suhtumisest uutesse muljetesse. Enesestmõistetavalt mõjutab lapse isiksus ka arengus ühe või teise sammu astumist. Aktiivsem ja veidi uljam laps võib olla oma arengus mingil määral kiirem. Näiteks võib selline laps julgeda oma esimesed iseseisvad sammud astuda, samas kui sama vana ettevaatlikum laps endiselt mööblist tuge otsida. Esimeste kuude jooksul on tähtsaks sammuks ka lapse järk-
väheaktiivne ning kõhulihased ei ole nii tugevad, et suudaksid gaasi korralikult välja suruda, sest sisemine päraku sulgurlihas on sageli tugevalt suletud. Gaasivaludel on erinevaid põhjuseid. Piimasuhkur laktoos laguneb sooles mikroobide toimel ning tekitab gaasi. Vahel on sooles ka rohkelt gaasi tekitavaid mikroobe. Sageli karjuv laps neelab palju õhku ja kõhupuhitus tekib kergesti. Kui emal on palju gaasi, on seda ka lapsel. Rohkesti gaase võib tekitada ka piimasegu, kui imik ei talu lehmapiimavalku. Kindel on see, et gaasivalud ühel ajal lõpevad, on see siis kahe, kolme või nelja kuu vanuses. Kuidas last aidata? · Gaasivalude leevendamiseks on parim võte see, kui kõhtu tasakesi silitada kellaosuti liikumise suunas või panna laps kõhuli. Lahendus on muidugi see, kui gaasid väljuvad. · Gaaside väljutamist saab ergutada lapse jalgade kerge surumisega vastu kõhtu. · Heaks võtteks on lapse võtmine kõhuli endale rinnale. Nahakontakt ja soojus
pööravad. Kadedus tuleb esile üsna kohe pärast noorema õe või venna sündi. Suurem laps võib lihtsalt tunda, et kogu vanemate tähelepanu läheb ainult beebile. Laps tunneb, et on kõrvalejäetud, mis väljendub tihti väiksemale suunatud tigeduse või kadedusena. Mõned vanemad selgitavad suuremale lapsele, et tema on nüüd nii suur, et peab hakkama abiks olema väiksema eest hoolitsemisel. Sellises olukorras on kadeduse tekkimine tavaline ja sellepärast on ka oluline, et beebi tulles saaks ka vanem laps tähelepanu. Suurem õde või vend ei tohiks tunda, et tal on väärtus ainult siis, kui ta ise endaga hakkama saab. Lapse jaoks hakkavad suurt rolli mängima teised sugulased nagu vanaemad ja vanaisad siis, kui perre tuleb väiksem õde või vend. Karjuv beebi nõuab palju vanemate tähelepanu ning ka vanematel on raske tegeleda mõlema lapsega. Beebi aga on täiesti abitu ilma täiskasvanuteta,
Päevane uni · (puhkus) võimaldab sellest stimulatsioonist taastuda. · nina võimaldab tunda lõhnu, uue keskkonna lõhn (lasteaias sageli toidu lõhn) võib olla esialgu harjumatu ning seetõttu kohanemist takistav asjaolu. · Kõrvade abil tajutav heliline maailm muutub kollektiivis ühtlaseks müraks ning vaikushetked on defitsiitsed. · Suu. Esimese 18 elukuu jooksul õpib laps esemelist maailma tundma asju suhu pannes. Mõni laps teeb seda ka hiljem, kuna nii kogeb ta asjade olemust paremini. · Nahk. Riidesse panek, lahtiriietumine, rühmakaaslastega tihe kokkupuude (kallistamine ja silitamine, aga vahel ka trügimine, nügimine) ärritavad last. Suur hulk lapsi, kellede tegutsemist saadab vali kõne, kes kõik vajavad õpetajapoolset
kuuselt oskab omal kombel väljendada pahameelt ja rõõmu; 7 kuuselt hirmu; 10-12 kuuselt kiindumust. Juba päris pisikesed lapsed suudavad mõningaid teiste inimeste emotsioone eristada - nende vastused ema käitumisele olid valdavalt kohased (näiteks, kui ema oli rõõmus, oli seda ka imik; kui ema oli vihane, näis ka laps vihane). Laps pigem tõlgendab rõõmsat väljendust (välist käitumist) meeldivaks ja vihast ebameeldivaks. Enamasti hakkavad beebid esimese elukuu lõpus naeratama, kui neile naeratatakse ja nendega suheldakse. Nad jälgivad pingsalt täiskasvanu miimikat ning matkivad seda. Ka füüsilised reaktsioonid elavnevad ning nad hakkavad siputama, kui täiskasvanu nendega suhtleb. Kuigi sõnu veel ei ole. Teisel eluaastal: Suured muutused on sotsiaalses arengus: imikust saab väike enesekindel laps, kes tahab suhelda, osaleda teda ümbritsevate inimeste tegevuses ning matkida neid igal võimalikul juhul. Tema
annaabi.ee 
