Oaasides tuleks kasutada kõike, mis võimalik ja varuda endale toitu, vett ja materjali. Kõige mõistlikum oleks liikuda öösel ja magada päeval, kuid oluline on siiski soe ja pikk, aga siiski hele rõivastus. Väga oluline on kanda koguaeg mütsi, kui seda aga pole siis tuleks siiski leida mingisugune peakate. Paljud kõrbed on ka tuulised ja tormised ning liiva ja muu silma ja näkku lendamise vältimiseks oleks soovitav kanda kaitseprille või maske. Kõrbetes ekseldes tuleb alati jääda rahulikuks ning mitte kujutada ette liiga palju, kui just ei ole hea mõte. Metsikute loomade ja muude ohtlike loomade (madude, ämblike jne) suhtes tuleb olla ettevaatlik ja osata nendega käituda. Et mõnda looma kätte saada, oleks mõistlik teda jälitada mõnda aega. Eriolukorras saab endast märku anda kirjutades liivale suurelt SOS. Kõrbes ellujäämiseks on palju võimalusi, kuid kõigi nende rakendamiseks on vaja palju oskusi ja materjali/asju.
See saab neile teatavaks kui sõdur räägib, et käis liftiga sõitmas. Samuti on teoses kirjeldatavad tegevused ja toimingud justkui ajaloo ja päris elus elus toimvate tegevuste kujundlikkus. Raamatus oli palju tegelasi, kelle nimed ja näod kippusid ununema. Kord olid nad ühe nimega siis jälle teisega, viies nii majas esimest korda viibiva tegelasse segadusse. Ta ei mõistnud miks ja mis eesmärgiga ta seal on. Ekseldes mööda pikki koridore, mis olid kord täiesti pimedad ja siis jälle eredalt valgustatud, lootis ta leida kedagi, kes seletaks tema osa selles majas. Nii seigeldes kohtas ta uuesti inimesi, keda ta juba näinud oli kuid selgus, et neil on hoopis teine nimi kui esmakordsel tutvumisel. ,,Hingede öö" jättis mulle kohati mulje, et see polegi nagu välja mõeldud seik, kellegi elust vaid pigem sümboolselt väljandatud konkreetne juhtum, kas autori või tema tuttavate elust.
Mina leian, et kirjanduse määratlemiseks on seega väga palju viise. Kirjandus on midagi, millele mõeldes tuleb soe tunne. Hea raamat on kaaslaseks, kui tuju pole just kiita ning kui tunnen, et vajan midagi, et saada korrakski eemale. Sellistel hetkedel on raamat hea teekaaslane, et saada välja igapäevarutiinist, kogedes seiklusi ning raamatu kaudu justkui jõudes paikadesse, mida iial näinud pole. Kirjandus suudab seega meid endaga kaasa haarata, viies meid rännakule, millel ekseldes kogume uusi teadmisi, tutvume teiste inimeste mõttemaailmaga ja õpime nende käitumisest. Tihti on nii, et me samastame end raamatutegelasega. Me elame neile kaasa, tunneme koos rõõmu ja kurbust. Me tunneme tihti raamatutes ära mõne tegelase, kelle saab samastada ka meile tuttava inimesega, samamoodi tunneme me ära ka iseend. Kirjanduse puhul ei olegi alati nii oluline see, mis on kirjapandud, vaid see, kuidas see jõuab lugejani
Matkarada Aegviidu - Liiapeksi Matkarada on 36 km pikk, matk kestab kaks päeva. Rajale jäävad Pikanõmme oos, Soodla jõgi, Jussi lagendikud, Jussi järved, Paukjärv, Kõnnu Suursoo jt. vaatamisväärsused. Poolel teel on laagrikoht Väinjärve ääres. Rada võib läbida kahes suunas. Nõmm, nagu inglise nõmmed, lage, pruun, samblane, küngaste ja orgudega - teist sellist Eestist ei leia. Rada juhib meid risti üle nõmme, mida Nõukogude ajal kasutati polügoonina. Ka praegu võib seal ekseldes komistada mõnele märklauale või lõhkenud mürsu kestale. Kaitseala töötajad on otsustanud nõmme sellisel kujul säilitada - seetõttu võetakse seal maha kõik väiksemad puud, jääb vaid samblik ja põõsad. 29 oktoober 1991 loodi Kõrvemaa kaitseala eesmärgiga, piirkonnale iseloomuliku liustikutekkeliste pinnavormisega maastiku, inimtegevusest mõhemõjustatud ulatuslike rabamassiivide, eriilmeliste järvede nind teiste mitmekesiste looduslike ja poollooduslike
oli teinud ning soovis oma tulevikku mingilgi määral parandada. Terve selle üksi olemise aja ei ole Kleer ise ka kindel mida teha ja kuhu minna kuna ei soovi kokku saada kellegagi keda endisest kodulinnast teab. Fotosid tehes ning Tartut uurides täiendab tüdruk oma pildikogu ning leiab ka ühe portaali fotograafiaga seoses. Sellest saab alguse tutvumine salapärase Frediga, kes pärast seda salapäraselt kaob ning Kleerilt raha nõuab. Hiljem ekseldes ning peavarju otsides leiab türduk ühe tühja maja kuhu ta otsustas ööbima minna. Rene ja Kleeri esimene kohtumine ei ole kõige meeldivam, sest nad kohtuvad seal majas, kus Rene sageli aega viidab, kui ei taha koju minna (kui ta on purjus). Siit algab nendevaheline säde , mis muudab nende suhtumist teineteisesse. Rene mõrvas süüdilavastus pani Kleeri ääretult muretsema ning temast hoolima.
ja ellu viima uue meetodi- sotsialistliku realismi. 9. Mida eeldas sotsialistlik realism? See eeldas elu tõepärast kujutamist revolutsioonilises arengus; uue ideaali, uue positiivse kangelase loomist, töörahva ideoloogilist ümberkujundamist sotsialismi vaimus. 10. A.Platonovi kirjanikusaatus polnud lihtne. Missuguse tee ta läbi käis? Kus eksles? Ta käis läbi sama tee, mis tema kangelasedki , ekseldes uue, alles kujuneva maailma ja elu keerdkäikudes. 11. Missugune on A.Platonovi kangelane? Platonovi kangelane pole ,,väike inimene", ta on unikaalne, omapärane, ainulaadne, ta on looja ja tal on õigus õnnele. 12. Missuguse 1946 ilmunud jutustuse pärast A.Platonivit vales maailmavaates süüdistati? Kojutulek 13. Mida A.Platonovi loomingule ette heideti(süüdistused) ? Poliitiline vastutustundetus,
teada,et Rootsi).Päris retkele teda kaasa ei võetud vaid jäeti küüraka tumma valve alla.Meelis otsustas põgeneda,kuid märkas siis,et röövlid,kes olid linna põlema pannud ja hakkasid röövitud kraamiga tagasi jõudma,olid röövinud ka ühe tüdruku,kes osutus maavanema Sigurdi tütreks.Tasakesi hiilis Meelis ta juurde,päästis ta köidikutest ja nad põgenesid koos.Mööda võõrast maad tagaajajate eest ekseldes ja kurnatud Astridit toetades jõudsid nad vana mehe juurde,kes elatas end altarikujude nikerdamisega.Vanamees teatas Astridi vanematele,et tüdruk on elus ja talle tuldi järele.Meelis jäi aga vanamehe juurde elama lausa paariks aastaks,mis aja jooksul ta õppis ka puunikerdustöid.Kui vanamees suri otsustas Meelis kodumaale tagasi pöörduda,aga tahtis enne külalislahkuse eest tänada Astridi isa Sigurdit.Ta
probleemidele. Romaanis ,,Söekaevurid" kirjanik mitte ainult ei kirjelda 19. sajandi õnnetut elu, vaid arutleb ka läbi teose sündmustiku sotsialismi ning korra kehtestamise üle. Lisaks üksikisiku ning ka ühiskonna analüüsile, leidub raamatus hulgaliselt põhjalikke kirjeldusi. Zola suudab lugejani tuua ka kõige võikaimaid stseene vägivallast kuid ka näljast. Sisukokkuvõte Romaani ,,Söekaevurid" peategelaseks on Étienne Lantier, kes teose algul tulutult ringi ekseldes töökohta otsib. Jõudes Monstou linna kohtab ta Maheu'd, söekaevanduse töölist, kes on pool oma elust maa all veetnud ning kavatseb kaevanduses töötada nii kaua selline võimalus eksisteerib. Pea terve Maheu perekond töötab kaevanduses ning Étienne sõbruneb Maheudega. Zola annab selge pildi Maheude perekonnast ning nende elus toimuvast, kirjeldades kõike süviti. Maheude perekonna abil loob Zola tüüpilise tolleaegse töölisklassi pere pildi, näidates nii nende elu ruume ning
Nad vedasid idamaade kaupu Prantsusmaale ja Itaaliasse. Seal tööd saades seilati Livernosse, kus Edmond sai käia habemeajaja juures. Järgmisel reisil jäädi pidama Monte-Cristo saarel. Just sellele saarele oli maetud Spadade varandus. Edmond vigastas jalga ning jäi saarele ja asus varandust otsima.... Lõpuks ta leidis koopad, mis olid kahe rahnu poolt blokeeritud. Ta kasutas talle jäetud püssirohtu esimese kivi lõhkamiseks ja hoova abil sai ta koopasse sisse.... Seal ekseldes avastas ta ka varanduse. Varanduse kirstus oli kolm laegast: üks täis kuldmünte, teine täis kullakange ja kolmas täis teemante, pärleid ja rubiine. Edmond oli leidnud Spadade varanduse. Nüüd pühendas Edmond end aga kättemaksule, mis tõotas tulla magus. Ta reisis tagasi Marseillesse ja hakkas otsima oma isa, Mercedest, Danglarsi, Fernandi ja Caderousse. Loomulikult ka prokurör de Villeforti.Caderoussega rääkides sai ta teada viimase aja uudiseid
valgetverd kasutütar. Tiina, kes on tammaru peremehe ja perenaise valgetverd teine kasutütar, keda peetakse libahundiks. Margus, kes on tammaru peremehe ja naise valgetverd lihane poeg. Vanaema, kes on poolpime eideke. 2. Esimese vaatuse alguses on tammaru peremees ja naine väga töökad, hoolivad ja julged. See väljendub selles, et isegi öösel ketras tammaru perenaine vokiga lõnga ja kui Tiina tuisusel ja külmal talveööl peale oma ema kaotust ekseldes nende talumajakese ukse taha jõudis, kutsusid nad ta ilma pikema mõtlemiseta sisse, söötsid kõhu täis ja panid soojale asemele magama. Näidendi sündmustiku käigus muutub ainult nende suhtumine Tiinasse, seetõttu et Margus tahab just Tiinaga abielluda, kuid peremees ja naine tahavad, et poiss hoopiski Mariga ühte heidaks. Samuti tunnistab Tiina jaaniõhtul, et äkki ta ongi
meetrit suurem kui Boeing 707-320B oma, mis võimendas selle purustusvõimet. Mis aga palju olulisem kui erinevus lennukite tiibade ulatuses, on fakt, et insenerid ei arvestanud variandiga, kus lennukid lennutatakse Kaubanduskeskuse tornidesse meelega ja suurtel kiirustel. Et mõista, miks tornide ehitamisel arvestati võimalusega, et lennuk võib neid tabada, mingem ajas tagasi aastasse 1945, mil leitnant kolonel William Franklin Smith jr sõitis tihedas udus ekseldes oma B-52 Mitchell pommitajaga sisse Empire State Buildingusse. Tema juhitud lennuk tabas hoonet 78. ja 80. korruse vahel, tekitades 5.5 x 6.1 meetri suuruse augu (lennuki tiivad, mille ulatus oli 20.6 meetrit, ei suutnud hoone seinu purustada, mis võib ehk vandenõuteoreetikutele midagi meenutada) ning tappes 14 inimest. Just see tragöödia oli põhjuseks, miks Maailm Kaubanduskeskuse tornid ehitati vastu pidama kokkupõrkele lennukiga Boeing 707
Romaanid olid palju populaarsemad. Novellis valitses vaieldamatu realism, mida enamasti väärtustas psühholoogiline süvendatus. Niisugust psühholoogilist novelli viljeles ka Hindrey. Kuna kompositsioonimeister pole kirjanik kunagi olnud, siis võib öelda, et K. A. Hindreyle pole tähtis novellide vorm, vaid nende psühholoogiline sisu. Kust tahes alustades jõuab ta ikka lõppu kord n-ö sirgjoones minnes, kord põigates siia-sinna ja ümberringi ekseldes. Hindrey vaatab ilma ja inimesi omaenese silmadega ja omaenese temperamendi läbi nii, et tulemus on huvitav, köitev, lausa põnev ka siis, kui me kõigega ei nõustu. K. A. Hindrey on läbi ja lõhki konservatiiv. Tema novellides on tähtsal kohal sündsus, kasvatus, traditsioon vastandudes mõistuse, loomulikkuse ja alasti tõega. Paljudes novellides on autor minajutustajana ise kohal. Sel juhul kasvabki novell autori hinnangutest teatavale
Ööbik ja vaskuss Selle raamatu peategelaseks on ainult loomad, tegu ongi ennemuistsete õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta...Ta palus siili, et see ta pehmeks praeks. Siil oli sellega nõus. Nad läksid karjamaale, et tuleaset leida. Kuna neil panni käepärast polnud, siis kavaldas sitikas edasi ja ütles siilile, et too kaevaks süte alla augu ja paneks ta sinna sisse
Romaani analüüs: Tegevus saab alguse 1830. aastail Andaluusias, teose lõpus kirjeldab Jose oma elulugu. Tegevuspaiku kirjeldab autor üpris täpselt, mitte liiga põhjalikult. Enamasti on teoses kirjeldatud uhket Hispaania loodust, vaba mustlaselu, kohati ka igapäevast linnaelu. Kuna tegu on romantismiajastu teosega, siis on see normaalne, et lugejale jääb veidike lindprii tunne. Ülevaade sündmustikust: Rändav geograaf või koguni arheoloog (pole kindel) igastahes on teadlane Hispaanias otsimas Caesar'i viimast lahingupaika (Munda). Ta kahtlustab, et geograafid on selle kindlaksmääramisega puusse pannud. Võtnud Cordobast teejuhi ja kaks hobust, pagasiks Caesari "Märkmed" ja mõned särgid. Ekseldes Cabra mäestikus arvas ta piki oja üles minnes leida külma vett janu ning kuumuse vastu. Leidis kogemata oaasi sarnase puhkeplatsi, mis oli eemalt peaaegu, et märkamatu. Otsustas seal peatuda. Teadlane märkas, et lisaks hobustele ja teejuhile...
põrandast mõne jala kõrgusel. Seina äärde oli maha laotud viis-kuus vana muulatekki-need olid mõeldud reisijate asemeks. 3. Ülevaade sündmustikust-Rändav geograaf või koguni arheoloog (pole kindel) igastahes on teadlane Hispaanias otsimas Caesar'i viimast lahingupaika (Munda). Ta kahtlustab, et geograafid on selle kindlaksmääramisega puusse pannud. Võtnud Cordobast teejuhi ja kaks hobust, pagasiks Caesari "Märkmed" ja mõned särgid. Ekseldes Cabra mäestikus arvas ta piki oja üles minnes leida külma vett janu ning kuumuse vastu. Leidis kogemata oaasi sarnase puhkeplatsi, mis oli eemalt peaaegu, et märkamatu. Otsustas seal peatuda. Teadlane märkas, et lisaks hobustele ja teejuhile on keegi veel seda puhkepaika nautimas. Nimelt röövli sarnane mees. Vööras oli koos hinnalise hobusega. Õnneks või kahjuks ei osutunud ta vaenulikuks. Paari sigariga võluti vööras ära. Kuna öö oli saabumas,
päeva. Ajal kui Tempel oli veel olemas, ohverdati paasa esimesel päeval vastse odrasaagi esimene viljavihk "omer" pühakojale.Nädalate püha ja paasapüha vahepealset aega loetaksegi omeri arvestamiseks, ehk paasa-ja nädalatepüha omavahelist seostamist. Sama päeva loetakse ka rabi Simon Bar ?Johai surmapäevaks, kellele omistatakse Zohar, kabalaõpetuse nurgkivi. Pärimuse järgi olevat iisraeli rahvas saanud sel päeval taevamannat, ekseldes pärast Egiptus vangipõlvest pääsemist Siinai kõrbes. Sel päeval sõidetakse maale ja tehakse metsas lõket, lastakse mänguvibudest. 5.14 NÄDALATEPÜHA - SHAVUOT Shavuot-püha ehk nädalate püha ehk nelipüha ajal (heal lapsel mitu nime) on paljudes juudi kogudustes kombeks kaunistada kodude ja sünagoogide sissekäigud ja seinad puuokste ja roheliste taimedega, selleks et piltlikustada Siinai mäe sündmusi. Lisaks laotatakse sünagoogipõrandale
päeva. Ajal kui Tempel oli veel olemas, ohverdati paasa esimesel päeval vastse odrasaagi esimene viljavihk "omer" pühakojale. Nädalase püha ja paasapüha vahepealset aega loetaksegi omeri arvestamiseks, ehk paasa-ja nädalatepüha omavahelist seostamist. Sama päeva loetakse ka rabi Simon Bar Johai surmapäevaks, kellele omistatakse Zohar, kabalaõpetuse nurgkivi. Pärimuse järgi olevat iisraeli rahvas saanud sel päeval taevamannat, ekseldes pärast Egiptus vangipõlvest pääsemist Siinai kõrbes. Sel päeval sõidetakse maale ja tehakse metsas lõket, lastakse mänguvibudest. JUUDI KALENDER Juudi kalender põhineb kuu-päikese süsteemil, kus kuid arvestatakse kuu ja aastaid päikese järgi. Päev algab päikeseloojangul ning kestab 24 tundi ning on jaotatud 1080 "ühikuks" (shalakim), millest igaühes on 76 "momenti" (rega'im). Nädalapäevi märgistatakse heebrea tähestiku kuue esimese tähega
Suksu saab uued jalad ja neerud. Eluaegse sõpruse algus. * 1933 - Orav teeb esimest korda hambaarsti tööd ja tõmbab Tammsarel hamba välja. * 1936 - Oraval on lühiajaline armusuhe Berliini olümpial viibiva Kristjan Palusalu pruudiga. * 1939 - Viimane vaba suvi. Orav suvitab Pärnus ja lööb Raimond Valgre ansamblis trummi. * 1940 - Orav arreteeritakse ja saadetakse külmale maale. Teel õnnestub tal küll põgeneda, kuid Venemaal ekseldes satub Orav viinakuradi küüsi. * 1944 - Orav saab kaineks ja tuleb tagasi Eestisse. * 1945 - Orav läheb metsa ja pühendub võitlusele tibladega. * 1948 - Lüiajaline armusuhe ühe seenelisega. * 1949 - lühiajaline armusuhe ühe marjulisega. * 1952 - kohutavalt sääserohke suvi. Orav tuleb metsast välja. * 1953 - Stalini surm valmistab Oravale nii suurt rõõmu, et ta teeb esimesele ettejuhtuvale tütarlapsele abieluettepaneku. Oravast saab naisemees.
Geelfiltratsioonkromatograafia- geelfiltratsioonkromatograafias lahutatakse valgud teineteisest suuruse ja kuju põhjal. Resiinina kasutatakse siin poorsetest terakestest (graanulitest) materjali, kusjuures terakeste sees olevad poorid ja kanalid moodustavad keeruka labürinditaolise struktuuri, kuhu teatud suurusest väiksemad molekulid ära eksivad. Väiksemad valgumolekulid mahuvad nende pooride ja kanalite sisse ning satuvad otsekui lõksu, kust ekseldes väljajõudmiseks kulub palju aega. Suuremad molekulid seevastu terakeste sisse ei mahu ja liiguvad läbi terakestevahelise ruumi kiiresti kolonnist välja. Selleks ajaks, kui ka väikesed valgud kolonnist välja hakkavad jõudma, on suured kolonnist ammu lahkunud ning jällegi on saavutatud osade valkude eraldamine teistest. Afiinsuskromatograafia- huvipakkuv valk võib mõnda väikest molekuli (nn.ligandi) väga tugevasti ja spetsiifiliselt siduda (s.t. teised valgud seda molekuli ei seo)
Ta võeti kinni oma teenritega mereröövlite poolt, kuid vabaks saades kogus ta kokku mehed ning läks mereröövlitele järgi. Ta lasi nad kinni võtta ning risti lüüa. Sellega saavutas Caesar suure populaarsuse. Kui ta nägi Metrobiust endast möödumas, kutsus ta mehe oma juurde õhtusöögile. Metrobius läks sellepeale kõrtsi kõigile oma uudist kuulutama. Seal olles jõi ta liiga palju veini ning läks jalutama, et värskendada uimast pead. Metsas ekseldes jäi ta lõpuks suure puu juurde magama. Kui ta ärkas, kuulis ta pealt, kuidas Spartacus räägib oma liitlastele ülestõusust. Siis tõttab ta Caesari juurde ja jutustab oma suure saladuse. Seda kuuldes jooksis Caesar kõrtsi Spartacuse juurde ning rääkis, et nende saladusele on jälile jõutud. Ta soovitas rudiaariusel sõita Capuasse ning jõuda sinna enne kui senati käskjalad. 10.PEATÜKK 20
oma hõlmas hõljutada, oma kaisus kallutada. Upi, upi! August Jakobson A. Jakobson Illustratsioonid Margarethe Fuks Selle raamatu peategelaseks on ainult loomad, tegu ongi ennemuistsete õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat- Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta... 2.Teistre tüdruk ja ussikuningas- Teistre tüdruk läks metsa marjule. Kui ta koju hakkas minema, tundis äkki teravat valu jalas ja nägi, et hall uss oli teda hammustanud. Kuna ta käia ei suutnud, istus ta kivi peal emaha ja hakkas nutma
tunnistajat". Ise määratles autor oma teost kui realistlikku muinasjuttu. Romaan on modernistlik, peategelane satub unenäolisse maailma (paralleel Kafka ,,Protsessiga"). Modernismis polnud oluline mitte tegelikkuse, vaid inimese sisemaailma kujutamine. Teose peategelane liigub lõputus majas, kuhu ta uusaastaööl satub nagu poliitiline pagulane, kes võõrsil eksleb ja enam koju pääseda ei looda. Läbi labürindi moodi maja ekseldes satub ta kohtusaali (sümboliseerib viimsepäevakohut), kus teda süüdistatakse seitsmendas surmapatus laiskuses. Ta mõistetakse süüdi isekatel motiividel välismaale põgenemises ja elutüdimuses, karistuseks on edasielamine. Igaüks seitsmest tunnistajast on süüdi ühes surmapatus: lisaks uhkuses, ahnuses, iharuses, kadeduses, apluses ja vihas. Kaitsekõnedest selgub vastupidine. Aastatel 1961-67 ilmus seitsmest raamatust koosnev ajalooline sari, tegevusajaks hiliskeskaeg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
