halvatus, mille tavalisemad põhjused on insult ja peaajutrauma. Mis on hemipleegia? Hemipleegia ehk ühepoolehalvatus tekib peaaju kahjustuse korral. Sel juhul esineb kahjustatud ajupoolkera vastaspoolel käe ning jala täielik halvatus. Mis on paraparees? Parapareesi ehk mõlemapoolse kerghalvatuse korral tekib kas käte või jalgade lihaste funktsiooni langus, lihasenõrkus. Mis on parapleegia? Parapleegia korral on tegemist mõlemapoolehalvatusega, st sümmeetriliste kehaosade, kas käte või jalgade lihaste funktsiooni täieliku kadumisega. Mis on tetrapleegia? Kui kahjustatud on nii mõlemad käed kui ka mõlemad jalad, on tegemist tetrapleegiaga Nimeta sagedasemad probleemid peale insulti Kõnehäired, liikumishäired, neelamishäired, tasakaaluhäired. Patsiendi abistamine peale insulti. Kirjelda, mida on võimalik teha.
Kaela vigastuse tulemuseks on tavaliselt tetrapleegia. C1 kuni C4 vigastuse puhul võib inimene vajada hingamisaparaati hingamiseks. C5 vigastus pärsib enamasti õla ja biitsepsi liigutusi, kuid mitte randme või käelaba. C6 vigastus pärsib randme liigutusi, kuid mitte käelaba. C7 ja T1 vigastusega inimene saab sirutada käsi, kuid siiski võib olla probleeme käelabade ja sõrmedega. Rindkere tasemel ja allpool vigastuse tulemuseks on parapleegia (v.a. käed) T2 kuni T8 vigastuste puhul on inimesel teatud kontroll käte üle, kuid vähene kontroll torso üle, kuna kõhulihaste üle puudub kontroll. T9 kuni T12 vigastuste puhul on normaalne kehaasend ja kõhulihaste töö. Nimme- ja sakraalse vigastuse puhul on pärsitud puusa painutaja lihas ja jalad. 8 http://www.wingsforlife
(tsütomegaloviirus, punetised, HIV). Riskifaktoriteks on ka sünnitrauma, sünnituse ajal tekkinud loote hapnikunälgus näiteks sünnitusjõudude nõrkuse tõttu, meningoentsefaliit ehk ajukelmete ja aju põletik, vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Topograafiline klassifikatsioon: Monopleegia - ühe kehaosa halvatus - käsi või jalg Dipleegia - ala - ja ülajäsemed . Alajäsemed rohkem Hemipleegia - üks kehapool Parapleegia - mõlemad alajäsemed Tripleegia - 3 jäseme halvatus Tetrapleegia - kogu keha halvatus Neuromuskulaarne klassifikatsioon: Spastiline Lihastoonuse tõus. Häiritud võib olla käte, jalgade või mõlemate või ainult ühe jäseme liikuvus. Haaratud jäseme(-te) lihased on pinges ja nõrgad, mistõttu ka liigeste liikuvus häirub ja raskematel juhtudel võivad tekkida kontraktuurid. Kergematel juhtudel võib käte või jalgade funktsiooni häire olla märgatav vaid mingi
Pleegia Inimese täielik halvatus. Parees e. kerghalvatus. Lihastes osaline jõud alles. Tsentraalne e. spastiline halvatus - tekib nii lihasenõrkus kui ka lihasejäikus (spastilisus), refleksid jäsemetel on elavnenud, sageli võib esineda automatisme e. tahtmatuid liigutusi. Perifeerne halvatus lihased on lõdvad, refleksid kustunud. Hemiparees ühepoolne kergem halvatus. Hemipleegia ühepoolne täielik halvatus. Paraparees mõlema jäseme kerghalvatus. Käed/jalad. Parapleegia- Mõlema jäseme täielik halvatus. Tetrapleegia Kõigi nelja jäseme täielik halvatus. Patsiendi abistamine peale insulti: Aitamine söömisel ja joomisel, logopeed, taastusravi ja võimlemine.
tunne, mis tekib kusitisse seoses urineerimisega Polüuuria- diureesi suurenemine rohkem kui 2liitrit Oliguuria-uriini koguse vähenemine alla 1000ml Anuuria-alla 300 ml või uriini väljundi täielik lõppemine Proteinuuria- uriinis leidub valku Hematuuria- vere esinemine uriinis Parees- osaline halvatus Pleegia- täielik halvatus Hemipleegia- ühe kehapoole täielik halvatus, Parapleegia- mõlema poole halvatusega. St. sümmeetriliste kehaosade, kas käte või jalgade funktsiooni kadumisega 19 Paraparees- mõlemapoolse kerghalvatuse korral tekib kas käte või jalgade lihaste funktsiooni langus, lihasenõrkus (Quadrapleegia)- Tetrapleegia- kahjustatud on nii mõlemad käed kui ka jalad Hemiparees- ühepoolne kerghalvatus, osaline halvatus 20
astme neuropaatia, tuleb ravimi- te doose vähendada või ära jätta ( vt tabel 4) Ravida tuleb kaasuvaid haiguseid nagu diabeeti Neuropaatiline valu reageerib halvasti mittesteroidsetele põletikuvastastele prepa- raatidele ja opioididele; neuropaatilise valu raviks kasutatakse neuromodulatoorseid ravimeid 6.8.8. Tromboosi profülaktika Kasvaja, kasvaja ravi, infektsioon, venoosne tromboos anamneesis, liikumatus, rasvumine, parapleegia, erütropoetiinravi, dehüdratatsioon ja neerupuudulikkus on hästi teadaolevad riskifaktorid venoosse trombemboolia tekkeks, eriti hospitalisee- ritud patsientidel Kõiki patsiente, kes saavad talidomiidi või lenalidomiidi, peab hindama venoosse trombemboolia tekke riski suhtes: kui teisi tromboosi riskifaktoreid ei ole, siis on soovitav kasutada aspi- riini 75-150 mg päevas
- Tavaline migreen – pole selget aurat, võib olla etteteadmine lähenevast hoost - Kobarpeavalud – ühepoolne valu peas või näos mis kestab harva rohkem kui 2h Mis põhjustab tavaliselt pingepeavalusid? Psühholoogilised faktorid. Kuidas väljendub müasteenia? Mida peetakse sümptomite põhjustajaks? Mis on peamiseks polüskleroosi korral ilmnevaks patoloogiliseks protsessiks? Mille poolest erinevad parapleegia, tetrapleegia ja hemipleegia? Mis on polüsomnograafia? Lühidalt ja üldistatult - mis on narkolepsiate iseloomulikuks tunnuseks ja mis on insomniate iseloomulikuks tunnuseks? Dementsus – kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom peaaju haigustest. On häiritud mitmed vaimsed funktsioonid sh mälu, mõtlemine, arusaamine, õppimisvõime, otsustusvõime - Teadvus ei ole hägunenud
hävineb luukude, siis liiges, mis on vastava luuga seotud muutub valusaks ja jäigaks. Avaskulaarset nekroosi esineb tavaliselt reieluu kaela, lodiluu, kontsluu (os talus) või kuuluu (os lunatum) murru tagajärjel. • Myositis ossificans (luustuv müosiit- seisund, kus lihaskoes tekib luukude). Esineb tavaliselt pärast küünarliigese piirkonna suprakondülaarmurdu (põndaüline), kuid võib esineda ka teistes liigestes, spetsiifiliselt puusas, õlas, põlves. Probleem esineb tavaliselt parapleegia või peavigastusega patsientidel, kus passiivseid liigutusi ja venitusi teostatakse regulaarselt, sageli pinges lihase või suurenenud lihastoonuse tingimustes. Pärast tõsist traumat võib tekkida liigese pehmetesse kudedesse lubjastunud mass, mida seostatakse tugeva posttraumaatilise verevalumiga. Kuna tõsiselt usutakse, et passiivsed liigutused või venitused võivad põhjustada kudede müosiiti (lihaspõletikku), siis paljud füsioterapeudid ei kasuta passiivseid venitusi küünarliigeses
pidurdavate ja aktiveerivate) närviteede katkemine ühelt poolt peaaju ja seljaaju vahel ning teiselt poolt seljaaju ja muude kehapiirkondade vahel Tagajärjed: vereringehäired, termoregulatsioonihäired, tromboemboolia oht atoonilise halvatuse tõttu 38 Neurogeenne – närvisüsteemist lähtuv 39 Lesioon – vigastus, kahjustus 40 Parapleegia – kahe sümmeetrilise jäseme, nt mõlema käe või mõlema jala täielik halvatus 41 Tetrapleegia – kõigi nelja jäseme täielik halvatus 42 Tetraparees – kõigi nelja jäseme osaline halvatus 305 Patsiendi seisundi hindamine, anamnees ja läbivaatus Šoki kahtluse korral on vältimatult vajalik patsiendi anamneesi põhjalik kogumine ja läbivaatus. Šoki keerukate protsesside kiire kulgemise tõttu on vaja otsustavalt tegutseda ja patsient kiirelt
annaabi.ee 
