Sündroomide tabel (0)

Sündroomide ülevaatetabel Südroom Põhjused Sümptomid Toimetulek
uraskused Mida 
lapsehoidj
a peab 
arvestama Viited kasutatud  tõenduspõhistele allikatele Downi 
sündroom Geneetiline 
arenguhäire. 
21. 
kromosoomis 
on 2 asemel 3 
kromosoomi. 
Sugurakkude 
vale 
jagunemise 
risk tõuseb 
ema vanusega Väga iseloomulikud 
välised tunnused: väike 
ümmargune pea, 
epikantsus, laia 
silmavahega ülespoole 
viltused silmad, suure 
nahavoldiga lamenenud 
kukal, lühike ja jäme 
kael, väikesed ja 
ümarad kõrvad, väike 
suuõõs – ajab keelt 
suust välja, ahvivagu ja 
lühikesed sõrmed, 
hüpotoonia, lühike 
kasv, 1. ja 2. varbavahe 
suur, pehmed ja sirged 
juuksed, kaasasündinud 
südamerikked/seedesüst
eemi/puusaliigese 
arenguhäired,  On 
võimelised 
iseseisvalt 
toime 
tulema 
lihtsate 
igapäevaste 
toiminguteg
a, olenevalt 
vaimse 
arengu 
tasemest on 
võimalised 
ka õppima 
lugema ja 
kirjutama. 
Abi vajavad 
keerukamate
igapäeva 
toiminguteg Lapsehoidj
a peab 
arvestama,
et nendega
on rohkem
kannatlikk
ust vaja. 
Downid on
püsimatud 
ning 
raskusi 
tähelepanu
ga, 
õpetamisel
tuleb 
arvestada 
kiire 
vaimse ja 
füüsilise 
väsimisega https://www.kliinikum.ee/geneetikakeskus/tsuetogeneetika/autosoomide-
arvu-muutused/2-uncategorised/51-downi-suendroom-ehk-trisoomia-21


hüpermobiilsed 
liigesed, 
nägemisteravus- ja 
kuulmislangus, vaimse 
arengu mahajäämus. a nagu nt 
bürokraatiag
a suhtlemine
ja rahaasjade
korraldamin
e.  . Neid 
tuleks 
kohelda 
kui 
normaalse 
arenguga 
inimest 
vastavalt 
tema 
vanusele. Fragile-X 
sündroom Kaasasündinud
defektne x-
kromosoom. Sümptomid on poistel 
rohkem väljendunud kui
tüdrukutel. Iseloomulik 
välimus: suur pea, 
piklik kitsas nägu, 
kõrge ja lai otsmik, 
hüpotoonia, 
hüpermobiilsed 
liigesed, kõrge suulagi, 
suured kõrvad, 
etteulatuv lõug. 
Teismeeas arenevad 
poistel väga suured 
munandid, tüdrukutel 
menstruatsioon 
ebaregulaarne.  Tavaprogra
mmiga kool 
pole 
jõukohane, 
sobib 
eriprogramm
iga kool. 
Vajab 
psühholoogi
de, 
logopeedide,
arstide abi. 
Psühho-, 
kõne-, 
füsio-, 
tööteraapia. Lapsehoidj
a peab 
arvestama 
lapse 
aeglase 
arenguga 
ning 
vaimse 
arengu 
tasemega. 
Saab 
aidata 
kaasa kõne
ja keele 
mõistmise 
arendamis
el, 
positiivse  https://www.kliinikum.ee/geneetikakeskus/pildid/artiklid/
Puusepp_2008_Fragiilse_X-i_syndroom_Eestis.pdf


Vaimse arengu 
mahajäämus, IQ 30 – 
55. Käitumis- ja 
õpiraskused. 
Hüperaktiivsed ja 
tähelepanu häiretega, 
halb koordinatsioon, 
puudulik kõne areng, 
vihahood, krambid, 
võib esineda autistlikke 
jooni.  hoiaku 
kujundami
sele, 
igapäevast
e 
hügieenito
imingute 
välja 
kujunemis
ele. RETT 
sündroom Täpsemalt 
teadmata. 
Geneetiline. 
Loote 
närvisüsteemi 
areng peetub 
raseduse 
lõppfaasis või 
varases 
imikueas. 
Seotud x-
kromosoomiga
, defektse 
kromosoomiga
poisid 
hukkuvad juba 
lootena. Avaldub 6 – 18 kuu 
vanuselt. Areng 
seiskub. Juba õpitud 
oskused hakkavad 
taanduma. Kaob 
eesmärgipärane käe 
kasutamine – 
ühetaolised korduvad 
liigutused. Kaovad 
suhtlemis- ja sotsiaalsed
oskused, juba rääkiv 
laps lõpetab rääkimise. 
Autistliku joonte 
esinemine, väldivad 
silmkontakti. Aeg-ajalt 
esineb hingeldushooge, 
hinge kinni hoidmist,  Kuna lapse 
areng 
taandub nii 
vaimselt kui 
ka füüsiliselt
ning ka 
suhtlemisosk
us kaob, 
vajab ta 
igapäevaselt 
abi kõikides 
toimingutes 
(riietumine, 
söömine, 
hügieenitoi
mingud), 
kaob võime  Pöörata 
rohkem 
tähelepanu
mängudele
ja 
tegevustel
e, mis 
arendavad 
motoorikat
ja kõne. 
Lapsehoidj
a peab 
arvestama,
et lapse 
areng 
liigub 
mingist  https://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/
80psyhhol_arengu_haired_e.htm#F84.2_Retti_s%C3%BCndroom


krampe, unehäireid. 
Kasvus ja kaalus maha 
jäämine, tihti kujuneb 
välja skolioos. 
Motoorika 
progresseeruv 
halvenemine. asju käes 
hoida, 
lihased 
atrofeeruvad
, spastiline 
jäikus - 
võivad 
lõpetada 
ratastoolis.  hetkest 
vastupidis
es suunas 
ning vajab 
igapäevase
lt rohkem 
täiskasvan
u abi. Angelman
ni 
sündroom Neurogeneetili
ne häire, mis 
on põhjustatud 
emapoolse 
15.kromosoom
i geneetilise 
materjali 
osalisest 
puudumisest. Arenguline mahajäämus
ja kõnehäired. 
Liikumis- ja 
tasakaaluhäired. Sage 
naermine, üldine 
rõõmsameelsus, 
kergesti erutuv, 
hüperaktiivsus, 
keskendumishäired. 
Hilinenud pea kasv, 
pisipealisus, krambid. 
Enamus lapsi on 
kõnetud. Last saab 
aidata 
füsioteraapia
ja 
kõneteraapia
ga. 
Epilepsiat 
sab 
ravimitega 
kontrolli all 
hoida. 
Iseseisvalt 
elus toime ei
tule.  Lapsehoidj
a saab 
aidata 
ltoimetule
kuoskuste 
selgeks 
saamisel. 
Täiskasva
nueaks on 
võimelised
õppima 
sööma noa
ja 
kahvliga. 
Neile saab 
õpetada 
majapidam
istöid.


Prader 
Willi 
sündroom 15.kromosoom
i defekt. 
Kromosoom 
on ise terve, 
aga mõlemad 
paarilised 
pärinevad 
emalt.  Vastsündinu- ja imikuea
madal lihastoonus ja 
imemisraskused, 
toitumisraskused, 
vähene kaaluiive. Kiire 
kaalutõus pärast 1. 
eluaastat, 6. eluaastaks 
väljakujunenud 
rasvumine. 
Hüpogonadism ehk 
sugunäärmete 
funktsionaalse 
aktiivsuse vähenemina 
ja teiste sootunnuste 
puudulik areng. Vaimse
arengu mahajäämus, 
õpiraskused. 
Hüperfaagia ehk 
täitmatu söögiisu. 
Unehäired, kõne 
artikulatsioonihäired, 
naha nokkimine, 
hüpopigmentatsioon, 
silmamuna pööramise 
häire. Keskmine 
IQ 70. 
Igapäevases 
elus toime 
tulemist 
raskendavad
käitumishäir
ed ja 
vajakajäämis
ed 
emotsionaals
es ja 
sotsiaalsetes 
oskustes. 
Lugemine ja
kirjutamine 
on 
jõukohased, 
matemaatika
ja abstraktne
mõtlemine 
tugevalt 
raskendatud.
Nad võivad 
olla väga 
edukad 
tegevustes, 
mis nõuavad Lapsehoidj
a peab 
arvetsama 
lapsel 
esinevate 
käitumishä
iretega 
nagu 
vihapurske
d, 
jonnakus, 
vaidlushim
ulisus, 
rutiini 
nõudmine,
manipulee
rimine, 
valetamine
, teiste 
süüdistami
ne, võib 
esineda ka 
toidu 
varastamis
t. 
Lapsehoidj
a peab ka 
lapse  https://www.pws.ee/et/pws-uhingust/


pikalt 
paigalistumi
st ning 
tähelepanu 
koondamist 
ühele asjale 
nagu 
joonistamine
, 
õmblemine, 
värvimine, 
pusled, 
sõnaotsingu
d. dieeti 
rangelt 
kontrollim
a, sest laps
ei suuda 
ohjeldada 
oma 
söögiisu 
ega teha 
tervislikke 
valikuid 
ise. 
Lapsehoidj
a võiks 
hoolitseda 
ka sele 
eest, et 
laps saaks 
piisavalt 
füüsilist 
koormust, 
et 
kaaluprobl
eemi 
kontrolli 
all hoida.  Cri du 
Chat  Geneetiline, 
kaasasündinud, Kassikisa meenutav 
nutt, mis on tingitud  Laps vajab 
igapäevaselt  Lapsehoidj
a saab  https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/


(kassikisa 
sndr.) kromosoommu
tatsioon (5. 
kromosoomis). alaarenenud kõrist. 
Sügav vaimne alaareng.
Käitumisprobleemid ja 
enesevigastamine. 
Kaasasõndinud 
väärarendid südames, 
neerudes, mdal 
lihastoonus, lühike 
kasv, skolioos. 
Lühikesed sõrmed, 
ümmargune nägu, 
viltused silmad 
nurkadega allapoole, 
kõõrdsilmsus. järelvalvet, 
iseseisva 
eluga toime 
ei tule. Last 
on võimalik 
arendada ja 
õpetada, et 
tulla toime 
iseseisvalt 
hügieenitoi
mingute ja 
söömisega. kaasa 
aidata 
iseseisvate
hügieenito
imingute 
õpetamise
ga ja 
harjumuste
kujundami
sega, 
iseseisva 
söömise 
õpetamise
ga, 
arendada 
suhtlemiso
skust, et 
laps saaks 
oma 
vajadusi 
väljendada
.  kassikisa-sundroom/ Pica 
sündroom Võib olla 
seotud 
toitainetevaegu
sega. 
Skisofreenikut
el ja OCDga  Inimene sööb 
toiteväärtuseta 
mittesöödavad esemeid.
Kui inimene ise seda ei 
tunnista või lapse puhul 
ei pruugi näha, mida ta  Pica ei sega 
toimetulekut
, aga kui on 
tekkinud 
selle 
tagajärjel  Lapsehoidj
ana tuleb 
väga 
hoolega 
jälgida, et 
lapse  https://toitumine.ee/toitumine-ja-haigused/soomishaired/muud


inimestel võib 
tekkida pica 
toimetulekume
hhanismina. 
Dieet ja 
alatoitumine. 
Esineb kõige 
rohkem lastel 
ja rasedatel.  suhu pistab salaja, siis 
võib mittesöödavatae 
asjade söömisest aru 
saada kui tekib 
mürgistus, 
sooleparasiidid, 
kõhuvalu, 
mikroelementide 
defitsiit(diagnoositav), 
seedekulgla vigastused, 
hambaemaili 
kahjustused. sooleparasii
did, 
soolestiku 
vigastused 
või ohtlikud 
mürgistused,
siis need 
võivad 
tekitada 
terviseproble
eme, mis on 
pöördumatu
d ning 
võivad 
vajada 
eritoitumist 
vms. käeulatuss
e ei satuks 
ohtlikke 
kemikaale,
kodukeemi
at, 
ravimeid 
jms mis 
võivad 
põhjustada
allergilisi 
reaktsioon
e, 
mürgistusi,
söövitusi. 
Samuti 
tuleks 
lapsele 
valida 
mänguasja
d, mis ei 
sisaldaks 
ohtlikke 
värvaineid.
Jälgida, et 
laps õues 
kive, 
mulda,liiv


a jms ei 
sööks. Kui
lapsel 
sündroom 
esineb, siis
kasutada 
tülgastuste
raapiat ehk
ehk 
seostada 
lubamatu 
söömist 
halbade 
tagajärged
e ja 
karistuseg
a ning 
toetada 
positiivselt
söödava 
toiduaine 
tarbimisel. Laste 
tserebraal
paralüüs 
PCI Sünnieelsed 
tegurid: 
hüpoksia, ema 
alkoholitarvita
mine, 
nakkushaiguse 4 vormi: spastiline, 
atetootiline, ataktiline, 
segavorm. Spastiline – 
lihastoonuse tõus,  Kergemate 
vormide 
puhul 
võivad 
PCIga 
inimesed  Lapsehoidj
al võib 
olla väga 
suur roll 
arendusrav
i  https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/
laste-tserebraalparaluus/ https://www.kliinikum.ee/wp-content/uploads/2019/12/
minu_eriline_laps.pdf


d. 
Sünnitrauma, 
sünnituse ajal 
tekkinud loote 
hapnikupuudus
, 
meningoentsef
aliit, 
vastsündinu 
hüpoglükeemia
. häiritud võib olla käte, 
jalgade, mõlemate või 
ainult 1 järeme liikuvus.
Haaratud jäseme lihased
on pinges ja nõrgad, 
liigesliikuvus piiratud, 
kontraktuurid. 
Mõnikord võib esineda 
düsartria – segane 
raskendatud kõne kui 
haaratud on suu, keele, 
kurgulae lihased. 
Kergematel juhtudel 
võib jäsee haaratus 
märgatav olla vaid 
teatud liigutustel 
(jooksmine). Atetooniline – 
tahtmatute liigutustega 
vorm, mis esineb 
kätes/jalgades või ka 
kehatüves. Liigutused 
sagenevad 
emotsionaalse stressi 
suurenemisel ja kaovad 
une ajal. Tihti kaasneb 
düsartria. elada 
tavapärast 
elu kui 
ravima 
hakatakse 
õigeaegselt 
ja 
järjekindlalt 
ning õppida 
tavakoolis. 
Raskemate 
vormidega 
laste jaoks, 
kes ei saa 
elada päris 
iseseisvat 
elu, on 
spetsiaalsed 
koolid, kus 
neile 
õpetatakse 
igapäevaelu
ks vajalikke 
toiminguid. 
On ka 
liikumatuid 
lapsi, kes 
vajavad  osutajana. 
Esimestel 
eluaastatel 
on väga 
oluline 
motoorika 
ja kõne 
arendamin
e, sest 
varakult 
ravi ja 
teraapiaga 
alustamine
võib olla 
vägagi 
tulemuslik 
kui 
ajukahjust
us ei ole 
väga 
tugev.


Ataktiline – lihaste 
koostööhäire. Nõrkus, 
tasakaalu- ja 
koordinatsioonihäired, 
kätevärisemine, mis 
süveeb tahtlikel 
liigutustel(kirjutamine). Segavorm – esineb 
sümptomeid erinevatest 
vormidest. Kõige 
sagedasem. PCIst võib 
olla põhjustatud ka 
krambid, kõõrdsilmsus, 
kurtus, nägemishäired. 
Võib esineda vaimse 
arengu mahajäämust. 
Probleemid tähelepanu 
ja hüperaktiivsusega. ööpäevaring
set 
hoolitsust ja 
järelvalvet. Mikrotsef
aalia Enamik 
juhtudel 
põhjus 
teadmata. 
Raseduse ajal 
põetud 
viirused: Zika, 
punetised, 
toksoplasmoos Sünnidefekt, mille 
korral pea on 
normaalsest väiksem.  Krambid, areng hilineb,
intellektipuue, liikumis-
ja taskaaluhäired, 
neelamisraskused, 
kuulmis- ja  Leebema 
vormiga 
lapsed 
võivad 
kasvada 
normaalselt.  Raskemate 
vormide  Mikrotsefa
aliaga 
lapse 
puhul 
tuleb 
lähtuvalt 
tema 
tervislikust
seisundist, 


, 
tsütomegalovii
rus. Kui ema ei 
toitu õigesti 
raseduse ajal, 
fenüülketonuur
ia, mürgid, mis
kahjustavad 
aju arengut, 
kromosoomihä
ired. nägemisprobleemid. Osad võivad olla 
normaalintellektiga, 
õpiraskustega. puhul 
varajane 
sekkumine 
ravi ja 
toetavate 
teraapiatega 
võivad 
arengut 
toetada ning 
parandada 
tema 
elukvaliteeti. vaimsest ja
füüsilisest 
arengust 
last 
toetada ja 
arendada 
igapäevael
us 
toimetulek
uks. 
Arvestada 
tuleb lapse
vähese 
jõudluse, 
napi 
tähelepanu
ja 
võimalike 
krampideg
a. Hüdrotsef
aalia Ajuvedeliku 
ringlemine on 
häiritud ning 
liikvor hakkab 
kogunema 
ajuvatsakestess
e, mis 
põhjustab  Lõgeme 
väljakummumine, pea 
ümbermõõdu 
suurenemine, lauba 
esilevõlvumine, 
koljuluid ühendavad 
õmblused võivad lahti 
minna, loojuva päikese  Lapsele 
tehakse 
šunteeriv 
operatsioon 
ning kui laps
šundiga 
kohaneb 
kasvab ja  Šundiga 
lapse 
puhul 
tuleb 
jälgida, et 
ta jooks 
piisavalt 
vedelikku.  https://inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/
hudrotsefaalia/


nende 
laienemist ning
sealne siserõhk
suureneb. Pea 
ümbermõõt 
suureneb ning 
aju surutakse 
vastu koljuluid
– vesipea. silmad. Raske aju 
verevarustuse ja 
närvikeskuse häired, 
mille tõttu tekivad 
peavalu, oksendamine, 
krambid, teadvuse kadu,
südametöö ja hingamise
häired, kujuneb 
eluohtlik seisund. 
Väikelastel 
toitumishäired, kergesti 
ärrituvus, uimasus. 
Arengupeetus. 
Vanmeatel lastel ja 
täiskasvanutel esineb 
tihti peavalu, 
oksendamist, 
nägemishäireid, 
muutusi tasakaalus ja 
kõnnakus. areneb ta 
nagu 
tavaline laps
ning elab 
tavapärast 
elu. Last tuleb 
hoolega 
jälgida 
võimaliku 
liikvori 
ringluse 
häirete 
osas. Kui 
šundiga 
tekib 
probleeme,
esinevad 
samad 
sümptomi
d, mis 
enne 
šunteerimi
st. Alkohooln
e 
fetopaatia
(syndrom
e fetale 
alcoholicu
m) Sünnidefekt, 
mis tekib 
rasedusaegse 
alkoholitarvita
mise tagajärjel.
Alkohol häirib 
hapniku ja 
toitainete  Sündroomi 
iseloomustavad kolm 
põhikomponenti: kasvu
peetus, häired 
emotsionaalses ja 
kehalises arengus ehk 
psühhomotoorses 
arengus ning välised  Fetaalset 
alkoholisünd
roomi ei saa 
ravida, kuid 
varajane 
sekkumine 
saab 
parandada  Lapsehoidj
a peab 
arvestama 
lapse 
impulsiivs
e 
iseloomug
a,  http://static.inimene.ee/index.php?disease=l&sisu=disease&did=250


jõudmist lapse 
kehasse. 
Alkoholi 
tarbimine 
raseduse ajal 
võib 
kahjustada 
lapse elundeid 
ja kahjustada 
aju. stigmad ehk tunnused. Eristatavad näojooned: 
väike nägu ja silmad, lai
silmavahe, õhuke 
ülahuul ning lamedad 
ülahuule kurrud, kõrge 
suulagi, 
koonusekujuline kolju. 
Mõnikord võib 
lisanduda suguelundite 
väärarendid, 
puusaliigese nihestus, 
südamerikked, luude 
väärarendid.  Aju ja 
kesknärvisüsteemis on 
probleemideks 
tasakaaluhäired, 
õpiraskused ja 
hüperaktiivsus, rahutu 
olek. Sotsiaalseteks 
probleemideks on 
inimestega suhtlemise 
raskused ja probleemid 
impulsikontrolliga. Sümmeetriline  lapse 
arenemist. 
Varajane 
diagnoos ja 
sekkumine 
on tähtis 
selleks, et 
laps ja 
lapsevanema
d oskaksid 
olla valmis 
raskusteks 
lapse 
kasvamisel. 
Sümptomeid
saab 
leevendada 
mitmel 
viisil: 
arstiabi, 
spetsialistid 
– 
kõnehäirete 
puhul, 
füüsiline 
teraapia, 
ravimid, mis
taandavad  õpiraskust
ega, 
hüperaktii
vsusega. Ka 
lapsevane
maga 
suhtlemine
ja koostöö 
tegemine 
võib 
kujuneda 
keerulisem
aks kui on 
tegemist 
alkoholisõl
tlasega. 
Sellest 
sõltuvalt 
võib olla 
ka 
mõjutatud 
lapse 
enesehinna
ng, 
sotsiaalsed
suhted. 


kasvpeetus. Tõsisematest 
kahjustustest võib 
esineda ka vaimset 
alaarengut. FASD 
sümptomeid 
– kuna 
fetaalse 
alkoholisünd
roomi osad 
sümptomid 
lähevad 
kokku teiste 
häirete 
sümptomiteg
a, 
kasutatakse 
tihti 
psühhoaktiiv
seid 
ravimeid, 
vanemate 
koolitamine,
alternatiivse
d 
lähenemised
– 
meditatsioon
, 
kunstiteraapi
a Laps vajab
ka 
psühholoo
gilist tuge. Möbiuse  Kaasasündinud Osaline või täielik  Vajab  Möbiuse  https://www.hopkinsmedicine.org/health/conditions-and-diseases/


sündroom neuroloogiline 
haigus, mille 
peamiseks 
patoloogiaks 
on teatud 
näolihastega 
seotud närvide 
puudumine või
vähe 
arenemine. Närvikahjustus
te põhjus pole 
täpsemalt 
teada, 
arvatakse 
olevat geenide 
ning 
keskkonna 
koosmõju. näohalvatus, 
võimalikud 
deformatsioonid keha 
teistes osades.  Ei ole võimelised 
emotsioone väljendama 
näoilmetega.  Halb näolihaste 
kontroll, hüpotoonia, 
kõõrdsilmus, silmade 
liikuvuse piiratus, 
huulte ja keele liikuvust
raske kontrollida, mille 
tõttu on söömine ja 
neelamine 
problemaatilised, 
samuti kõnehäired. 
Jäsemete 
deformatsioonid nagu 
sõrmede või varvaste 
puudumine, ujunahad 
varvaste vahel, 
lampjalad.  Hambumuse 
probleemid, kõrge 
suulagi, kuulmishäired,  hulgaliselt 
erinevate 
spetsialistide
abi. 
Fürioteraapi
a, 
kõneteraapia
, 
ortodontiline
abi, 
neuroloog, 
psühholoog, 
kirurgiline 
ravi.  sündroomi
ga lapse 
emotsiooni
dest on 
tema 
miimika 
puudulikk
use tõttu 
raske aru 
saada. 
Laps võib 
kergesti 
olla 
vääritimõi
stetud. 
samuti 
vajavad 
tähelepanu
neelamish
äired. moebius-syndrome https://rarediseases.org/rare-diseases/moebius-syndrome/


Võib esineda autismi.  Imikueas ilastab 
tavapärast rohkem ning 
ei ime rinda nii 
tugevalt.  Tourette´i
sündroom Põhjus 
teadmata Motoorsete ja 
vokaalsete tikkide 
kombinatsiooni 
esinemine. Tikid on 
vastutahtelised 
liigutused, mida 
inimene ei suuda 
kontrollida. Tikid 
võivad olla äkilise 
algusega, korduvad ja 
stereoüüpsed, sihipärata
või rütmita, lihtsad või 
keerulised. Kõige 
sagedamini esinevad 
motoorsed tikid on 
silmade pilgutamine, 
kulmude tõstmine, 
õlgade kehitamine, pea 
ja kaela keeramine või 
tõmblemine. 
Sagedamad vokaalsed 
tikid on köhatamine,  Sündroomig
a saab elada 
tavapärast 
elu, kuid 
lastel võib 
esineda 
koolis 
kaaslaste 
poolt 
narrimist, 
mis mõjutab 
enesehinnan
gut ning 
tekitab 
stressi, 
ärevust ning 
depressiooni
, mis 
omakorda 
soodustab 
tikkide  Peab 
mõistma 
südroomi 
olemust, et
tikid on 
tahtele 
allumatud.
Tuleb last 
toetada 
ning aidata
vähendada
stressirikk
aid 
olukordi ja
ärevust. 
Oskus last 
rahustada 
on oluline.
Ei tohi 
kurjustada 
kui tikkide
ajal võib  https://www.movementdisorders.org/MDS-Files1/Education/Patient-
Education/Tics-and-Tourette-Syndrome/pat-Handouts-TICS-Estonian-
v2.pdf


köhimine, nuhutamine 
ja haigutamine. 
Komplekssete 
motoorsete tikkide 
hulka kuuluvad 
grimassitamine, 
koputamine, kindla 
mustriga või ringiratast 
kõndimine, hüppamine, 
jala või käega löömine. 
Komplekssete 
vokaalsete tikkide hulka
kuuluvad erinevate 
helide tegemine, silpide,
sõnade või fraaside 
kordamine (ehholaalia),
vahel ka tahtmatu 
ropendamine 
(koprolaalia). Võib esineda ADHD, 
OCD, depressiooni, 
impulsiivset käitumist, 
isiksushäireid.  eisnemist. esineda 
roppuste 
karjumist.