kokkuleppe, millega lubati vähendada tuumarelvade arvu kahe kolmandiku võrra järgmise kümne aasta jooksul. Siiamaani pole aga selle leppe tulemuslikkusest mitte midagi teada. Selle leppe uuendamisega on praegu ametis Obama ja Medvedjev, sest eelmise lepingu kohaselt ei ole võimalik jälgida tingimuste täitmist. 2002. aasta juuni lõpul tuli Bush välja uue poliitikaga Lähis-Ida suhtes: Ameerika Ühendriigid ei tunnusta iseseisvat Palestiina riiki, kui selle eesotsas on Yasser Arafat. Ühendriigid soovivad järjest rohkem kehtestada Lähis-Idas oma võimu, kui septembri lõpul pöörduti ÜRO poole nõudmisega muuta Iraagis riigikorda. See kõik viis hiljem Iraagi presidendi Saddam Husseini jälitamise, kinni püüdmise ja hukkamiseni. Aga ameeriklaste ainus probleem polnud islami terroristid, kuna 11. septembri sündmused olid veel kõigil küllaltki värskelt meeles, võis igasugune ärritaja esile kutsuda katastroofi. Sellele oldi väga
Millal toimus? Hiina RV loomine - 1949 India iseseisvumine - 1950 Palestiina jagamine - Iisraeli riigi loomine 14. mai 1918 Kuuepäevane sõda - 1967 Yom Kippuri sõda - 1973 Camp Davidi separaatrahu sõlmimine - 1978 Pinocheti diktatuur Tsiilis - 1973-80ndate lõpp Islamirevolutsioon Iraanis - 1979 Üliõpilasrahutused Pekingis - 1989 Apartheidi kaotamine LAV-s - 1990 Husseini kukutamine Iraagis 2003 Kes olid? Mao Zedong Hiina RV juht, kommunist, alustas kiiret sotsialismi ehitamist. Deng Xiaoping Hiina RV kauaaegne riigitegelane. Turumajanduslike põhimõtete rakendamine punases hiinas. Jawaharlar Nehru India peaminister Indira Gandhi India peaminister. J.Nehru tütar. Mõrvati separistide poolt 1984a. Nelson Mandela Aafrika Rahvuskongressi üks juhte. Mõisteti eluksajaks vangi, kuid hiljem vabastati sealt. Hiljem LAV-i president. Desmond Tutu neegervaimulik, LAV-I kirikute nõukogu peasekretär. Tema algatusel loodi 1983a Ühendatu...
liideti aga Jordaaniaga. Ka Jeruusalemm jagati nende kahe vahel pooleks. Peale sõda lahkus Iisraeli okupeeritud aladelt sadu tuhandeid araablasi. Tegelikult ei lahendanud sõda Lähis-Ida probleemi, vaid tegi selle hoopis hullemaks. 1956. aastal puhkes sõda Egiptsue ja Iisraeli vahel ehk Suessi kriis, mis lõppes alada loovutamiseta. Ka see ei toonud rahu. Araablased tundsid, et olid Palestiina kaotamisega kaotanud kodumaa. 1964. aastal lõi Yasser Arafat Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO). Algul lootis PVO koos kommunistidest liitlasetga Iisrael jõuga hävitada. Iisrael tunnustas PVO-d kui terroristliku rühmitust, enamus ÜRO liikmesriike aga tunnistas seda kui palestiinlaste seadusliku esindajana. Järjekorde sõda puhkes 1967. aastal ning seda tuntakse kui kuupäevast sõda. Iisraellased vallutasid selle käigus suuri alasid, sealhulgas ka Jordaaniale kulunud Jeruusalemma idaosa. Pärast 1973
massihauad, mi solid filmi keskseks teemaks. Filmi helilise poole eest kandis hoolt Kad Achouri. Põhiliselt on muusika selles filmis melanhoolne. Kuigi leidus ka üksikuid rõõmsaid hetki, kus kõlasid helgemad noodid, mängis siiski taustaks kurvameelne meloodia. Kuna filmis oli palju hetki, kus tegevus puudus, või inimesed lihtsalt vaatasid tühjusesse ja mõtisklesid, pidi muusika need kohad täitma, andmaks edasi tegelaste mõttemaailma ja tundeid. Ahmedit kehastas Yasser Talib, kes vaatamata oma vähesest vanusest väga raske ja mitmetahulise rolliga hätta ei jäänud. Tal õnnestus hästi kujutada Iraagis elavat tüüpilist vaeslast, kes hoolimata oma vähestest materiaalsetest võimalustest ja virelevatest heitlustest ikkagi elu üle rõõmu oskab tunda. Ahmedi vanaema mängis Shazada Hussein. Ahmedi vanaema oli tüüpiline Iraagi vana naine, kes ei ole kunagi saanud haridust, ning seetõttu ka ei oskanud lugeda
arvavad, et Palestiina peab kuuluma neile. 14. mail 1948 kuulutasid juudid välja Palestiinas oma riigi - Iisraeli. Järgmisel päeval 1948 puhkes Iisraeli ja araablaste vahel Palestiina sõda. Iisrael vallutas osa Palestiina araablastele mõeldud maast ja ülejäänud osa jagati Jordaaniaga. Jeruusalemm jagati samuti Jordaania ja Iisraeli vahel. 1956. aastal algas tuntud Suessi kriis. 1964. aastal loodi araablaste poolt Palestiina Vabastusorganisatsioon (PVO). Selle juhiks sai Yasser Arafat, kes on väga tuntud. 1973. aastal oli Jom Kippuri sõda, kus Iisrael sai kogu Palestiina oma võimu alla. 1990-ndate aastate algul muutus Iisraeli poliitika araablaste suhtes leebemaks, kuid juba 21. sajandi alguses astusid araablased taas Iisraeli võimu vastu üles. Ladina-Ameerika jaguneb kolmeks riigiks Argentiina, Tsiili ja Nicaragua. Majanduselu iseloomustas kahe sõja vahel põllumajandus ja suurmaaomandus.
Araabia ps, Iraan peaministriks D.B. Gurian- Jerusalem pealinnaks. 1948- riikide vahel. Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare, + nende vahelised 1949 Palestiina sõda- Iisrealile tungisid kallale sõlmiti diplomaatilised suhted. 1988- kuulutati välja alad islamiriigid. Egiptus, jordaania, süüria, iraak, liibanon. Palestiina riik- juiks Yasser Arafat. 2006. a Hamass Iisreal lõi nad tagasi, vallutas osa araabia riigist. . võimul, omavalitsus, oma lipp, peavad ennast Kuuepäevane sõda1967- iisreal, süüria ning jordaania vahel. riigiksaga tegelikult seda pole. Iisreali kätte läks kogu palestiina ala. Jom Kippuri sõda 1973- Jom Kippuri 6
- kehtestati totalitaarne diktatuur, - rõõm asendus kiiresti hirmuga, igasugune riigikorra halvustamine tähendas seda, et see lõppes selle inimese surmaga. 15. Millal loodi Iisraeli riik? 14. mai 1948. 16. Millised sündmused iseloomustavad Iisraeli välispoliitilisi hoiakuid? Iisraeli välispoliitika oli USA sõbralik, sest USA aitas Iisraeli sõdades araablaste vastu. 17. Mis on PVO? Selle juht? Eesmärgid? PVO on Palestiina Vabastusorganisatsioon, mille juhiks sai Yasser Arafat ning mille eesmärgiks sai Iisraeli sõjaliselt hävitamine ja maa oma valdusesse tagasi saamine. 18. Selgita: Sionism rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine, mis toetab juutide kodumaad Iisraelis Terrorism teadlik vägivalla rakendamine tavaliselt juhuslike tsiviilelanike suhtes, et saavutada valitsuselt oma nõuete täitmist. Separatism osariikide või riigiosade riigist eraldumispüüdlused. 19
4. Millal toimus? Hiina RV loomine - 1949 India iseseisvumine - 1950 Palestiina jagamine - 1947 Iisraeli riigi loomine 14.mai1948 Kuuepäevane sõda 5-10.juuni1967 Yom Kippuri sõda - 1973 Camp Davidi separaatrahu sõlmimine - 1979 Pinocheti diktatuur Tsiilis - 1973-1989 Islamirevolutsioon Iraanis - 1979 Üliõpilasrahutused Pekingis - 1989 Apartheidi kaotamine LAV-s - 1990. a suvel Husseini kukutamine Iraagis - 2003 5. Kes olid, mida tegid? Mao Zedong Hiina RV juht 1949 1976, kuulutas välja suure hüppe, tema ideede põhjal tekkis mauism. Deng Xiaoping Hiina RV juht 1976 - ... , tahtis turumajandusikke põhimõtteid rakendada punases Hiinas. Jawaharlar Nehru - esimene peaminister Indias, oli üheks mitteühinemisliikumise algatajaks. Indira Gandhi India peaminister, mõrvati Nelson Mandela Rahvuskongressijuht, LAV-i esimene mustanahaline president, oli apartheidivastase liikumise aktivist, propageeris leppimispoliitikat, mis lihtsust...
· Erwin Rommel II maailmasõjas juhatas Aafrika korpuse vägesid Põhja-Aafrikas, · Harry Truman USA president (aastatel19451953). · Konrad Adenauer - Lääne-Saksamaa poliitik, Kristlik- Demokraatliku Liidu üks rajajatest. · Dwight Eisenhower - USA sõjaväelane ja poliitik. Vabariiklaste kandidaadina valiti ta USA 34. presidendiks. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. · Yasser Arafat- Palestiina poliitik, 1993 ajaloolise vastastikuse tunnustamise rahukokkuleppe Iisraeliga, nobeli rahu · Gamal Abdel Nasser- Egiptuse poliitik ja sõjaväelane, riigi teine president aastatel 19561970. · John Kennedy USA president 1960-1963, Kuuba kriis · Margaret Thatcher - i Suurbritannia peaminister 1979 kuni 1990 · Richard Nixon- 19691974, Watergate'i afäär, USA toetab oma liitlaste võitlust kommunistlike liikumiste
(ja Nutumüür).1950. aastal annekteeris Transjordaania Läänekalda ametlikult ning kõigile seal elavatele araablastele anti kodakondsus. Kuna Transjordaania oli Jordani jõe mõlemal kaldal, pandi riigile nimeks Jordaania. Nii said araablased kokku 85 protsenti kunagisest Briti mandaadi alusest Palestiinast.1949.1967. aastani, kui Juudea-Samaaria ning Gaza olid araablaste poolt okupeeritud, ei püütud kordagi saavutada neil aladel iseseisvat riiki. Palestiinlaste liider Yasser Arafat ning tema 1964. aastal loodud Palestiina Vabastusorganisatsioon asusid seda taotlema alles siis, kui pärastKuuepäevast sõda 1967. aastal oli Läänekallas ja Gaza Iisraeli valdusse läinud.1967. aasta mais mobiliseerisid Egiptus, Jordaania ja Süüria oma armeed Iisraeli piiri äärde, et massiivse invasiooniga Iisrael hävitada. Iisrael aga korraldas ennetava rünnaku Egiptuse pihta, hävitades selle õhuväe
demonstratsioone, tahtsid, et Siinai tuleks sõjaliselt tagasi vallutada ega olnud rahul sellega, et Sadat oma kolme presidendiks olemise aastaga pole seda veel teinud. Teised Araabia riigid ei olnud aga niivõrd sõjaliselt meelestatud, et alustada uut sõda. Jordaania kuningas Hussein kartis taas Iisraelile territooriumi kaotada. Sadat toetas ka palestiinlaste soovi oma alade saamiseks Jordani jõe läänekaldal ja Gaza's, ning lubas Yasser Arafatile võidu korral kontrolli nende alade üle. Hussein siiski nägi Jordani jõe läänekallast kui Jordaania osa ning tahtis seda taasliita oma kuningriigiga (Musta Septembri kriisi ajal 1970 pidi Jordaania valitsuse ja Palestiina Vabastuse Organisatsiooni vahel peaaegu kodusõda puhkema, Süüria selles konfliktis oli PVO poolt, tekitades pingeid Jordaaniaga). Iraagi ja Süüria vahel olid samuti pinged, sest Iraak keeldus liitumast võimaliku pealetungiga Iisraelile.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
