Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Imeline Teadus vs. Horisont - kanali analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
horisont, imeline, teadmistel, bastioni, numbreid, bastionid, teadlaste, tuumaenergia, pildimaterjal, numbrite, teadmistele, tutanhamon, lapsvaarao, sisukorra, artiklist, termotuumaenergia, infoallikad, neutraalne, kiitev, arktika, illustratsioon, pealkirjad, avastused, tuumasüntees, õlu, hoidla, juhtkiri, autorite, uusaeg, vaaraod, josef, teaduselteemad on seotud lähiajaloo ja ennekõike Nõukogude-vastase vabadusvõitluse ning Nõukogude reziimi kuritegudega. Ajakirja eesmärgiks ei ole käsitleda süva- ja professionaalset kultuuri, vaid just seda osa kultuurist, mis üldjuhul kultuuriajakirjanduses kajastust ei leia. Sellegipoolest ilmub Kultuuris ja Elus arvamusi ja käsitlusi ka nüüdiskultuuri teemadel. Ajakirja on analüüsitud Kultuuri ja Elu numbrite 4/2010, 1/2011, 2/2011 ja 3/2011 põhjal. Esmalt on antud ülevaade ajakirja ajaloost. Seejärel on iseloomustatud Kultuuri ja Elu omanikku, toimetust ning autorkonda. Kirjeldatud on ajakirja struktuuri ja funktsioone lähtudes põhivaldkondadest ja rubriikidest, mis on väljaandele iseloomulikud. Lähemalt on vaadeldud kultuuriajakirja sisu vastavalt temaatikale ja kesksetele probleemidele. Hinnatud on lugude vormi valikut, autorite suhtlemisstiili ja ajakirja kujundust. Iseloomustatud on
Tallinna Saksa Gümnaasium TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND Õppematerjal Koostajad: Ivi Olev Harry Sepp Anu Tuulmets Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. MIS ON UURIMISTÖÖ?.......................................................................................................3 1.1. Mis on probleem?...........................................................................................................3 1.2. Kuidas seada eesmärki?................................................................................................. 3 2. UURIMISTÖÖ JUHENDAMINE JA KOOSTAMINE...................................
Andmeanalüüs esitatakse vastavalt KJPG praktilise töö juhendis esitatud nõuetele. 3.3. Praktilise töö raporti struktuur Praktilise töö raportil on kindel struktuur. Raport koosneb järgmistest osadest: 1) tiitelleht; 2) sisukord; 3) sissejuhatus; 4) praktilise töö läbiviimise kirjeldus: a) töö sooritamiseks vajalik taustinformatsioon (oleneb teemast); b) tööprotsessi kirjeldus etappide kaupa, vajadusel lisada pildimaterjal või heli/videosalvestis, mis võib olla viitega lingile; c) kaasatud partnerid; d) tegevuste analüüs; 5) tagasiside analüüs (vajadusel); 6) kokkuvõte; 7) võõrkeelne resümee; 8) kasutatud allikate nimekiri; 9) lisad (vajaduse korral). Mitme autoriga töö korral peab olema selgelt välja toodud igaühe osa tegevuste läbiviimisel. 3.3.1. Tiitelleht Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: 1) õppeasutuse täielik nimetus; 2) töö pealkiri;
rida. Pealkirjad kujundatakse järgmiselt: · Kõik uurimistöö iseseisvate osade pealkirjad kirjutatakse läbivalt suurte tähtedega. Alapeatükkide ja -punktide pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a. suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. · Pealkirjades sõnu ei poolitata ja lühendeid ei kasutata. · Pealkiri paigutatakse lehe vasakusse serva. Töö põhiteksti täiendavad osad (tabelid, joonised, pildimaterjal jne.), mis on liiga mahukad, paigutatakse lisadena töö lõppu. Lisad, kui neid on rohkem kui üks, pealkirjastatakse ja nummerdatakse eraldi araabia numbritega (Lisa 1, Lisa 2 jne). Lisade pealkirjad esitatakse sisukorras. Näide: KOKKUVÕTE 2 SISUKORD 3
Tabeli pealkiri paikneb tabeli peal (vt Tabel 1). Tabel 1. Uurimuses osalenud õpilaste jagunemine klasside ja sugude kaupa Katsealused 2. klass 3. klass 4. klass Tüdrukud 16 18 19 Poisid 20 10 20 Kokku 36 28 39 Tabelite numbreid hakatakse lugema alates esimesest tabelist töös. Tabelis esitatud andmed peavad olema ühemõttelised tõlgendatavad. Kõiki tabelis kasutatud sümboleid ja lühendeid seletatakse tabeli all. Tabeli veergudel ja ridadel peavad olema nimetused, mis on andmetest eraldatud. Mahukad tabelid, mille esitamata jätmine töö põhiosas ei vähenda töö selgust, on mõistlik panna töö lisasse. Tabelite kujundus peab olema kogu töös ühtne. Tabelile peab olema teksti sees viidatud.
Sisukord koosneb töö alljaotuste pealkirjadest, nende ees olevatest süsteemitähistest ja alljaotuse alguse leheküljenumbrist. Sisukord annab ülevaate töö temaatikast ja ülesehitusest ning aitab kasutajal töös orienteeruda. Sisukorra alljaotuste pealkirjad, nende ees olevad süsteemitähised ja leheküljenumbrid peavad vastama pealkirjadele, süsteemitähistele ja leheküljenumbritele tekstis. Sisupeatükkide liigendamisel kasutatakse araabia numbreid. Põhijaotise numbrile (1., 2., 3. jne) lisandub alljaotise järjekorranumber (nt 1.1., 1.2., 1.3. jne). Alljaotisel võib omakorda alljaotisi olla (nt 1.1.1, 1.1.2). Süsteemitähis lõpeb pealkirja ees nii sisukorras kui ka tekstis punktiga. Kokkuvõtte, kasutatud allikate loendi ja lisade ette sisukorras süsteemitähist ei märgita. 7
ajakirjanduslike, käibe- ja poeetiliste fraaside ning emotsionaalsete väljendite kasutamist. Töö väärtust tõstab lihtne üldmõistetav väljenduslaad, asjakohane sõnavara ja teksti läbimõeldud liigendus. 4.2. Loetelud Loetelu osad peavad olema vormiliselt ühesugused. Loetelude koostamisel tuleb kogu töö ulatuses kasutada ühtset stiili (Format/Bullets and Numbering). Loetelu punktid tähistatakse tavaliselt kas araabia numbrite või tähtedega, mille järel on ümarsulg või punkt (Format/Bullets and Numbering/Customize). Loetelu järjekorda võib tähistada ka tingmärkidega (Bullets), siis alustatakse iga punkti uuelt realt. Nummerdamist kasutatakse 38 tavaliselt siis, kui on oluline loetelu järjekord või arv. Töö peatükke ei alustata ega lõpetata loeteluga. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid
väljend või nimi täielikult välja kirjutada: nt EE (Eesti Energia). See pole vajalik selliste üldkasutatavate lühendite puhul nagu näiteks jne, v.a, lk, õa, pKr, e.m.a. Keeleabi saab töö kirjutaja järgmistest allikatest: ÕS, eesti keele käsiraamat, e-keelenõu (lingid käesoleva juhendi lõpus, peatükis „Soovituslik abimaterjal“). 3.2.1. Tühiku kasutamine tekstis Et arvutis vormistatud töö korrektne välja näeks, tuleb jälgida, et tühikud sõnade, numbrite, sümbolite ja kirjavahemärkide vahel oleksid õiges kohas. Järgnevalt on ära toodud mõned olulisemad põhimõtteid koos näidetega, mida peaks arvutis kirjutades järgima. Põhjalikuma 15 ülevaate tühiku kasutamisest leiab Helika Mäekivi ja Maire Raadiku artiklist „See tühine tühik“ (link käesoleva juhendi peatükis „Soovituslik abimaterjal“).
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused..................
klassifikatsioonis. Aja säästmiseks võib andmeid kanda ka arvutisse. (2004: 105) Hea märkmekaardi ülesehitus on selge, täpne ja täielik. Hea märkmekaart on: 1) Vasem ülemine nurk: keskne mõiste, võtmesõna, st kaardi tuum omamoodi otsisõnaks selgesti eralduvale kohale. 2) Parem ülemine nurk: allikaviide, väljaande aeg ja koht, lehekülg (-küljed). Piisab lühikesest viitest, kuna esialgse allikaloendis on täpsed andmed. Ära unusta märkimast lehekülje (- külgede) numbreid! Märki otse teksti, kui lehekülg vahetub. 3) Parem alumine nurk: märkus ülestähenduse olemuse kohta: kokkuvõte: parafraas, tsitaat, oma kommentaar või mingi nende ühendus. 4) Keskel: ülestähendus. Ülestähendusi tuleb teha konkreetsete ja spetsiifiliste asjade kohta: uurimuste kesksetest joontest, uurimismeetoditest, ainestiku analüüsist, tulemustest ja järeldustest. Märkmete põhjal vormib teadustöö tegija kirjanduse ülevaate uurimuse teoreetiliseks aluspõhjaks
.., 1985: 74). Kasutatud kirjanduse loetelu koostatakse sellise viitamissüsteemi puhul tavaliselt autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras. 7.4. Tabelite ja jooniste vormistamine Tabelid ja joonised võimaldavad esitada süstematiseeritult ja ülevaatlikult arvandmeid ning seoseid või illustreerida teksti (vt arvutil vormistamise juhendit lisas 4). Iga tabel on nummerdatud (Tabel 1, Tabel 2 jne) ning varustatud pealkirjaga, mis paiknevad tabeli peal. Tabeli numbreid hakatakse lugema alates esimesest tabelist töös. Pealkiri peab olema võimalikult lühike ja selge, kuid samas mõtestama tabeli sisu lahti ka tööd mittelugenud inimesele. Tabelile peab olema töös viidatud (vt tabel 1). Tabelis esitatud andmed peavad olema ühemõttelised tõlgendatavad. Tabel peab olema loetav ka põhiteksti süvenemata. Kõiki tabelis kasutatud sümboleid ja lühendeid seletatakse tabeli all. Tabeli veergudel ja ridadel peavad olema nimetused, mis on andmetest eraldatud
Raamatukogude olemus ja tüübid Raamatukogu on informatsiooni, teadus, arendus ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile. Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraamatukogu riigi keskne t
Uusaegne filosoofia toetub sellele ja ka uusaegne teadus; meetodiusk toetub sellele, et meetodi kasutaja on iseendast teadlik. Descartes aga eksis! Cogito pole ajaloost välja tõusmine. Ajaloost välja tõusmine toetub ajaloost mingile antusele. Hegeli eessõna – Hegel ütleb, et filosoofiat tuleb arendada substantsist subjektini; Gadamer pöörab selle tagurpidi: subjekti tunnetust (eneseteadvus) tuleb süvendada subtantsini. Gadamer toob sisse horisondi. Lk 198. Tegemist on kujundiga. Horisont piirab vaatepiiri. See kantakse üle mõtlevale teadvusele. Horisont piiritleb seda, mis on meie jaoks tähenduslik. See saab olla kitsam ja avaram; suletud ja avatud jne. Mõjutusajalugu on teadvus; taotlus oma horisondi avardada ja seda enam maailmapilt on tähenduslikum. Selleks, et seda avarada peab teadma, mille vastu huvi tunda ja mida küsida. Avardamist peaks tegema ka teadus ja teebki. Toetudes eeldustele, mis Gadameri arvates kitsendavad horisonti. Need eeldused on
Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses Uurimistöö eesti keelest ja kirjandusest Koostaja: Silver Priimäe Tartu 2007 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1 Ajakirjanduslik tekst.......................................................................................................7 1.1. Terminid................................................................................................................ 7 1.1.1 Sõnad............................................................................................................... 7 1.1.1.1 Sirp............................................................................................................7 1.1.1.2 Teater.Muusika.Kino................................................................................. 8 1.1.1.3 Areen.
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ........................................9 1. ÜLIÕPILASTÖÖDE T
Muutused Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus aastatel 1987-2015 Doktoriväitekiri Indrek Pekko Sissejuhatus Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on viimase 28 aasta jooksul palju muutunud ning kindlasti ei ole tema roll ega tähendus enam selline, nagu loodeti suurte ühiskondlike muudatuste ja murrangute ajal vahetult enne ja pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Siis tabas kirikuid tulevikku silmas pidades lootustandev tähelepanu, nn usubuum ehk kirikubuum see väljendus eelkõige liikmeskonna kasvus, meedia huvis, kaasatuses ühiskondlikesse ja poliitilistesse protsessidesse. Buumi vaibudes algas EELK-le vaiksem ja rahulikum ajajärk, mille käigus on tulnud tegeleda tõsiselt enda identiteedi otsingu ja oma koha leidmisega Eesti ühiskonnas ning rahva teadvuses, samal ajal ühtaegu kohanedes areneva ühiskonna ja riigiga. See periood ei ole olnud EELK jaoks kerge - tunnistust anna
Ta leiab et ühendavaks elemendiks oli keskendumine informatsiooni vormile ja struktuurile. Infoteadlaste tegevus jätkas enne Teist Maailmasõda alustatud uurimistegevust, mis tegeles salvestatud teadmistega. Henry E. Bliss'i uurimistulemused teadmiste organiseerimisest, mis eelnesid tema bibliograafilise klassifikatsiooni arendamisele. A.C. Bradford'i uurimused bibliomeetriast, mis on siiani infoteaduse laialdane uurimisvaldkond. A.J.Lotka statistilised meetodid teadlaste publitseerimisprodukiivsuse mõõtmiseks. G.K.Zipf'i analüüsid sõnade esinemissagedusest tekstides. Toetas automaatindekseerimise kujunemist. S.R.Ranganathani formuleeritud 5 raamatukogunduse seadust 1934a. Karl Ludwig von Bertalanffi 1930ndatel arenenud üldie süsteemiteooria juhtis tähelepanu sellele, et kõiki sotsiaalseid, tehnilisi ja füüsilisi nähtusi saab vaadelda süsteemina, millele on omane teatud struktuur
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
lõppeb eksamiga, kordusküsimused olemas (2 küsimust eksamil) *Random ülespanekud lonegust Gabriel Zaid „Liiga palju raamatuid“ 2013 ajakiri Methis nr 11 – meta-postmodernismist artikkel Urmsas Vadi – mõtestab inimese probleeme, siiras aga teisalt aga siiski veits tühistab seda irooniaga, mängulisusega 3 põhi romaani, kasutasid postmodernismi esteetikat (realismi asemel) Selle eeliseks on kultuurilised vabamad olud, enne oli ju nõukogude tsensuur. Nõukogude kirjakeel oli nö ilus väljendusviis – metafoori,kujundlike rikkus. selle määras tol ajal olev kultuuri eetika.. Mati unt öös on asju peeter sauter indigo jaan undusk kuum Muudatused kirjakeeles: lause muutus lihtsamaks, lühemaks, realistlikumaks. mitte absoluutne muidugi (ei ole ilus-inetu) Autori positsioon/tähendus/idee: varemalt on autor rahva eest kõneleja, keda rahvas usaldab. kes väöjendab tekstis rahva soove jm., nt jaan krossi balthasar russowist raamat, mis samal ajal räägib ka eesti ol
1. loeng. Maailmakirjandus IV eesti kirjandusele on omane olla tõlkekirjandus, kuigi mitte täiesti. 19. sajandi kirjandus. Jüri Talveti maailmakirjandus 1 ja 2 19. sajandil on maailmakirjandus kasvanud tohutult. Tüvitekst mingil kindlal perioodil ülimalt oluline tekst. 19. sajandil on selge mis on tüvitekstid. Ingl k seminal. Tüviteksti mõistet on hakatud kasutama tekstide kohta mis ei ole tegelikult tekstid. Nt laulupidu kui eesti tüvitekst. Kus meil tüvitekst on? Siin tekib jälle küsimus et omas ajas ei ole see tekst tüvitekst, kuid kirjanduse muutudes ajas on läinud vajalikuks kaanonit täiendada. St 20. sajand on täiendav sajand, t'äielikult kirjandusteaduslik sajand. Alates 60ndatest 70ndatest on ta kirjandusteoreetiline sajand. Kirjandusteooria ei ole ainult 20. sajandi termin, kirjandus on ennast püüdnud juba päris kaua teoreetiliselt määratleda. Esimesed katsed leidsid aset juba antiikajal: ars poetica ovidius. 17Ndal sajandil ki
kergeid lahendusi. Autoriteetidele viitamine – lisab omamoodi objektiivsuse. VIII. 4. Loeng. Teadus on see, mida teadlased teevad: tegevusteoreetiline teaduse käsitus. Miks tasub uurida teadust kui kultuuri? IX. 5. Seminar. Kuhni normaalteaduse käsitus (Kuhn 1-5 ptk). Lisaks Chalmersi 8 ja 9 ptk. SEMINARIKÜSIMUSED: Normaalteadus 25. normaalteadus on see, mis baseerub kindlalt ühel või rohkemal mineviku teadussaavutusel, mida teatud teadlaste koolkond tunnustab olema fundamentaalne. Normaalteadust näitavad õpikud, kus on kõik kokku võetud: esitavad olulise osa, illustreerivad selle rakendusi ning võrdlevad näidisvaatlustega. Normaalteadus on struktureeritud tegevus, mis on suunatud ühe paradigma poolt, mis on suuremalt jaoltvõetud omaks teadusliku kogukonna poolt. Eelteadus Toetava paradigma kujunemisel muutub eelteadus normaalteaduseks. Mitte organiseeritud ja mitte struktureeritud tegevus, mida iseloomustab vaidlus ja
… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja p�
SK(public relations)- rakenduslik sots teadus, o- sotsioloogia haru, milles panus ka süsteemiteooria, organisats Cutlip- Sk sots funkts on täidetud, kui ignorantsus, sundimine ja järelandmatus on asendatud teadmiste, teooria, kommu, psühholoogia, sotspsü, mänguteooria jt valdkonnad. kompromissi ja kohandumisega. Sk peab reag ühiskonna vajadustele. Aitab anal, tõlgend avalikku arvamust; annab nõu juhtkonnale; aitab arendada olemasolevaid orgsiseseid Grunig ja Hunt- 4 mudelit kommu ja sk analüüsimiseks (kasut mesotasandil- o- tasand). SK kui kommu projekte; uurib, juhendab, hindab organis teostatavaid programme; planeerib ja aitab kaasa avalikkuse juhtim organis ja tema sihtgr vahel. 1984. hoiakuid organis soodsas suunas. Grunig- meisterlikkuse teooria- tänane üldteooria- selgitab sk väärtust o-le ja üh
Mitmel põhjusel põhiainena ja teoreetilise tekitaks selline lähenemine raamistusena just seda, aga täieliku anarhia nii mille raames ta ise on kasvatusteadustes enestes töötanud suurima osa oma kui ka neid õppivate karjäärist. See teeb ühisele tudengite teadvuses. meelele jõudmise raskeks, Eelkõige oleks võimatu kui mitte võimatuks. Nii jõuda teadlaste ja on kerge tekkima olukord, õppejõudude vahel kus iga distsipliini või üksmeelele, mis oleks uurimisprogrammi esindav selleks raamdistsipliiniks, teadlasrühm räägib ning mille alla suurem osa üldistab oma terminites, kasvatusteadustest hoolimata kuigivõrd nende koonduks (vaieldav on ka tuntusest ja tähendusest kasvatus-teaduste eneste teiste distsipliinide mõiste ja selle piirid)
1 I Sissejuhatus Eesti ajaloo historiograafiasse Historia – mineviku uurimine + grafo - kirjutama, kirjutan = ajaloo kirjutamine, kirjalik jutustus möödunust. Lähtudes sellest tähendusest nimetati minevikus ajalooteoste autoreid historiograafideks. Oli ametlik tiitel, amet. Sellega kaasnes riiklik stipendium ja au. Sõnal historiograafia on siiski mitmeid tähendusi: - Ajalookirjandus üldse. Tavakeeles kohtab kõige enam. - Analüüsiv kriitiline ülevaade ehk käsitlus ajalookirjandusest mingi valdkonna, maa või perioodi kohta (levinuim tähendus). - Ajalooteadmiste, ajaloomõtte, ajalooteadvuse (-kirjutuse) ajalugu tervikuna või mõnel üksikul maal. - Ajalooteaduse haru, mis uurib antud teadust (ajalookirjutust) ennast. 1. Historiograafia kui ülevaade ajalookirjandusest: Halvemal juhul tasemelt bibliograafiline loetelu, parimal kasvab kirjanduse ülev
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
-suhte olemus Filosoofid Aristotelesest kuni Wittgensteinini on arvamusel, et teadmisel on kaks poolt: mõtteline ja füüsikaline, kus mõlemad mõjutavad seda, milleks teadmine kujuneb, samaaegselt mõjutades teineteist. Põhimõtteks on siinjuures, et inimene on ratsionaalne olend. 4 1. TEADUSTÖÖ ALUSED Uurimistööst tulenevad edumeelsetel teadmistel põhinevad süstemaatilised protseduurid ja lähenemised täidavad ühtlasi korrapärase ja süstemaatilise protseduuri aset juhtimisprobleemide lahendamisel (Ghauri, Grnhaug 2004: 21). 1.1 Teadustöö põhimõisted MEETOD. Filosoofilises tähenduses on meetod kindlapiiriline praktilise tegevuse või tunnetuse organiseerimise viis. Teaduslik meetod on teadusliku tunnetuse menetlus, sihikindlalt teostatav uurimisviis.
kirjandusest laiemad mõisted, mis kattuvad omavahel vaid osaliselt. Ameerikast alguse saanud ökoloogilise kirjandusuurimise traditsioo- nide kohaselt võib looduskirjandust määratleda kas laiemalt, kui kõik- võimalikke loodust sõnalises vormis kirjeldavaid tekste, sealhulgas välimäärajaid, käsiraamatuid, memuaare, ilukirjandust jm (Lyon 1996: 278), või kitsamalt, kui esseistlikke proosatekste, mis põhinevad kirjutaja edasiantavail loodusteaduslikel teadmistel ja eeldatavasti reaalselt aset leidnud looduskogemustel (Armbruster, Wallace 2001: 2). Materjali pii- ritlemise ja selguse huvides keskendub siinne vaatlus eesti looduskir- jandusele kitsamas mõttes. Seda konkreetset materjali iseloomustavad tunnused on lühidalt järgmised. 1. Loodusteaduslik täpsus autori vahetute vaatluste edasiandmisel. 2. Loodusest saadud esteetilise elamuse kirjapanek kujundliku keele- kasutuse abil, ilukirjandusele omases stiilis. Eesti looduskirjandusele on
Maailmakirjandus IV 06.02.12 19. sajand on sajandi lõpul juba kirjanduslik-teoreetiline. Romantismis, mis suuresti ongi teoreetiline suund - õppejõud räägib palju romantismist, aga ei tohiks seda naiivselt nim romantismi kursuseks, püüab käsitleda seda analüütiliselt. Romantismi puhul räägitakse valgustuslik-romantismilisest kontekstist, mis on pärit 18. sajandist. 4 voolu, mis on 19. saj kirjanduses eristatud: romantism, realism, naturalism, sümbolism. Põhilised on romantism ja realsim, teised on nö peale lõiked romantismi ja realismi pealt. 19. sajandi kirjanduse historistlik käsitlemine ongi kastitamine, kõik need -ismid tekkisid 19. sajandil. 19. sajandiks on saanud valgustuslikul ajal (18. saj) loodud uus ilmakord jalad alla. Selle jooksul kaovad varasemad tunnused, üks põhitunnuseid on see, et põllumaj maailma asemel on tekkinud 19. saj alguseks industriaalne ühiskond. Tunneme inimsuhetes ära sellised algelise kuju, mida me tunneme ka tänapäeva ühiskonn
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate teisest poolest saab erinevate
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63�
annaabi.ee 
