Absolutismi 17. saj ülesanded (0)

Absolutism 17. sajandil

Kontrolltöö ülesanded 10.kl ABSOLUTISM (17.sajand) Millised muudatused kaasnesid absolutismi kujunemisega: a) arusaamas kuningavõimust, b) riigivalitsemises, c) sõjaväekorralduses, d) majanduses, e) kultuuris? a) Riigivõim jagamatu/valitseja ainuõiguslik riigivõim teostaja b)tekkis piiramatu kuningavõim c) palgasõjavägi muutus alaliseks armeeks, sõjaväekohustus. Strateegia - kurnamissõda, õpetus sõjast. Taktika - joontaktika, õpetus lahingust. d) rahvamajandus, merkantelism e) klassitsim kindlate reeglitega

Uusaeg

,,Arutlus meetodist" astus välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu. Väitis, et see võimaldab seletada vaid seda, mida teatakse. Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Kahtle kõiges. ,,Ma mõtlen, järjelikult olen olemas" 1 Voltaire Imelaps, üle 20 000 toese. Kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane. ,,Filosoofilised kirjad" Katoliku kirikuga vastuolus. Loodusõiguse teooria (loomulik õigus), mille kohaselt peab lähtuma loodusseadustest. Valgustatud absolutism Isikuvabadused ,,Purustage koletis!" (katolik usk) Katariina II ja Friedrich II Charles Montesquieu ,,Pärsia kirjad" satiiriline suhtumine Prantsuse absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu. ,,Seaduste vaim" oluline roll riigiteooria kujunemises, hiljem mõjutas paljude maade riigikorda. Analüüsis kolme peamist valitsemisvormi: despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks konstitutsiooniline monarhia.

Ajaloo kokkuvõte

vastustav ja trükivabadust kaitsev ,,Areopagitica." Tuntuks sai ta ka abielulahutuse kaitseks. Ta astus välja vabariigi kaitseks. Thomas Hobbes Miltonile vastupidistel seisukohtadel oli Thomas Hobbes (1588-1679), kes kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Tema kuulus teos ,,Leviathan", selles arendas ta mõtet, et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset. Parimaks pidas ta absolutismi. Ta rõhutas et julgeolek ja rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused. Isikuvabadusi ta eitas, revolutsioon oli kuritegu. Usuküsimustes tunistas ta kõrgema olendi olemasolu, arvates, et jumalat ei ole võimalik kujutleda kehaliselt, vaid jumala olemus on haaramatu. Ta õppis Oxfordis. John Locke Inglise filosoof. Õppis Oxfordis meditsiini. Kaitses parlamenti kunindavõimu vastu ja ülistas eriti Kuulsat revolutsiooni. Ta rõhutas, et kõrgeim võim riigis peab kuuluma parlamendile

UUS AJA EKSAM 1 OSA

Ühinemisel oli eesmärgiks Aragoni cortes rohkem allutada kuningavõimule, mis ka tasapisi toimub. 2) Prantsusmaa käivad koos Generaalstaadid koos kuni 1640. aastani ja ei piira kuninga võimu. Oluline on 1497. aastal kuninga ediktile ilmuv märkus ''selline on meie tahtmine'', st kuningas ei pea põhjendama edikte toetudes seisustele. Tegu on sammudega absolutismi suunas. 3)Inglismaa seisuste esindus parlament ning oli väga tähtis. Parlamendil oli palju võimu ja seal oli ülekaalus uusaadel, kes on pigem kuningavõimu toetav. Parlament jääb seisuseesindusena alles, aga avaliku konfrontatsiooni parlamendi ja kuninga vahel ei teki 16. saj. Kuningavõimu rivaliteet paavstivõimuga Varauusajal on kuningavõim kasvamas

Nimetu

Toimub pöördeline muutus Euroopa riigistruktuuris Uusaja olulised tunnused 1500-1800 - Euroopa identiteedi peamiseks kujundajaks jäi ristiusk: - Ühtse katoliku maailma lagunemine - Subjektiivse religioossuse tugevnemine protestantismis/sekulariseerumine vaid (osa) eliidi hulgas. - Olulised konfessionaalsed pinged kuni 1648 *Ristiusu ekspansioon koloniaalmaailma - Domineerib monarhistlik mentaliteet Dünastiline mõtlemine: --Pärilussõjad - Poliitlises elus domineerib absolutism - Seisusliku korralduse Püsimine Hierarhiline ühiskond loomulik, kuna inimesed on sünnilt ebavõrdsed, neil on erinevad õigused: härras- ja alamrahvas, mehed naised Kõrgemad seisused: privileegid Seisuslik staatus päritav, erinevatel seisustel erinev elatusallikas · Euroopa ekspansioon üle kogu maailma: - Euroopa-keskne maailm Euroopa territoriaalne jaotus -Süveneb piir Lääne ja Ida/Õhtu- ja hommikumaa/Rooma-Ladina ja Kreeka-ortodoksia vahel:

Kategoriseerimata

Ajalugu TH

...................................................................16 Rooma religioon.............................................................................. 18 Uusaeg................................................................................................................................................. 21 Absolutism........................................................................................................................................... 22 Absolutism Prantsusmaal............................................................... 23 Parlamentarismi areng Inglismaal..................................................................................................... 24 Valgustus............................................................................................................................................. 27 Ameerika Ühendriikide tekkimine................................................................................................

Vana-Venemaa ajalugu

teede udellide kadumine - - - suurvürstile kõik alluvad. 20.10, 7.loeng 15.saj Vm 15.saj II poole klassikalise käsitluse teema Ivan III (Suur, Veliki)- seostatakse V maade kogumist. Trad roll olla V maade tõeline ühendaja, Moskva suurriigile tõeline alusepanija. II poolt V aj iseseisvatest vürstiriikidest. Moskva võimu suhtes, suuremas-väiksemas sõltuvuses olevate territooriumi allutamine Moskva kontr alla. Tsentraliseeritud V riigi teke. See on ka tinglik peetakse silmas absolutismi. V suurvürstide võim piisavalt despootlik, ei saa neid tingimata täha absoluutsete valitsejatena. Eriti seoses sellega, et läbi V ajal kuni tsaaaririigi lõpuni, keskuse ja perifeeria suhe keeruline Vm-l olnud. Tsentraalse kontrollini perifeerias kuni 1920ndateni ei jõutudki. Saadeti asemikke perifeeriatesse valitsema. Kuni ei paku rivaliteeti suurvürstile, seni autonoomne seee asemik. Suur vastasmängija Ivan III-le Novgorod. 1323.a Schlüssenburgis, Rootsi-Novgordi

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

–18. sajandil teostus enamikku Euroopat hõlmavas absolutistlikus valitsemissüsteemis (ld monarchia absolutissima). Bologna konkordaat. Kuningas François I [1515–1547) oli rahul 1516. aastal sõlmitud Bologna konkordaadiga, mis andis talle õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte. Sellega muudeti vaimulikkond Prantsusmaal kuningast sõltuvaks ning paavstivõimu vastu astumiseks polnud põhjust. Jean Bodin valitseja suveräänsusest. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (Bodinus, 1530–1596), kelle põhitööd „Six livres de la République” (Kuus raamatut riigist, 1576) mõjutasid pealtnähtud Pärtliöö sündmused. Eristades kolme traditsioonilist riigivormi – demokraatiat (enamuse võim), aristokraatiat (vähemuse võim) ja monarhiat (üksikisiku võim), andis Bodin kindla eelistuse viimasele. Nii demokraatia kui ka