MILLEKS RITUAALID: USUNDIMAAILMAS, ILMALIKUS ELUS, LOOMARIIGIS? Iga inimese elu on seotud rituaalidega. Mõnel ainult ilmalike rituaalidega, mõnel ka religioossetega. Omad rituaalid on ka loomariigis. Rituaalidel on meie elus suur roll. Rituaalid on korduvad teod, mis leiavad aset teatud aegadel ja kohtades, neis sisalduvad kindlad sümbolid, sõnad ja teod. Religioossed rituaalid kinnitavad religiooni peamisi põhimõtteid. Rituaalid aitavad inimestel üle elada pöördelisi aegu, pakuvad turvatunnet. Rituaal on kommunikatsiooni liik. Sellel põhinevad muud inimkommunikatsiooni liigid ja mis muudavad need võimalikuks. Rituaalid on tihedalt seotud keelega. Seda seostatakse sageli usuga, kuid on tegelikult märgatavalt laiema kasutusalaga. Religioossed rituaalid on struktuurilt ja sisult väga püsivad. Järgivad religioossete rituaalide üldreegleid ehk siis sagedase ühes ja samas vormis tähistamise ...
ühiskonnas mitmehäälsus vormid Keskaeg (5.- 13. saj) Kirikukesksus; vaimulik Kirikumuusika Valitsevale Kirikumuusikas 8. saj-st orel. Vaimulikus muusikas Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu muusika seotud esitajateks olid ühehäälsusele lisandus Ilmalikus muusikas fiidel, gregooriuse koraal, autor anonüümne; esimesed nimepidi jumalateenistusega, sel vaimulikud ja mungad. lihtne mitmehäälsus rebekk, harf, põikflööt, organum, liturgiline tuntud autorid Leoninus ja Perotinus ( 12. ei olnud iseseisvat rolli Ilmalikes muusikuteks ( organum) . trompet, käsitrumm, draama, motett. saj)
Keskaeg 5-13saj. Kirikukeskus,vaimulik muusika oli seotud jumalateenistusega sel puudus iseseisev roll.Muusikahariduse keskusteks kloostrid,noodikirja sünd. Tuntumad heliloojad olid Leoninus-"Viderunt omeres"kahehäälne Perotinus-"Viderunt omeres"neljahäälne Uued zanrid:Vaimulikus muusikad gregooriuse koraal,organum,liturgiline draama,motett,liturgiline missa. Ilmalikus muusilkas:rüütlilaul,instrumentaalne tantsuvorm estampli. Renesanss 14-16saj. Kultuuri ilmalikustamine.Muusikas tooniandvaks Madalmaad,Prantsusmaal ars nova,Kirkumuusika kõrvale tekkis mitmehäälne laul,noodtrükitehnika leiutamine.Muusikat tellisid ja rahastasid rikka linnakodanikud.kodune musitseerimine Tuntumad heliloojad olid Josquin Desprez-"Ave Maria..virgo serena" Giovanni Palestrin-"Kyrie"
Ilmalikeks muusikuteks eri soost muusiku koht ühiskonnas rüütlilaulikud; algul õukonna teenistuses, keskaja lõpul koondusid linnamuusikute tsunftidesse häälsusmitme-ühe- või Valitsevale ühehäälsusele lisandus lihtne mitmehäälsus (organum). Kirikumuusikas 8. saj.-st orel. Ilmalikus muusikas fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, tromboon. pillid käsitrumm, tamburiin. Vaimulikus muusikas gregooriuse koraal, organum, liturgiline draama, motett. Ilmalikus muusikas rüütlilaul, vormidzanrid, instrumentaalne tantsuvorm estampii. Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu autor anonüümne; esimesed
/mitmeh. homofooniline mitmeh. Muus. *lauto, klavessiin, klavikord, *täiust. keelpille- viiul (tähtsaimaks instrum. spinett, viola da gamba, soolopilliks), vioola, tsello, kontrabass pommer, trompet, tsink, *konstrueeriti põikflööt, fagott krummhorn. *võeti kasut. haamerklaver *Täiuslikuks peeti inimhäält. *Popul. oboe, plokkflööt Zanrid, *Ilmalikus motett, madrigal, *Ooper (opera seria, opera buffa), vormid caccia, sansoon, frottola, oratoorium, kantaat, passioon, villanella, balletto, instrument. kontsert, concerto grosso, instrumentaalne tantsumuus. instrumentaalne tantsusüit, fuuga *Vaimulikus missa (reekviem), madrigal, motett, saksam. luteri koraal. Heliloo- *Guillaume de Machaut *Johann Sebastian Bach
kujunemine, valdavalt suuline kultuur; alusepanek kultuuriväärtustele; katkud ja sõjad; ebahügieenilisus; usk MUUSIKA ISELOOMUSTUS: vaimulik, monotoonne, saateta, kindel taktimõõt puudub, ladinakeelne, ühehäälne (10.-11. saj hakkab tekkima 2- häälsus; mitmehäälne muusika à burdoon taustajoru; parafoonia meloodia dubleerimine; heterofoonia suvaline mitmehäälsus); põhiintervallid kvart, kvint ZANRID: Vaimulikus: gregooriuse koraal, organum, liturgiline draama, motett. Ilmalikus: rüütlilaul, instrumentaalne tantsuvorm estampii. RENESSANSS 14 16 saj AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Antiigi taassünd; humanism; eneseteadvuse kasv, teadmishimu; lapsi kasvatati nagu väikseid täiskasvanuid; vastuoluline mood; linnade ehitamisel peetakse silmas ka kaitsesüsteeme; maadeavastused, astronoomilised avastused; oluline on inimese päritolu + isiklikud omadused; eesmärkide saavutamine vahendeid valimata;
KESKAEG 10-14. sajand ÜHISKOND: Võim ühiskonnas kuulus kirikule. Kirikutegelaste otsustega pidid nõus olema ka kuningad ja muud valitsejad. Kiriku mõju ulatus ka kunsti ja muusika üle- ehitati uhkeid kirikuid ja kloostrihooneid, kunstnikelt telliti nendesse pühapilte ja pühakute skulptuure. MUUSIKA: kirikumuusika põhivormiks sai GREGORI KORAAL-see on ühehäälne laul, mida lauluvad mehed, ladinakeelne, rahuliku-voogava viisiga. Ilmalikus muusikas tekkis RÜÜTLILAUL- aadlikke, kes olid hea võitluskunsti väljaõppega,nimetati rüütliteks. Nad said kindlasti ka muusikalise hariduse. Rüütlid pidid oskama oma ,,südamedaamile" laule luua ja neid ette kanda. Nad saatsid oma laule lautoga (keelpill). Teine ilmalikku muusikat tegev seltskond oli RÄNDMUUSIKUD- nemad rändasid paigast paika ja laulsid rahvalaule, esitasid rahvamuusikat, andsid teatri- ja tsirkusetendusi. Prantsusmaal kutsuti neid ZONGLÖÖRIDEKS.
mitmehäälsuse Homofooniline ühehäälsusele lisandus kõrvale astus homofoon. mitmehäälsus lihtne mitmehäälsus mitmehäälsus. (organum). Kirikumuusikas 8. saj.- orel, klavikord, Täiustati keelpille -viiul, Kujunes välja st orel. Ilmalikus klavessiin (tsembalo); vioola, tsello, kontra- klassikaline muusikas fiidel, rebekk, lauto, viola da gamba, bass, tähtsaimaks soolo- sümfooniaorkestri harf, põikflööt, trompet, viola da braccio; pilliks sai viiul. koosseis, populaarseks pillid käsitrumm, tamburiin
Ambrosiuse hümn; frottola; caccia; villanella concerto grosso; fuuga instrumentaalkontsert; liturgiline draama; sümfoonia; koomiline ilmalikus muusikas ooper ja laulumäng rüütlilaul; estampii Heliloojad Leoninus Philippe de Vitry4; J.S.Bach, G.F.Händel; J.Haydn, W.A.Mozart, L. Perotinus Guillaume Dufay; C.Monteverdi; J.Peri; Van Beethoven; J.Stamitz,
KESKAEG Kirikukesksus; vaimulik muusika oli seotud jumalateenistusega, sel puudus Kirikumuusika esitajateks vaimulikud, Kirikumuusikas 8. saj-st: orel. Vaimulikus muusikas: gregooriuse koraal, organum, Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu autori 5. 13. saj iseseisev roll (missa). Muusikahariduse keskusteks kloostrid; noodikirja sünd. mungad. Ilmalikus muusikas: fiidel, rebekk, harf, liturgiline draama, motett, liturgiline missa. persoon anonüümne; esimesed nimepidi tuntud Ilmalik laul ja pillimuusika olid osa rüütlikultuurist õukonnas. Ilmalikeks muusikuteks eri soost rüütlilaulikud. põikflööt, trompet, käsitrumm, Ilmalikus muusikas: rüütlilaul, instrumentaalne autorid: Leoninus, Perotinus.
Renessanss. 14. sajandi lõpp kuni 16.sajand UUE EUROOPA TEKE Rooma katoliku kiriku ja kuninga vahel oli tüli. Ilmalikustamine tõi tihtipeale kaasa ka kriitilise või iroonilise hoiaku kiriku suhtes. Boccaccio ,,Dekameron" 1348 - 53 Muusika ilmusid vaimulike zanrite kõrvale ilmalikud ja alates 14. Sajandis avalduvad uuendused just ilmalikus muusikas. Rikaste ja kiiresti arevenate linnadega Põhja-itaalias kujunes kogu euroopale eeskuju andev varakapitalistlik ühiskond. Selles keskkonnas tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja nn. Humanistlik (inimeste lähtuv) mõtlemine. See mõtteviis erines põhimõtteliselt keskaegsest, mille väärtushinnangud olid inimesest kõrgemal. 14.sajandil toimusid itaalias esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompeji ja Herculaneum). Termin ,,renessanss" tähendab taassündi. Teaduste areng
• alumine serv maapinnast vähemalt 3 meetri kõrgusel VAPI KASUTAMINE • võimu sümbol • võivad kasutada riiki esindavad asutused või isikud HÜMN "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ • sõnad Helsingi ülikooli muusikaõpetaja Friedrich (Fredrik) Pacius • viis Johann Voldemar Jannsen. • avaldati esmakordselt esimese üldlaulupeo nootides 1869. aasta mais • kõlas esmaettekandes meeskooride esituses laulupeo ilmalikus kavas peo teisel päeval. • 1896. aasta üldlaulupeost sai see mitteametlikuks Eesti hümniks, mida lauldi püsti seistes ja paljapäi. • "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" oli Eesti hümniks iseseisvusaastail 1918-1940 ning sai selleks ka pärast taasiseseisvumist aastal 1991. RIIGIPÜHAD • 1. jaanuar- uusaasta • 24. veebruar- Eesti Vabariigi aastapäev • suur reede • ülestõusmispühade 1. püha • 1. mai- kevadpüha • 23. juuni- võidupüha
ajavahemikust 14301600; paralleelmõisteks on sel puhul kujunenud ,,franko-flaami vokaalpolüfoonia ajastu". 14. sajandil muutus Euroopa kultuur põhjalikult. Roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, elas läbi tõsist kriisi. Euroopa kultuuripilt ilmalikustus, kiriku suhtes oldi kriitilised. Ilmalikkus muusikas väljendas eelkõige ilmalike anride ilmumisega vaimulike kõrvale. Kõik uus muusikas ilmub nüüdsest ainult ilmalikus muusikas. Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstimuusika vastu. Uue muusika ja kiriku vastasseis oli tugev. 14. sajandil muutus ka Euroopa poliitika pikka aega oli tähtsaim keskus Prantsusmaa. Inglismaa ja Prantsusmaa vahel Sajaaastane sõda. Oluliseks keskuseks kujunes Põhja- Itaalia oma kiiresti arenevate ja rikaste linnadega. Seda ajastut nimetati humanismiajastuks (lähtuti inimesest).15.-16.sajandil avastati maid, arenesid
11). Kuidas hindad renessanslikku moraali? Kas kaasaegsetest iseloomustas seda kõige tabavamalt? Kõige tabavamalt iseloomustas seda Niccolo Machiavell- tema sõnastas, et " eesmärk pühitseb abinõu".( Hinnang sellel antku igaüks ise RENESSASLIK MORAAL: -eesmärke saavutati vahendeid valimata -pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele ja ihule (kehavormide esiletõstmine) 12). Millised teemad olid levinud 15.saj itaalia maalikunstas? Enamasti valitses usulin temaatika. Kuid siiski ilmalikus ja pühalikus sulasid kokku.( Meelelise maailma väärtustamine muutis piibli tegelased kaasaegsete inimeste taoliseks). Saj. lõpus kasutati ka aniikmütoloogilist teemat. 13). Milliseid maalitehnikaid ja värve kasutati sel ajal? Niii.. freskotehnika( sellises teh. maaliti kiriku ja kabelite seinu). Temperavärvidega värviti puutahvlitele. Kasutati veel õlivärve, mis võeti esimesena kasutusele Veneetsias. 14). Kelle tööd on suured maalid "Venuse sünd" ja "Kevad". Mida lähemat tead
9. Ta oli uusaja skulptuuris esimene kes, selle asemel et teha keskajal tuntud hauamonumente kuningates ja suurnikest, valmistab ratsakuju ja paneb selle püsti linnaväljakule; hakkab uuesti kasutama kontraposti tehes vaba- ja alastifiguure. 15. Nagu Donatellogi valmistas ka ANDREA del VERROCCHIO (1435-1488) Taaveti pronkskuju ja ratsamonumendi Veneetsia teisest sealsest väepealikust Colleonist. 10. 15. Sajandil muutusid populaarseks ilmalik portreekunst ja madonnareljeefid. Ilmalikus portreekunstis lõid skulptorid realistlikuid ja individualiseeritud portreebüste. Madonnareljeefid olid muutunud ilmaliku emaarmastuse ülistuseks. Neid valmistati marmorist ja pronksist, kuid levis ka uus ja odavam viis maljoolikatehnika.11. LUCA (u. 1400-1482) ja ANDREA della ROBBIA (1435-1525) olid silmapaistvad maljoolikameistrid. Nt. Andrea della Robbia Madonna lapsega. Nad lõid madonnat kujutavaid ümmargusi või ülevalt kaarjaid reljeefe ehitiste täienduseks või altariseinaks
Noodikiri tekkis kloostrites, kus vaimulikud hakkasid selle abil kirja panema liturgilisi tekste. Noodimärkideks olid neumad. Kuna üles kirjutati vaid liturgilist muusikat, siis ilmalikust muusikast keskajal on palju vähem informatsiooni. 11. sajandi lõpul sai Provence'is alguse rüütlilaul. Selle peamised liigid on kangelas- ja armastuslaulud. Rüütlilaule peas meenutades tuleb mul kohe ette seal kõlanud värisev hääl. Kirikus kasutati keskajal muusika saatmiseks orelit, ilmalikus muusikas aga peamiselt araabia päritolu pille, nagu fiidel, harf, tamburiin, trompet, põikflööt ja käsitrumm. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp trakdaad tekkis 10. sajandil. Kokkuvõtteks ütlen, et muusika on olnud alati inimeste elus tähtsal kohal. Seda näitab juba see, et ka keskajal suhtuti muusikasse pühendumuse ja austusega. Muusika on alati inimeste elusid täiendanud tujusid rõõmsamaks teinud, tantsima pannud ja ka usku ülistada aidanud. Ja just
Renessanss- taassünd. Keskaja lõpp, suured rikkad linnad,ilmalikus, enese teaduse kasv, humanism, antiigi juurde naasmine, ,,Eesmärk pühitseb abinõu", avastused ja leiutused. Ameerika avastamine, trükimasin. R. Kunst: Tekkis itaalias. Peridoodid: 14.saj-eelrenessans, 15.saj-vararenessanss, 16.saj- kõrgerenessanss. Ihulikkuse hindamine,looduslahendus, perspekiiviseadus- ruumi kujutamine kujuliselt, akt, kolmnurke kompositsioon, reeglites on nii tõde kui ilu, teemad siisi kirikulised, õlivärvid. Tähtsaim teos: Genfi altar, põnevam: Arnolfini kihlus
kohta tipptasemel muusikahariduse (üheks õpetajaks ülalpool nimetet Blow). Juba 1675.aastal ilmusid trükist tema esimesed laulud, 1677 sai Purcellist kuninga kammermuusikahelilooja, 1679 Westminster Abbey (kuningate kroonimiskirik ja viimne puhkepaik) organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja. Kuigi Purcell elas vaid 36-aastaseks (nagu ka Mozart), jõudis ta vähem kui 20 aastat kestnud loometee jooksul luua kaalukaid teoseid nii vaimulikus kui ilmalikus zanris. Tema tähtsaimaks tööks jääb aga lavamuusika, viie semiooperi kõrval kirjutas ta ainsa tõelise barokkooperi inglise muusikaloos -- "Dido ja Aeneas". Muusikaliselt on see vähem kui tund aega kestev ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning kodumaisest maskimuusikast. Teosel on tüüpiline prantsuse avamäng, karakterstseenid on aga iseloomulikult inglisepärased. Barokkooperis lausa kohustuslik kaebeaaria (kirjutatud ciacona tüüpi basso ostinato käigule)
Egiptus Muusika seos religiooniga:Muusika ja tants käisid tihti usuliste kombetalitustega kaasas. Muusika oli väärikas & pidulik. Hiljem Aasia mõjudel muutus muusika elavamaks. Muusika aluseks oli laskuv pentatooniline helirida, mis sisaldas suuri tertse ja pooltoone. Olemas oli 24 veerandtooni, aga kasutati 17 veerandtooni. Toimus templireform. Pillid tõrjuti jumalateenistuselt välja, alles jäi vaid sistrum e. käristi- Isise(viljakus jumalanna)pill. Keelpillidel oli oluline roll ilmalikus & vaimulikus elus (ka matustel). Muusikateooria oli preestrite salateadus. Egiptuses pärit muusikainstrumendid: Harf, flööt, lauto(püsis halvasti hääles), oboe, zalmei- aolos, trompet, trummid. Vana- Kreeka Vana-Kreeka kultuuri ja Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuri seos: Egeuse mere saartelt on leitud harfi ja topeltaulose mängijate marmorfiguurid. Sarnane muusikaõpetus neis maades.
Kuna turupiirkonnaks kujunes ka Läänemere ümbrus, aitasid linnad kaasa ka ristiusu levikule. Üheks näiteks siinkohal oleks Eesti ristiusustamine selleks, et saada kaubandusteed Venemaale. Linnade arengus oli olulisel kohal ka see, et toimus feodaaltsivilisatsiooni kultuurikeskme ülekandumine kloostrist linna. Varasemal ajal olid kloostrid põhilisteks kultuurikandjateks. Seal kirjutati raamatuid ja säilitati vaimset kultuuripärandit. Linnade arenguga muutus haridus oluliseks ka ilmalikus tähenduses. Vajati väljaõpetatud, haritud ametnikke, kes oleksid suutnud korraldada ühiselu, pidada arveid. Kultuurikeskme ülekanne linnadesse toimus kolmes põhilises valdkonnas: haridus, arhitektuur ja kirjakultuur. Katedraalkoolidest kasvasid välja ülikoolid. Töid jätkus ka arhitektidele ja müürseppadele. Piibli kõrval hakati viljelema ka ilmalikku kirjasõna ning linnakirjanduses hakkas levima satiir. Rüütliromaanide ja ,,Kuningas Arturi lugude" kõrvale hakkasid tekkima ka
nad saatsid laulikut pillidel. Rüütlilaule esitasid ka naised, sest ristisõdade ajal olid nad rüütlikultuuris lausa austusega ümbritsetud. Rüütlilaulude teemadeks oli armastus, kangelasteod ja kangelased. Tuntuimateks rüütlilaulikuteks olid Bernart de Ventadorn Lõuna-Prantsusmaal, Adam de la Halle Põhja- Prantsusmaal ja Walther von der Vogelweide Saksamaal. Kirikus kasutati keskajal muusika saatmiseks orelit, ilmalikus muusikas aga peamiselt araabia päritolu pille, nagu fiidel, harf, tamburiin, trompet, põikflööt ja käsitrumm. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp trakdaad tekkis 10. sajandil. Mitmehäälsuse tüüpideks olid veel burdoon, mis on saatehääl ja mida mängitakse mõne lihtsa pilliga; parafoonia, milles dubleeritakse sama meloodiatmingi intervalli võrra; ja heterofoonia, mis on ühe meloodia, pisut erinevate variantide kooskõla.
Veel tegelesid nad ketrajatena ja kudujatena. Autoriteetsed naised mõjutasid kesaegseid naisi ja nende tegevusi. Keskagsed pühakud olid Püha Birgitta, Siena Katariina ja Hildegard von Bingen ja haritud Christine de Pisan. Esimest kolme naist ühendab see, et nad kummardasid jumalatja nad kõik nägid nägemusi ning tõlgendasid neid nii nagu heaks arvasid. Nad osutasid suurt mõju just naiste kloostri elus ja kiriku ilmalikus liikumises. Kuigi ühiskond suhtus neisse negatiivselt ei takistanud see neil olla edukas. Christine de Pisan oli esimene naine, kes elatas oma pere tänu oma kirjutistele. Oma kirjutistes toonitas ta seda, et peale vaimulike võisid ka teised kirjutada. Ta pidas Jumalat elu moraalseks aluseks ning tema teised teosed ja põhimõtted tuginesid sellel arusaamal. Maarja-kultuse positsiooni tugevnemine mõjutas naisi nii kirkikusiseselt kui ka kirikuväliselt.
tegeleda mitme ametiga kuid sellega suurenes ka märgatavalt tema töökoormus. Riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi, mis nõudis märksa keerukamat haldus- ja maksusüsteemi, seega võim bürokratiseerus ning tekkiski uus ühiskonnakiht ametnikkond. Riigikord toetus veel rahvuskirikule ja seisuste esinduskogule. Viimasele aga sõltusid monarhid peamiselt maksustamisküsimustes. Valgus ajastu Preisimaa omariikluse ajalugu algub 1525. aastal mil reformatsiooni käigus ilmalikus muutunud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik, mis oli ka esimene protestantlik riik Euroopas. Nagu ka absolutismis oli valgustus ajastu riigis tähtsal kohal armee ning bürokraatia, mida Friedrich Wilhelm I arendas välja Preisimaal. Riigiasjade üle otsustas kuningas ikka ainuisikuliselt, oma korraldused aga saatis ta ümbrikutega ministritele täitmiseks. Kuningavõim oli mõlemal ajastul omamoodi. Absolutismi ajastul loeti kuningas Louis XIV
märkida helikõrgusi. Kuna algselt ei kasutatud noodikirja, siis jäid ka muusika autorid anonüümseteks, kuid kui võeti kasutusele noodikiri, siis saadi kirja panna ka muusika autor. · Tänapäevane noodikiri võeti küll kasutusele 15-ndal sajandil, kuid siiski on minu jaoks uskumatu,et noodijoonestik tekkis juba nii ammu (8-9.saj) ja sai alguse kloostrites ning vaimulike käeläbi. zizzle RÜÜTLILAULUD Keskaegsest ilmalikus laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust,sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid vagandid, kelleks olid aktiivsed noored(üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on ,,Carmina Burana" ( Beuerni laulud ) 13.saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades.
kaubateed. 13. Protestandid, pildirüüste, Ausburgis usurahu, kirjasõna areng. 14. Kiriku positsiooni taastamine, Pärtliöö, anglikaani kirik, sõjad. Mõisted Kirik- pühakodu või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. Vaimulikud ordud- keskaja vaimulikest pooled elasid kloostrites ja olid allutatud ordureeglitele. 2 tasandit: abtid ja mungad, teine osa vaimulikkonnast elasid küll ilmalikus ühiskonnas, kuid teenisid kirikut. Ketserlus- väärusulisus. Inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. Inkvitsioon- katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda, vajadusel karistada. Põhieesmärgiks ketserite ümberveenmine, ketserlike vaadete leviku takistamine. Ristisõjad- ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku
kestis), kus tähtsal kohal olid misjonärid. Viimasena ristiti leedulased 1386. Katoliku kiriku org. ja vaimulikkond: Katoliku kiriku õpetus: Paavstist sai katoliku kiriku pea tähtsus tõusis järk-järgult Rooma ja Püha Peetruse autoriteedi najal. Keskvõimust toetatuna hakkasid Rooma piiskopid järjest suuremat võimu enestele tahtma. 756.a. loodi Pippini kingitusena Paavstiriik e. Kirikuriik, mis suurendas paavsti võimu ilmalikus maailmas. Paavst kroonis Pippini tänutäheks keisriks, järgnevatel aastatel paavsti võim suurenes veelgi. Araabia riigi loomine Islamiusu õpetus: Islam on käsuõpetuslik ja raamatuusku (koraan), püha pärimusteraamat on Sunna, üks jumal Allah ja tema saadik Muhamed, 5 korda tuleb päevas Meka poole palvetada, üks kuu aastas paastuda, et rikkad mõistaksid nälga, almuste jagamine, palveränd elu jooksul
Miina Hrma. KESKAEG 10-14. sajand HISKOND: Vim hiskonnas kuulus kirikule. Kirikutegelaste otsustega pidid nus olema ka kuningad ja muud valitsejad. Kiriku mju ulatus ka kunsti ja muusika le- ehitati uhkeid kirikuid ja kloostrihooneid, kunstnikelt telliti nendesse phapilte ja phakute skulptuure. MUUSIKA: kirikumuusika phivormiks sai GREGORI KORAAL-see on hehlne laul, mida lauluvad mehed, ladinakeelne, rahuliku-voogava viisiga. Ilmalikus muusikas tekkis RTLILAUL- aadlikke, kes olid hea vitluskunsti vljappega,nimetati rtliteks. Nad said kindlasti ka muusikalise hariduse. Rtlid pidid oskama oma sdamedaamile laule luua ja neid ette kanda. Nad saatsid oma laule lautoga (keelpill). Teine ilmalikku muusikat tegev seltskond oli RNDMUUSIKUD- nemad rndasid paigast paika ja laulsid rahvalaule, esitasid rahvamuusikat, andsid teatri- ja tsirkusetendusi. Prantsusmaal kutsuti neid
Aadlike abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi ja sõlmida liite perekondade vahel. 4.Keskaegne sõjameheseisus oli mitmepalgeline nii päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Enamik rüütleid olid läänimehed. Rüütliseisust hakati üha enam tähtsustama. Suurnikud püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kõrgkeskajal kujunes rüütliseisusest pärilik seisus. Rüütliseisuse olemus seisnes kolmes, täiesti ilmalikus põhimõttes. Nendeks olid ustavus, heldekäelisus ja vahvuses. 5.Keskajal olid enamik inimesi talupojad, kes tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Enamik talupoegi olid sunnismaised. Talupere koosnes peremehest, perenaisest ja nende lastest. Ühe küla taluperemehed otsustasid tähtsamaid asju ühiselt ja astusid ühiselt välja ka suhetes isandaga. Enamasti kuulus talupoegade maa isandatele ning selle kasutamise eest pidid nad koormisi kandma. Suur osa talupoegi olid kirjaoskamatud
kodusõdu. Selline suhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust Lääne-Euroopas. Rüütliseisus Keskaegne sõjameheseisus oli mitmepalgeline nii päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Enamik rüütleid olid läänimehed. Rüütliseisust hakati üha enam tähtsustama. Suurnikud püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kõrgkeskajal kujunes rüütliseisusest pärilik seisus. Rüütliseisuse olemus seisnes kolmes, täiesti ilmalikus põhimõttes. Nendeks olid ustavus, heldekäelisus ja vahvuses. Aadli elulaad Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes puust või kivist tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid ulatuslikeks kivist kindluskompleksideks. Rüütlid panid end proovile ja näitasid oma oskusi jahiretkedel ja organiseeritud sõjamängudel ehk turniiridel. Aadlike abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi ja sõlmida liite perekondade vahel. Talupojad
häiresignaaliks tornil, kus oli võimalik jälgida kõike ühiskonnas toimuvat, selle eest sai ka raha 16. sajandi teine pool ol ilinnamuusikutele ränk, kuna siis olid linna teeinistuses vaid "tornipuhujad"signalistid, alles sajandi lõpus palkas raad uue muusikute grupi linlasi teenindama 1. Kuidas mõjutas jesuiitide ja luterlaste tegevus hariduselu Eesti ja Liivimaal? 2. Milliseid muutusi hariduselus, kirikuelus ja vaimulikus elus ning ilmalikus muusikas tõi endaga kaasa rootis võimu kehtestamine eesti ja liivimaal ? 3. Mis on koolidraama ja missugune oli tema roll keskaegses hariduselus ? Koolidraama- õppekavastik, mille eesmärk oli arendada õpilaste kõneosavust ning tutvustada neid värsiõpetuse ja erinevate retoorikastiilidega. Koolidraamasi püüti lavastada eesti linnakoolides saksamaa eeskujul .Neist nähti suurt kasu ka kristlik-humanistlikule haridusele . "Kindlameelne Argenia" kanti
selle täiuseni.Tema motettidest on säilinud 23.need on keerulised.Lisaks kõigile ars novale iseloomulike joonte keerukus,isorütmika,ratsionaalsus kasutamisele on ta suutnud sinna ühendada ka laulva ja tundelise meloodia.Selles seisnebki tema geniaalsus.Machaut ja ilmalik laul.Machaut´d on nimetatud viimaseks truvääriks aga võrreldes rüütlilaulikute loominguga on tema ilmalik laul kunstiliselt lihvitum ja kirjaviis on õpetatud.Ta kasutab ajastu keerulist kompositsioonitehnikat ka ilmalikus laulus.Guillaume Machaut´kuulsaim teos on terviklik missatsükkel,,La messe de Nostre Dame" 1
Kangelaslaulud- müütiliste kangelaste vägitegudest, lauldi lihtsalt, eepilised poeemid (tuntuim-Roolandi 2saj.) Rüütlialul sai alguse Prantsusmaalt 11.saj · L.-Prantsusmaal- trubaduurid (Bernant de Venrador) · P.-Prantsusmaal- truväärid (Adom de la Halle) · Saksamaal- minnesingeid (Walther von der Vogelweido, Heinric von Meissen) Huglaar, zonglöör, menestrel- ringirändavad alamast seisusest muusikud Keskaegsed instrumendid: Kirkus-orel Ilmalikus muusikas-rebekk, harf, rataslüüra Psalteerium-näppides, poognaga, lüüjes *näppepill Rataslüüra-pöörlevratas, klahvid *keelpill Rebekk-kõlakast, pooliku pirni kujuline *poogenpill Mitmehäälne muusika keskajal Burdon- saatehääl, korduvad motiivid põhiviisist madalamad Parafoonia- sama meloodia, dubleerimine intervali võrra kõrgemalt või madalamalt Heterofooina- 1 meloodia erinevate variantideg kooskõla Mitmemehäälne orgaanum- esimene selline kirikulaul 10. Saj
· O Fortuna "O Fortuna, velut luna statu variabilis..." "Oo Fortuuna, alati muutumises nagu kuu...". Koor kõlab alguses vaikselt ja tagasihoidlikult, seejärel meeleheitlikult ja raevukalt. Teemaks on saatus, mis pidevalt muutudes võib kiiresti teha rikka vaeseks ja vastupidi; õnneratas, mis liigub ettearvamatult ringi. · Fortuna plango vulnera Siin kujutatakse saatuslikku õnneratta kulgu inimene, kellel äsja ilmalikus elus vähe puudu oli, kaotas kõik: nii võimu kui au. Meenutatakse viimase Trooja kuninganna Hekabe saatust viimane lamab õnneratta telje all. Primo vere (Kevade alguses) · Veris leta facies "Veris leta facies mundo propinatur" "Kevade rõõmus nägu särab maailma kohal". Talvekülmad on lõppenud, maapind hakkab tasapisi kattuma lilledega. Linnud lendavalt lõbusalt metsades ja tüdrukud laulavad rõõmulaule. Siin kasutatakse samuti
umbes ajavahemikust 14301600; paralleelmõisteks on sel puhul kujunenud ,,franko- flaami vokaalpolüfoonia ajastu". 14. sajandil muutus Euroopa kultuur põhjalikult. Roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, elas läbi tõsist kriisi. Euroopa kultuuripilt ilmalikustus, kiriku suhtes oldi kriitilised. Ilmalikkus muusikas väljendas eelkõige ilmalike anride ilmumisega vaimulike kõrvale. Kõik uus muusikas ilmub nüüdsest ainult ilmalikus muusikas. Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstimuusika vastu. Uue muusika ja kiriku vastasseis oli tugev. 14. sajandil muutus ka Euroopa poliitika pikka aega oli tähtsaim keskus Prantsusmaa. Inglismaa ja Prantsusmaa vahel Sajaaastane sõda. Oluliseks keskuseks kujunes Põhja- Itaalia oma kiiresti arenevate ja rikaste linnadega. Seda ajastut nimetati humanismiajastuks (lähtuti inimesest).15.-16.sajandil avastati maid, arenesid
o Pillid olid jumalate ülistamiseks, neid ülistati lauluga ning muusika saatel tantsiti · Templi koolis õpetati laulu, pillimängu o Mängiti LAUTOT ja LÜÜRAT · Palju lauldi kodus oluline osa muusikal olid ka matuse rongkäigul ja muudes kohtades · Flööt · Keelpillid o Lauto armastatud pill (renessanssi ajastu lõpus), raske häälestada, palju muudeti o Lüüra muusikute sümbol · Instrumentaalmuusika oli oluline nii ilmalikus kui ka vaimulikus muusikas · Trompetilaade puhkpill · AULOS ehk sALMEI (topeltaulosed) o Mängisid naised o Tekkis 2700 eKr o Parema käega meloodiat, vasakuga põrisevat saadet o Sellest arenes välja OBOE · Trummid 155 eKr o Mängisid naised o Meenutas tamburiini · Esines palju kultusliku iseloomuga müra- ja löökpille · Kasutati nii 5 kui ka 7 astmelist helilaadi (rohkem 7 astmelist)
sajandil. Nad mängisid rae jootudel, kodanike pulmades, suurematel pidustustel ja rongkäikudel. Keelpillid tõusid juhtivaks kohaks. Tulevane muusik pidi õppima 3 aastat kohapeal, siis 3 aastat Riiasm seejärel Saksamaal või mujal. 1. Kuidas mõjutas jesuiitide ja luterlaste tegevus hariduselu Eesti- ja Liivimaal? Jesuiidikollegiumis õpetati eesti keelt kõnes ja kirjas. Eesti esimene protestantlik lauluraamat ilmus. 2. Milliseid muutusi hariduselus, kirikuelus ja vaimulikus ning ilmalikus muusikas tõi endaga kaasa Rootsi võimu kehtestamine Eesti- ja Liivimaal? Köstrid hakkasid rahvast lugema õpetama, kus õpetajateks olid Forseliuse seminari köstrid/koolmeistrid. Sai alguse eesti maakoolide võrk. Köstrikoolid olid pea kõigis kihelkondades. Ehitati üles sõjas hävinud kirikud. Tallinnasse ja Tartusse rajati gümnaasiume. 3. Mis on koolidraama ja missugune oli tema roll tolleaegses hariduselus? Koolidraama eesmärk oli arendada õpilaste kõneosavust ning tutvustada
Pulmad ja matused Kui kaks inimest otsustavad abielluda, peetakse tihtipeale kaks abielusõlmimise tseremooniat üks raekojas, et ühendust seadustada ja teine kirikus talituse pärast. Seaduse silmis ei oleks kehtiv abielu, mis on ainult kiriklikult sõlmitud. Ka pulmapidusid on kaks üks suur ja ametlik pdusöök kõikidele külalistele ja sellele järgneb pidu parimatele sõpradele. Matused on mõistetavalt tõsisemad, olgugi et üldiselt ilmalikus võtmes. Sugulased ja sõbrad suunduvad Lahkumiskeskusesse, kus kadunuke ära saadetakse muusika saatel. Pärast kogunevad kõik eesruumi tassile kohvile ja ühele tordilõigule. Sünnipäevad Täiesti andeksandmatu patt Hollandis on kellegi sünnipäeva unustamine. Igas majapidamises ripub tualettruumi ukse küljes, seespool, sünnipäevade kalender. Nii võivad maja asukad kindlad olla, et ei lähe päevagi mööda, ilma, et neile meenutataks sõprade ja sugulaste suurpäevi.
Toimus ilmalikustumine, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendus see ilmalike zanrite ilmumisega vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Esimeseks selliseks peetakse 1537. a. Napolis asutatud kooli. Kõik uus hakkas edaspidi toimuma ilmalikus muusikas. Kirik väljendas oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstmuusika vastu ja kahtles polüfoonilise muusika sobivuses jumalateenistusse. 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks
kantaat (koosnes 2-3 retsitatiivi ning aaria paarist; sarnanes väikese ooperistseeniga) INSTRUMENDID Kirikus orel; ilmalikus muusikas palju Orel, klavessiini erinevad tüübid, klavikord, lauto, erinevad Viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina; klaver; klavessiin keelpille. fiidel (vioolaviiul), rebekk, vioolad; puhkpillid: flööt, pommer ( oboe); dulcian (fagott); lauto (araabia päritolu, ümarapõhjaline), krummhorn, trompet (signaalpillina); tromboon, tsink (välja psalteerium ( klavessiinilaadsed pillid), surnud)
naised. Neid naisi kutsuti begiinideks ja neist ma siin referaadis kirjutangi. Begiinid 13. sajandil oli begiine Saksa ja madalmaade linnades juba tuhandeid. Begiinid ei andnud pidulikku kloostrivannet ega kuulunud usulistesse reegelkondadesse, ehkki tegutsesid teinekord koos tsistertlastega ja kerjusvennaskondadega. Begiinid elasid kas oma kodus või ühistutes, ei kandnud nunnarüüd ja liikusid ilmalikus maailmas vabalt ringi. Begiinid olid probleemiks nii kirikule kui ilmalikulegi kogukonnale, sest neil puudus abielu või klooster, mis oleks neid ühiskonnaga sidunud. Begiine ja nende meessoost "kolleege", begarde võib vaadelda kui apostlite elu ilmalikke jätkajaid, kes kristust matkides püüavad elada vaeselt ja talitsetult. Begiinid olid Põhja-Euroopa liikumine, mis sündis Belgias. Teatakse, et aastatel 1250-1350 oli Strasbourgis begiinimaju 600 naisele
millest meil on tänapäeval võrdlemisi hea ülevaade. Selle peamised liigid on kangelas- ja armastuslaulud. Rüütlilaulikuid nimetati eri paikades erinevalt. Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks, Põhja-Prantsusmaal truväärideks ja Saksamaal minnesingeriteks. Kangelaslaulud olid eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Tuntuim kangelaslaul on 11. sajandist pärit ,,Rolandi laul".Ilmalikus muusikas kasutati muusika saatmiseks peamiselt araabia päritolu pille, nagu fiidel, harf, tamburiin, trompet, põikflööt ja käsitrumm. 4)Renessanss oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandi lõpuni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Selle nimetus tuleb itaaliakeelsest sõnast "renaissance ", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Kirik lakkas aegamisi olemast inimese maailmapildi kesktelg
osaks, kuid kasutati vaid 17. · Aasia muusikast mõjutatud. · Preestrite salateaduseks peeti muusikat. · Hironoomia (Eg muusikakunstist pärit mõiste) meloodiakaare näitamine käega (kasutatakse käezeste). (Kantor kiriku lauluõpetaja). Neid liigutusi kasutatakse ka tänapäeval Eg koptikirikutes. Arvatakse, et sellest arenes polüfoonia (mitmehäälsus). · Muusikat kasutati nii ilmalikus kui ka vaimulikus elus. Palju musitseeriti kodudes (matusetalituste muusika). · Hariduse tase Egiptuses meelitas haritlasi sinna tarkust taga nõudma (muusikat õppima Planton, Pythagoros). => · Käsikirjalised materjalid templimuusika kohta. Koopamaalingud pillimäng. TV Egiptuse riigis muusika seos religiooniga: templimuusikas kasutati palju (jumalate kultus)pille, muusikateooria oli preestrite saladus.
noorusajast. Suure osa elust pühendas eelkõige kirikumuus.le. Võrreldes teistega on Lassuse väljenduslaad impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem. Tal oli leidlikkust kasutamaks julgeid võtteid, mis ei vasta vanadele polüfooniareeglitele. Tema loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muus.stiil - Mad.maade vokaalpolüfoonia. Ilmalik laul Itaalias (madrigal, villanella, canzonetta jt.) 16 saj Itaalia ilmalikus laulus on kõrvuti kaks vastandlikku suunda: 1) hulk rahavalikke laulutüüpe, mida kirjutasid peamiselt itaallased 2) peen ja kunstipärane madrigal, mille kujunemine on seotud eelkõige Mad.maade heliloojatega Frottola rahvalik laulutüüp, oli üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele. Tegemist puhtalt õukondliku laulutüübiga, domineeris ülemise hääle meloodia, teised olid saatehääled.
Teadmised piiblist ja kirikuloost peaksid kindlasti kuuluma põhihariduse miinimumi juurde, kuid põhiharidus peaks andma mingi ülevaate ka teistest religioonidest. Rahva hulgas liikuv õppekava on aga hoopis teise orientatsiooniga, mille eesmärgiks on ühendada usuõpetus kõlblusõpetusega, eetikaga, lähtudes eeldusest, et eetika aluseks ongi kristlus, et religioon ja usk, ennekõike ristiusk teeb inimese moraalsemaks. Siit on tekkinud ka järeldus, mida võib kohata nii vaimulikus kui ilmalikus kirjasõnas ilma usuta Jumalasse, ilma ristiusuta läheb inimene hukka. See järeldus on väga kahtlane. Ei ajalugu ega tänapäev ei anna sellele järeldusele mingit kinnitust. Euroopa ja Idamaade ajalugu on ususõdade ajalugu ja sündmused Lähis- ja Kesk-Idas näitavad, kuidas religioon on endiselt põhjenduseks ja õigustuseks verevalamistele, repressioonidele ja vandalismile. Eetika näib olevat pigem omaette suurus, mis saab olla olemas ka religioonita, kuigi on
Comfort Tiffany ja tema ärikaaslased kõrgelt nõutud. Kuid kogu aja, kui Louis Comfort Tiffany lähtus sisekujundusest, tegeles ta samaaegselt ka klaasikatsetustega. Palju aastaid hiljem avastas ta viisi, kuidas vältida klaasi pinna töötlemist, et saavutada põnevaid värve. Selleks pidi klaas ise juba värviline olema. . (lk 22, The Art of Louis Comfort Tiffany. Vivienne Couldrey, 1989, London). Vitraaz oli oluline komponent 20. Sajandite alguses Ameerika sakraal- ja ilmalikus arhitektuuris. (http://collection.cmog.org/detail.php?t=objects&type=browse&f=maker&s=Tiffany %2C+Louis+Comfort&record=153#.TrKkZrLPs3w ) Ameerikas valitses üüratu entusiasm, mistõttu ehitusel oli üle 4000 kiriku, kõik kaunistatud memoriaalakendega. Louis Comfort Tiffany vitraazaknad olid populaarsed üle kogu maa. Eriti populaarsed olid kirikutes, kuid ka kodudes, koolides, raamatukogudes ja institutsioonides. (lk 22, The Art of Louis Comfort Tiffany. Vivienne Couldrey, 1989, London)
Comfort Tiffany ja tema ärikaaslased kõrgelt nõutud. Kuid kogu aja, kui Louis Comfort Tiffany lähtus sisekujundusest, tegeles ta samaaegselt ka klaasikatsetustega. Palju aastaid hiljem avastas ta viisi, kuidas vältida klaasi pinna töötlemist, et saavutada põnevaid värve. Selleks pidi klaas ise juba värviline olema. . (lk 22, The Art of Louis Comfort Tiffany. Vivienne Couldrey, 1989, London). Vitraaž oli oluline komponent 20. Sajandite alguses Ameerika sakraal- ja ilmalikus arhitektuuris. (http://collection.cmog.org/detail.php?t=objects&type=browse&f=maker&s=Tiffany %2C+Louis+Comfort&record=153#.TrKkZrLPs3w ) Ameerikas valitses üüratu entusiasm, mistõttu ehitusel oli üle 4000 kiriku, kõik kaunistatud memoriaalakendega. Louis Comfort Tiffany vitraažaknad olid populaarsed üle kogu maa. Eriti populaarsed olid kirikutes, kuid ka kodudes, koolides, raamatukogudes ja institutsioonides. (lk 22, The Art of Louis Comfort Tiffany. Vivienne Couldrey, 1989, London)
Rootsi kuningas Johan III. 29.märtsil 1809 lõi Aleksander I pärast kogu Soome vallutamist autonoomse Soome Suurvürstiriigi Venemaa Keisririigi koosseisus. 6.detsembril 1917, pärast Oktoobrirevolutsiooni, kuulutas Soome end iseseisvaks. Renessanss, barokk 16.sajand vähenes reformatsiooni tõttu kirikute ehitamine ja seinamaalidega kaunistamine 17.sajandi keskpaigas kasvas baroki mõju kirikute kaunistamise juures. Ilmalikus kujutavas kunstis olid populaarsed miniatuursed portreed. Nende loojatest tuntuim Elias Brenner. Rokokoo tume ja karm 18.sajandi keskel kunsti tellijaid vähe, endiselt peamiselt kirik tuntuim kirikumaalide looja oli Mikael Toppelius, kes kaunistas 40 kirikut 18.sajandi lõpp Gustav III aeg klassitsism. Nils Schillmark Hämeenlinna kirik, 1789. Eeskujuks Rooma Panteon
Rikastele oli koguduste kommunistlik elukorraldus võõras, sest neil oli vara, mida nad tahtsid suurendada, mitte jagada vaestega. Endine ühtlustunne hakkas kaduma ja koguduste sees tekkisid rühmad jõukuse ja ühiskondliku seisundi alusel.Koguduste juhtimine läks üle erilisele vaimulike seisusele ja ülejäänud passiivsed koguduseliikmed - ilmikud - harjuvad kuulama oma juhtide sõna. Vaimulikud teostasid usulisi toiminguid ja see oli nende põhitegevuseks. Ilmalikus elus osalevad ilmikud ei süvenenud enam usuküsimuste peensustesse. Kui Constantinus ristiusku lubas levitada oli juba välja arendatud ristiusu kirik - kogu riiki haarav ja hästi toimiv kristlaste organisatsioon. Kiriku väiksemaiks osaks sai kogudus eesotsas vaimulikuga, enamasti preestriga. Ühe piirkonna, enamasti suurema linna ja selle ümbruskonna, koguduste vaimulike juhiks sai piiskop ja need kogudused moodustasid kindla piiskopkonna
ning ülejäänud pühenduse või õnnitlusena muudeks puhkudeks. Võrreldes teiste gümnaasiumiprofessoritega jäi R. Brockmann produktiivsuselt alla vaid poeesiaprofessor Timotheus Polusele. Nagu tollal kombeks, avaldas ka R. Brockmann valdava osa oma juhuluulest mitmete autorite koondkogumikes, dedikatsioonid adressaatteoste järel. Alles hilisemal Kadrina (St. Katharinen) perioodil ilmus R. Brockmannil 4 iseseisvat õnnitlustrükist. R. Brockmanni ilmalikus juhuluules on esindatud nii ladina (24 luuletust) ja kreeka keel (üllatavalt vähe gretsistikaprofessori kohta, vaid 4 luuletust) kui ka vastavalt kõige aktuaalsematele kirjanduspüüdlustele saksa keel (33 luuletust). Luulevormidest on ladina- ja kreekakeelsetes luuletustes kasutust leidnud eleegia, epigramm, paroodia ja anakreontiline luuletus; saksakeelses luules sonett, aleksandriin, mitmed trohheilised ja jambilised värsivormid. R. Brockmanni eestikeelne juhuluule R
vahel. On teada, et osad juhtumid jõudsid ka kohtutesse nii Ameerikas kui ka Euroopas ning kirikuisad pidid tagasi astuma või minema vanglasse. Nendelt kohtuasjde käigus ilmnes, et selline käitumine oli igapäevane asi ja kui tundus, et süüdistused "väljuvad" kohalikust kirikust saadeti patustanud püha isa teise kohta jätkama oma tööd. Samas on religiooni esindajad ka ise võidelnud sellise praktika vastu nii kirikus kui ka ilmalikus ruumis. USAs asuv ühendus NAMBLA (North-America Man/Boy Love Assoc. - Põhja- Ameerika Mehe ja Poisi Armastuse Ühendus), mis koosneb biseksuaalidest, on proovinud aastakümneid alandada nii nimetatud "age of consent" ehk legaalset seksuaalvanust tegutsedes tihti vägagi aktiivselt poliitilises lobbys. Nende eesmärgiks on alandada vanust kuni 8 või isegi 6 aastani. Momendil on nende aktiivse rünnaku all vanuse alandamine 12 aasta piirile. USAs on
annaabi.ee 
