(Biering- Sorensen jt 2006; 541) 3. UURIMISTÖÖ TEOREETILISED LÄHTEKOHAD Vastavalt American National Spinal Cord Injury Statistical Center andmetele kõige sagedasem kahjustuse piirkond C5(14,8%), järgnevad C6(11%) ja C7(5,4%). Nendel 31% kõigist seljaaju kahjustustega isikutest on osaline või täielik sõrmede ja/või randme funktsiooni kadu. (King jt 2009: 19) Seljaaju kahjustused jagatakse täielikuks ja osaliseks (Field-Fote 2009:7). Seljaaju kahjustuse järel tekkinud tetrapleegia mõjutab oluliselt inimese igapäevastes tegevustes osalemist. Madala tetrapleegiaga inimesed on suutelised sooritama paljusid tegevusi iseseisvalt, vajades siiski sageli mitmesuguseid abivahendeid ja õendusabi. (Atchison jt 2007; 330-332; Turner jt 2002; 422) Õe esialgsed prioriteedid on hingamise, vererõhu, südametegevuse ja kehatemperatuuri toetamine, mis võivad olla häiritud sümpaatilise närvisüsteemi kahjustusest.
Jätkuvalt on kõrgusest kukkumine üks peamisi surmaga lõppevate tööõnnetuste põhjuseid, eriti ehitustööstuses, kus igal aastal tuleb kogu Euroopa kohta 1300 surmajuhtumit. Sellistel õnnetustel on tõsised inimlikud, finantsilised ja majanduslikud tagajärjed, millega nagu ka õnnetuste põhjustatud inimkaotustega ei ole võimalik leppida. Kukkumised põhjustavad surma ja mitmesuguseid tõsiseid vigastusi, alates liikumisvõime täielikust kaotusest (tetrapleegia) ning lõpetades liikumisvõime osalise kaotuse ja invaliidsuse erinevate vormidega. Sellised vigastused piiravad töötajate võimalusi tööellu tagasi pöörduda ning põhjustavad sissetulekute olulist vähenemist. Taolised õnnetused võivad kahjustada ka kõnealuse sektori avalikku mainet, mistõttu on raske noori tööle värvata ja vanemaid töötajaid tööl hoida.4 Üldiselt peavad ajutisi kõrgtöid tegevad ja nende tööde jaoks ette nähtud töövahendeid
Kuna halvatud inimeste suureks probleemiks on depressioon ehk meeleolu langus ning kalduvus enesetappudele, vajavad nad sageli psühholoogilist abi. 6 Lisad: http://www.teraapia.com/picture.php?t=104 7 (http://www.aqavic.org.au/sci_facts/images/spinal-map.jpg) Kaela vigastuse tulemuseks on tavaliselt tetrapleegia. C1 kuni C4 vigastuse puhul võib inimene vajada hingamisaparaati hingamiseks. C5 vigastus pärsib enamasti õla ja biitsepsi liigutusi, kuid mitte randme või käelaba. C6 vigastus pärsib randme liigutusi, kuid mitte käelaba. C7 ja T1 vigastusega inimene saab sirutada käsi, kuid siiski võib olla probleeme käelabade ja sõrmedega. Rindkere tasemel ja allpool vigastuse tulemuseks on parapleegia (v.a. käed)
Gerotoloogia vanuriga seotud probleemid. Surdopedagoogika vaeg kuulmisega (keskendunud pedagoogika). Tüflopedagoogika nägemispuudega pedagoogika. Oligofreenid kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund. Tementsus hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue. Parees osaline halvatus. Pleegia täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ühe keha poole halvatus. Monoparees või monopleegia ühe jäseme halvatus. Tetraparees või tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus. Keha tüve ja näoliigutuste kahjustus. Diparees või dipleegia kahe jäseme kahjustus (tavaliselt jalgade). Atetoos mitte tahtlikult, aeglased, mitte korrapärased liigutused. Korea mitte tahtlikud, kiired ja katkentlikud liigutused. Düstoonia sihitu, tahtele mitte alluv liikumine. Kõneadaksia ehk skandeeriv kõne ebanormaalselt muutuv kõne (tugevus, kiirus, hääldus ja selgus). Düslaalia häälduspuue.
kätevärin) · Segavorm kõige enam levinud, võivad kaasneda krambid, kuulmis- ning/või nägemislangus, intellektipuue · Hemipleegia haaratud on üks kehapool, hakkavad väga kiiresti ühte kätt eelistama, motoorne defitsiit suurem ülajäsemetes, enamik on võimelised käima · Dipleegia haaratud on jalad, käte spastilisus on väiksem, häiruvad ka jämemotoorsed oskused (peenmotoorika võib olla täiesti eakohane) · Tetrapleegia haaratud on kõik neli jäset · Tripleegia · Monopleegia PATSIENDI PROBLEEMID Tserebraaparalüüsiga patsiendi puhul tuleb tegevuste planeerimisel arvestada võimalike kaasuvate häiretega. Antud haigusega võivad kaasuda järgmised kaasuvad häired: · Söömis - joomisraskused · Nägemisprobleemid · Kuulmiskahjustused · Kommunikatsioonihäired · Sensoorse tundlikkuse häired · Kognitiivsed häired · Krambisündroomid
Riskifaktoriteks on ka sünnitrauma, sünnituse ajal tekkinud loote hapnikunälgus näiteks sünnitusjõudude nõrkuse tõttu, meningoentsefaliit ehk ajukelmete ja aju põletik, vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Topograafiline klassifikatsioon: Monopleegia - ühe kehaosa halvatus - käsi või jalg Dipleegia - ala - ja ülajäsemed . Alajäsemed rohkem Hemipleegia - üks kehapool Parapleegia - mõlemad alajäsemed Tripleegia - 3 jäseme halvatus Tetrapleegia - kogu keha halvatus Neuromuskulaarne klassifikatsioon: Spastiline Lihastoonuse tõus. Häiritud võib olla käte, jalgade või mõlemate või ainult ühe jäseme liikuvus. Haaratud jäseme(-te) lihased on pinges ja nõrgad, mistõttu ka liigeste liikuvus häirub ja raskematel juhtudel võivad tekkida kontraktuurid. Kergematel juhtudel võib käte või jalgade funktsiooni häire olla märgatav vaid mingi kindla tegevuse juures (näiteks jooksmisel)
kerghalvatus. Lihastes osaline jõud alles. Tsentraalne e. spastiline halvatus - tekib nii lihasenõrkus kui ka lihasejäikus (spastilisus), refleksid jäsemetel on elavnenud, sageli võib esineda automatisme e. tahtmatuid liigutusi. Perifeerne halvatus lihased on lõdvad, refleksid kustunud. Hemiparees ühepoolne kergem halvatus. Hemipleegia ühepoolne täielik halvatus. Paraparees mõlema jäseme kerghalvatus. Käed/jalad. Parapleegia- Mõlema jäseme täielik halvatus. Tetrapleegia Kõigi nelja jäseme täielik halvatus. Patsiendi abistamine peale insulti: Aitamine söömisel ja joomisel, logopeed, taastusravi ja võimlemine.
meningoentsefaliit vastsündinu hüpoglükeemia väga madal veresuhkur Sümptomid Spastiline jäsemed on pinges ja nõrgad, liigeste liikuvus häiritud, ajukoor häiritud, käte asend veider, intellekt on enam-vähem korras Atetootiline lapsel kehtivad tahtmatud liigutused Ataktiline 10% lastest, tekib nõrkus, tasakaaluhäired, raskusi täpsete liigutuste sooritamisel Segavorm Hemipleegia Dipleegia Tetrapleegia kahjustatud on kõik 4 jäset; pseudopulbaarne paralüüs ei suuda ise normaalselt neelata, süüa, imeda Tripleegia Monopleegia Diagnoosimine arengu jälgimine laboratoorsed analüüsid MRT ehk magnetresonantstomograafia või CT ehk kompuutertomograafia ultraheli EEG (elektroentsefalograafia) Ravivõimalused ja prognoos füsioteraapia massaaz, võimlemine
Sel juhul esineb kahjustatud ajupoolkera vastaspoolel käe ning jala täielik halvatus. Mis on paraparees? Parapareesi ehk mõlemapoolse kerghalvatuse korral tekib kas käte või jalgade lihaste funktsiooni langus, lihasenõrkus. Mis on parapleegia? Parapleegia korral on tegemist mõlemapoolehalvatusega, st sümmeetriliste kehaosade, kas käte või jalgade lihaste funktsiooni täieliku kadumisega. Mis on tetrapleegia? Kui kahjustatud on nii mõlemad käed kui ka mõlemad jalad, on tegemist tetrapleegiaga Nimeta sagedasemad probleemid peale insulti Kõnehäired, liikumishäired, neelamishäired, tasakaaluhäired. Patsiendi abistamine peale insulti. Kirjelda, mida on võimalik teha. Haiglas tegeleb füüsilise puude (halvatuse) taastusraviga füsioterapeut, vahel ka tegevusterapeut. Kõnet õpetab logopeed.
Tserebraalparalüüs lastel (PCI) esiplaanil on motoorse süsteemi kahjustuse tunnused, näiteks alumine paraparees (spastiline dipleegia), tetraparees või ka hüperkineesid või ataksia jm. Lapse arenguga seoses ei ole algselt kõik sümptomid diagnoositavad ning seetõttu võib jääda mulje progresseerumisest. Umbes 30-50% juhtudest esineb vaimse arengu peetus, umbes 15-60% juhtudest diagnoositakse epileptiline sündroom, eriti neil, kellel on spastiline tetrapleegia või vaimse arengu peetus. Sündroomil on suur hulk erinevaid põhjusi, võimalikud on lootekahjustused infektsiooni, toksiliste ainete (bilirubiin) vm põhjustel. Kaasajal rõhutatakse, et kahjustused võivad pärineda nii prenataalsest, perinataalsest kui ka postnataalsest perioodist.. Haigus avaldub peamiselt füüsilise arengu häirena. PCI võib olla põhjustatud juba sünnieelsetest teguritest, näiteks hüpoksiast ehk hapnikunälgusest tingitud verejooksust ajju,
Tserebraalparalüüs lastel (PCI) esiplaanil on motoorse süsteemi kahjustuse tunnused, näiteks alumine paraparees (spastiline dipleegia), tetraparees või ka hüperkineesid või ataksia jm. Lapse arenguga seoses ei ole algselt kõik sümptomid diagnoositavad ning seetõttu võib jääda mulje progresseerumisest. Umbes 30-50% juhtudest esineb vaimse arengu peetus, umbes 15-60% juhtudest diagnoositakse epileptiline sündroom, eriti neil, kellel on spastiline tetrapleegia või vaimse arengu peetus. Sündroomil on suur hulk erinevaid põhjusi, võimalikud on lootekahjustused infektsiooni, toksiliste ainete (bilirubiin) vm põhjustel. Kaasajal rõhutatakse, et kahjustused võivad pärineda nii prenataalsest, perinataalsest kui ka postnataalsest perioodist.. Haigus avaldub peamiselt füüsilise arengu häirena. PCI võib olla põhjustatud juba sünnieelsetest
Hematuuria- vere esinemine uriinis Parees- osaline halvatus Pleegia- täielik halvatus Hemipleegia- ühe kehapoole täielik halvatus, Parapleegia- mõlema poole halvatusega. St. sümmeetriliste kehaosade, kas käte või jalgade funktsiooni kadumisega 19 Paraparees- mõlemapoolse kerghalvatuse korral tekib kas käte või jalgade lihaste funktsiooni langus, lihasenõrkus (Quadrapleegia)- Tetrapleegia- kahjustatud on nii mõlemad käed kui ka jalad Hemiparees- ühepoolne kerghalvatus, osaline halvatus 20
lapseeast, kliinilised variandid: * spastiline hemiparees (-pleegia) – hemisfääri kahjustus, käsi rohkem kui jalg, haige poole jäsemete mahajäämus kasvus, laialdasemal kahjustusel sensoorne häire, spastilisus kujuneb 1-2 eluaastal, krambid, käitumishäired. * spastiline diparees (-pleegia) – spastilisus enam jalgades, kõõlus-periostaalrefleksid elavnenud, väljendunud spastilisus, intelligents ja kõne enamasti nrmaalsed. *spastiline tetrapleegia (-parees) – raskeim PCI variant, difuusne ajukahjustus, sageli vaimne mahajäämus, ratastoolihaiged, vajavad igapäevast abi, pseudobulbaarsündroom (kõnehäire, düsfaagia), krambid. * hüpotooniline PCI - lihased lõdvad, refleksid säilivad, võib olla vaimne mahajäämus, difuusne ajukahjustus. * düskineetiline PCI – ebanormaalsed vastutahtelised liigutused, hüpotoonia, käte kasutamine häiritud, osadel
Kuidas klassifitseeritakse PCI kliiniliste sdr järgi? 1. 70-80% tserebraalparalüüsiga patsientidest on spastiline vorm. Haaratud jäsemetes võivad. esineda elavnenud refleksid, treemor, lihastoonuse tõus, nõrkus ja iseloomulik varvastel kõnnak. Spastiline bilateraalne vorm: funktsioonihäire mõlema kehapoole jäsemetes –sõltuvalt pareesi domineerimisest kas kätes või jalgades, eristatakse spastilise dipleegia ja spastilise tetrapleegia alavorme. Spastiline unilateraalne vorm: üks kehapool haaratud, s.o. spastiline hemiparees. 2. Atetootiline (düskineetiline) vorm esineb 10-20%. Seda tüüpi iseloomustavad ebanormaalselt aeglased, kerratõmbavad liigutused kätes ja jalgades. Tahtmatud liigutused esinevad peaasjalikut stress-situatsioonides ning kaovad magades 3. Ataktiline tserebraalparalüüs esineb 5-10% patsientidest – häiritud on tasakaal ja koordinatsioon. Need patsiendid
- Tavaline migreen – pole selget aurat, võib olla etteteadmine lähenevast hoost - Kobarpeavalud – ühepoolne valu peas või näos mis kestab harva rohkem kui 2h Mis põhjustab tavaliselt pingepeavalusid? Psühholoogilised faktorid. Kuidas väljendub müasteenia? Mida peetakse sümptomite põhjustajaks? Mis on peamiseks polüskleroosi korral ilmnevaks patoloogiliseks protsessiks? Mille poolest erinevad parapleegia, tetrapleegia ja hemipleegia? Mis on polüsomnograafia? Lühidalt ja üldistatult - mis on narkolepsiate iseloomulikuks tunnuseks ja mis on insomniate iseloomulikuks tunnuseks? Dementsus – kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom peaaju haigustest. On häiritud mitmed vaimsed funktsioonid sh mälu, mõtlemine, arusaamine, õppimisvõime, otsustusvõime - Teadvus ei ole hägunenud - Harilikult kaasneb emotsionaalne pidurdamatus, sotsiaalse käitumise või motivatsiooni halvenemine
Tõsise motoorse kahjustusega ei pruugi kaasneda tõsist kognitiivset kahjustust, ei ole seost. - Sagedased on sensoorsed häired (puutetundlikkus, nägemine, kuulmine) PCI jagatakse halvatuse sügavuse alusel: - Parees osaline halvatus - Pleegia täielik halvatus Olenevalt, milline jäse on mõjutatud, jagatakse omakorda alagruppideks: - Hemiparees, hemipleegia ühe kehapoole halvatus (aju ja keha risti) - Monoparees, monopleegia ühe jäseme halvatus - Tetraparees, tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus, kaasneda võib ka kehatüve ja näo liigutuste kahjustus - Diparees, dipleegia kahe jäseme (sagedamini jalgade) halvatus PCI vormid - Püramidaalne e spastiline vorm (70.80% juhtudest) iseloomulik kõrge lihastoonus. Ei saa jäset sujuvalt liigutada. o Spastiline tetraparees o Spastiline diparees o Spastiline hemiparees - Ekstrapüramidaalne vorm (10-20%) kontrollimatud, aeglased või väänlevad liigutused, tekivad iseenesest.
katkemine ühelt poolt peaaju ja seljaaju vahel ning teiselt poolt seljaaju ja muude kehapiirkondade vahel Tagajärjed: vereringehäired, termoregulatsioonihäired, tromboemboolia oht atoonilise halvatuse tõttu 38 Neurogeenne – närvisüsteemist lähtuv 39 Lesioon – vigastus, kahjustus 40 Parapleegia – kahe sümmeetrilise jäseme, nt mõlema käe või mõlema jala täielik halvatus 41 Tetrapleegia – kõigi nelja jäseme täielik halvatus 42 Tetraparees – kõigi nelja jäseme osaline halvatus 305 Patsiendi seisundi hindamine, anamnees ja läbivaatus Šoki kahtluse korral on vältimatult vajalik patsiendi anamneesi põhjalik kogumine ja läbivaatus. Šoki keerukate protsesside kiire kulgemise tõttu on vaja otsustavalt tegutseda ja patsient kiirelt hospitaliseerida (Don‘t stay and play, load and go!, s.t „Ära viivita, autosse ja minek!“). Sündmuskoha ülevaade
annaabi.ee 
