On arvamusi, et see tõstab lihasjõudlust. Kreatiin on laialdaselt leitav ka loodustoodetes, kuid kui on soov kasutada ravimit ALS-ravis, siis on mõistlik jääda apteegipreparaatide juurde. Kindlasti tuleks kreatiini tarvitavaid patsiente suunata piisavale vedelikutarbimisele normaalse neerude töö säilitamiseks. Patsiendid, kellel on bulbaarne ALS, peaksid just eriti vee tarbimist jälgima, kuna vedelikupuudus võib areneda märkamatult. Tserebraalparalüüs Laste tserebraalparalüüs, lühendina PCI, on kesknärvisüsteemi kahjustus, mida põhjustavad mitmed erinevad tüsistused sünnituse ajal või eel, mis on tingitud sünnitusjõu nõrkusest. Selle tagajärjeks on füüsiline puue, kuid harvem võib esineda ka probleeme lapse normaalses vaimses arengus, nimelt kõigist juhtumitest 35%-l. Tserebraalparalüüs esineb võrdlemisi harva (0,1-0,2%). Suurem tõenäolsus diagnoosile on just enneaegsetel ja oma sünnivanuse kohta väikesekaalulistel lastel. Diagnoos
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava Ülle Krigulson Referaat TSEREBRAALPARALÜÜS aines Neuroloogilistehaigustega patsient Juhendaja: Janika Pael Tartu Tervishoiu Kõrgkool lektor Võru 2013 TSEREBRAALPARALÜÜSI LÜHIKIRJELDUSES Mis on tserebraalparalüüs ehk PCI? Püsiv mitteprogresseeruv neuroloogiline häire, mis on põhjustatud ebaküpse aju defektist või kahjustusest. Tserebraalparalüüsi ehk PCI (Paralysis Cerebralis Infantilis) all mõeldakse ajukahjustust, mis on tekkinud looteeas, sünnitusel või kahe esimese eluaasta jooksul. Tegemist on seisundiga, mida põhjustab nende ajuosade kahjustus, mis kontrollivad võimet juhtida lihaste ja keha kasutamist.
Lampjalgsuse tekkepõhjused Jalalaba piki ja ristivõlv kujunevad välja kasvamise jooksul ning täiskasvanueaks peaksid normaalsed võlvid olema tekkinud. Vahel võib aga võlvide kujunemine häiruda ning ka täiskasvanul esineb lame jalatald. Lampjalgsuse põhjuseks võivad olla ka muutused jalalaba liigestes ja luudes, kas eelneva trauma tõttu või liigeseid moondava haiguse ehk artroosi tagajärjel. Lampjalgusust esineb ka lastel, sel juhul on kõige sagedasemaks põhjuseks tserebraalparalüüs. Diagnoosimine Lampjalgu on võiamlik diagnoosida juba välisel vaatlusel ja kõnnakul. Eristatakse elastset ja jäika lampjalga. Lisaks vajalik teha röntgenfilmid, mis nätavad pöialaba luude ja liigeste seisundit. Ravivõimalused Üldiselt on lampajalgade ravi mittekirurgiline. Elastne lampjalg ravi ei vaja, piisab mugavast jalatsist. Rigiidne lampjalg vajab tavaliselt kirurgilist korrektsiooni ja seejärel tallatugesid.
Enamikel Downi sündromiga laste on tunduvalt raskem keskenduda kui teistel nende ealistel tervetel lastel. Enamus Downi sündroomiga lapsi alustavad rääkimist 2-3 aastaselt. Nad kasutavad kõnelemisel keha ja viipe keelt, umbes 5 aastaselt hakkab rääkima ilma viipeta. Trepist alla minnes jõuab ta mõlema jala vaheldumisi kasutamiseni alles 7. või 8. eluaastaks serebraalparalüüs Mis on tserebraalparalüüs ning mis probleemid sellega kaasnevad? T Laste tserebraalparalüüs (PCI) on püsiv kesknärvisüsteemi ehk aju kahjustus, mille tagajärjeks on füüsilise ja mõnikord ka vaimse arengu mahajäämus. Tserebraalparalüüsist on haaratud 0,1-0,2 % lastest, enneaegsetest ja oma sünnivanuse kohta väikesekaalulistest lastest 1 %. Vaimse arengu mahajäämust esineb 35 % PCI-lastest. Tserebraalparalüüs võib olla põhjustatud juba sünnieelsetest teguritest, näiteks hüpoksiast ehk
Skolioosist on haaratud tavaliselt lülisamba nimme- ja/või rinnaosa. Enamike skoliooside tekkepõhjused on ebaselged ehk idiopaatilised. Põhjusi, miks tekib lülisamba kõverdumine, on mitmeid. Skolioos võib olla kaasasündinud või elu jooksul omandatud. Kaasasündinud lülisamba kõverdumise aluseks on looteperioodis tekkiv lülide või rindkere väärareng. Elujooksul omandatud juhtudel võivad põhjuseks olla ainevahetuse häired (rahhiit) või närvihaigused (lastehalvatus, laste tserebraalparalüüs), sageli aga hoopis pidev vale istumisasend. Osadel juhtudel aga jääbki haiguse põhjus ebaselgeks. Haiguse algstaadiumis ei pruugi olla mingeid erilisi sümptomeid. Avaldumine on erinev vastavalt sellele, millises selgroo osas kõverdus on tekkinud. Patsiendi ettekummardamisel tekib skolioosi korral lülisamba pöörlemise tõttu rinna osa muutuse korral roide küür ja nimme osa moondumise tõttu nimmepiirkonnas lihasvall. Moondumisi mõõdetakse spetsiaalse riistaga -- skoliomeetriga
ogajätked ei asetse enam ühel joonel. Selline külgsuunaline kõverdumine võib esineda ükskõik millises lülisamba osas või ka mitme osas samaaegselt. Tekkepõhjused: Skolioos võib olla kaasasündinud või elu jooksul omandatud. Kaasasündinud lülisamba kõverdumise aluseks on looteperioodis tekkiv lülide või rindkere väärareng. Elujooksul omandatud juhtudel võivad põhjuseks olla ainevahetuse häired (rahhiit) või närvihaigused (lastehalvatus, laste tserebraalparalüüs), sageli aga hoopis pidev vale istumisasend. Sümptomid ehk avaldumine: Haiguse algstaadiumis ei pruugi olla mingeid erilisi sümptomeid. Avaldumine on erinev vastavalt sellele, millises selgroo osas kõverdus on tekkinud. Patsiendi ettekummardamisel tekib skolioosi korral lülisamba pöörlemise tõttu rinna osa muutuse korral roide küür ja nimme osa moondumise tõttu nimmepiirkonnas lihasvall. Skolioosi süvenemisega tekib õlgade asümmeetria: üks õlg on kõrgemal kui teine
Klassisisene taustamüra Klassiväline taustamüra Kaja Kuulmislangusega õpilast toetavad õpetamisstrateegiad Hooliv õhkkond Sobiv keelekasutus Sobiv sõnavara LASTE TSEREBRAALPARALÜÜS Tekivad püsiva ajukahjustusega. Tagajärjeks on eelkõige füüsiline puue. 0,1 0,2 % võivad olla tseerebraalparalüüsiga. Mõisted Paralysis cerebralis infantilis (ld. k.) Cerebral palsy (ingl. k.) Laste tserebraalparalüüs (PCI) Tekkepõhjused Sünnieelsed põhjused hüpoksia hapnikuvaegus lootel ema alkoholitarbimine nakkushaigused tsütomegaloviirus; herpes, HIV Sünniaegsed ja -järgsed riskifaktoriteks sünnitrauma, loote hapnikunälgus meningoentsefaliit vastsündinu hüpoglükeemia väga madal veresuhkur Sümptomid Spastiline jäsemed on pinges ja nõrgad, liigeste liikuvus häiritud, ajukoor häiritud, käte asend veider, intellekt on enam-vähem korras
Sissejuhatus Referaat annab ülevaate liikumispuude olemusest, liikumispuude põhjustest ning kuidas liikumispuudega lapsele hariduse omandamisel abi pakkuda. Töö põhineb Eha Leppiku ja Aive Sarjase koostatud teatmikul ,,Märka ja toeta last" ning internetiallikatel. Mis on liikumispuue? Liikumispuue on üldine mõiste, mis väljendab mitmesuguse iseloomu ja raskusastmega puudeid, nagu halvatused, nõrkused, liigutuste koordinatsiooni häired, amputatsioonid, aju- ja selgrootraumad, tserebraalparalüüs ja teised. Funktsionaalsete piirangutena on levinumad koordinatsiooni- ja kõnehäired, lihaste nõrkus, spastilisus, käe haaramisraskused. Motoorika arengu kõrvalekalded võivad tekkida juba looteeas või varases lapsepõlves. (Jakuseva, s.a.) Liikumisvaegusega inimestel võib olla raskusi erinevatest olukordadest osa võtmisel, kui nad seisavad silmitsi sotsiaalsete ja füüsiliste takistustega. Üsna sageli on nad julged ja iseseisvad
sündroomiks. Luuüdi häired. Nende hulka kuuluvad veres ebanormaalne valk (monoklonaalsed gammopaatiad), luuvähi vorm (müeloom), lümfoom ja haruldaste haiguste amüloidoos. Muud haigused. Nende hulka kuuluvad neeruhaigused, maksahaigused, sidekoe häired ja kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoidism). Lasteneuroloogia. Arenguhäired. Laste tserebraalparalüüs. Vastsündinule põhilised iseloomulikud liigutused on ultraheliga jälgitavad juba 15. nädalasel lootel. Seega saab laps oma keha liikumisvõimalustest tunnetuskogemuse juba looteeas. Tunnetuslik kogemus liigutusest peab olema õige, siis õpib laps tegema ka õigeid liigutusi. Oluline on see nii üsasiseses perioodis kui hiljem. Õiged liigutused on kogu psühhomotoorse arengu aluseks. Vastsündinu elutegevuses on tähtis koht ka peamiste eluprotsessidega kohanemisel.
.................10 1.5 Lapse sünnieelne areng ja seda mõjutavad tegurid.........................................................11 2 LAPSE AEGLANE ARENG JA SELLE PÕHJUSED......................................................... 13 2.1 Erivajadused....................................................................................................................13 2.2 Enneaegsus ja sellega kaasnevad probleemid.................................................................13 2.3 Tserebraalparalüüs ......................................................................................................... 14 3 PROFÜLAKTILINE LÄBIVAATUS................................................................................... 16 3.1 Vanemate küsitlus ja anamneesise kogumine.................................................................16 3.1.1 Vanemate küsitlus.................................................................................................... 16 3.1
näiteks: põhipuue - vaimupuue + kaasnevad puuded liikumispuue ja nägemispuue. 2. Liitpuude määratlus Liitpuude määratlust ei saa samastada haigusega, vaid erinevad haigused ja häired võivad põhjustada liitpuude. Vaimupuude põhjuseks on tihti ajukahjustus või muutused ajustruktuurides, mis võivad lisaks vaimupuudele põhjustada ka teisi häireid ja kahjustusi. Neist sagedamini esinevad: - epilepsia - tserebraalparalüüs - meelepuue 3. Liitpuude näited Liitpuue on kooslus erinevatest puuetest, mis segavad või aeglustavad lapse tavalist arengut. Arvestatakse eri puuetena arengut segavaid puudeid , mis ei kaasne haigustega. Liitpuue on väga erinevate puuete kooslus, mis on iga lapse puhul erinev. Liitpuuet on kõige kergem lahti seletada näidetena: 1. Põhipuue: Down sündroom , teise puudena liikumispuue või kuulmispuue. Downi sündroomiga tihti
Aitab tuvastada ummistusi välimises kuulmekanalis või vedeliku olemasolu keskkõrvas Milles seisnevad EA neuroloogilised probleemid? EA on ohustatud kognitiivsest defitsiidist, sellele lisanduvatest õpiraskustest ning madalamast akadeemilisest võimekusest ● Sünnivigastused: HIE – hüpoksilis-isheemiline ajukahjustus, IVH – intraventrikulaanre hemorraagia. ● Epilepsia, tserebraalparalüüs, vaimne mahajäämus Milles seisnevad EA hingamisprobleemid? · RDS – respiratoorne distress-sündroom – hingamishäirete sündroom · Progresseeruv hingamispuudulikkus · Kopsude ebaküpsus Mis on RDS? Respiratoorne distress-sündroom ehk hingamishäirete sündroom. See on sünni järgselt tekkiv äge hingamispuudulikkus, mille põhjusteks on enamasti enneaegse lapse ebaküps kops ja surfaktandi puudulikkus. RDS on kõige sagedasem haigusseisund enneaegsetel vastsündinutel
ajukoorekeskuste kahjustus. - agraafia -kesknärvisüsteemi häire, ajukahjustusest tingitud kirjutamisvõimetus - A(düs)leksia – haiguslik lugemisvõimetus, ajukoore lugemiskeskuse vigastus, alaareng Halvatus – tahtelise liigutuste nõrkus või puudumine Tikid on vastutahtelised liigutused, mis enamasti on funktsionaalsed, s.t. nende esinemisel pole leitud aju orgaanilist kahjustust Spasm- tahtest sõltumatu ühe või mitme lihase jõuline kokkutõmme PCI- tserebraalparalüüs (paralysis cerebralis infantilis) on looteeas või varajases lapsepõlves saadud ajukahjustusest tingitudfüüsilise arengu mahajäämus, millega võib kaasneda ka vaimse arengu mahajäämus. - Vesipea – ajuvedelikku liigne tekke või selle äravoolu takistus, kaasasündinud arenguhäire või ajuhaigus - Verevaegus – isheemia - Hüpoksia on kas kogu organismi või üksikute organite või kudede hapniku puudus. 13
Nägemistaju arendamine toetub eelkõige vaatlusoskuse arendamisele. Taktiil-liigutuslik taju on tihedalt seotud nägemistajuga – kujundatakse analüsaatorite vahelised seosed nägemise ja liikumise vahel (Oluline on silmalihaste liigutuste täpsus st käsi õpetab silma ja silm õpetab kätt.) KEHAPUUDEGA LAPS 1. LP (liikumispuue) on halvatused, nõrkused, liigutuste koordinatsiooni häired, amputatsioonid, aju- ja selgrootraumad, tserebraalparalüüs jt. LPni viivad haigused, mille hulgas võivad olla ka progresseeruvad: sclerosis multiplex, erinevad düstroofiavormid ja lihasehaigused, Alzheimeri tõbi, artriit jne. Funktsionaalsete piirangutena on levinumad koordinatsiooni- ja kõnehäired, lihaste nõrkus, spastilisus, käe haaramisraskused. 2. Liigutussfääri kahjustused lastel. LP laste liigutusfunktsioonide areng võib olla pidurdunud (ei
maapinna puudutamisel natuke painutatud sõrmega tekib tahtmatu värisemine või tõmblemine. Värisemise põhjus on lihaste korduvad rütmilised reflektoorsed kokkutõmbed), lihasatroofia vähene või puudub, pindmised refleksid madalad, kahjustus rohkem kaugel kui lähedal, kätel rohkem sirutajal kui painutajal, jalgadel vastupidi. Spastiline parees esineb näiteks järgmiste haiguste korral: insult - isheemia, hemorraagia, truumor, trauma, entsefaliit, laste tserebraalparalüüs, sclerosis multiplex, amüotroofiline lateraalskleroos (ALS). Perifeerne ehk lõtv halvatus - perifeerse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel. Perifeerse ehk lõdva halvatuse korral on refleksid madalad või nõrgenenud, toonus langenud, patoloogilisi reflekse ei vallandu, lihasatroofia (lihaste kõhetumine) väljendunud, fastsikulatsioonid (tahtmatud lihastõmblused). Lõtv parees esineb järgnevate haiguste korral: poliomüeliit, polüradikuloneuropaatia, radikulopaatia,
- Kõne ja kuulmise häired - Neuroloogilised omapärad ja teistsugune EEG Õpiraskused – igasugune jama koolis? - Õpirasksed – laps ei suuda omandada oskusi mis on vajalikud edukaks hakkamasaamiseks koolis - Peab olema adekvaatne IQ, võimalus õppida ja juhendatud saada, mõistlik kodune kk - Vähemalt 10%l õpiraskused, 5% ei sobi tavakoli - Verbaalsed ja mitteverbaalsed õpiraskused - Mitteverbaalsed – Ath, autism, fragiilne X, FAS, tserebraalparalüüs, vesipea - Vanusega nõrgeneb kuigi ka täiskasvanuna jääknähud Mida lugema õppimiseks vaja on? - Kuulmine, ka rütmitaju – häälikute äratndmine ja eristamine - Nägemine – tähtede äratundmine, sarnastel tähtedel vahe tegemine - Pertseptsioon – hääldamisega samal ajal liigutuste tunnetamine - Mälu – eelnevalt loetud tähtede, sõnade ja lausete meelespidamine, et teksti mõista - Tähelepanu – detailide märkamine, olline igasuguse ppimise juures
• Peab olema adekvaatne IQ, võimalus õppida ja juhendatud saada, mõistlik kodune kk… • Vähemalt 10%-l lastest õpiraskused, nendest omakorda rasked 5% (ei sobi tavakooli). % varieerub, sest dgn-l kriteeriumiks ka 2- aastane mahajäämus ja oleneb abiprogrammide rahastusest… • Verbaalsed (ca 90%) ja mitteverbaalsed õpiraskused • Õpiraskused, mis mõjutavad lugemist (düsleksia) ja arvutamist • Mitteverbaalsed – ATH, autism, fragiilne X, FAS, tserebraalparalüüs (cerebral palsy), hüdrotseefalus e vesipea (hydrocephalus) • Vanusega nõrgeneb, kuigi ka täiskasvanuna nö jääknähud Lugema õppimise sensoorsed ja kognitiivsed alused, seotud ka düsleksia põhjuste teooriatega, nagu tähelepanu, magnotsellulaarne, väikeaju ja loomulikult multikausaalne teooria (olulisim). • Kuulmine, ka rütmitaju – häälikute äratundmine, sarnaste häälikute eristamine, häälikute järjekorda, rõhud, välted
käe koostöö) - Artikulatsiooniaparaadi motoorika Kõneliigutused Motoorika arengu häired - Neuroloogilise häire puhul on esmajoones kahjustatud liigutusi koordineerivad närvisüsteemi osad (KNS) häiritud on kehaasendi hoidmine, kontroll tahtlike liigutuste üle ning sageli ka puutetundlikkus. - Ortopeediline häire hõlmab luid, liigeseid ja lihaseid. Neuroloogilised häired - Peaaju kahjustused o Tserebraalparalüüs o Traumaatilised ajukahjustused - Seljaaju kahjustused o Spina bifida o Traumaatilised seljaaju kahjustused Sensomotoorika ajukoores Motoorika funktsioonid on lokaliseeritud ajukoores tsentraalvao piirkonda. Otsmikusagara tagumises osas on esmane motoorne piirkond, kus on projitseeritud erinevad keha piirkonnad, seal tulevad käsklused lihastele (Homonkulus). Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 32
afaasia, epileptilised hood (suuraju), ataksia (tagumine koljuauk). Üldsümptomid – peavalu, koljusisese rõhu tõus, epileptilised hood, vahel haiguse äkiline algus. Kulg võib olla pikaldane, diferentseerimisaste erinev, peale oppi sageli jääknähud, võimalik retsidiiv. Ravi – operatiivne, keemiaravi, kiirituseravi, kombinatsiooniteraapia, võivad esineda retsidiivid. Lasteneuroloogia. Laste tserebraalparalüüs (PCI), selle kliinilised vormid ja käsitlus. Paralysis cerebralis infantilis. Mitteprogresseeruv motoorne häire, neuroloogilised sümptomid varasest lapseeast, kliinilised variandid: * spastiline hemiparees (-pleegia) – hemisfääri kahjustus, käsi rohkem kui jalg, haige poole jäsemete mahajäämus kasvus, laialdasemal kahjustusel sensoorne häire, spastilisus kujuneb 1-2 eluaastal, krambid, käitumishäired.
Õpiraskused: mida see täpsemalt tähendab ja kuidas väljendub? - Laps ei suuda omandada oskusi mis on vajalikud edukaks hakkamasaamiseks koolis nt lugemine, kirjutamine, arvutamine - Peab olema adekvaatne IQ, võimalus õppida ja juhendust saada, mõistlik kodune kasvatus - Vähemalt 10% õpiraskused, 5% rasked. - Diagnoosi kriteeriumiks 2 aastane mahajäämus; - Verbaalsed (90%) ja mitteverbaalsed (ATH, autism, fragiilne X, FAS, tserebraalparalüüs, vesipea) - Vanusega nõrgeneb. Lugema õppimise sensoorsed ja kognitiivsed alused, seotud ka düsleksia põhjuste teooriatega, nagu tähelepanu, magnotsellulaarne, väikeaju ja loomulikult multikausaalne teooria (olulisim). Mida vaja on: kuulmine, rütmitaju, nägemine, pertseptsioon, mälu, tähelepanu, analüüsivõime. - Magnotsellulaarne teooria – liikumise ja must-valge nägemisega seotud nägemisalade defitsiit, sõnad hüppavad ringi. Kui ühe
vajadus 2004. aastal sünnitas USA-s kodus 0,79% sünnitajatest, 2014. aastal 1,28%. Enneaegse sünni mõju Lapsele Perele Ühiskonnale Kasvuhäire Materjaalne, Tervishoiu ja perekondlik ja sotsiaalsete Vaimne alaareng isiklik stress, mis kulude Tserebraalparalüüs on suurem suurenemine Nägemis- ja puudega lapsega Pere kui kuulmispuue või ühiskonna vähekindlustatud Sotsiaal- harmoonia ja peres emotsionaalse arengu stabiilsuse
lapse 3 esimese eluaastani. Õpi ja loe ja ole mõnus kui jääd rasedaks: arenda ennast, see näitajad. Treemori puhul tehakse nt ajusüvastimulatsiooni. arendab ka sinu enda last!! + ära solvu lapse peale (ära riku ka sellega enda närve!) Pleegia – t-ielik halavtus. Pareees – osaline halvatus. Tsentraalhalvatus. Tserebraalparalüüs Motivatsioon on ka väga tähtis! Midagi tehes, õppides SA PEAD OLEMA ehk lastehalvatus. Tasakaaaluhäired e ataksiad. – nad kõnnivad jalad hästi laiali. Ja sammud MOTIVEERITUD! Kui tahad, midagi saavutada, siis valmista end ette, asi läheb poole on ka ebaühtlase pikkusega ja keha kõigub ette, taha. kiiremini ja saad hakkama.
Mehaanilineȱtakistusȱ(ntȱturse,ȱ Hingamishäiredȱ trahheostoomiȱkanüül,ȱkasvaja)ȱ Enesevigastuslikȱkäitumineȱȱ Ülemisteȱhingamisteedeȱanomaaliaȱȱ Neuroloogilised probleemid Sulgurlihaseȱlõtvumatusȱ(akalaasia)ȱ Ninaȱdefektidȱ Omandatudȱanatoomilisedȱdefektidȱȱ Ninaneeluȱdefektidȱȱ Ajuhalvatusȱ(tserebraalparalüüs)ȱȱ SuuȬneeluȱanomaaliadȱȱ Kraniaalnärviȱkahjustusȱȱ Enneaegsusȱ Arenguȱmahajäämusȱ Hingetoruȱ(trahhea)ȱdefektidȱȱ Söögitoruȱdefektidȱȱ Traumadȱȱ Maosisaldiseȱtõusȱsöögitorusseȱ Traumaatilineȱpeavigastusȱ (gastroösofageaalneȱrefluks)ȱ ÜlemisteȱhingamisteedeȱanomaaȬ Kõriȱanomaaliadȱȱ liadȱȱ Kõriȱdefektidȱȱ
annaabi.ee 
