katolooklusest eraldunud protestantlikud kirikud(nt luterlus,kalvinism,anglikaani kirik) Põhjused ja eeldused kujunesid jube keskaja lõpul. Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt . Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahuolematust. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike mittekristlikud eluviisid. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkulepeid isegi Türgi sultanitega, kes kristlikke maid anastas. Üheks Reformatsiooni põhjuseks oli indulgentside müük. See oli ebaõiglane, et sai end pattudest vabaks osta; pattudest pidi end vabaks lunastama ehk midagi tegema ka selle eest, et vabaks saada. Vaimulikud ja preestrid polnud eeskujuks - ette oli kirjutatud, et nad ei ole jõukad, kuid nemad hakkasid järjest
· Johannes Kepler- planeetide orbiidid on ellipsikujulised. · Giordano Bruno- loodusfilosoofia, astronoomia · Paracelsus- arstiteadus · Andreas Vesalius- anatoomia, tegi anatoomiaõpiku · Galileo Galilei- astronoomia, teleskoop. Reformatsioon põhjused ja tulemused: Põhjused: riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu alt, vaimulike privileegitud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kirike kõlbeline allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside müümine (patulunastuskiri). Tulemused: Saksamaal tekib luteri usk, ususõjad. Sveitsis tekib kalvinism ja ususõjad. Inglismaal kloostrid saadetakse laiali ja pildirüüste. Protestantlikud usulahud: Saksamaal luterlus (Martin Luther), Sveitsis kalvinism (Calvin), Inglismaal anglikaani kirik (Henry VIII) Ususõdade tulemused:
Mikolaj Kopernik- heliotsentriline maailmasüsteem, Galileo Galilei- teleskoop, Leonardo Da Vinci, Michelangelo Buonarotti, Machiavelli – filosoof, poliitik, Johannes Gutenberg- trükimasin, Dante Alighieri-kirjanik. Henry 8. Reformatsioon põhjused ja tulemused. Protestantlikud usulahud. Põhjused: riigivalitsejad tahtsid vabaneda paasti võimu alt, vaimulike priviligeeritud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kiriku allakäik, paavsti huvi muutus üha ilmalikumaks, induligentside müümine. Tulemused: reformatsioon edukas, tekkis katoliku kiriku vallandamisel vastureformatsioon inkvisitsiooni tugevdamine, kiriku sisemise ühtluse taastamine(jesuiitide ordu). Trento kirikukogu. Usulahud: luterlus(2 sakramenti, jumalateenistus ja piibel emakeeles, kirik vähem kaunistatud), kalvinism(ettemääratus, tähtis töö), anglikaani kirik(väliselt katolik, õpetus protestantlik). Ususõdade tulemused.
antiikkultuuri taassünd renessanss austus inimlikkuse vastu humanism tähtsaim renessansskultuuri keskus Firenze Medicite pankurisuguvõsa toetas keskmes Jumala asemel inimene humanistlikele veendumistele leiti tuge antiikkultuurist Eeldused: mõtte muutus, jõukuse kasv, pillamine, iseseisvad ja jõukad kaubalinnad, paavsti võim nõrgenes Iseloomulikud jooned: tähtsustati maist elu, inimene kui isiksus, hinnati isikupära, loomingulisust, elu muutub ilmalikumaks, ideaalinimene (haritud, mitmekülgne Leonardo da Vinci) Itaalia kirjandus: (Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia") Petrarca, Boccaccio ,,Dekameron" Niccolo Machiavelli (1469-1527)- itaallane, politoloogia algus. Teos ,,Valitseja" valitseja ei kasutanud ainult ausaid ja õiglasi meetodeid, ideaaliks ühtne Itaalia riik. Makjavellism- moraalinormidest mittehooliv poliitika, ta ei idealiseerinud seda, vaid pidas paratamatuks. Vahendeid valimata saavutada eesmärk.
KUPPEL. Vararenessanss. Arhitektuur: SAMBAD,POOLSAMBAD ja PIILARID on dekoratiivsed ja Kreeka-Rooma mõjutustega. FASSAADI juurde kuuluvad KARINIISID. AKENDE kuju on NELINURKNE. AKENDE ja USTE kohal on FRONTOONID. Katedraal-toomkirik. Rustika-fassadid kividest, mille välispind jäeti tahumata. Frontoon-dekoratiivne madal viil, tugeva äärekaarniisiga. Sambad-Kreeka-Rooma mõjutustega. Karniisivööd-eraldavad korruseid. SKULPTUUR: Individuaalsuse-isikupära sünd. Itaalia skulptuur muutub ILMALIKUMAKS. Portree-taassünd, sarnasuse taotlus. Ratsamonument-Rooma ratasmonumentide kujul. ANATOOMIA vastu tuntakse huvi. AKTIPLASTIKA-vanast testamendist. KONTRAFORSS-tasakaal tugi- ja nõajala vahel. CANDORIA-lauljate tribüün. MAALIKUNST: Inimese kujutalisel õiged proportsioonid. Tähtis on realistlik RUUMI kujutamine. Vararenessanss-on inimesed asetatudpildi alläärde. Kõrgremessanss-kolmnurkne kompositsioon. Vararenessanss-kunstnikud tegelevad üksikprobleemide lahendamisega
Kuna linna suunduti mitmetest paikadest, siis ei tuntud eriti teineteist. Tekkis anonüümsus, inimesed võisid hakata elu vabamalt võtma. Võidi kirikus käimist planeerida, saada lapsi iga suvalise matsiga ning sellest ei sahistanud kõik. Tekkisid kõiksugu lõbustused: lõbumajad, paraadid, baarid süvenes alkoholism. Tekkisid taas muutused ühiskondlikes korraldustes, hakati pöörama rõhku inimeste heaolule ning areneti veelgi edasi. Mida ajalugu edasi, seda ilmalikumaks muutuvad inimesed. Enam ei peeta kohustuslikuks minna pühapäeval perega kirikusse palvet lugema, vaid minnakse sinna siis, kui tuntakse selleks vajadust. Kuna on toimunud pidevad arengud nii tehnikas kui ka teaduses ja maaelu on jäänud tagaplaanile, siis on ka olnud linnastumine väga suurejooneline. Inimesi on linnades palju ja neile on vaja pakkuda ka lõbustusi aina rohkem ja rohkem. Tekib prostituutide pealetung, rohkem
a) valitsemiskorraldust-võttis keisri nime b) seisuste süsteemi Lõi teenisusastmete tabeli, kus kõik seisused jagunesid 14 astmeks. c) halduskorraldust , 8 kubermangu, 10 kohturingkonda d) sõjaväekorraldust- streletside armeealaline sõjavägi, laevastiku ehitus. Kuidas muutsid Peeter I reformid Venemaal: a) elulaadi-euroopalik elulaad, peterburi rajamine, riietuse muutumine euroopalikuks. b) maksukorraldust- Pea rahasüsteem-kõik maksavad c) kirikukorraldust - Riik muutus ilmalikumaks, patriarhi koht eemaldati, loodi Püha Sinal, mis oli ilmalik kolleegium d) kooliharidust- Rajati palju koole, Teaduste akadeemia loodi
Renessanss Ajastu, mida nimetatakse renessansiks, hõlmab ajavahemikku 14.-16.sajand. Ehkki Itaalias algas renessanss varem kui mujal, levis igapäevase elu ilmalikumaks muutmine ja kiriku mõju vähenemine kiiresti. Renessanss tähendab taassündi, tagasipöördumist Vanakreeka kultuuri ja ideaalide juurde. Muusika hakkas arenema uutes suundades, eriti Madalmaades, kus kujunes välja vokaalpolüfooniline stiil. Selle stiili muusika on veelgi enam seotud tekstiga, meloodia on lihtne ja lähtutakse tertsi-ja sekstiinintervallist. Selle stiili suurkuju oli Josquin Desprez. 14
nakkushaigus – süüfilis ehk AIDS, tomat, uba, maapähkel. Reformatsioon 1054 toimus ristiusukiriku lõhenemine - Rooma katalikukirik (kiriku pea on paavst, ladina keelne) ja Kreeka katolikukirik ehk õigeusukirik (kiriku pea on patriarh, kohalikus keeles). Tsölibaat – vaimulike keeld abielluda Reformatsiooni eelduseks oli see, et vaimulikel olid mittekristlikud eluviisid ning see viis katoliku kiriku kõlbelise allakäiguni. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkuleppeid isegi Türgi sultaniga, kes kristlikke maid anastas. Reformatsiooni põhjus - tagasipöördumine kristlike põhimõtete range järgimise juurde. Reformatsioon – 14. sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud (luterlus, anlikaani kirik) Martin Luther – Saksa teoloog, isa soovis et temast saaks jurist, ise soovis saada
Selle väljastamist toetas Liivimaa kindralkuberner George von Brown. Patent nägi ette kooli asutamise igasse suuremasse mõisa (hiljem küla- ehk vallakoolid). 18.saj lõpuks oskas umbes 60% eesti talupoegadest lugeda. KIRJAVARA 1739.aastal ilmus täielik eestikeelne Piibel, mille tõlke põhiautoriks oli Anton Thor Helle. 18.sajandi alguskümnendeil hakkas ilmuma talurahvakalender, eeskätt nn. kalendri- sabad. Alguses olid vaimuliku sisuga, ajapikku muutusid ilmalikumaks. Hakkas ilmuma ka omaette õpetlikke juturaamatuid. Sajandi teisel poolel kirjutas Friedrich Gustav Arvelius kahejaolise ,,Üks kaunis Jutto- ja Öppetuse-Ramat" USUELU Paljud kirikuhooned oli sõjategevuses kannatanud, palju kogudusi jäänud ilma õpetajata. Mittekristlike ja katoliiklike elementidega segatud rahvausund oli veel tugev. Katku ajal võeti kasutusele vanad katolikuaegsed külakalmistud. Ajaarvamine toimus katoliiklike pühakute nimepäevade järgi.
vastureformatsioon Reformatsiooni mõiste Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine, mis sai alguse 16.sajandil. Usulise uuendusliikumise tulemusena eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud ehk protestantlikud harud. Nt luterlus, kalvinism ja anglikaani riik Reformatsiooni põhjused ja eeldused Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Paavsti huvi muutus üha ilmalikumaks Indulgents- patukustutuskiri Martin Luther (1483- 1546) Oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon, ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ( eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Kutsus katoliku kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde. Eesmärk oli reformida kristliku usu sisulisi kõrvalekaldeid katoliku kirikus. Martin Lutheri vaated
Võib oletada, et erinevate huvide ja vaadete tõttu tekivad rahvaste vahel teatud konfliktid, mis võivad lõppeda sõjaga, halvimal juhul mõne tsivilisatsiooni hävinguga Viimasel ajal on väga aktuaalne teema olnud islamiusust inimeste massiline sisseränne Euroopasse. Kardetakse, et islam pääseb Euroopa Liidu peamiseks usundiks. Islami usu levimist soodustab euroopa riikides olev madal sündimus ja fakt, et eurooplased on muutumas üha enam ilmalikumaks. See on põhjustanud paljudele inimestele meelehärmi. Eurooplased on koguni selle vastu võitlema hakanud. Kõige värskem ning verisem näide võitlusest islami vastu on Norras, Utøya saarel toimunud veretöö, kus julmalt tapeti vähemalt 76 inimest. Tapatöö toimepanija toetas anti- islamiseerimist ja oma manifestis õigustas islami vägivaldset väljajuurimist Euroopas. Nagu S. R. Huntington oma raamatus väitis, on tsivilisatsioonide vahel tekkimas
Renessansiajastu muusika 29. september 2008. a. 13:07 Avanesid kaubanduslikud mereteed inndiasse, amerikasse, aafrikasse kasvas raha osatähtsus Linnas tekkis rikaste inimeste kiht kes tellis ja finanseeris ja kunsti ja muusikat Renesaans ajastu keskuseks sai itaalia Eeskujuks said antiikkujude kunst, kirik pidi andma privileegid kesksele kohale kunstis kirjanduses muusikas asus inimene. Maailma kirjandus kunst muusika muutus ilmalikumaks 16. Saj hakkasid teineteisest eralduma vokaal ja instrumentaal muusika. Võeti kasutusel uusi pille klavesiin, vioola, klavikord, viola da gambo, pommer ja krummhorn. Muusiak sanrites tulid kasutusele : · Motett- koorilaul nii ilmaliku kui ka vaimuliku · Mardikal- karjuse laulust välja kasvanud armastus- või looduslaul · Reekviem- surnute mälestusek kirjutatu missa Kui kujutasvas kunstis asi domineerivaks istaalia siis muusikas madalmaad.
Kõik suured maailmareligioonid pärinevad Aasiast. Vanimad neist on hinduism, judaism, budism ja islam. Usundilugu näitab, et muutuvad nii religioonid ise kui ka nendevahelised suhted. Suurte usundite põhivaated on üksteisest üsna erinevad, mis on põhjustanud ka üsna vaenulikke suhted. Tänapäeva tingimustes on jõutud erinevate usundite ühistegevuseni, mis aitab tagada rahu maailmas ning tortada majanduslikku arengut. Kaasaegne teaduse ja tehnika areng on kaasaaidanud ka usu ilmalikumaks muutumiseks. On tekkinud mitmeid uusi usu lahke, pöördutakse üha enam vastuste saamiseks astroloogiasse. Kõik see nätab, et inimesed vajavad usku ja see areneb pidevalt. Hinduismiks hakkati 19. sajandil nimetama India usundeid. Termin tuleb Pärsiakeelsest sõnast hindu, mis tähendab jõge ja vihjab Induse oru rahvastele. Hinduismi varasemased juured pärinevad 2500 1500 aastatest eKr India lõunaosast. Rohkem on teada usuosast, mis arenes välja 1500 eKr
Kirjandus keskaegses linnas Feodaalühiskonna jõudsa arenemise tulemusena kasvasid ja tugevnesid varakeskajal kiratsenud linnad. Linnad muutusid peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. Juhtivaks kujunesid Põhja-Prantsusmaa ja Flandria linnad, eriti Pariis oma paljude koolide ja aastal 1200 õigustekirja saanud ülikooliga, mis Euroopas oli teine ülikool. Esimene Euroopa ülikool asutati 1088. aastal Itaalias Bolognas. Haridus muutus ajapikku aina ilmalikumaks ning vabanes kiriku eeskoste alt. Koolidega seotud isikud, skolaarid ja kleerikud, nagu haritlasi kesajal nimetati, olidki esimesed linnakirjanikud. Nad rändasid ringi ning lõid ladinakeelseid laule, parodeerides piiblit, jumalateenistust ja ülistades maiseid rõõme ning heites nalja igavese elu üle. Kirjanduslukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Linnalüürika Vagantide luule on keskaegse linnalüürika esimene kuulutaja. Loobuti kurtuaassest ilutsemisest
Lisaks piibli tõlkimisele hakati seda ka trükkima, mis tõi usu inimestele lähemale, kuna varasemalt ei saanud enamus inimesi piiblist aru. Kirjasõna jõudmine inimesteni populariseeris lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamist. Kirikliku kunsti asemel hakkas arenema ka ilmalik kunst ja kirjandus. Tänu reformatsioonile hakkasid sellest haaratud inimesed püüdlema rohkem isiklike läbilöögivõimaluste poole. Varasema kirikule suurt rõhku pannud mõtteviis hakkas muutuma ilmalikumaks. Samuti oli luterlik kirik palju seisustevabam kui katoliiklik. Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon 1789.-1799. aastatel tõi oma ennenägematuses kaasa mitmeid uusi ideid ja muutusi. Revolutsiooni tulemusel hakkas kahanema seisuste roll ühiskonnas ja esikohale kerkis rahvuslikkus. Tekkisid rahvusriigid, millega muutus riik ühenduseks, milles elavad ühe rahvuse esindajad, mitte alaks, mille valitsev riigipea oma valdustesse haaranud on
ellipsikujulised, Paracelsus - arstiteadus, Andreas Vesdalius - anatoomia, Galileo Galilei astronoomia, täiustas teleskoopi Reformatsioon põhjused ja tulemused. Reformatsioon ristiusu õpetuse puhastamine Põhjused ja eeldused: valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt, vaimulike priviligeeritud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kiriku kõlbeline allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside müümine Tulemused: ulatuslik usupuhastus Euroopas, kristluse lihtsustamine, rahvusluse tõus, emakeele areng, katoliku kiriku mõningane teoloogiline organisatoorne uuenemine, vastureformatsioon, kapitalismi tekke soodustamine Vastureformatsioon katoliku kiriku vastutegevus, inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine, taastada katoliku kiriku sisenemine ühtlus, jesuiitide ordu loomine (rahva harimine, veenmine)
kirik. Algataja oli Martin Luther, tema seisukohad: mõistis hukka patukahetsemiskirjade müümist, usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel, vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse; Põhjused: ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võima all, vaimne suund- vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsooni vastu; Eeldused:katoliku kiriku kõlbeline allakäik, paavsti huvi muutus üha ilmalikumaks, vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust, Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt; Tagajä: Katoliku kiriku võim Euroopas vähenes ning erinevates piirkondades kerkisid esile kalvinism, luteri usk. Prantsusmaa jäi katoliku usku. Hugenotid- Prantsusmaa kalvinistid-protestandid-reformatsiooni pooldajad. Absolutism- piiramatu ainuvalitsus 17-18saj. Absolutistlik monarhia- piiramatu kuningavõimuga riik
· Leidis aset oluline hinnatõus- nn hindade revolutsioon. 7. seletage mõiste reformatsioon. kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt: valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal. 8. nimetage kaks reformatsiooni tagajärgel tekkinud uut kirikut. anglikaani kirik ja lutheriusu kirik 9. miks algas reformatsioon katoliku kiriku vast? Nimeta kaks peamist põhjust. Pahameelt tekitas patukahetsuskirjade müük Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks 10. mis muutus reformatsiooni tulemusel kirikus? Selgitage kolme näitega vaimulikud said loa abielluda, ladina keelne jumala teenistus asendus rahvakeelsega. 11. Vastureformatsioon, mida taotles katolik kirik sellega, selgitage mõne lausega? Võitluseks reformatsiooni vastu vallandas kirik vastupanureformatsiooni, millel võib eristada kahte suunda: 1-katoliku kiriku otsene vastutegevus, inkvisitsiooni tugevndamine, et hävitada teisiti mõtlejaid ja kogu väärõpetus.
*11.saj. algul Guido Arrezost lõi kompaktse joontesüsteemi, mis on kasutusel praeguseni, arendas ka nootide täht ja silpnimed Guido käsi lauluõpetamise meetod *troop liturgiliste tekstide vaba laiendamine *liturgiline draama usuline etendus, mida etendatakse pühakojas vaimulike poolt dialgooivormis lauldes *müsteerium usuline etendus, esialgu pühakoja ees, hiljem juba laatadel ja avalikes kohtades, sisu muutus vaimulikut järjest ilmalikumaks, dialoogivormid lauldes KESKAEGNE ILMALIK LAUL *goljaarid e. vagandid esimeste ilmalike laulude kirjapanijad, rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud *võisid laulda ka naised, rüütlid ja õuedaamid luuletasid ning laulsid õukonna tarbeks *lauldi armastusest, koidulaulud, õhtulaulud, ballaadid, laulud Neitsi Maarja auks, ristisõjalaulud, õukondades lauldi ka vaimulikke laule *Bernast de Ventádorn Prantsusmaa trubaduur
tsaari tiitli. Itaalia jäi varauusajal samuti riiklikult killustatuks. Reformatsioon: 16 saj. toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud (nt. luterlus, kalvinism, anglikaani kirik). Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul. L-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt; paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks. Erilist pahameelt tekitas südametunnistusega kristlastes patukustutuskirjade- indulgentside-müük. Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) oli pärit Saksamaalt. Usupuhastus-nim. ristiusu õpetuse puhastamist. Võitlemaks reformatsiooniga, vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, milles võib eristada kahte suunda. Esimene neist oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. Teine suund oli
Truudus ja ustavus Ei tohi valetada ja petta Pidid täitma kohustusi (vangilangenu pidi tasuma õigeaegselt lunamaksu) Umbes 12. sajandil muutus aadli tiitel päritavaks sõjameeste ja maavalitsejate seisuseks. Rüütlid rikastusid, ehitasid losse, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu, ning neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Arenes seltskondlik suhtlemine ja avardus silmaring. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Igal rüütlil oli oma südamedaam kellele pühendas ta oma vägiteod. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Tekkis rüütlikirjandus. Rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus Trubaduurid Rüütlikirjanduse õitseng algas Lõuna-Prantsusmaal lüürikaga, mille loojaid nimetati trubaduurideks
Kesksel kohal ei olnud enam Jumal ja usk vaid inimene. Jõudsalt kasvasid linnad, arenes kaubandus ja avanesid kaubanduslikud mere- teed. Koos linnadega kasvas ka jõukate kaupmeeste, käsitööliste jm linnakodanluse klass, kes astusid järjest enam kiriku ja feodaalide võimu vastu. Hakkas levima humanistlik mõtlemine, mille ideaaliks oli vaba, haritud, harmooniline inimene (ld humanus - inimesele omane). Kirjandus, kunst ja muusika muutusid järjest ilmalikumaks .Eeskujuks hakati võtma antiikühiskonda ja -kultuuri (Itaalias toimusid esimesed väljakaevamised, avastati antiikmaailma suursugusus). Sellest tuleneb ka ajastu nimetus renessanss, mis tähendab antiikkultuuri ideaalide taassündi. Renessanss on valdavalt vokaalmuusika ajastu. Alates 14. sajandist saame rääkida heliloojatest, sest aina enam hakati seostama teost kindla autoriga. Varasem muusika oli valdavalt anonüümne, levides suulisel teel ja iga esitaja võis omalt poolt midagi lisada
ja jutlustaja. Reformatsioon ehk usupuhatusliikumine Reformatsioon on 16. sajandil Euroopas levinud usupuhastusliikumine katoliku kiriku ja paavstluse vastu, mis sai alguse 1517. aastal Saksamaal, mille algatas Martin Luther. Reformatsiooni põhjused ja eeldused: Riikide valitsejad tahtsid vabaneda paavstivõimu alt. Vaimulike privileegitud seisund tekitas rahulolematust. Katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks. Alanud reformatsioon muutus laiahaardeliseks, mis mõjutas viimaks kõiki Lääne poliitilisi ning sotsiaalseid struktuure, kaasaarvatud haridussüsteemi. Hilisemas tegevuses taotles Luhter eeskätt evangeelse kiriku korraldamist ja hariduse edendamist. Lutheri õpetus rajaneb pühakirjal ja lähtub väitest, et inimene ei saa ise oma tegude läbi ennast lunastada, vaid see saab toimuda ainult Jumala armust usu läbi.
) Pietismida seotud hernhuutlaste liikumine. Tõi endaga kaasa: Talupojad rajasid ise kogudusi ja hakkasid peagi oma jõududega palvemaju ehitama. Selle liikumise käigus läks kaduma suur osa rahvakultuurist, teisalt andis liikumine Eestlastele virgutava tõuke, raputas nad üles tardumusest ja tekitas elavat mõttevahetust. 19. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam? Talurahva kalendreid, mis alguses olid vaimuliku sisuga, kuid muutusid ajapikku üha ilmalikumaks, pakkusid mitmesuguseid õpetliku sisuga jutukesi. Hakkasid ilmuma juba ka omaette juturaamatuid, kuid need olid pigem õpetlikud mitte ajaviitelised. 20. August Wilhelm Hupel - Põltsamaa pastor Johan von Michelson - 1783 sai täiskindraliks, armeekomandöriks ja Venemaa kõrgeima - Püha Andrease ordu kavaleriks. 21. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19. sai. algul Baltikumis ? * esimene talurahvaseadus nn. '' Iggaüks''
Põhjused ja eeldused. Katoliku kiriku kaugenemine algkristuse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Al- gas reformatsioon. Tagajärjed: pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreeka- katoliku kirikuks oli reformatsioon suurim vapustus kristluse ajaloos. Eeldused: Lääne- Eu-s tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Ka- toliku kiriku kõlbeline allakäik. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks. Erilist paha- meelt tekitas patukustutuskirjade müük. Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu val- landus Saksamaal. Martin Luther ja tema õpetus. Reformatsiooni algataja. Tähelepa- nu koondus Piibli tekstidele. Tema arusaam: õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele vaid ainult usu kaudu ja selleks pole vaja ei kirikut ega paavsti. Lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, mis hiljem laialdaselt levisid. Ta leidis, et usu-
) Pietismida seotud hernhuutlaste liikumine. Tõi endaga kaasa: Talupojad rajasid ise kogudusi ja hakkasid peagi oma jõududega palvemaju ehitama. Selle liikumise käigus läks kaduma suur osa rahvakultuurist, teisalt andis liikumine Eestlastele virgutava tõuke, raputas nad üles tardumusest ja tekitas elavat mõttevahetust. 19. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam? Talurahva kalendreid, mis alguses olid vaimuliku sisuga, kuid muutusid ajapikku üha ilmalikumaks, pakkusid mitmesuguseid õpetliku sisuga jutukesi. Hakkasid ilmuma juba ka omaette juturaamatuid, kuid need olid pigem õpetlikud mitte ajaviitelised. 20. August Wilhelm Hupel - Põltsamaa pastor Johan von Michelson - 1783 sai täiskindraliks, armeekomandöriks ja Venemaa kõrgeima - Püha Andrease ordu kavaleriks. 21. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19. sai. algul Baltikumis ? * esimene talurahvaseadus nn. '' Iggaüks''
aastal, mil invisitaiooni terror oli Hispaanias saavutanud oma õitsengu. Peale Ameerika avasatmist hakati sinna staatma inkvisiitoreid, kelle ülesandeks oli indiaanlaste ristimine. Kui nähti, et see rahumeelselt ei taha õnnestuda hakati nende vastu vägivalda kasutama. Nii vähenes pärismaalaste arv üsna kiiresti. KOKKUVÕTTEKS Inkvisitsiooni mõju hakkas vähenema renesanssiajastu algusega. Inkvisitsiooni mõju vähendas ka see, et inimeste maailmavaade muutus järjest ilmalikumaks. 19 sajandil inkvisiatsioone enam eriti ei eksisteerinud. Tänapäeval enam inkvisitsioonikohtuid ei eksisteeri, mille üle tunneme sügavat rõõmu.
Olulisemad otsustajad kuurvürstid Pinged ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel 15 saj lõpp 16 saj alguus varakapilistide suhete kiire areng Kirik ja vaimuelu 16. saj katoliikluse tippaeg 1513-1521 paavst Leo X Võim suur tänu trükikunstile Reformatsiooni põhjused ja eeldused: Riikide valitsejad tahtsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Vaimulike privileegid tekitasid rahulolematust Katoliku kiriku allakäik Paavstide huvi- ilmalikumaks Indulgentside müümine (patulunastuskiri) Martin Luther 1483-1546- 95 teesi 1521 Karl V kuulutab Lutheri lindpriiks Wartburgi lossis: Ristimine armulaua sakramendist piidab Vaimulike ilmaliku võimu piiramine Munkade nunnade lahkumisõigus Preestrite abiellumisõigus Piibel saksa keeles(uus testament, piibel) Ordude -loostrite eitus Pühakute kultuse vastu Pildirüüste- Lõhuti kunstiväärtusi kirikutes
Häbi jne. , kuid aitavad Kaastunne, Suuremeelsus jne. Lõpuks lastakse noormehel roosi siiski noppida. Inglismaal kirjutati õpetlikke allegooriaid., mis väljendasid rahva püüdlusi ja unistusi. Inglismaal levisid ka ballaadid õilsast röövlist Robin Hoodist. Lugusid Sherwoodi metsade lindpriidest anti edasi põlvest põlve, täiendati ja loodi juurde. 14. saj. oli sew müüt lõplikult välja kujunenud. Temast on kirjutatud ka palju näideid ja vändatud filme. Haridus muutus ilmalikumaks. Linnakirjanikud - skolaarikud ja kleerikud ( vagandid ehk goljaarid). Nad lõid ladinakeelseid laule, kus kuulutatiu ülimaks maised rõõmud, parodeeriti kirikuteenreid ja vaimulikku kirjandust, heideti nalja igavese elu üle, ülistati noorust ja elulusti. Silmapaistvaim Archipoeta "Vagandi patutunnistus". Francois Villon - 1431 - 1465 Kes? Linnakirjanduse luuletaja. Tema elu kohta pole palju teada. Olevat olnud igavene pätt, kakleja varas, mõrtsukas. temast on teada ainult kohtukirjade
kohanenud tööga) Maadeavastused täitsid oma eesmärgi saadi uusi valdusi, rikkusi, sai minna Indiasse. 6.Reformatsiooni põhjused ja tagajärjed. REFORMATSIOON ehk usupuhastusliikumine, mis sai alguse 16.sajandil Eeldused: · Renessanss, mis oli katoliku kiriku vastane · Lääne Euroopa valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Pahameelt tekitas katoliku kiriku kõlbeline allakäik · Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse · Patukustutuskirjade indulgentside - müük. Inimesed, kelle heaks patukustutuskirjad lunastati, pääsesid puhastustulest taeva. Põhjused: · Katoliku kirik ei suutnud muutuda, arenenud ühiskonnaga kaasas käia, käitumine läks sõnadest lahku · Karoliku kiriku õpetus oli oma aja ära elanud · Vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu Reformatsiooni tulemused ehk tagajärjed:
valt. P?is huvi vokaalmuusika vastu , kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks , kus k?vuti eksisteerisid nii pol?ooniline kui ka homofooniline muusika , tekkisid vastandlikud meloodiat?bid dramaatiline ja koloratuurne meloodia , eksisteerisid k?akontrastid , d?aamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblim?tide asemel ajaloos?dmusi , antiiklegende ja kaasaegset elu , muututi rohkem ilmalikumaks. Hakati enam ? istama kangelaslikkust , suurte tegude paatost , esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina s?dis 16.sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikaanritest, ning Itaalia oli k?gis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks 16. sajandi p?dluseks muusikas sai looduse , inimloomuse ja tundemaalima imiteerimine helides. Nii sai muusikas t? tsaimaks inimlik maine aspekt mida v?jendab ratsionaalne ?etus inimese tundeelust e. Afekti?etus
on pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikuks suurim vapustus kristluse ajaloos. Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid: o LääneEuroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. o Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. o Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid. o Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse. Erilist pahameelt tekitas patulunastuskirjade ehk indulgentside müük, kurikuulsaks indulgentside müüjaks sai Johann Tetzel, seal kus tema oli neid müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattude eest. Suurim rahulolematus vallandus Saksamaal, sest poliitilise killustatuse tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada
koolipatent, mille elluviimist toetas Liivimaa kuberner George von Browne. Patent nägi ette kooli asutamist igasse suuremasse mõisa. Neist said hiljem küla- ehk valla koolid. 18. saj. lõpuks oskaks 60% talupoegadest lugeda. Eestikeelsed trükised 18.saj. 1739. aastal ilmus täielik eestikeelne Piibel, mille põhiautoriks oli Jüri pastor Anton Thor Helle.18. sajandi alguses hakkasid ilmuma talurahvakalendrid. Alguses olid need vaimuliku sisuga, kuid hiljem muutusid üha ilmalikumaks, pakkudes mitmesuguseid õpetlikke jutukesi. Usuelu Põhjasõja tagajärjel olid paljud luterliku kirikud kannatada saanud või hävinud. Talurahvas seas tugevnes taas rahvausund ja hakati ohverdamas käima ning peeti kodudes ohvriaedu. Võistlesid kaks luterliku kiriku religioosset suunda pietism ja ratsionalism. Pietistid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks ainult pähe vaid mõistetaks sügavamalt. Nad kutsusid üles talupoegi meeleparandusele ja neil õnnestus usk rahvale lähemale tuua
(pr k courtois - peenekombeline, viisakas) 12. sajandil muutus aadlitiitel päritavaks. Rüütlid rikastusid, ehitasid uhkeid losse, neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Ideaalne rüütel pidi olema truu oma läänihärrale, võitlema kiriku eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku, naisi ja orbe. Ta pidi olema vapper, õiglane ning helde. Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Rüütlikirjandus ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali. Tekkis kirjandus tänapäevases mõttes - kirjandus kui sõnakunst. Lüürikat lauldi muusika saatel, eepikat loeti. RÜÜTLILÜÜRIKA Algab Lõuna-Prantsusmaal (12.-13
Peaaegu alati kuulusid vastlate kavva ka koomilised näitemängud, mida etendati turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või läbi linna veerevatel vankritel. Osal näitemängudel oli ka sügavam usuline taust. Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge, näiteks Piibli tekste illustreerivaid pantomiime. Aja jooksul kasvasid etendused sedavõrd, et neid hakati mängima kirikuesistel platsidel. Algselt Piiblist võetud teemad muutusid üha ilmalikumaks, kaotamata siiski lõplikult seost pühakirjaga. Sellistest näitemängudest ehk müsteerumidest kõige vanema ja pikka aega levinum "Aadama mäng" kujutas üht ristiusu seisukohalt olulisimat Vana Testamendi lugu Aadama ja Eeva pattulangemist. Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabliood pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid
Rahvaarvu kasv Intensiivne põllumajanduse areng Reformatsioon Põhjused ja eeldused Põhjused Eeldused Katoliku kiriku väidetav Rahvusriikide valitsejad kaugenemine püüdsid vabaneda Tavatu reformatsiooni paavstivõimu kontrolli alt ulatus ning selle tagajärg Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Paavstide huvid muutusid ilmalikumaks Indulgentside patukustutuskirjade müük Martin Luther (1483-1546) ja tema õpetus Reformatsiooni algataja Õppis teoloogiat Tähelepanu pööras Piibli tekstidele Arusaam, et õndsaks saab usu kaudu Väitis: "Kui paavst teaks, milliseid kuritarvitusi indulgentside müük kaasa toob, eelistaks ta sellele Püha Peetruse kiriku mahapõletamist" Lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, millel oli palju lugejaid
Leiutas erinevaid lennumasinaid (helikopter, deltaplaan) Reformatsioon ja vastureformatsioon 1. Nimeta eeldusi reformatsiooniks. Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Vaimulike privileegitud seisund tekitas rahulolematust. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike mittekristlikud eluviisid. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välitanud kokkuleppeid isegi Türgi sultaniga, kes kristlikke maid anastas. 2. Kes oli Martin Luther? Kirjelda tema veendumusi. Ta oli reformatsiooni algataja, kes oli pärit Saksamaalt. Üha enam süvenes temas arusaam, et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid ainult usu kaudu. Lutheri meelest polnud selleks vaja ei kirikut ega paavsti. Täiesti
Põllumajandus kõige tähtsam. Vabakaubanduse, riikide monopolide ja privileegide kaotamise poolt. Reformatsioon- usupuhastusliikumine, sai alguse 16.sajandil. Tulemusena eraldusid katoliiklusest protestantlikud harud (luterlus, kalvinism, anglikaani kirik). Reformatsiooni võimalikud põhjused ja eeldused- riikide valitsejad soovisid vabaneda paavsti võimu alt, vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kiriku allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside (patukustutuskirjad) müümine, vaimulikud ja humanistid katoliku kiriku vastu. Martin Luther (1483-1546)- saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi piibli õpetuste juurde. Koostas 95 teesi. Luteri kirik. Vastureformatsioon- katoliku kiriku otsene vastutegevus: inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine, kiriku sisemise ühtluse taastamine, jesuiitide
Kas maadeavastused täitsid oma eesmärgi(d)? Jah. Saadi uusi valdusi, rikkusi, sai minna Indiasse. III REFORMATSIOON ehk usupuhastusliikumine, mis sai alguse 16.sajandil Eeldused: · Renessanss, mis oli katoliku kiriku vastane · Lääne Euroopa valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Pahameelt tekitas katoliku kiriku kõlbeline allakäik · Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse · Patukustutuskirjade indulgentside - müük. Inimesed, kelle heaks patukustutuskirjad lunastati, pääsesid puhastustulest taeva. Põhjused: · Katoliku kirik ei suutnud muutuda, arenenud ühiskonnaga kaasas käia, käitumine läks sõnadest lahku · Karoliku kiriku õpetus oli oma aja ära elanud · Vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu Martin Luther: Elu, tegevus, vaated:
egiptuses. See sama kosmilisus sfääri kuju toeks ja aluseks, miks on nad kestnud niikaua ja ideaaliks olnud. Periteeril on ka sammaste loogika, kui ees on 6 sammast siis küljel on 13. Loogika: ees võrdub x2 küljesammastega - tüüpiline periteeri tunnus. Oluline on arhitektuuris ka linnriikide jagunemine. On all ja ülal linnade elu. Kreeklaste Olümpose mudel. Ülalinnas asusid templid ja oli inimeste tühi ning all linnas olid inimesed. Mida aeg edasi seda ilmalikumaks muutus linn. Naisekujuline sammas ehk karüatiid, mis toetab katuse konstruktsiooni. Meessammas ehk atlantis. Sammas kui inimese teisend, kannab maailma. Epitauruse teater. Looduslikku süvendisse ehitatud pool ring, mille keskel on ring. Sknee lava. Võrdlus siis roomlaste teater, gladiaatorite võitluskoht. Hellenistlik periood armastas eksperimenteerida. Näiteks Pergamoni altar.Friis toodi alla, ohvrilaud keerati tagurpidi, reljeefid olid lopsakad - vabaplastilised teosed
, näitlejateks olid vaimulikud. 11- 12. sajandil muutub näidend rahvuskeelseks, sellesse põimitakse üha enam ilmalikke elemente ja see kasvab ka ulatuses. Kujunevad piibliainelised näidendid müsteeriumid, näitlejateks ilmalikud isikud ja ettekandepaigaks tavaliselt kirkuesine väljaks või turuplats. Müsteeriumide kõrval tekib 13. sajandil miraakel- imemäng, mille ainestik oli ammendatud pühakute elust või neitsi Maarja legendidest. Ka miraaklite ainestik muutub aja jooksul ilmalikumaks. Kõige hilisemaks keskaja draamazanriks on didaktiline moralitee, mis tekkis Prantsusmaal 14- 16. sajandil. Moralitee oli häälestatud küll usulis-kõlblalt, kuid sisaldas siiski ka sotsiaalset kriitikat. 14. sajandi kirjandus on laadilt üleminekuaja oma. Vaimuelus on ended renessanssist. Ühiskondlikult kuuluvad 14. sajandi silmapaistvad kirjanduslikud saavutused linnakirjandusse. Need on üha enam ilmalikustuv draama ja eepika. Kirjanduse suurkujudest kerkis 14. sajandil esile
Määrati ära kes võib kus töötada ja mis riideid kanda ja kui suurt pidu keegi pidada võib. XVI sai oli piiramise aluseks varanduslik tsensus, hiljem seisus.Peeti suuri pidustusi nt vastlakarneval(varakevadise paastu algus tähistav), peale mida oli 40 päeva paastu. Peo kavva kuulusid näitemängud(turuplatsid, gildihoovid, kõrtsid, veetavad vanksrid) Kirikutes etendati Piibli teksti järgivaid näitemänge. Hiljem etendati neid kirikuesistel platsidel.Hiljem muutusid teemad ilmalikumaks(müsteeriumid. 24.Linnakirjandus fablioodvärssvormilised lühilood,pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide esindajaid, RebaseromaanPranrs eepos, loomadena olid esindatud kõik tähtsamad ühiskonnakihid: lõvikuningas,karu ja hunt suurfeodaale,rebane rüütel või linnakodanik, eesel ja oinas vaimulikud, kukkkunigaväe trummilööja, väiksemad ollmad lihtrahvast.Edu saavutati mitte jõu vaid kavalusega.
· näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiarikkad · esitati stseene otse piiblist (liturgiline draama) · väikesed stseenid seostusid ajapikku suuremateks · liturgilise näidendi kõrval hakkas arenema ka ilmalik draamakirjandus · 12 13 saj müsteeriumides esinesid tavalised linnakodanikud ,,Aadama mäng" - elav dialoog, huvitavad koomilised karakterid · 15. saj muutusid müsteeriumid keerulisemaks ja tegelased ilmalikumaks · miraakel Prantsusmaal arenema hakanud religioosne näidend; allikaks olid legendid jumalaema ja pühakute imetegudest, kasutati olustikusüzeed; neid esitati turuplatsidel maalilistes kostüümides rohke butafooriaga; usuline sisu asendus ilmaliku ja realistlikuga · Rutebeufi ,,Miraakel Theophile'ist" kirjutatud 13. saj; selles käsitletakse inimese lepingut saatanaga · /--/
vanasti, vanemate ettekirjutamisel, vaid abiellutu juba tunnete alusel. Linnades levis laialdaselt ka prostitutsioon. Linlaste elu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud. Linnades arveldati rohkem rahaga. Linnaelu oli kirev oma pidustuste poolest. Kirjanduses oli tuntud ,,Rebaseromaan". *Reformatsioon Inglismaal. Vastureformatsioon. Põhjused: · ilmaliku ja vaimuliku võimu vastasseis · vaimulikud olis eelisseisuses · katolik kirik käis alla ja kõik muutus üha ilmalikumaks · indulgentside müümine · Kõik paavstis täiendasid jumala sõna Henry VIII: Ta oli Martin Lutheri õpetuse vastu. Ta oli oma eluajal 6 naist. Ta sattus reformatsiooni etteotsa just tänu sellele, et ta soovis lahutada, kuid ei saanud selleks paavstilt luba. Selle tulemusena lõi ta katolikust kirikust lahku ja alustas reformatsiooniga.Inglismaa lahkus Rooma alluvusest, suleti Inglismaal kõik kloostrid, kujunes välja anglikaani kirik.
Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Selles tähenduses ei olnud ka reformatsioon ehk usupuhastusliikumine mingi erand. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul. L-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks. Erilist pahameelt tekitas südametunnistusega kristlastes patukustutuskirjade indulgentside müük. (sellega rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid). Seal, kus munk Tetzel oli indulgentse müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii juba sooritatud kui ka eelolevate pattude eest. Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal, kus pol. Killunemise tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada.
18.saj lõpuks oldi niikaugel,et eesti tlp-st oskas lugeda u 60%. Kirjavara (lk 146) 1739.a ilmus täielik eestikeelne Piibel, mille tõlke põhiautoriks oli Jüri pastor Anton Thor Helle. (Tõlge põhines Tln ümbruse keelel ja määras ära ühtse eesti kirjakeele väljakujunemise põhjaeesti keele baasil.) 18.saj algul hakkasid ilmuma talurahvakalendrid, eeskätte nn kalendrisabad. Alguses olid need vaimuliku sisuga, kuid muutusid ajapikku üha ilmalikumaks, pakkudes mitmesuguseid õpetliku sisuga jutukesi. Hakkas ilmuma ka juba omaette juturaamatuid,aga need olid esialgu õpetlikud. Samasse zanrisse kuulub tallinlased F.G.Arveliuse kahejaoline ,,Üks kaunis Jutto- ja Öppetuse-Ramat" saj teisest poolest. Usuelu (lk 146) Põhjasõda oli raske katsumus ka luteri kirikule. Paljud kirikuhooned olid sõjategevuse käigus kannatanud, palju kogudusi ilma õpetajata jäänud. Katku ajal võeti taas kasutusele vanad katolikuaegsed
Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga,
7 Villa Clara 15 Guantánamo 8 Sancti Spíritus 13 * keskalluvusega munitsipaliteet Ühiskond Enne 1959.aasta revolutsiion oli Kuubal nõrk demokraatlik süsteem ja majandus põhines kapitalistlikul kaubavahetusel USA-ga. Revolutsiooni käigus asendusid need traditsioonid sotsialistlike väärtustega (tugeva võimuga valitsusega, tsentralisseritud majandusega, usu ilmalikumaks muutmisega). Peredes on mõlemad vanemad kohustatud oma last hooldama. Isega siis kui vanemad pole abielus. Samas on on mehed kohustatud jagama koduseid töid võrdselt on naistega. Kuigi see on seadustega määratletud, siis selle täitmist siiski ei kontrollita. Riigis peetkase lasteta perekonda ebaõigeks. Kuubas rõhutatakse üha enam inimeste võrdsusele. Sooline ja rassistlik ebavõrdne kohtlemine on ebaseaduslik. Naiste osatähtsus poliitikas,
Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. *Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul.Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.Pahameelt suurendas katoliku kiriku allakäik.Paavstidehuvid muutusid üha ilmalikumaks,nad sekkusid päevapoliitikasse.Erilist pahameelt tekitas indulgentside müük.Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal,kus poliitilise killunemise tõttu oli katoliku kiriku vaba voli toimetada *Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.31
annaabi.ee 
