Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskaeg kuni Romantism(muusikaajalugu) (0)

1 Hindamata
Punktid
Keskaeg 5-13saj.
Kirikukeskus,vaimulik muusika oli seotud jumalateenistusega sel puudus iseseisev roll.Muusikahariduse keskusteks kloostrid,noodikirja sünd.
Tuntumad heliloojad olid Leoninus -“Viderunt omeres“kahehäälne
Perotinus -“Viderunt omeres“neljahäälne
Uued žanrid:Vaimulikus muusikad gregooriuse koraal, organum , liturgiline draama , motett ,liturgiline missa .
Ilmalikus muusilkas:rüütlilaul, instrumentaalne tantsuvorm estampli.
Renesanss 14-16saj.
Kultuuri ilmalikustamine.Muusikas tooniandvaks Madalmaad,Prantsusmaal ars nova,Kirkumuusika kõrvale tekkis mitmehäälne laul,noodtrükitehnika leiutamine.Muusikat tellisid ja rahastasid rikka linnakodanikud .kodune musitseerimine
Tuntumad heliloojad olid Josquin Desprez-“Ave Maria..virgo serena
Giovanni Palestrin-“Kyrie“
Uued žanrid: Ilmalikus muusikas motett,madrigal, villanella ,balletto,instrumentaalne tantsumuusika
Vaimulikus muusikas tsükliline kontsertmissa reekviem ,madrigal,motett
Barokk 17-18 saj.I pool
Loodi esimesed ooperid ja esimesed oratooriumid. Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv,pillide tormiline areng,barokkokestri väljakujunemine
Tuntumad heliloojad: Antonio Vivaldi-“ Aastaajad
Johann Sebastion Bach „Kantaadidd
Georg Friedrich Händel „Tulevärgimuusika““ Veemuusika ““Halleluuja“
Uued žanrid: Ooper , oratoorium , kantaat ,passioon, instrumentaalkontsert ,fuuga
Klassitsism 18 saj.II pool-19 saj.I veerand
Nõrgenes õukonna ja kiriku võim, elavnes avalik kontserdielu ,nooditrükindus,muusikaajakirjandus, Harmoonia lihtsus
Tuntumad heliloojad:Franz Joseph Haydn -“Üllatussümfoonia““Keisrikvartett“2osa
Wolfgang Amadeus Mozart „Reekviem““40.sümfoonia““Türgi marss“
Ludwig van Beethoven „9.sümfoonia““Elisele“
Uued žanrid:Koomiline ooper ja laulumäng, sonaat ,trio, keelpillikvartett ,puhkpillikvartett
Romantism 19.saj.
Vaimne liikumine,mis seab tundelise kõrgemale mõistuslikku.See hõlmas kõiki valdkondi eelkõige muusikas,kunstis,luules.Rahvalaulu ja muinasjuttude hindamine.Oluliseks žanriks sai laul kooriga sümfooniad.Instrumentaalsed väikevormid.Kirjutati oopereid ning selle ainestik oli enamasti muinasjutuline,ajalooline ja haiglaslikku hingeelu piiri avades.Loodi uusi muusikaühinguid.
Tuntumad heliloojad:Robert Schumann “See oli kaunil maikuul „Eusebius tsüklist Karneval
Hector Berlioz „Teekond hukkamisele“
Fryderyk Chopin „Valss nr 7““ Revolutsiooniline etüüd“
Keskaeg kuni Romantism muusikaajalugu #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Triin Kukk Õppematerjali autor
Muusikaajalugu Keskaeg kuni romantismi üldiseloomustus,tähtsamad heliloojad ja nende teosed ja uued žanri liigid

Sarnased õppematerjalid

Keskajast Klassitsismini
2
doc

Keskajast Klassitsismini

ühiskonnas mitmehäälsus vormid Keskaeg (5.- 13. saj) Kirikukesksus; vaimulik Kirikumuusika Valitsevale Kirikumuusikas 8. saj-st orel. Vaimulikus muusikas Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu muusika seotud esitajateks olid ühehäälsusele lisandus Ilmalikus muusikas fiidel, gregooriuse koraal, autor anonüümne; esimesed nimepidi jumalateenistusega, sel vaimulikud ja mungad. lihtne mitmehäälsus rebekk, harf, põikflööt, organum, liturgiline tuntud autorid Leoninus ja Perotinus ( 12. ei olnud iseseisvat rolli Ilmalikes muusikuteks ( organum)

Muusika
MUUSIKA AJALUGU - tabel
2
docx

MUUSIKA AJALUGU - tabel

MUUSIKA AJALUGU Periood Ajastu sotsiaalne ja muusikaline üldiseloomustus Muusika vahendajad (interpreedid) Muusikainstrumendid Uued vormid ja zanrid Heliloojad ANTIIK Ühiskond väärtustas inimest avaliku tunnustusega, kas tema eluviisi, teenete, Muusik oli jumaliku andega prohvet, kes Keelpillid: kitara, lüüra. Auloodia ­ dionüüsilistel pidustustel aulose saatel Lüürikutena on tuntuks saanud Sappho ja 8. saj eKr ­ 4

Muusikaajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun