Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jaan Kaplinsk luulekoguanalüüs (1)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Luulekogu analüüs
  • Jaan Kaplinski „Õhtu toob tagasi kõik“. Ilmumisaasta 1985, kirjastus „Eesti Raamat“.
  • Jaan Kaplinski on Eesti kirjanik ja tõlkija, sündis 22. jaanuari 1941 Tartus. Poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinski ja eestlannast tantsijatari Nora Raudsepp -Kaplinski poeg. Lõpetas 1958 aastal Tartu 1. Keskkooli ja õppis 1958-1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat. Töötas 1974–1980 Tallinna Botaanikaaias algul nooremteadurina hiljem ka vaneminsenerina. 1980. aastal siirdus ta taas Tartusse , töötas Viljandi teatri  Ugala  kirjandusala juhatajana ning 1983–1988 uuesti Tartu Ülikoolis. Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. Ta on kirjutanud luuletusi, proosat kui ka esseesid.
  • Luulekogul „Õhtu toob tagasi kõik“ puuduvad teemad.
  • Luulekogu paistab silma oma rahu, sisemise selguse ja puhtusega. Selles kõneldakse igapäevasest elust, ent hariliku ja üksiku tagant tõuseb seos üldise, suurega.
  • Kõige enam meeldis mulle luuletus „Lapsest saadik olen“. See luuletus oli minu jaoks justkui inspiratsiooniallikas. Kõige paremini ja meelde mõte, et kui tahad midagi saavutada ei ole oluline kaua selleks aega läheb või kui palju selleks harjutama peab, lõpuks peab juhtuma see mis on soovitu. Mitte miski siin elus ei tule kergelt, kõige nimel peab vaeva nägema.
  • Autor näeb maailma rahuliku, puhtana ning sisemise selgusega. Ta ei kahetse taga eilset ega ihka midagi homselt ning tunneb ära käesoleva hetke ilu. Ta teab kuidas elada nii, et tunda rõõmu ka väikestest, lihtsatest asjadest, mis teevad ta õnnelikuks. Autor paneb tähele igapäevaseid, pisikesi asju ning leiab nendest oma inspiratsiooni. Tekstinäide:
    Hommikul paistis päike – viisime põrandariided
    välja tuulduma, saatsime lapsed liivakasti
    ja läksime ise aiamaale…“
    Suhted oma pereliikmete , lastega tunduvad olevat autorile väga tähtsad. Ta kirjutab üsna palju mida ta koos oma lastega teeb. Tekstinäide:
    „… Seisime Lemmituga akna all ja vaatasime,
    Kuidas videvikus , voolava vihma taga…“
    Loodus tundub ka autori elus olevat tähtsal kohal. Kui on loodusest juttu kirjeldab autor väga üksikasjalikult ja täpselt. Tekstinäide:
    „…Mõni samm edasi
    hakkavad põlenud maja varemed
    kaduma nõgeste ja takjate alla.
    Keset aeda seisab ikka veel
    Paar raagunud puud – üks paju, paar uibut…“

    • Epiteedid
    • Puhta tahvli küljes rippumas kaks roosat õhupalli . ( Luuletuse pealkiri „Kolmas mai“ )
    • …kus vana hea värnitsalõhna… ( Luuletuse pealkiri „Ei ole kodune siin“ )
    • Võrdlused
  • Jaan Kaplinsk luulekoguanalüüs #1 Jaan Kaplinsk luulekoguanalüüs #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mirjamiu Õppematerjali autor
    1. Jaan Kaplinski „Õhtu toob tagasi kõik“. Ilmumisaasta 1985, kirjastus „Eesti Raamat“.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    22
    pdf

    Jaan Kaplinski luulekogu

    SALME PÕHIKOOL ÕPILANE Markus Treirat Jaan Kaplinski Referaat Tehumardi 2013 1 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Jaan Kaplinski...........................................................................................................................4 Elukäik..................................................................................................................................4 Looming...........................................................................................................................5 Luule...............................................................

    Eesti keel
    thumbnail
    12
    doc

    Referaat - Jaan Kaplinski

    Tartu Erakool Grete Roose 7. klass Jaan Kaplinski Referaat Juhendaja õp Mari-Mall Feldschmidt Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................... 3 2. Elu ..................................................... 4 2.1 Lapsepõlv ja noorus .......................... 4 2.2 Elu teine pool ................................. 6 2.3 Jaan Kaplinski tsitaadid.......................6 3.Looming ............................................... 6 3.1 Ülevaade loomingust ........................... 7 3.2 Luulekogu analüüs ............................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus .........

    Eesti keel
    thumbnail
    23
    doc

    Jaan Kaplinski

    ...........................................................................10 Proosa............................................................................11 Esseed............................................................................12 Jaan Kaplinski väljaspool Eestit.............................................13 Jaan Kaplinski tsitaadid...................................................... 14 Jaan Kaplinski artikkel : ole meheks........................................15 Sven Vabar Jaan Kaplinskist............................................... 17 Tunnustused.....................................................................18 Teosed...........................................................................18 Kokkuvõte...................................................................... 22 Kasutatud kirjandus............................................................23 Sissejuhatus

    Eesti keel
    thumbnail
    41
    doc

    Maailmakirjandus

    märgata protesti USA liialdatud materialismikultuse vastu. Nt luuletus "Kui õitsesid sirelid viimati õues" kogust "Trummipõrin" (1865), pühendatud Abraham Lincolnile. 1855 ilmus esikkogu "Rohulehed" ­ vaid 12 luuletust. Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism Napoleon III valitsusajal tekkis nn parnassi liikumine, mis sai nime almanahhi ,,Kaasaegne parnass" järgi. Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus

    Kirjandus
    thumbnail
    32
    docx

    Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

    Avalikkuse ees ei paista vastandus silma. On ka autoreid, kes erinevaid suundi seovad. Nt Paul-Erik Rummo. - Avaliku ja varjatud kirjanduselu asünkroonia - kui vaatame NL aega laiemalt. Olukord põranda all ja peal on kogu aeg nihkes, aga ned muutuvad. Stalinsimi ajal põrandaalust osa vähe, sest keegi ei julge midagi teha. Varjatud osa e põrandaalune hakkab suurenema 50ndate lõpus ja 60ndate alguses. Esiotsa nihe suur. Kirjanduses: Jaan Kross on luuletaja, kes näitab ette, mida on võimalik kirjutada või kui kaugele saab minna luules. Samal ajal Artur Alliksaar, kes läheb märska kaugemale, st tähendab, et tekstid ei saa ilmuda 1961,2,3. Olukorra kiire muutumine torkab silma kui 62ndate teine pool: 65,66 ei saa Alliksaare luule ilmuda, 68 saab. Järelikult esteetiline avardumine läheb edasi ja asünkroonilisusele lähenema.

    Eesti kirjanduse ajalugu II
    thumbnail
    35
    docx

    Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018

    anakronism (tegelasi kujutatakse tänapäevaste hoiakute ja mõttemallide kaudu, minevikukirjutuses peegelduvad tänapäeva mured ja rõhuasetused)). Näide: Andrei Hvostovi näidend ,,Henrik" (2006) ­ Henriku maailma ja tänapäeva kohtumistega virtuaalses ruumis. Suundumused: 1. Lähimineviku sündmuste konservatiivne ja poliitilisest ajaloost lähtuv ülekirjutus (Heino Kiik ,,Maria Siberimaal", Jaan Krossi hilislooming, ka Mats Traat ,,Minge üles mägedele", ,,Harala elulood"). Eesti kirjandusest leiame uutmoodi ajaloolist proosat juba nõukogude okupatsiooni lõpuaegadest ja 1990. aastatest, mil lähimineviku traagilisi aastaid hakati ümber kirjutama tsensuuri kontrollita. Raimond Kaugver ,,Kirjad laagrist", Arvo Valton ,,Masendus ja lootus". 2. Mineviku traumakogemuse analüüs indiviidi tasandil (Ene Mihkelsoni traagiline

    Kirjandus
    thumbnail
    102
    docx

    Eesti kirjandus II kevad

    Inimene valib endale sõbraks teise inimese (ja kuu ja tähed jne). Kõik materiaalne ja kosmiline maailm saab inimese näo.  Uno Laht – Variant lähtub nõukogulikust satiirist – bürokraatia hukkamõist jm. Sellise satiiriga astub ta 50ndatel aastatel üles ja see kerib sotsiaalsete teemade suunas väga selgelt.  Ilmi Kolla – Ta pakub intiimsemat, lüürilisemat varianti.  Lehte Hainsalu  Paul Haavaoks  Jaan Kross – Kross oli noorelt vangilaagrisse sattunud tegelane, kes tuli 50ndate keskpaigas tagasi. Laagris kirjutab arbujalikku luulet ning loominus toimub järsk muutus. Ta hakkab kirjutama luuletusi, mida on võimalik tol hetkel avaldada. Ühelt poolt ta lähtub Uno Lahetüüpi satiirist, kuid teisalt tuleb sisse ka poliitilist allegooriat, soovi kuidagi sekkuda ühiskonna küsimustesse ja kui võtta ette

    Eesti kirjanduse ajalugu
    thumbnail
    74
    pdf

    Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

    lasteraamatuga, kuid kellel puudub edasine kirjanduslik ambitsioon. 21. sajandi debütantidest pole 80 autorit peale esikraamatu lastele midagi avaldanud. 15 autorit on avaldanud lisaks oma loomingut lasteajakirjades ning 21 autorit ei saaks lastekirjanduses enam juhukülalisteks nimetada. 21. sajandil debüteerijate kasvukõver on graafiliselt ära toodud lisas number 2. Sellisest `ise-kirjutan-ise-toimetan-ise-avaldan' pinnasest on pärit ka Heiki Vilep, kes ühe täiskasvanute luulekogu avaldanud tundmatu nimena murdis lastekirjanduse ambitsioonikaks tegijaks. Tuntuse arengukiirust ilmestab jõudmine 2006. aasta riiklike õppekavade projekti 3. klassi koolikirjandusnimestikku. 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik Infotehnoloogilised suhtlusvahendid, alates Skype'ist, Orkutist, Rate.ee-st ning lõpetades arvutimaailmade ja mängudega, mõjutavad ka Eesti elu väga palju, kuid nende nähtuste analüüs jääb teadmiste puudumise või müütide taha. Kõige suuremad

    Kirjandus




    Kommentaarid (1)

     profiilipilt
    :
    15:53 17-04-2023



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun