*Inimene võib omal jõul saada rikkaks ja mõjukaks Renessanssi põhjused: *Must surm seadis Jumala olemasolu kahtluse alla *Kaubanduse, panganduse, käsitöö ja kommertsliku põllumajanduse areng *Tugeva ja poliitiliselt müjuka keskklassi teke *Feodalismi kokkuvarisemine *Ülikoolide teke ja areng *Trükikunsti leiutamine *Rahvakeelse kirjanduse teke *Jõukad inimesed, kellel oli raha osta antiikseid käsikirju, toetada kunstnikke jne Renesanssi iseloomulikud jooned: *Ilmalikkus *Humanism *Antiikultuuri taassünd Humanismi teke: *Studin humanitatis filoloogia, ajalugu, luule, moraalifilosoofia *Maailmavaade, misnäeb maailma inimese vaatekohast ning seab esiplaanile inimese kõigi tema voorusteja puufustega *Ideaaliks kujunes universaalinimene L´uomo universale (ntx: Leonardo Da Vinci) Niccolo Machiavelli Uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid
- haridus ja filos. tasemel (lad.kl) - ehituses ja arhitekt. kõrge tase - käsitöö areng, esimesed ülikoolid - kunstis gooti ja romaani stiil - loodi palju eeposeid (ajalool. mahukas jutust. teos värs.) - "rebase- ja roosiromaanid" TEOSED: Gilgames (3eKr, sumeri) Ilias (6.saj eKr, Vana-Kreeka) Beowulf (anglosaksi) Rolandi laul (prantsuse) Mahabharata (1eKr, india) Renessanss(taassünd) 14.-16.saj - varem keskuseks usk, nüüd inimene - antiikkultuuri taassünd - suurem ilmalikkus - individualism (tasakaalus keha, vaim, mõistus, tunded) - humanism (vaade inimese vaatevinklist) TEOSED: Dante Alighieri "Jumalik komöödia", "Uus elu" Petrarca - sonetid Giovanni Boccacio "Dekameron" (100 lugu katku eest pagenutelt) W.Shakespeare "Hamlet", "Othello", "Macbeth" Miguelde Cervantes Saavedra "Don Quijote" Klassitsism: 17.saj - toetub antiigile, aga renessansist erinev - mõistusepärane, reeglitele alluv - Boileau (kõrged z: ood ja trag.)(madalad z: novell, romaan)
da Vinci (tänu eelnevale) Rikkused kogunesid Emakeelne II. Arhitektuur Kunsti toetajad (antiikkunsti taassünd) Michelangelo Humanism III. Skulptuur Suurem ilmalikkus Michelangelo Suurem tähelepanu haridusele Liis Liivak 10a
järjepidevuse katkemisest. Samas on nende mõistete tähenduses väga oluline ühisosa: mõlemas sisaldub hinnanguline vastandus keskajale. Renessanss mõistet kasutatakse seoses kultuuriliste muutustega 14.-16.sajandil. Renessanss on keskaja lõpus enamikus Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang, mille sotsiaalne ja majanduslik alus oli varakapitalistlike suhete tekkimine linnades. Renessansskultuuri iseloomulikud jooned on ilmalikkus, humanism ja antiikkultuuri juurde naasmine. Perioodil õpiti taas põhjalikult tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu kui isiklike omaduste järgi. Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. Oluliseks muutub isikuvabadus
1876), kes ei seostanud selle ajastuga muusikat enne 15. sajandit. Temast alates sai tavaks kasutada nimetust `renessanss' eelkõige muusika puhul, mis on pärit umbes ajavahemikust 14301600; paralleelmõisteks on sel puhul kujunenud ,,franko-flaami vokaalpolüfoonia ajastu". 14. sajandil muutus Euroopa kultuur põhjalikult. Roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, elas läbi tõsist kriisi. Euroopa kultuuripilt ilmalikustus, kiriku suhtes oldi kriitilised. Ilmalikkus muusikas väljendas eelkõige ilmalike anride ilmumisega vaimulike kõrvale. Kõik uus muusikas ilmub nüüdsest ainult ilmalikus muusikas. Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstimuusika vastu. Uue muusika ja kiriku vastasseis oli tugev. 14. sajandil muutus ka Euroopa poliitika pikka aega oli tähtsaim keskus Prantsusmaa. Inglismaa ja Prantsusmaa vahel Sajaaastane sõda. Oluliseks keskuseks kujunes Põhja- Itaalia oma kiiresti arenevate ja rikaste linnadega
Renessanss- pr keeles taassünd, keskaja lõpp, suured ja rikkad linnad puhkesid õitsele(itaalias), ilmalikkus, eneseteadvus(pimedus läbi, leitakse tee antiigi hiilguse juurde, petrarca-poeet), humanism, antiigi juurde naasmine, avastused ja leiutise, ,,Eesmärk pühitseb abinõu" Machiavelli, Boccaccio ,,Dekameron" Kunst: tekkis itaalias, 14. Saj eelrenessanss 15.saj vararenessanss 16.saj kõrgrenessanss, kompositsioon-paigutus, ihulikkuse hindamine(esile tõstetakse kehavorme ja jäsemeid), looduselähedus, perspektiiviseadused, akt-proportsioonid, kompositsioonid, reeglites on nii tõde kui ka ilu
RENESSANSS ITAALIAS. KORDAMINE 1) Mis sajanditel valitses renessanssstiil? Renessansi stiil valitses Itaalias 14.16.sajandil. 2) Too välja vähemalt kolm renessansiajastule iseloomuliku joont! * Humanismmaailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil
Muudatused Euroopa ühiskonnas 17-18. Saj. Euroopa (Kultuur) Mihkel Järviste 2018 Filosoofia Renesanssi (15. sajandi lõpp ja 16. sajandi algus) Vaimne ja kultuuriline murrang Lääne- ja Kesk-Euroopas Ilmalikkus, humanism, antiikkultuur Kirik polnud enam maailmapildi kesktelg Huvi inimelu ühiskondlike küsimuste vastu Francesco Petrarca Michel de Montaigne Filosoofia Valgustusajastu 18. sajand Teaduse ja tehnika areng, maadeavastused, hariduse levik Vähenes usk kirikusse Hakati väärtustama ratsionaalset mõtlemist Valgustajate erinevad väljavaated, kuid oli ka ühiseid jooni
Kunstiajaloo kontrolltöö renessansistrokokooni. 1) Mis sajandeid hõlmas renessansskunst? Itaalias 14.16.sajandil ning mujal Euroopas 15.16.sajand. 2) Nimeta renessansiajastule iseloomulike jooni * Humanism * Suurem ilmalikkus * võeti eeskuju antiikkultuurist ja kunstist 3) Iseloomusta omal valikul üht Itaalia kõrgrenessansi suurmeistritest (loomingu üldiseloomustus, näited) Leonardo da Vinci. Loenardo da Vinci üks iseärasusi oli maalimislaadil juba välja kujunenud. Võime näha romantilist ja salapärast meeleolu. Tema arhitektuuri ja skulptuurialane looming koosneb peaasjalikult
lõpus toodi ohvreid. Keskajaks oli välja kujunenud monoteistlik kristlus, mis oli saanud paljudes maades riigiusuks. Usuti vaid üht jumalat ning tema poole palvetati. Jumala auks ehitati kirikuid, seega sarnasus jumalate austamise osas on olemas. Üldisemalt võttes olid antiikkultuur ja renessanss usu osas erinevad. Kunstis ja arhitektuuris võeti renessansi ajal kasutusele antiikkultuuri põhimõtted. Taastus ilmalikkus ja inimesekeskne maailmapilt. Antiikkunstis kujutati thiti inimese iluideaali ning kõik detailid olid perfektsusteni väljatöötatud. Renessansiajal toodi inimene jälle esile, kuid seekord kujutati inimest tõetruult ning toodi välja üksikisikute eripära. Arhitektuuris võeti kasutusele sambad, mis oli antiikkultuuri mõjutus. Antiikaja lõpul tulid ehituskunsti ka kaared ja võlvid, mida kasutati hiljem ka renessanssi ajal.
Renesanss: toimus võitlus feodalismi vastu, ilmalikkus, humanism-hakati inimestega arvestama, tegeldi antiikkultuuriga, kajastas kodanluse huve, ilmalik inteligents. Renesanssi jagunemine: vararenesanss (14-15), kõrgrenesanss (15-16), hilisrenesamss(16-17). Dante Alighieri üleminekuaja luuletaja. ,,Vita Nuova" (Uus elu) *valmistatud 1921, 1922 *pühendatud Beatricele * koosneb 31 luuletusest, millest 25 sonetid ja ülejäänud kommentaarid *osad: armastuse eellugu, armastuse puhkemine, armastuse süvanemine, neiu surm *uus mahe stiilis *platooniline armastus ,,Jumalik komöödia" ülesehitus: 3osa-põrgu, puhastustuli, paradiis; igas osas 33 laulu, lisaks neile sissejuhatus; sümboolika: arvud(3), värvid(must, hall, valge), tegelased: lõvi(upsaku, uhkus, vägivaldsus) panter(valelikkus, reetlikkus,lihahimu) hunt(kasuahnus, enesearmastus); kasutatakse kolmikvärssi: aba bcb cdc... Francesco Petrarca tema pea teos on ,,Laulude raamat" see sisaldab...
Ühe sõnaga SALM 12)intertekstuaalsus Tekstide omadus suhestuda teiste tekstidega, võõraste tekstide olemasolu konkreetses tekstis 13) Arhetüüp Sarnaste isikute objektide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud. 14) Antiik Antiikkirjandus on vanakreeka ja vanarooma kirjandus, Euroopa vanim kirjandus. 15) Renessanss 14.-17. saj Taassünd, Kesk-ja Lääne-Euroopas. Üleminek keskajalt uusajale. Sünnimaaks Itaalia. Võidab inimlikkus, ilmalikkus, oluline on maine elu, mitte enam surmajärgne. Optimism, usk inimesesse, maadeavastamise aeg, inimeste teadmisjanu kasvas. Huvi looduse vastu suurenes. Kirjanikud: Shakespeare 16) Klassitsism 17.saj, Matkis kõiges antiiki, sel ajal hinnati kergemat sorti luulet, mõistus, selgus, korrapära, ranged reeeglid. Hästi iseloomustab Descartes tsitaat ,,Mõtlen, järelikult olen olemas." Tragöödias ei tohtinud olla labasust. Kirjanikud: Moliere 17) Barokk 17.-18
on peetud „õhukest“ poliitilist kultuuri ja püsivate erakondlike eelistuste puudumist (Hämmal, Kivirähk, Lauristin ja Võõrmann, 2007). Sellest järeldub, et nõrga poliitikute usalduse põhjuseks võib olla kommunistlik pärand, mis on jätkuvalt rahvuslikus mälus. Poliitiline kultuur on mõjutatud Eesti rahva alusväärtustest. Jakobson, Kalev ja Saarts (2008) on oma artiklis välja toonud järgmised alusväärtused: materiaalsus ja instrumentaalsus; ilmalikkus; indvidualism; vähene võimudistants; rahvuslik maailmanägemus; maskuliinsus; riigitraditsiooni nõrkus ja antietatism; nõrk kodanikukultuur; nõrgad kommunitaarsed väärtused; orienteeritud muutustele; mittevägivaldne protestikultuur ja antimilitaarsus. Eesti inimestele on tähtsad materiaalsed vajadused, mis ilmselt tingitud kommunistlikust minevikust, kui oli pidev puudujääk. Eestlastele on iseloomulik ilmalikkus, sest ajalugu
Võitlus üllal eesmärgil surmani Kerly Kerge 10.klass 2011 ´´Hamlet´´ William Shakespeare Kirjutatud arvatavasti ajavahemikus 15991601. Renessansi (taassünni) kirjandus. Renessansikirjanduses on oluline ilmalikkus, inimlikkus, maine elu (selle rõõmud ja mured). Iseloomustab optimism, uks inimesesse. Teose peamõte on see, et alati, kui tulevad rasked hetked ei tohi alla anda. Nagu Hamletki võitles lõpuni, nii tuleb ka meil endil võidelda. Hamleti sisu Isa vaimu ilmumine. Hamleti plaanid. Näitemäng isa surmast. Claudiuse viha ja käsk Hamlet tappa. Hamleti kavalus. Võitlus Laertesega. Poloniuse, Laertese, Claudiuse ja Hamleti surm. William Shakespeare (1564 1616) Sündis 23
Piibli kontrolltöö X klassile 1. Vana ja Uue Testamendi erinevus, tekkeaeg, algkeel, jagunemine. Vana Testament: Oli algselt kirja pandud heebrea keeles, Sisaldab 39 raamatut Juutide pühakiri Loodi enne kristuse sündi, 1200 eKr Jaguneb neljaks suuremaks grupiks: Seadus- ja, Ajalooraamatud, Õpetusraamatud, Prohvetiraamatud. Uus Testament: Kreeka keeles. Sisaldab 27 raamatut Kristlaste pühakiri Loodi pärast Vana Testamenti Raamatud on jagatud kolmeks suuremaks grupiks: Evangeeliumid, Ajaloolised raamatud (õpetussõnad, prohvetiraamat) 2. Testamentide 5-6 olulisemat tegelast, nende roll. · Aabraham - Legendi järgi on Aabraham paljude Lähis-Ida araablaste ja iisraellaste, samuti edomiitide ja mitme teise Euraasia rahva esiisa. Et ta on Iisraeli rahva esiisa. ...
Miinused Annab eeliseid juhtivatele Häältelugemise keerukus ning suurparteidele ning diskrimineerib erakondade mõju. väiksemaid. POLIITILINE KULTUUR poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Milline on Eesti poliitiline kultuur? Alusväärtused: *materiaalsus ja instrumentaalsus, *ilmalikkus, *individualism, *vähene võimudistants, *rahvuslik maailmanägemus, *maskuliinsus, *riigitraditsioonide nõrkus ja antietatism, *nõrk kodanikukultuur, *nõrgad kommunitaarsed väärtused, *orienteeritus muutustele, *mittevägivaldne protestikultuur ja antimilitaarsus. Kas valimas käimine on kodanikukohustus? Valimas käimine on pigem kodanikuvabadus. Kodanikud saavad valimas käia oma vaba valiku alusel, kui nad seda soovivad. Kui nad seda teha ei soovi, ei pea nad seda tegema.
õiguslikku võrdsust, kuid vaesed kodanikud hoiti linna juhtimisest reeglina eemal. Linnaõigus tunnistas erinevate ühenduste (tsunftide, gildide) individuaalseid õiguslikke reziime koos seal kehtestatud ebavõrdsusega. Linnaõigus sätestas mittekodanikest linnaelanike (aadlikud, vaimulikud, juudid, üliõpilased) ja nende ühenduste erinevad kohustused ja õigused Ilmalikkus Ilmalikkus on keskaegse linna oluline tunnus, mis on omane just läänelikule linnatraditsioonile. Erinevalt Antiik-Kreeka ja Antiik-Rooma linnadest ei kandnud keskaegsed linnad vastutust religiooni eest, linn kui tervik oli maine, ajaline nähtus mitte igavene ja püha. Tema ülesanne oli eelkõige vägivalla piiramises ja poliitiliste ja majanduslike suhete reguleerimises, mida siiski tõlgendati jumala poolt antud ülesannete täitmisena. Samal ajal kujunes linnas
1. Renessanss Renessanss antiikkultuuri taassünd, mis vastandus keskaegsele kultuurile. Ajaliselt määratud 14- 16 saj. (Itaalia) Eeldused: 1. jõukad Itaalia linnriigid, kuhu kogunes rikkud ja arenes pangandus 2. kaubandusele tugineva majanduse kasv 3. varakapitalistlike kujunemine Iseloomulikud jooned: 1. ilmalikkus 2. humanism 3. antiikkultuuri taassünd 2. Humanism Humanism 14-16. saj. Hakati humanismi mõistma inimese ja inimlikuse väärtustamist. Rahvuskeelte esile tõus. Seotud rahvusriikide kujunemisega. Ideaaliks kujunes universaalinimene. Poliitilise mõtte areng saab alguse tegelikus praktiseeruva poliitika uurimine. Täiuslik valitseja pidi tundma rahva hingeelu ja kirge. Võime nimel võis valitseja kasutada vägivalda, petta ja uskuda jõupoliitikasse. Analüüsis poliitilist võimu.
sajandit. Temast alates sai tavaks kasutada nimetust `renessanss' eelkõige muusika puhul, mis on pärit umbes ajavahemikust 14301600; paralleelmõisteks on sel puhul kujunenud ,,franko- flaami vokaalpolüfoonia ajastu". 14. sajandil muutus Euroopa kultuur põhjalikult. Roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, elas läbi tõsist kriisi. Euroopa kultuuripilt ilmalikustus, kiriku suhtes oldi kriitilised. Ilmalikkus muusikas väljendas eelkõige ilmalike anride ilmumisega vaimulike kõrvale. Kõik uus muusikas ilmub nüüdsest ainult ilmalikus muusikas. Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstimuusika vastu. Uue muusika ja kiriku vastasseis oli tugev. 14. sajandil muutus ka Euroopa poliitika pikka aega oli tähtsaim keskus Prantsusmaa. Inglismaa ja Prantsusmaa vahel Sajaaastane sõda. Oluliseks keskuseks kujunes Põhja- Itaalia oma kiiresti arenevate ja rikaste linnadega
Milano): - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. - suurem ilmalikkus Jumalasse usuti endiselt, varem oli huvi keskmes Jumal ja see, mis tuleb peale surma. Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu. - individualism tähtsaks peeti üksikisikut, väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha. Ideaaliks sai igakülgselt (nii teadustes kui kunstides) arenenud universaalinimene (selline oli Leonardo da Vinci). Senisest rohkem pöörati tähelepanu haridusele ja inimese võimete arendamisele
kingitus kunstnikule, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. Geniaalsus pole sellepärast õnn, vaid pigem raske, isegi piinav koorem. Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidluste ja konfliktideni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. Manerismi üldiseloomustus Manerism on periood Euroopa kunstis 16. sajandil, renessanssi järel ja baroki eel. Manerismi iseloomustab renessansi ilmalikkus, selgus ja harmoonia on asendatud müstika, rafineerituse, kunstlike efektidega. Maalikunstis on manerismile iseloomulikud väänlevad, üksteise haardes olevad ja üksteisega põimunud inimkehad. Tintoretto. El Greco Tintoretto oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik. Tintoretto õppis ja töötas Veneetsias. Seal õppis ta lühikest aega ka Tiziani juures. Kuid juba kümne päeva pärast saatis Tizian ta koju. Kuulujuttude järgi nägi umbes 56-aastane
Põhja-Itaaliast kujunes eeskujuks VARAKAPITALISTLIK ÜHISKOND: - Tekkis humanistlik ühiskond e väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimestest Suur katk 1349 Filosoofia/kirjandus toetusid antiikkultuuri pärandile. Maadeavastuste/teaduste kiire arengu tõttu hakkas muutuma inimese maailmapilt. TRÜKIKUNSTI LEIUTAMINE (1454/55) Renesanss (taassünd) - tähistatakse antiikkultuuri iluideaalide taassündi Vokaal-polüfoonia kuldajastu! Süvenes ilmalikkus. Kuldlõige - uurimus universiumi ülesehituse arvulisest loogikast ARS NOVA 14.SAJ Ars Nova e uus kunst - Muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380 (Itaalias tuntud kui trenceto (kolmsada)) Oli võimalik eristada põlvkondade vahelist muusikat Ars Nova on täiesti uus mõtlemine ja erines varasemast: - Looming oli kuni 13.saj enamasti anonüümne (tingitud loomingu teistsugusest tähendusest e jumalale suunatusest)
Maalid ja graafika: Autoportree 1500 ,,Dürer", Adam ja Eeva esimesena saksmaal kujutas alasti. Renessanssi Arhidektuur- imalikud hoones, kõige täiuslikumad siiski kirikud, loobuti kõigest gootilikust, antiigi mõjul- kupliga ehitised. Peetri kirik roomas. Veneetsias: Andrea Palladio- matkis antiiki, palladinnism, Prantsusmaal (it. Arhidektid). Renessanss- pr keeles taassünd, keskaja lõpp, suured ja rikkad linnad puhkesid õitsele(itaalias), ilmalikkus, eneseteadvus(pimedus läbi, leitakse tee antiigi hiilguse juurde, petrarca-poeet), humanism, antiigi juurde naasmine, avastused ja leiutise, ,,Eesmärk pühitseb abinõu" Machiavelli, Boccaccio ,,Dekameron" Kunst: tekkis itaalias, 14. Saj eelrenessanss 15.saj vararenessanss 16.saj kõrgrenessanss, kompositsioon-paigutus, ihulikkuse hindamine(esile tõstetakse kehavorme ja jäsemeid), looduselähedus, perspektiiviseadused, akt-proportsioonid, kompositsioonid, reeglites on nii tõde kui ka ilu
1) Araabia numbrid 2) Suur muinasjutukogu ,,Tuhat üks ööd" 3) Maakaardid 4) Tegeleti astronoomia ja astroloogiaga 5) Kultuuritase oli Lääne-Roomast algseltki kõrgem 6) Sammaste ja kuplitega moseed UUSAEG. 1. Mõisted: Humanism- inimese ja inimlikkuse väärtustamine Renessanss- Hakati uuesti hindama antiikaega ja eemalduti religioonist inimkesksema maailmapildi poole (ilmalikkus, antiikkultuur, humanism, taassünd) Reformatsioon- Laiemas tähenduses kiriku ja ühiskonna ümberkujundamine; kitsamas tähenduses usupuhastus ehk ristiusu puhastamine eri sajanditel ladestunud täiendustest Vastureformatsioon- katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist Absoluutne monarhia- kogu võim monarhi käes; ta on täitva ja kohtuvõimu eesotsas, annab välja seadusi
saj- murrangusaj,üleminekusaj,segadustesaj.Vanad põhimõtted jms mõranesid.*uue kapitalistlike majandussuhete teke*uue maailmapildi ja kultuuritüübi teke- renessanss*maadeavastused(Ameerika-Uus Maailm)*usupuhastus e.reformatsioon(katolikku kirikut kritiseeriti) 2. Uue maailmapildi kujunemine: Uut maailmavaadet ja kultuuritüüpi hakati nimetama renessansiks(taassünd). (väljendus kirjanduses, luules, kunstis, poliitikas)- LINNAKULTUUR. Iseloomulikud joones: -ilmalikkus; antiikkultuuri väärtustamine; humanism(väärtustama hakati inimest) Inimesest endast oleneb tema tulevik- Individualism. Ideaalinimene, kelle poole pürgiti- igal alal asjatundja nt. Leonardo da Vinci Humanistid: inimene ja inimlikkus on tähtsaim väärtus; hakati põhjalikult uurima algdokumente; klassikaline ladina keel; kreeka keel ja kreeka kultuur tähtsustus; trükikunsti kasutuselevõtt aitas kaasa humanistide ideede levitamsiele (Johann Gutenberg)
RENESSANSS Üldiseloomustus Sõna ,,renessanss" tähendab itaalia keeles ,,taassündi". Renessanss on 15.-16. sajandil enamikus Lääne-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Majanduslik alus sellele oli varakapitalistlike suhete kujunemine linnades. Renessansi ajastule on iseloomulik: · suurem ilmalikkus · humanism maailmavaade, mis peab inimest kõrgeimaks väärtuseks · avastused, leiutised (trükikunst; leiutised merenduses, sõjanduses, metallurgias) · rahvusriikide kujunemine · rahvustunde ärkamine · suured usulised liikumised (reformatsioon, vastureformatsioon) · antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.-16. sajand, mujal 15.-16. sajand. Juhtiv maa on Itaalia (seal eristatakse: vararenessanss 14.-15
See on võrdsuse ja vennalikkuse sümbol. Toitu valmistavad vabatahtlikud. Delhi suurimas sikhi templis söödetakse päevas öeldavasti 10 20 tuhat inimest. Voorus ja pahed Sikhide eetika lähtub teadlikkusest viiest põhivoorusest ja viiest põhipahest. Viis voorust on tõde, rahulolu, teenimine, kannatlikkus ja alandlikkus. Neid voorusi järgides loodavad sikhid kuuletuda jumala tahtele ja saavutada suuremat lähedust temaga. Viis pahet on iha, viha, ahnus, ilmalikkus ja uhkus. Neile pahedele järeleandmine tähendab Jumalast ärapöördumist. Sikhid näevad neid pahesid kui pidevat ähvardust ja kiusatust ning loodavad neist hoiduda Jumala nime lausudes. Kõiki neid asju tehes loodavad nad saavutada Jumala armu. Lk 4 Khalsa Algselt oli khalsa liikmed ainult mehed, kes olid relva käes, oma kogukonda valmis relv käes, oma kogukonda kaitsma. Praegu võetakse ka naisi selle erilise kogukonna liikmeteks
Allen Guttmanni kohaselt sisaldavad modernsed domineerivad spordi vormid (DSV) seitset säilitamisel; millised on riikide valitsuste ja spordi vaheliste seoste põhjused) seotud tunnust: Sport ja natsionalism võimlemise eesmärgiks oli arendada isamaalist meelt ja sõjalist 1. Ilmalikkus: DSV-d ei ole otseselt ühenduses religioossete uskumuste või rituaalidega. ettevalmistust. Jahni kohaselt mängis võimlemine tähtsat rolli ühinenud Saksamaa loomisel. Need on pigem meelelahutuse ja isikliku kasu allikaks käegakatsutavas materiaalses Võimlemine aitab sakslastel kohaneda regulaarse harjutamisega ja süstemaatilisusega ning
kaasa traditsiooniliste pärismaiste ajaviite tegevuste ja mängude asendamise modernse spordiga. Selle protsessi iseloomustamiseks on kasutatud nii kolonialismi, kultuurilise katastroofi kui ka lääne (Briti ja Ameerika) spordi hegemoonia mõisteid. 4. Modernse spordi tunnused (nimeta ja kirjelda modernse spordi põhitunnuseid – Allen Guttmanni põhjal) Allen Guttmanni kohaselt sisaldavad modernsed domineerivad spordi vormid (DSV) seitset seotud tunnust: 1. Ilmalikkus: DSV-d ei ole otseselt ühenduses religioossete uskumuste või rituaalidega. Need on pigem meelelahutuse ja isikliku kasu allikaks käegakatsutavas materiaalses maailmas; 2. Võrdsus: DSV-d põhinevad ideel, et osalemine ei tohiks olla reguleeritud sünniõiguse ega sotsiaalse taustaga ning kõigil võistlusel osalejatel oleks võrdsed võistlustingimused, sõltumata kes nad on ja kust nad pärit on; 3. Spetsialiseerumine: DSV-d on domineeritud spetsialistide osalemise poolt ning
Teiste puhul on tegemist Gooti stiiliga, ümarkaare puhul romaani stiiliga 4. Ivan IV, Otto I, Innocentius III, Ivan III Teiste puhul on tegemist riigi valitsejatega, Innocentsius III oli paavst Leia sõna (mõiste, väljend), mis eelnevaid ühendab! 1. paavst, pühakud, kloostrid, missa KATOLIK KIRIK 2. luterlus, kalvinism, anglikaani kirik PROTENSTANTISM 3. humanism, antiikkultuuri järgimine, suurem ilmalikkus RENESANSS 4. Botticelli, Raffael, Michelangelo, Tizian KESKAJAMAALI KUNST 5. skraa, tsunft, joodud, meistritöö KÄSITÖÖ 6. hinnus, kümnis, rakmetegu, korrategu PÄRISORJUS 7. karavell, astrolaab, hidalgo, ,,kullajanu" MERENDUS 8. toomkool, turuplats, raekoda, kirik LINNA KESKUS Vasta küsimustele: 1. Milline seos on naturaalmajandusel feodaalse killustatusega
Eesti poliitilist kultuuri iseloomustab: 1. materiaalsus (kõik taandub rahale), 2. maskuliinsus (rõhutatakse liiga palju edukust, võistlust ja materiaalseid väärtusi), 3. liiga palju edukultust ja ületrumpamist poliitikas, 4. rahvuslik maailmanägevus (meil on liiga tugev rahvuslik värving), 5. individualism ja ilmalikkus (igaüks rabagu enda eest ja koos tegutsemise tahe on vähenenud) 6. liiga paljud on poliitikast võõrandunud (vähenenud on ,,meie" tunne) 7. nõrk kodanikukultuur (vaatamata kõigele on eestlaste poliitiline aktiivsus tagasihoidlik) 8. tugeva riigi pelgus 9. orienteeritus muutustele 10. lühiajaline perspektiiviseade (mis iganes arengukavasid ja plaane me teeme, kuidagi ei suudeta toimivaid pikemaajalisi kavasid teha, mis tegelikult ka abiks oleks)
Väärtused küll muutuvad majanduslike ning poliitiliste arengute tõttu, kuid see võtab aega. Hoiakute, vaadete ja käitumise erinevuste aluseks on eri kultuuridest pärit inimestel erinevad väärtused, mis omakorda on ka paljude konfliktide allikaks. Suurima väärtusuuringu autor Ronald Inglehart (2006) eristab kahte peamist väärtuste dimensiooni ellujäämine versus eneseväljendus ning traditsioonilisus versus ilmalikkus-ratsionaalsus. Kultuurides, mis rõhutavad ellujäämisega seotud väärtusi, on suhteliselt madal subjektiivse heaolu tase. Inimeste tervis on halvem, teiste gruppide suhtes ollakse vähem tolerantsed, ei usaldata üksteist, valitseb sooline ebavõrdsus, rõhutatakse materialistlikke väärtusi ning suhtutakse soosivalt autoritaarsesse võimu. Traditsioonilisi väärtusi hindavates kultuurides rõhutatakse religiooni (ka isamaa ja
maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides (Genova, Firenze, Milano): - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. - suurem ilmalikkus – Jumalasse usuti endiselt, varem oli huvi keskmes Jumal ja see, mis tuleb peale surma. Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu. - individualism – tähtsaks peeti üksikisikut, väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha. Ideaaliks sai igakülgselt (nii teadustes kui kunstides) arenenud universaalinimene (selline oli Leonardo da Vinci). Senisest rohkem pöörati tähelepanu haridusele ja inimese võimete arendamisele
Paganlikel ehk loodusjumalatel olid inimlikud iseloomujooned. Keskaja ainujumalal oli täielik ehk ainuvõim. Renessanss tähistas Euroopas vaimset ja kultuurilist murrangut. Tekkis uus maailmavaade ja kultuuritüüp. Seda peetakse 14. sajandil Itaalias. Kesk ja Lääne Euroopas 15. sajandil. Eeldusd · Kaubanduse tõus ja sellega seoses majanduse tõus · Rikkuste kogunemine ja panganduse teke · Uute kapitalistlikke suhete kujunemine Renessanssi iseloomulikud jooned · Ilmalikkus · Humanism · Antiikkultuuri taassünd Ilmalikkus Renssanssi maailmapildis oli olulisel kohal renessanssi inimese ainulaadsus. Tema teadmine iseendast ja oma võimetest. Üksikisiku väärtustamise tulemusena kujunes ideaaliks universaalne inimene(L'uomo universale). Ta oli võrdselt pädev nii kunstide kui ka teaduste alal. Leorando da Vinci on üks kõige paremaid näiteid. Ta oli väga hea kunstnik, leiutaja ja uurija
alatooni tõttu. Renessansifilosoofia Renessansi filosoofia oli periood Euroopa filosoofia ajaloost, mis jäi umbes keskaja ja valgustusaja vahele. Renessansiajastu oli alguseks uusaja filosoofilise mõtlemisele. 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses toimus enamikes Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides vaimne ja kultuuriline murrang ja aluguse sai tänapäevane teadus. Tolleaegse kultuuri iseloomulikud jooned on ilmalikkus, humanism ja antiikkultuuri juurde naasmine. Itaalias kestis renessansiajastu 14. sajandist kuni 16. sajandini ja teistes riikides 15. sajandi lõpust kuni 16. sajandini. Tehti mitmeid avastusi ja leiutisi, ärkas rahvustunde ja tekkisid rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno.
Pille hakati ehitama perekonniti – sopranist bassini. Renessansifilosoofia Renessansi filosoofia oli periood Euroopa filosoofia ajaloost, mis jäi umbes keskaja ja valgustusaja vahele. Renessansiajastu oli alguseks uusaja filosoofilise mõtlemisele. 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses toimus enamikes Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides vaimne ja kultuuriline murrang ja aluguse sai tänapäevane teadus. Tolleaegse kultuuri iseloomulikud jooned on ilmalikkus, humanism ja antiikkultuuri juurde naasmine. Itaalias kestis renessansiajastu 14. sajandist kuni 16. sajandini ja teistes riikides 15. sajandi lõpust kuni 16. sajandini. Tehti mitmeid avastusi ja leiutisi, ärkas rahvustunde ja tekkisid rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno.
KUNSTIAJALOO II KURSUS Renessanss Itaalias (§ 5-11) 1) Mis sajanditel valitses renessanss-stiil? Renessansi stiil valitses Itaalias 14.-16.sajandil. 2) Too välja vähemalt kolm renessansiajastule iseloomulikku joont! * Humanism-maailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile - Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile- Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil
Seminaris piirdume vaid õigusliku aspekti olulisemate joonte vaatlemisega, keskendudes Lübecki linnaõigusele. Teiseks tuleb märkida, et vaatluse all on just lääneliku õiguskultuuri areaali jäävad linnad. 21.2. Linnaõiguse üldised tunnused Keskaegne linnaõigus oli osa keskaegse Euroopa õigussüsteemide paljususest. Vaatamata välisele mitmekesisusele ja jagunemisele mitmeks linnaõiguse perekonnaks iseloomustab linnaõigust rida ühisjooni 1) Ilmalikkus-religiooni hooldamine ja arendamine oli katoliku kiriku pädevuses, seega oli oluline mitte sõltuda täielikult paavstist. Linn võib kirikut toetada, kuid mitte asendada! Taheti rõhutada erinevust antiik-linnaga, mis vastutas religiooni eest; 2) Õiguse kirjapanek- seadus pannakse kirja algusest peale, väljumine tavaõigusest (nt Lex salica keskajal); 3) Vabastus feodaalkoormistest- üksik linnakodanik ei ole eriti millekski kohustatud maahärra
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss)
paavst Martinus 5) 22. HUMANISM JA RENESSANSS Renssanss oli vaimne murrang, antiikkultuuri taassünd. Itaalias tekkis 14. saj, mujal maailmas levis 15-16 sajand. Eeldused kujunesid välja Itaalias (eriti majanduses): - majanduslik tõus, mis tugines kaubandusel (veneetsia, genova) - rikkuse kogunemine, panganduse teke (Firenze, Medicite perekond) - varakapitalistlike suhete kujunemine: manufaktuurid. Iseloomulikud jooned: - ilmalikkus - humanism - antiikkultuuri taassünd Kiriklik maailmavaade Uus humanistlik maailmavaade Mailmavaate keskmes oli Jumal ja Maailmavaate keskmses oli inimese peamine ülesanne oli inimene kõigi oma vajaduste ja Jumala teenimine. huvidega. Oli oluline asketism (maistest Oli oluline maise elu kui ka kehalistest rõõmudest loobumine kehaliste vajaduste
hukkumisest selle ärahoidmiseks hakati rõhutama Piibli absoluutset eksimatust. Keskenduti eelkõige vaidlusele evolutsiooniteooriaga. Usuline kirjandus oli väga sõjakas: õige kristlane olevat vaid see, kes Piiblit õigesti (sõna-sõnalt) usub. Pärast Teist maailmasõda pöörasid fundamentalistid tähelepanu USA rahva väljavalitusele (nad pidid maailmale demokraatiat levitama; põhiliseks vaenlaseks oli kommunism, mitte enam liberaalne teoloogia ega ilmalikkus). Pärast kommunismileeri kokkukukkumist on põhivaenlasteks islami fundamentalistid. 1950. aastate lõpul kujunes USA-s ,,elektrooniline kirik" - sõnumi levitamine TV kaudu. 1980. aastail jõudis fundamentalism Ronald Reaganiga poliitikasse/valitsusse. Pastor Jerry Falwell: ,,Jerry armastab kõiki inimesi, välja arvatud naisi, musti ja homosid." - 1980. aastail poliitikasse. Vastuseis muuseas ka katoliku kirikule, mille enda keelekasutus ja hoiakud on väga
tema viimase lihvi. Sedalaadi peakate on meile tuttav "Camelot´ist", "Tuhkatriinust" ja "Uinuvast kaunitarist". 12 Levinud olid ka sarvtanud ja tüvikoonuse kujulised kübarad. RENESSANS Renessanss (pr. keeles "taassünd") keskaja lõpul toimus enamikus Lääne- ja Kesk- Euroopa riikides vaimne ja kultuuriline murrang. Renessansikultuuri iseloomulikud jooned olid: feodalismivastasus, ilmalikkus, humanism, antiikkultuuri juurde tagasipöördumine. Rõivastus oli seotud inimese arenguga ja tema individuaalsuse teadvustamisega. Gooti stiili mõju oli Itaalias tunduvalt väiksem kui mujal Euroopas, rõivastust mõjutasid antiiktraditsioonid. Igas linnas oli rõivastusel oma eripära. Püüti toonitada keha kui plastilist tervikut. Loodi täpsed ilu nõuded: pikk figuur, laiad õlad, sale vöökoht, ilus suu, valged hambad, punased huuled, üllad liigutused
Majanduslikus mõttes olid linnad kui vahetuskaubandusega tegelevad rahvarohked ja komplekssed asulad Ida-Euroopas olemas ka enne linnaõiguste saamist.Õiguslik määratlus: (läänes) Linn kui vabade kodanike kogukond, mis ise end reguleerib, on olemas juriidilisedõigused, organid, mis seda juhivad.Ülesandeks oli reglementeerida mingi piirkonna administreerimist, tagada selle piirkonna elanike õiguslik kaitsening anda alus varanduslikele tehingutele.Iseloomustus: Seisuslikkus, ilmalikkus, konstitutsioonilisus, kirjalikkus (peaaegu algusest peale kirjalik), suuremsüstematiseeritust, koosneb vabadest kodanikest, kes on koond unud erinevatesse kommuunidesse (osaleblinnaelus kommuuni liikmena), vandekaaslus, arenguvõimelisus.Linnaõigused kasvavad perekondadena N: Lübeck, Magdeburg, Frankfut, Achen, Viin.Õiguslik ühtsus säilib läbi apellatsiooniõiguse emalinnale. Alles hiljem tekivad trükitud linnaõiguse koodeksid
- kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. - suurem ilmalikkus Jumalasse usuti endiselt, kuid loobuti keskaegsest arusaamast, et inimene on Jumala kõrval tühine ja tähtsusetu. Varem oli huvi keskmes Jumal ja see, mis tuleb peale surma. Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu. - individualism tähtsaks peeti üksikisikut, väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha. Ideaaliks sai igakülgselt (nii teadustes kui kunstides) arenenud universaalinimene (selline oli
22. HUMANISM JA RENESSANSS Renessanss antiigi taassünd. Kujunes Itaalias 14. sajandil, mujal Euroopas 15.-16. sajandil. Eeldused uue maailmavaate tekkeks: 1. Majanduslik tõus, mis tugines kaubandusele. (Veneetsia ja Genova) 2. Rikkuse kogunemine, panganduse teke. (Firenze panganduse keskus) 3. Uute varakapitalistlike suhete kujunemine uutlaadi ettevõttete (manufaktuuride) teke Iseloomulikud jooned: 1. Ilmalikkus 2. Humanism 3. Antiikkultuuri taassünd Kiriklik maailmavaade Uus humanistlik maailmavaade Mailmavaate keskmes oli Jumal ja inimese Maailmavaate keskmses oli inimene kõigi oma peamine ülesanne oli Jumala teenimine. vajaduste ja huvidega. Oli oluline asketism (maistest kehalistest Oli oluline maise elu kui ka kehaliste vajaduste rõõmudest loobumine õndsuse nimel)
ennast kui osalejad mingis protestantlik. universaalses projektis. Identsuse Etnos – kui impeerium on → Rahvus – kunstlikult organiseeritud, /Kosmopolitism tunnused antud, siis ka etnos on selle aluseks on riik ja loodud, ratsionaalne, aga ruumis kodanikkond. Toimub mingisugune piiratud, inimene sünnib ja sureb unifitseerumine, ühtlustumine. Mingid etnoses, etnos on loomulik. Religioon – premodernsuse erivorm,Ilmalikkus Neospiritualism – toimub samastub eelnevatega, võimeline individuaalne müüdiloome. konsolideerida eri etnoseid (Kalifaat). Hierarhia – indiviidi osatähtsus → Võrdsus – jõuab kõige kaugemale Individualism suurem, ennast määratletakse demokraatlikus ühiskonnas. kuhugi seisusesse või klassi (valitsejad-valitsetavad).
Tulirelva leiutamise järel toimus laskurpidustusi. Kehaliste harjutustega tegelemine maal: Tekkis võistlemine erinevates kehalistes tegevustes, et välja selgitada, milline on kellegi võimekus ja kellele võib rünnaku ajal loota. Maadlemine, jooksmine, tantsimine, kivi heitmine, vehklemine puust keppidega, liu laskmine, üle lõkke hüppamine, rahvatantsud mängud. Hiliskeskaeg/vara-uusaeg... ...(renessanss) kui ajalooperiood; seda iseloomustavad tunnused: ilmalikkus, humanism, tagasipöördumine antiikkultuuri juurde, avastused ja leiutised, rahvustunde ärkamine ja rahvusriikide teke. Renessanssiaegne kultuur: filosoofia- N.Machiavelli ja T.Campanella (Itaalia); T.More ja F.Bacon (Inglismaa); J.A.Komensky (Tsehhimaa) loodusteadused- I.Newton (Inglismaa) kirjandus- Dante, F. Petrarca (Itaalia), W.Shakespeare (Inglismaa), Cervantes (Hispaania) kunst- Michelangelo, Leonardo da Vinci (Itaalia)
Hiilgeaeg 13. sajandi Prantsus maal. Põhitöö oli piiblite illustreeri mine. Tohutult töö mahukas ühes köites tuhandeid pilte. RENESSANSS Üldiseloomustus Sõna ,, renessanss" tähendab itaalia ke eles ,,taassündi". Renessanss on 15.16. sajandil ena mikus LääneEuroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Majanduslik alus sellele oli varakapitalistlike suhete kujune mine linnades. Renessansi ajastule on iseloomulik: a) suurem ilmalikkus b) humanism maailmavaade, mis peab inimest kõrgeimaks väärtuseks c) avastused, leiutised d) rahvusriikide kujunemine f) rahvustunde ärkamine g) suured usulised liikumised h) antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.16. sajand, mujal 15.-16. sajand. Juhtiv maa on Itaalia (seal eristatakse: vararenessanss 14.15. sajand, k õrgrenessanss 16. sajand). Renessanss-kunsti üldiseloomustus Antiikaja m õjud on kõige tugeva mad arhitektuuris
Renssanss ja humanism Renessanss tähistab Euroopa ajaloos vaimset ja kultuurilist murrangut, uut maailmavaadet ja uut kultuuritüüpi, mis kujunes Itaalias juba 14. sajandil, enamikus Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides 15. ja 16. sajandil. Tekke eeldused: · Kaubandusele tuginev majanduslik tõus · Rikkuste kogunemine ja panganduse teke · Uute, varakapitalistlike suhete kujunemine Iseloomulikud jooned: ilmalikkus, humanism, antiikkultuuri taassünd · Olulisel kohal oli inimese ainulaadsus, tema teadmine iseendast ja oma võimetest · Üksikinimese väärtustamise tulemusel kujunes ideaaliks universaalinimene, kes oli võrdselt pädev nii kõigi kunstide kui ka kõigi teaduste alal (näiteks Leonardo da Vinci kunstnik, uurija, leiutaja) · Vastandina keskajale hakati väärtustama maist elu, eneseteostust, keha, individualismi
Rooma õigusega tegelemine ja uurimine suundub idaaladele ( rooma idaosasse), kuna neil oli stabiilsem olukord, vähemalt pealinna ümbruses, millest saab Bütsants. 5 saj keskpaigast on Theodosiose kood. Alates 5 sajandist algusest rooma riik ei funktsioneerinud nii nagu varem. 6 saj Iustinianuse kood, mis saab kõige tähtsamaks, lääne- rooma keisririiki enam ei eksisteeri; see on kokkukogutud seaduste täiuslikum variant. Rooma õiguse eripära on kindlasti ilmalikkus. See tuli ka sellest, et roomas oldi teadlikud, et seadused on inimeste poolt koostatud mitte jumalate.
annaabi.ee 
