Eesti Looduskaitse Selts ELKS Merian Kadaja Loomine ● Selts asutati Jaan Eilarti eestvedamisel ● 1966 ● Praegune esimees Vootele Hansen Miks loodi? ● Ühendada inimesi, kelle väärtusteks on loodus ja kultuur ● Ühendada inimesi, kes soovivad panustada sellesse, et ka kaasmaalased hoiaksid meid ümbritsevat Teemad ● Edendada elanikkonna teadlikkust loodus- ja kultuurivarade kaitse, säästliku kasutamise, taastamise ja maastikukultuuri alal Liikmed ● Seltsil on tegevliikmed, noorliikmed, toetajaliikmed, auliikmed ja välisliikmed ● Noorliikmed- alla 16- aastased, vanemate nõusolekul, ühe tegevliikme soovitusel ● Tegevliikmed- iga füüsiline isik alates 16-ndast eluaastast ● Toetajaliikmed- juriidilised isikud ● Auliikmed- valitakse, erilised teened looduskaitsealases töös ● Välisliikmed- seltsi tegevuste edendamine välisriikides Sihtrühm ● Inimesed, kes väärtustavad seda, mis on meie ümber- loodust ja kultuuri. Info jaga...
omapära • Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud IGAÜHEÕIGUS ja muutused eesti keskkonnaõiguses Meil kõigil on õigus liikuda igaühe maal, kui me ei too sellega maaomanikul kaasa kahju ja ega segaddust. KOLM tähtsat komponenti: 2. ÕIGUS – osa saada 3. KOHUSTUS – loodust kaitsta ja säilitada 4. VASTUTUS-seadust tunda ja sellest kinni pidada “1. Augustil 2014 hakkas kehtima uus igaüheõigus.” Looduses abalt liikumise all peetakse silmas: liikumin üksi, jala, rattaga, autoga, hulgi jne Maismaal liikudes on meil kõigil õigus liikuda erateel või metsateel selleks ettenähtud vahenditega, kui on välja pandud liiklusmärgid, siis on meil õigus liikuda erateel jala, jalgrattaga või millegi muuga, mis on erateel lubatud. Et teada saada, kus me tohime ja kuidas liigelda, selles on meil internetis lehekülg teeregiste.riik.ee
Vesilobeelia II kategooria, arukäpp III kategooria. Euroopa naarits I kategooria, madukotkas I kategooria, siniraag I kategooria. 19. Oska nimetada mõnda kaitsealust üksikobjekti Eestis. TammeLauri tamm, Ehalkivi, Treppoja astangud, Uhaku karstiala. 20. Mis on säästev areng? Säästva arengu eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ja puhta keskkonna tagamine täna ja tulevikus. 21. Selgita, mida tähendab igaüheõigus, too näiteid. Igaüheõigus on õigus looduses vabalt liikuda, mis seab igaühele ka kohustuse loodust hoida. 22. Kirjelda erinevaid ökoloogilisi globaalprobleeme selgitades nende olemust ning tuues välja põhjused, tagajärjed ning võimalikud lahendused. Rahvastiku kasv ja toidupuudus: inimeste arv kasvab aastas u 76 milj võrra. Peamiselt arenevates riikides. Põhjused suremuse langus, teaduse areng, toitumistingimuste paranemine, heaolu kasv,
16. Eesti kaitsealuseid taime- ja loomaliike ning nende kaitsekategooriaid. Vesilobeelia II kategooria, arukäpp III kategooria. Euroopa naarits I kategooria, madukotkas I kategooria, siniraag I kategooria. 17. nimetada mõnda kaitsealust üksikobjekti Eestis. Tamme-Lauri tamm, Ehalkivi, Treppoja astangud, Uhaku karstiala. 18. Mis on säästev areng? Säästva arengu eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ja puhta keskkonna tagamine täna ja tulevikus. 19. Mida tähendab igaüheõigus, too näiteid. Igaüheõigus on õigus looduses vabalt liikuda, mis seab igaühele ka kohustuse loodust hoida. 20. Nimeta probleeme, mis tekivad seoses inimkonna kiire juurdekasvuga. Alusta kõige problemaatilisemast. Näljahäda, maailma taandareng, linnastumine, haiguste levik, mullastiku vaesumine, loodusvarade hävimine, keskkonnareostus jne. 21. Kirjelda erinevaid ökoloogilisi globaalprobleeme selgitades nende olemust ning tuues välja põhjused, tagajärjed ning võimalikud lahendused.
objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna kaitse elujõulise ning meeldiva ümbruse säilitamiseks. 3. Mida tähendab igaüheõigus ehk igameheõigus? Igaüheõigus annab igale inimesele võimaluse nautida loodust meelepärasel viisil ning saada osa selle rikkusest ja ilust, olenemata maa omandist. 4. Mida tähendab keskkonnaseire? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja -analüüse ning vaatlusandmete töötlemist 5. Millistesse kategooriatesse jaotatakse liigikaitses organismid? Kirjelda igat kategooriat lühidalt
Leida uusi linde. Külastusele on suletud 5 loodusreservaati, mis on inimtegevusest puutumata suure loodusväärtusega raskesti ligipääsetavad alad meres ja üks metsaala Vilsandi saarel. Neil tagatakse koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena ja lubatud on teostada vaid teadus-, järelevalve- ja päästetöid. Rahvuspargis on RMK poolt rajatud mitmeid puhke - ja telkimiskohti, mille kasutamine ei eelda kellegi eriluba ja kus kehtib igaüheõigus. Kokkuleppele peab saama vaid teiste lõkketegijate ja platsikasutajatega. Suuremad üritused tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ja RMK-ga, et leida ürituse läbiviimiseks sobiv koht. Külastajaile on kasutada Kuusnõmme poolsaare otsast algav ja mööda Laidudepealse saari kulgev Käkisilma - Vilsandi matkarada ning Vilsandi matkarada, Harilaiu matkarada. Radade külastamine ei tohi tekitada kahju lindudele, loomadele, taimedele ega eluta loodusele
Leida uusi linde. Külastusele on suletud 5 loodusreservaati, mis on inimtegevusest puutumata suure loodusväärtusega raskesti ligipääsetavad alad meres ja üks metsaala Vilsandi saarel. Neil tagatakse koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena ja lubatud on teostada vaid teadus-, järelevalve- ja päästetöid. Rahvuspargis on RMK poolt rajatud mitmeid puhke - ja telkimiskohti, mille kasutamine ei eelda kellegi eriluba ja kus kehtib igaüheõigus. Kokkuleppele peab saama vaid teiste lõkketegijate ja platsikasutajatega. Suuremad üritused tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ja RMK-ga, et leida ürituse läbiviimiseks sobiv koht. Külastajaile on kasutada Kuusnõmme poolsaare otsast algav ja mööda Laidudepealse saari kulgev Käkisilma - Vilsandi matkarada ning Vilsandi matkarada, Harilaiu matkarada. Radade külastamine ei tohi tekitada kahju lindudele, loomadele, taimedele ega eluta loodusele
Kihelkonna Põhikool 9. klass Raido Hiiuväin Rootsi Kuningriik Referaat Kihelkonna 2008 Sisukord · Sissejuhatus · Loodus o Kliima o Saared o Jõed o Järved o Loodusvarad o Taimestik o Loomastik o Keskkonnaohud o Igaüheõigus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis · Riik o Riigikord o Haldusjaotus Läänid · Ajalugu o Keskaeg o Suurvõim o Uusaeg o Lähiajalugu · Majandus o Väliskaubandus · Kultuur o Teadus o Haridus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis
EKSAMI KÜSIMUSED ESIMENE. Taimeraku ehitus- 1. Võrdlemine- 2. Loomaraku ehitus- 3. Rakutuum- 4. Tsütoplasma- 5. rakumembraan- 6. rakukest- 7. mitokonder- 8. vakuool- 9. kloroplast- 10. kromoplast- 11. leukoplast. TEINE 1. Jooniselt tunnen ära taime ja loomaraku. KOLMAS 1. Viiruse ehitus- 2. Viiruse talituse iseärasused- 3. äited viiruste kohta looduses- 4. Inimeste elus- 5. Tunneb jooniselt ära viiruse- 6. Vaktsiin- NELJAS 1. Bakterite ehitus- 2. Paljunemine- 3. Elutegevuse iseärasused- 4. Näitedbakterite osa kohta looduses 5. Tunneb jooniselt ära bakteriraku- 6. Rakukest- 7. Rakumembraan- 8. Tsütoplasma- 9. Pärilikkusaine- 10. Pooldumine- 11.Spoor- VIIES 1. Algloomade ehitus- 2. Talituse iseärasused- 3. Paljunemisviisid- 4. Näited algloomade osa kohta looduses- 5. Inimeste elus- 6. Üherakuline- 7. Rakutuum- 8. Tsütoplasma- 9. Tsüst- 10. Pooldumin...
Euroopa tähtsamaid veelindude pesitus ja rändepeatusalasid. 9.Kuhu ja mida tuleb teatada märgistatud linnud leidmisel? Üles tuleks märkida kõik andmed rõngalt ning täpsustada rõnga leiukoht ja aeg ning linnuliik. Palume teatada leidja kontaktandmed, et saaks tabamistingumusi täpsustada. 10.Kus asub Matsalu rahvuspark? Rahvuspark asub keset Lääne-Eestit. 11.Miks looduses ei tohi põhjuseta looduses lärmata ? Sest see võib häirida pesitsevaid linde. 12.Mis on igaüheõigus, keskkonnaruum ja ökoloogiline jalajälg ? Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse kokkuvõtvalt igaüheõiguseks. Keskkonnaruum on maksimaalne loodusvarade ja globaalse ökosüsteemi (biosfäär) kasutamise tase, mida maakera elanikkond saab kasutada, ületamata Maa keskkonna taluvusvõimet ja kahjustamata globaalset võrdõiguslikkust. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik termin ja ühtlasi meetod, mis võimaldab kvantitatiivselt väljendada
liiguvad ühest riigist teise. Eesti liitus 2008. aastal. 33. Ökoloogiline jalajälg. Mida näitab? Kuidas arvutatakse? Ökoloogiline jalajälg on summaarne näitaja, mis väljendab inimeste keskkonnakasutuse suurust võrreldes Maa ökosüsteemide taastootlikusvõimega. Arvutamisel lähtutakse inimtegevuse nõudlusest selliste ökosüsteemi toodete ja teenuste järele, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusainet. 34. Selgita, mida tähendab igaüheõigus, too näiteid. Igaüheõigus annab igale inimesele loa nautida loodust meelepärasel viisil, saada osa tema rikkusest ja ilust, olenemata maa omandist. Näiteks tohib veekogust vett võtta, teha lõket maaomaniku loal, aga ei tohi prahti ja jäätmeid loodusesse jätta. 35. Selgita lühidalt süsiniku-, lämmastiku- ja fosforiringet. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide
Kõige enam sarnasusi on turismiga rekreatsiooni viimasel vormil reisimine kodust kaugemale ja pikemaks ajaks kui 24 tundi. Dark turism Dark turism on turismivorm, kus reisi sihtkohadel pole oluliseks tähtsuseks ajaloolised väärtused, vaid turistidele pakub huvi surma ja kannatustega seondavad lossid ja lahinguväljad, alade katastroofid, inimeste (näiteks Hiroshima) või looduse poolt tehtud. Igaüheõigus Igaüheõigus annab igale inimesele loa nautida loodust meelepärasel viisil, saada osa tema rikkusest ja ilust, olenemata maa omandist. Loomulikult ei anna see õigust teha igal pool mida tahes. Igaüheõiguses sisalduvad soovitused ja käsud lähtuvad eetilistest tõekspidamistest, mida on austanud juba meie esiisad, mis tuginevad headele tavadele ning on kirjutatud ka seadustesse.
inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna kaitse elujõulise ning meeldiva ümbruse sälitamiseks. SAAAB PALJU LÜHEMALT: NÄITEKS, KK peamine eesmärk on elanikkonna teadlikkuse tõstmine, aga LK on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. LK loob kaitsealasid, aga KK loob lepinguid. 3. Mida tähendab igaüheõigus ehk igameheõigus? Iga inimene tohib vabalt looduses ringi liikuda, tohib viibida tähistamata eramaal. 4. Mida tähendab keskkonnaseire? Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjekti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mille eesmärk on seiratavast keskkonnast tõese info saamine ja selle põhjal tehtav tulevikuprognoos. 5. Millistesse kategooriatesse jaotatakse liigikaitses organismid? Kirjelda igat kategooriat lühidalt
Jõumeetmed(tsiviilaktid, kriminaalaktid, administratiivne tegevus, trahvid). 75. Mis on keskkonna auditeerimine - Eesmärgiks on perioodiliselt hinnata toimunud või toimuva tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele, keskkonnapoliitikas, keskkonnajuhtimissüsteemis ja keskkonnakavas kavandatule või standartites ja lepingutes sätestatule auditikliendi määratud kriteeriumite alusel. 76. Mida tähendab igaüheõigus - IGAÜHEÕIGUS Looduses võib: Liikuda jalgsi, jalgrattaga, suuskade, paadiga ja ratsa kõikjal päikesetõusust loojanguni, kus see ei ole seadusega või seaduse alusel keelatud, Viibida kõikjal, kus on lubatud liikuminegi, Korjata metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, pähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all; Kalastada ühe lihtkäsiõngega avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2016/2017. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitseväärtus. Summaarne looduskaitseväärtus. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse ideede areng. Looduskaitse arenguetapid Eestis. Olulisemad sündmused ja isikud (K.E. Baer, A.Th von Middendorff, G. Helmersen, C.R. Jakobson, A. Mathiesen, A. Toom, G. Vilbaste, Th Lippmaa, E. Kumari, J. Eilart) looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Eesti vanimad kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). I looduskaitseseadus, Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, Riiklik looduskaitse inspektor. II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus "Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, sündmused). TÜLKR, ELKS, Lahemaa rahvuspark, I punane raamat, soode sõda, fosforiidisõda, I Ramsari...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Süsinikuringe Süsinikuringe väljendab süsiniku ja selle ühendite liikumist ja muundumist Maa kõigis sfäärides: bio-, pedo-, lito-, hüdro- ja atmosfääris. Tegemist on kõige olulisema ringlusega, kuna see teeb võimalikuks biosfääri olemasolu. Suurim süsinikuvaru on talletanud maakoorde (80%), kuid maapinnale lähematest kihtidest on suurim varamu ookeanivesi. Okeanivees toimub peamine imendumine maapinda, lendumine atmosfääri ning ühendite sidumine. Atmosfäärist kasutatakse süsiniku taimede fotosünteesiks, kust see eraldub taimede või mulla hingamise tagajärjel. Süsinikku vabaneb ka erinevate põlemisprotsesside ning vulkaanipursete tagajärjel. Jõgede abil kandub orgaaniline süsinik veekogudesse ja ookeani. Süsihappegaas on põhiline süsiniku transportija atmosfööri ja maismaa ning ookeani vahel. Inimeste puhul mõjutab peamiselt süsinikusisaldust fossiilsete kütuste põletamine. Süsinikuringe tähtsamad etapid: (1...
Avalik õigus Riigiõigus Hms · Ps Pr · Valits korraldus · Põhiõigus (õppik Taavi Annus) (usa varasema kohtu praktikad) (Eesti ehk Saksa kohtususteem seadustikust) Õigus Eestis Avalik õigus (avalikud huvid)Riigiõigus Era õigus(era isik,fusiline Haldusõigus,karistusõigus isik,juridiiline isik nad on võrdsas) Finantsõigus Autoriõigus,asjaõigus,pereõigus,päri Meenetlusõigus Õigus,ühinguõigus,äriõigus) Õigus peab olema´- õiglane,eesmärgi pärane,kindel Rahvas-inimesed ühendus mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga ini...
80. Genius loci paiga vaim. Kolm põhikomponenti: paiga füüsiline ülesehitus (elementide- objektide struktuur); inimeste tegevused (nt kalmistul, hiiemäel, kiigeplatsil); paika kasutavate inimeste mõttelaad ja väärtushinnangud. 81. Kõiki õigusi ja kohustusi, mis inimest seob loodusega, nimetatakse kokkuvõtvalt igaüheõiguseks. Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mis tuginevad nii seadustele kui tavadele ja mida on austanud juba meie esiisad. Igaüheõigus on levinud üle kogu maailma, va. anglo-ameerika kultuuriga maades (nt USA, Kanada (mitte nii rangelt), Uus Meremaal, Austraalias, Suurbritannias (mõningate erinevustega eri osades), Teravmägedes!). Igaüheõigus ei ole Eesti või Skandinaavia maade eripära. 82. Suurim oht igaüheõigusele on nn ükskõiksusseadus. Inimesed ei ole valmis kulutama igaüheõiguse ja loodusele juurdepääsu säilitamise ja kaitsmise eest ei oma aega ega raha.
päritoluga. Sotsiaalse arengu seisukohast on metsandus eriti tähtis maal tööhõive kindlustajana. Paljudes maakohtades on metsandus peamine, kui mitte ainus töökohti pakkuv tootmisharu. Metsa majandamisest laekuvad maksud moodustavad suure osa kohalike omavalitsuste eelarve tuludest. Maaelanikele on suhteliselt kergelt kättesaadav ja odav küttepuit oluline energiaallikas. Viimastel aastatel on ka küttepuidu töönduslik kasutamine järsult tõusnud. Seadustes sätestatud igaüheõigus tagab metsa ühe olulisema sotsiaalsetest funktsioonidest mets on suurele osale elanikkonnast peamisi puhkevõimaluste pakkujaid. Eesti floora ja fauna on vaieldamatult mitmekesine, eriti võrreldes mõnede naaberaladega. Selle põhjuseks on piirkonniti varieeruv kliima ja mullastik, paljude liikide levila piiri paiknemine Eestis, loodusmaastike suur osakaal ja traditsiooniliste maakasutusviiside püsimine hilise ajani. Eestis leidub taimekooslusi, näiteks puisniidud, millede liigirikkuse
KESKKOND Igaüheõigus Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu ...
Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilstest huvidest ja momendi majandusprobleemidest. Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust 73. Nimeta peamised keskkonnapoliitika eesmärgid 74. Millised on keskkonnakorralduse abinõud? 75. Mis on keskkonnaauditeerimine? 76. Mida tähendab igaüheõigus? 77. Milles seisneb keskkonnaseire eesmärk? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on o prognoosida keskkonnaseisundit o saada lähtandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. 78. Millised on keskkonnaseire ülesanded? 79. Mis on keskkonnamaksude eesmärgid?
keskkonnaõigusega; Terviklikkus. KK põhiprintsiibid: Jätkusuutlik areng; Kahju vältimine; Ettevaatus; Saastaja maksab. Keskkonnaõigus Eestis: PS § 53: Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. /Õigus puhtale keskkonnale/. PS § 5: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Igaüheõigus: Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele. ÕIGUS – osa saada. LOODUSEST JA SELLE HÜVEDEST! KOHUSTUS – loodust kaitsta ja säilitada. VASTUTUS – seadust tunda ja sellest kinni pidada. Igaüheõigus- Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa paha ega segadust /RMK/. (Liikumine, telkimine, tule tegemine, prügi, koer, jäljed, taimed).
25.Loodussäästlik majandustegevus eeldab jäätmete ümbertöötamist nende tekkekoha lähedal. Miks on oluline? 1. Põlevkivi energiaks muutmine leiukoha lähedal. 2. Puidu töötlemine metsa/raiekoha lähedal. 26.Miks on happevihmade mõju Eesti eri piirkondades erinev? Kuna aluskivimid on erinevad. 27.Milline roll on ühiskonna kultuuritavadel ökoloogiliste globaalprobleemide süvenemises? Rändkarjakasvatus soodustab kõrbestumist. 28.Milles seisneb igaüheõigus? Tooge näiteid kodukohast. Igaüheõigus seisneb kõigis seotud kohustustes ja õigustes inimese ning looduse vahel. Nt. metsas jalutamine, lõkke tegemine, puude langetamine jne. 29.Selgitage riikliku strateegia Säästev Eesti 21 eesmärkide vastasmõjusid joonise 1.53 alusel. Heaolukasv on vastuolus ökoloogilise tasakaaluga. 30.Selgitage säästva arengu idee seost ökoloogiliste globaalprobleemide leevendamisega. CO2 = säästev transport, säästev tööstus 31
23. Eesti keskkonnastrateegia 2010 eesmärkide saavutamine tugineb elanikkonna teadlikuse arendamisele. 24. Kaitstavad loodusobjektid jaotatakse kaitsealadeks, üksikobjektideks ja kaitsealusteks objektideks. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25. 1. Põlevkivi energiaks muutmine leiukoha lähedal. 2. Puidu töötlemine metsa/raiekoha lähedal. 26. Kuna aluskivimid on erinevad. 27. Rändkarjakasvatus soodustab kõrbestumist. 28. Igaüheõigus seisneb kõigis seotud kohustustes ja õigustes inimese ning looduse vahel. Nt. metsas jalutamine, lõkke tegemine, puude langetamine jne. 29. Heaolukasv on vastuolus ökoloogilise tasakaaluga. 30. CO2 = säästev transport, säästev tööstus 31. 1. Prügivedu/prügi sorteerimine 2. Õhu saastumine/õhu saastamine 32. 1. Patareide kogumiskastid 2. Tuled vahetunni ajaks või toast lahkudes kustutada 3
Laste suremuse vähendamine; Heaks näiteks on Hiina. Hiinas on seadus mis lubab perekonnal sünnitada ühe lapse ja mitte rohkem. Kuidas toidupuuduse probleemi lahendada: Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi; Täiustada maaharimisviise ja –tehnoloogiat; Vältida mulla vaesumist, erosiooni; chryssy 11 chryssy 12 Mis on igaüheõigus? Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse kokkuvõtvalt igaüheõiguseks. Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mida on austanud juba meie esiisad ja mis tuginevad nii tavadele kui seadustele. Looduses võib: liikuda jalgsi, jalgrattaga, suuskade, paadiga ja ratsa kõikjal, kus see ei ole seadusega või seaduse alusel keelatud; viibida kõikjal, kus on lubatud liikuminegi;
68. Igaüheõiguse olemus, taust Eestis ja üldine levik maailmas Igaüheõigus annab igale inimesele loa nautida loodust meelepärasel viisil, saada osa tema rikkusest ja ilust, olenemata maa omandist. Loomulikult ei anna see õigust teha igal pool mida tahes. Igaüheõiguses sisalduvad soovitused ja käsud lähtuvad eetilistest tõekspidamistest, mida on austanud juba meie esiisad, mis tuginevad headele tavadele ning on kirjutatud ka seadustesse. 2014 aasta kirjutati igaüheõigus eraldi seadusena. Varem pidi seda otsima erinevatest seadustest ja panema ise kokku. Inglimaa kodakondsusega inimesed omavad seadusega reguleeritud õigust eraomandis oleval maaüksusel liikuda. Rootsis võib eramaid, millel on ajalooline traditsioon ehk alad, kus on ajalooliselt ka avalik juurdepääs olnud, vaba aja veetmiseks kasutada. Sarnane Eestile on USA, kus on määratud maaomaniku õiguseks valida, kas avalik kasutus sobib neile või ei.
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
PK.1148. Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. Marika Kose. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes. Kitsamas mõttes: loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. Laiemas mõttes: Loodusturism on turismitegevus, mis pakub inimestele võimalusi külastada paiku, mille looduslikud omadused on neile atraktiivsed. Loodusturismi tootes on tähtsad looduses viibimise intensiivsus ja elamused. Loodusturism on laiemalt kõik looduskeskkonnas toimuvad turismivormid, -liigid, - viisid ja kitsamalt turismiliik, kus loodus on objektiks, eesmärgiks ja motivatsiooniks. 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism ● Maaturism - maapiirkondades aset leidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste po...
tema saadetavad kirjad, välja arvatud VangS § 29 lõigetes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avab vanglaametnik kinnipeetava juuresolekul, siis ei ole käesolevas asjas PS § 43 kaitseala riivatud. (Tuleb analüüsida, mis sõnum, sõnumisaladus). 2.1.2. Isikuline kaitseala §26/§43 järgi, mis on igaüheõigus . 2.2. Kas esineb riive? Jah, PS §26 lg1 riive. 3. Riive põhiseaduslik õigustamine 3.1. Formaalne PS-pärasus 3.1.1. Pädevus, menetlus, vorm: kuna vale organ lahendas asja, siis on ka menetlus ja vorm valed. (PS §104 menetluses peab olema vähemalt 51 poolthäält) 3.1.2. Seadusereservatsiooni põhimõte on sätestatud PS §3 lg1 esimeses lauses ja §-s
(jäätmeseadus (JäätS), looduskaitseseadus (LKS), veeseadus (VeeS), välisõhu kaitse seadus (VÕKS), jahiseadus (JahiS)) o kodifitseerimine – õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine o keskkonnaseadustiku üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi (keskkonnaalased mõisted, põhimõtted ning isikute põhilised õigused ja kohustused, loamenetlus) igaüheõigus: o eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele e. looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa segadust o õigus – osa saada, kohustus – loodust kaitsta ja säilitada, vastutus – seadust tunda ja sellest kinni pidada o igaüheõigus – liikumine, telkimine, tule tegemine, prügi, koer, jäljed, taimed kallasrada (kuni 4m):
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitsevää...
loodushoiu tavasid. ole. Ent seaduse nõudeid täitma peame ikkagi. Just sellele mõeldes toome siinkohal kolm soovitust: Kärevere looduskaitseala Luha sihtkaitsevöönd (joonisel kollane) maa-ameti geoportaalis. Kaardilt * loe läbi igaüheõigus, see on selges sõnastuses käitumisjuhis looduses liikujale; selgub, et TallinnaTartu maantee ääres Kärevere sillast kirdes on kaitstav ala, millel võivad olla piirangud inimtegevusele. Kaardi metaandmetes on toodud link keskkonnaregistri kodulehele, kust
Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse on rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus- liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebahariliku...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
toimivad tervikuna. *ökosüsteemid on avatud. *Muutused on paratamatud. *Tegutseda tuleb mitmel aja ja ruumi tasandil.*Inimesed on ökosüsteemi osaks. 151. Miks peab otsuse tegemisel kaasama erinevaid huvigruppe? Vastus:Võetakse arvesse, et on olemas arinevad ja eesmärgid ökosüsteemide kasutamisel. Kaalutaksekõiki külgi: loodus-, ja sotsiaalteaduste kõrval arvestatakse ka teadusväliseid, pärandkultuurist tulenevaid aspekte. 152. Mis on igaüheõigus? Need on kõik õigused ja kohustused, mis seovad inimest loodusega. 153. Kus liikudes tuleb küsida luba ja kus ei tohi eriloata kunagi liikuda? Eramaal, mis on tähistatud ja elanike õueaiamaal liikumiseks tuleb küsida luba. Kindlasti on vaja eriluba liikumiseks metsas kui see on suletud tuleohutuse tõttu. 154. Mis on kallasrada, kuidas seda ära tunda, miks peab see olema avatud ja kuidas seal käituda?
toimivad tervikuna. *ökosüsteemid on avatud. *Muutused on paratamatud. *Tegutseda tuleb mitmel aja ja ruumi tasandil.*Inimesed on ökosüsteemi osaks. 150. Miks peab otsuse tegemisel kaasama erinevaid huvigruppe? Vastus:Võetakse arvesse, et on olemas arinevad ja eesmärgid ökosüsteemide kasutamisel. Kaalutaksekõiki külgi: loodus-, ja sotsiaalteaduste kõrval arvestatakse ka teadusväliseid, pärandkultuurist tulenevaid aspekte. 151. Mis on igaüheõigus? Need on kõik õigused ja kohustused, mis seovad inimest loodusega. 152. Kus liikudes tuleb küsida luba ja kus ei tohi eriloata kunagi liikuda? Eramaal, mis on tähistatud ja elanike õueaiamaal liikumiseks tuleb küsida luba. Kindlasti on vaja eriluba liikumiseks metsas kui see on suletud tuleohutuse tõttu. 153. Mis on kallasrada, kuidas seda ära tunda, miks peab see olema avatud ja kuidas seal käituda?
*ökosüsteemid on avatud. *Muutused on paratamatud. *Tegutseda tuleb mitmel aja ja ruumi tasandil.*Inimesed on ökosüsteemi osaks. 151. Miks peab otsuse tegemisel kaasama erinevaid huvigruppe? Vastus:Võetakse arvesse, et on olemas arinevad ja eesmärgid ökosüsteemide kasutamisel. Kaalutaksekõiki külgi: loodus-, ja sotsiaalteaduste kõrval arvestatakse ka teadusväliseid, pärandkultuurist tulenevaid aspekte. 152. Mis on igaüheõigus? Need on kõik õigused ja kohustused, mis seovad inimest loodusega. 153. Kus liikudes tuleb küsida luba ja kus ei tohi eriloata kunagi liikuda? Eramaal, mis on tähistatud ja elanike õueaiamaal liikumiseks tuleb küsida luba. Kindlasti on vaja eriluba liikumiseks metsas kui see on suletud tuleohutuse tõttu. 154. Mis on kallasrada, kuidas seda ära tunda, miks peab see olema avatud ja kuidas seal käituda?
unustanud maaomanikule, kelle maakasutuse sihtotstarvet on muudetud, lähetada tähitud kirjaga teated enne avaliku väljapaneku toimumist ja planeeringu kehtestamise järel) peab ta hiljem ka nende eest vastutama, mis tähendab tekitatud kahjude hüvitamist. Lisaks võib omavalitsus kaotada investeerija ja minetada usaldatavuse. Demokraatlikule riigikorrale ongi omane see, et inimestel on õigus oma arvamus välja öelda, ent samas ka kohustus kuulata kaaskodanike arvamust 204. Igaüheõigus ja selle seosed ruumilise planeerimisega Märkmeid mitmelt maalt (T. Muru) • Igaüheõigus on levinud üle kogu maailma, va. anglo-ameerika kultuuriga maades (nt USA, Kanada (mitte nii rangelt), Uus Meremaal, Austraalias, Suurbritannias (mõningate erinevustega eri osades), Teravmägedes!). Igaüheõigus ei ole Eesti või Skandinaavia maade eripära. • Taanis kehtib samuti kallasraja põhimõte, nagu Eestis. Kallasraja põhimõtet pole aga Norras, Rootsis ega Soomes
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäär...
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säi...