Globaalprobleem: Amazonase vihmametsade hävimine (2)

Amazonas'e jõgikond
vihmametsade hävimine
Martin Jeret
Asukoht
Amazonas'e jõgikond asub Lõuna ­ Ameerikas
Põhja - Brasiilias ulatub Andide mäestikust kuni
Atlandi rannikuni, koosnedes laiast alast, mida
toidavad selle võimsa jõe lisajõed ja moodustab ligi
25% kogu maailma jõgede vetest.
Amazonase jõgikonnas asuvad troopilised
vihmametsad laiuvad 6 miljoni km2 ulatuses 9
erineva riigi pinnal. Vihmametsade elusooneks on
Amazonas oma lisajõgedega. Amazonase
vihmametsad moodustavad kolmandiku maailma
metsade arvust
Vihmametsade rikkused
121 retseptiravimit maailmas sisaldavad vihmametsadest leiduvaid
koostisaineid. Taimedes leidub alkaloide, mis on meditsiinis väga
tõhusad. Need aitavad viiruste, löövete, vähi ja isegi Aidsi vastu.
80% maailmas leiduvatest puuviljadest ja juurviljadest on pärit
vihmametsadest. Näiteks: banaan, greip, kookos, apelsin, sidrun,
mango, tomat, mais, kartul, riis; vürtsidest must pipar, cayenne pipar,
sokolaad, kohvi, äädikas jne.
3000 taimeliigist, mis teadlased on kindlaks teinud, on 70% aktiivsed
vähi rakkude vastu ja 25% nende koostistest kastuatakse tänapäeval
vähiravimites. Periwinkle on üks taimedest, mis aitab leukeemia
vastu ja on üks kõige tugevama toimega vähivastastest ravimitest
maailmas.
Inimene hävitab vihmametsi
Probleem
Inimtegevusega hävib tunnis 4km2 metsa
(Amazonase's elab üle miljoni looma- ja taimeliigi).
Vihmametsad on keemiliselt aktiivsed ja ainuüksi
need toodavad üle 20% maailma hapnikust.
Vihmametsade hävimine ähvardab ka indiaanlasi,
kes on elanud nendes metsades juba sajandeid.
Tulevased põlvkonnad ei saaks enam avastada
vihmametsade saladusi ja tunda neist rõõmu.
Tekkepõhjused
Põhilise vihmametsadest hävitavad tulekahjud,
buldooserid, ja mootorsaed nende puude väärtuse
pärast.
2. kohal on aga põllumajandus ja karjakasvatus.
Isegi suurfirmad nagu Mitsubishi Corporation,
Georgia Pacific, Texaco ja Unaco hävitavad
vihmametsi
Tagajärjed
Metsade raie on viinud paljude liikide hävimiseni ja teised hävimise
äärele. Näiteks Brasiilia roosipuu ilu ja suur nõudlus mööblitööstuses
on viinud selle puu looduskaitse all olevate liikide nimekirja.
Kliima muutused lähipiirkonnas ja mujal maailmas. Näiteks Peruus
sajab mägedes vähem lund ja Boliivias on vähem vihma ja rohkem
tuult.
Kui selline raie jätkub, siis võib olla elu maal võimatu, sest õhku oleks
raske või isegi võimatu hingata, kuna vihmametsadeta oleks 20%
rohkem CO2 õhus ja kasvuhoone efekt suureneks niivõrd, et jäämäed
sulavad ja meretase tõuseb, mis omakorda põhjustab rannikuäärsete
linnade hävimise.
5 sajandit tagasi elas vihmametsades 10 mln indiaanlast, nüüd aga vaid
200 000.
Vihmametsade kadu on võrreldav ookeani kuivamisega.
Lahendus probleemile
Kasutades vihmametsi nii nagu teevad seda
praegused indiaanlased ja milleks need on ka loodud
( ravimid, toit ja õli) oleks majanduslikult kasulikum.
Lihtne näide sellest: Kariloomadega vihmametsade
ala on väärt 60$ aaker, kui sealsed puud kokku
korjata oleks see 400$ väärt, kui aga hoida metsad
puhtana ja korjata nende uuenevaid saadusi, tõuseks
väärtus 2400$ peale aakri kohta.
Luues uue turu jätkusuutlikele toodetele, mis
vihmametsadest leida võib ja haldada neid nii nagu
teevad seda indiaanlased, toob see positiivseid
muudatusi vihametsade hävimise probleemile.
Praegu on ettevõetud
Columbia valitsus on juba aru saanud, et n.ö
metsavalvuriteks sobivad kõige paremini selle
põlisasukad e siis indiaanlased ja on andnud neile
10 000km2 suuruse maalapi, kus on praegu
Chiribiquete rahvuspark.
Grupid nagu World Wideful Fond (WWF) ja
Global Forest Watch Canada (GFWC), on
moodustatud selleks, et ära hoida vihmametsade
hävimist.
Kasutatud kirjanduse loetelu
http://www.slideshare.net/tutmon930/deforestation
-powerpoint1-presentation
http://www.rain-tree.com/facts.htm
"Maailma 100 loodusimet". Portugal: Karrup,
1997: lk 170-171
"The Cambridge English course, Student's book
2". Cambridge University Press 1993:lk 77