plaan siduda Lääne läänetsoonis kuulutati välja Berliin majanduslikult Saksa LV, idatsoonis enda okupatsiooni Saksa DV. tsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Korea sõda Teise maailmasõja lõpus NSVL ja Põhja Pariisi kokkulepped: vabastasid Korea vs. Lõuna Saksamaa Liitvabariigis NSVLi väed Korea Korea kaotati okupatsioonireziim põhjaosa ,mis läks ning ta võeti NATO kommunistlikuks ja USA liikmeks. NSVL ja temast
Berliini blokaad(1948-1949)- Külma sõja algus. Ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. NSV liit hakkas kõik teed blokeerima,mis viivad Lääne-Berliini. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustasid kütuste ja toiduainetega linna ööpäevaringselt. Saksamaa lõhenemine(1949)- Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV(Liitvabariik), idatsoonides Saksa DV(Demokraatlik vb). Korea sõda(1950-1953)- Põhja(abi:NSV Liit,Hiina)- ja Lõuna-Korea(abi:USA,lääneriigid) vahel.Tulemused: Põhja-Korea jääb kommunistlikuks ja Lõuna-Korea demokraatlikuks. Kuuba kriis(1959-1962)- Kahe üliriigi USA ja Kuuba vahel puhkenud vastasseis,mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Kuuba juht-Caestro pooldas kommunismi. Sõlmib NSVL-ga lepingu. USA-le see ei meeldinud ning kuulutas sõjalise blokaadi. Kriis lahenes rahumeelselt, kus peale läbirääkimisi viis NV Liit
1.2. Külma sõja mõiste: Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a. Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures;vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). Külma sõja vastandiks on “kuum sõda”- otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus
KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on
-probleeme. Konfl. ajal tuumasõja oht. Tagajärg: 1989. a. sügisel 1975 kogu Vietnam Breznevi doktriin: Moskva 1989 Gorbatsov tõi Rahva survel kohtusid Berliini müür lammutati muutus komm. maaks. tohib sotsalismi kaitseks lääneriikide mõjul väed Kennedy ja Hrustsov: Tagajärjed: sekkuda relvajõuga teise Afg-st välja. Seejärel 1)NSVL viib oma raketid 1)USA maine langes riigi sieasjadesse. puhkes uus võimuvõitlus ja kuubalt ära, kui USA ei 2)seotud hipiliikumisega kodusõda, mis muutus sekku Kuuba kommunismi 3)palju hukkunuid Tagajärjed: eelkõige usurühmade
Seda valvasid valvurid. Berliini müür sümboliseerid raudset eesriiet. Olukord Euroopas oli stabiliseerunud ja teravnesid suhted väljaspool Euroopat. · 1962 KUUBA KRIIS: 1959 kukutati USA-meelne diktaator ja Fidel Castro sai juhtimise, kes sai abi NSV Liidult ning kuulutas Kuuba kommunistlikuks. USA toetas neid, kes tahtsid Castrot kukutada. USA avastas Kuubale paigutatud NSV Liidu keksmaaraketid, mis võiksid ohustada USA- d. Ühendriigid blokeerisid Kuuba. Seisti silmitsi kolmanda maailmasõja puhkemisega, kuid jõuti siiski kompromissile. NSV Liit viis ära raketid ja USA lubas Kuubat mitte rünnata ja sealset reziimi mitte kukutada. · VIETNAMI SÕDA: Vietnami kommunistid soovisid iseseisvust ja kuulutasid 1945 välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Sellepeale saatis Vietnami oma väed Prantsusmaa ja okupeeris lõunaala, kus loodi Lõuna-Vietnami riik, mis tunnustasid Lääneriigid. Prooviti alistada ka Põhja-Vietnami. 60
kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene sõjaline rühmitus Lääne-Euroopas - Brüsseli pakt. Aprillis 1949 loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. KÜLMA SÕJA KRIISID 1.BERLIINI KRIISID I Berliini Blokaad · 1948-49 · Põhjus: Lääne-Berliini rahareform NSVL lõikas Lääne-Berliini välismaailmast ära · Külma sõja väjendused selles kriisis: Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis (ideoloogiline erinevus). Vaenutsevad osapooled polnud omavahel otseseses sõjategevuses. Väljendasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus.
Kriis Aeg Osalejad Põhjused/ajend Kriisi käik Tulemused Berliini blokaad 19481949 USA, Saksamaa 3 läänepoolses NSVL sulges kõik maismaa NSVL saavutas vaid selle, et Lääne-Berliini ei Prantsusmaa, okupatsioonitsoonis teed, mis ühendasid Lääne- arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi Suurbritannia, lisaks Lääne-Berliinis Berliini ja lääne koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks NSVL (USA, Pr., Sbr.) läbi okupatsioonitsoone Lääne- haldusüksuseks. Saksamaa lõhenes lõplikult viidud rahareform, mida Berliin sai välismaailmaga (läänes Saksa Liitvabariik ja idas Saksa
Kõik kommentaarid