Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teise maailmasõja järgsed kriisid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Kriis
aeg
What-what?
tulemused
Berliini
blokaad
1948-49
NSVL ei lasknud lääneriikidel kasutada maismaateed. Lääneriigid avasid õhuteed.
1949->SLV(liit)
->SDV(kedokraatlik)
Kuulutati välja kaks Saksa riiki.
Korea
sõda
1950-53
ÜRO sekkus Lõuna-Korea poolele. Põhja-Korea tungis kallale Lõuna-Koreale, et muuta Korea kommunistlikuks.
Jaapan vabenes okupatsioonist, sai
USA-lt toetust.
Suessi
kriis
1956
Egiptus vajas elektrijaama ehitamiseks raha ja riigistas Suessi kanali. Prantsusmaa, Inglismaa ja Iisrael leppisid kokku kanali ära sõtmises. Sekkusid USA ja NSVL. Vaenupoolte vahel sõlmiti rahu. Prantsusmaa ja Suurbritannia osaliselt sõjategevuses kaasa ei löönud.
Egiptus sai kanali. Prantsusmaa ja Suurbritannia kaotasid mõju. USA ja NSVL suurendasid oma mõju.
Ungari
ülestõus
1956
Ungari tahtis kommunistlikust diktatuurist loobuda . NSVL ei lasknud. Imre Nagy hukati.
Ülestõus suruti maha. Idablokk nägi et nad ei vabane kommunistist ega saa abi läänest.
Berliini
kriis
1961
100 000 ida- sakslased põgenesid Berliini kaudu läände. Nõukogude sõjavägi ehitas keset Berliini müüri, mis takistas liikumist ida-ja lääne poolte vahel.
Berliini müürist sai külma sõja sümbol. Saksamaal kadus lootus taas ühineda. Ida-sakslastel kadus võimalus põgeneda lääne poole.
Kuuba e.
Kariibi kriis
1962
NSVL viis Kuubale tuumaraketid. USA käskis need ära viia või muidu...
NSVL viis raketid ära. USA jättis Kuuba kommunistlikuks ja viis oma raketid Türgist ära. Moskva ja Washingtoni vahel seati sisse otseühendus(teletaip).
Vietnami
sõda
1964-73
(76)
Usa sekkus Vietnami sõtta, et takistada kommunismi levikut Kagu-Aasias. USA ei suutnud seda võita ja oli sunnitud 1973.aastal väed häbiga välja viima.
1976.aastal vallutas Põhja- Vietnam Lõuna-Vietnami. Kogu maa muutus kommunistlikuks. USA ei julgenud astuda aastaid ühtegi tõsisesse sõjalisse konflikti. USA maine rahvusvaheliselt langes, NSVL-ul tõusis.
Praha
kevad
1968
Tsehhoslovakkia otsustas sotsialismist lahkuda. VLO väed surusid selle katse maha.
Üiõpilasrahutused praktiliselt kogu maailmas. Brežnevi doktriin(NSVL ei luba üheski riigis kommunistliku korda kukutada). Sügav pettumus maailmasüsteemis.
Afganistani sõda
1979-89
NSVL viis oma väed Afganistani, et toetada kommunistliku režiimi. Enamus kohalike hakkas selle vastu.
Kaotasid sport , NSVL(hävinguäärel). Afganistanis tuli võimule äärmusislamislik valitsus.
Teise maailmasõja järgsed kriisid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor PPiret Õppematerjali autor
Kriis-aastaarv-põhjused-tulemused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Külma sõja kriisid

plaan siduda Lääne läänetsoonis kuulutati välja Berliin majanduslikult Saksa LV, idatsoonis enda okupatsiooni Saksa DV. tsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Korea sõda Teise maailmasõja lõpus NSVL ja Põhja Pariisi kokkulepped: vabastasid Korea vs. Lõuna Saksamaa Liitvabariigis NSVL­i väed Korea Korea kaotati okupatsioonireziim põhjaosa ,mis läks ning ta võeti NATO kommunistlikuks ja USA liikmeks. NSVL ja temast

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Külm sõda - blokaadid ja kriisid

Berliini blokaad(1948-1949)- Külma sõja algus. Ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. NSV liit hakkas kõik teed blokeerima,mis viivad Lääne-Berliini. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustasid kütuste ja toiduainetega linna ööpäevaringselt. Saksamaa lõhenemine(1949)- Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV(Liitvabariik), idatsoonides Saksa DV(Demokraatlik vb). Korea sõda(1950-1953)- Põhja(abi:NSV Liit,Hiina)- ja Lõuna-Korea(abi:USA,lääneriigid) vahel.Tulemused: Põhja-Korea jääb kommunistlikuks ja Lõuna-Korea demokraatlikuks. Kuuba kriis(1959-1962)- Kahe üliriigi ­USA ja Kuuba vahel puhkenud vastasseis,mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Kuuba juht-Caestro pooldas kommunismi. Sõlmib NSVL-ga lepingu. USA-le see ei meeldinud ning kuulutas sõjalise blokaadi. Kriis lahenes rahumeelselt, kus peale läbirääkimisi viis NV Liit

Ajalugu
thumbnail
19
docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

1.2. Külma sõja mõiste:  Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a. Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures;vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes).  Külma sõja vastandiks on “kuum sõda”- otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel.  Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus

Ajalugu
thumbnail
12
docx

Külm-sõda

KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Kriisid ja sõjad pärast II maailmasõda

-probleeme. Konfl. ajal tuumasõja oht. Tagajärg: 1989. a. sügisel 1975 ­ kogu Vietnam Breznevi doktriin: Moskva 1989 ­ Gorbatsov tõi Rahva survel kohtusid Berliini müür lammutati muutus komm. maaks. tohib sotsalismi kaitseks lääneriikide mõjul väed Kennedy ja Hrustsov: Tagajärjed: sekkuda relvajõuga teise Afg-st välja. Seejärel 1)NSVL viib oma raketid 1)USA maine langes riigi sieasjadesse. puhkes uus võimuvõitlus ja kuubalt ära, kui USA ei 2)seotud hipiliikumisega kodusõda, mis muutus sekku Kuuba kommunismi 3)palju hukkunuid Tagajärjed: eelkõige usurühmade

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Külm sõda, kriisid, doktriinid

Seda valvasid valvurid. Berliini müür sümboliseerid raudset eesriiet. Olukord Euroopas oli stabiliseerunud ja teravnesid suhted väljaspool Euroopat. · 1962 KUUBA KRIIS: 1959 kukutati USA-meelne diktaator ja Fidel Castro sai juhtimise, kes sai abi NSV Liidult ning kuulutas Kuuba kommunistlikuks. USA toetas neid, kes tahtsid Castrot kukutada. USA avastas Kuubale paigutatud NSV Liidu keksmaaraketid, mis võiksid ohustada USA- d. Ühendriigid blokeerisid Kuuba. Seisti silmitsi kolmanda maailmasõja puhkemisega, kuid jõuti siiski kompromissile. NSV Liit viis ära raketid ja USA lubas Kuubat mitte rünnata ja sealset reziimi mitte kukutada. · VIETNAMI SÕDA: Vietnami kommunistid soovisid iseseisvust ja kuulutasid 1945 välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Sellepeale saatis Vietnami oma väed Prantsusmaa ja okupeeris lõunaala, kus loodi Lõuna-Vietnami riik, mis tunnustasid Lääneriigid. Prooviti alistada ka Põhja-Vietnami. 60

Ajalugu
thumbnail
7
rtf

KÜLMA SÕJA KRIISID

kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene sõjaline rühmitus Lääne-Euroopas - Brüsseli pakt. Aprillis 1949 loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. KÜLMA SÕJA KRIISID 1.BERLIINI KRIISID I Berliini Blokaad · 1948-49 · Põhjus: Lääne-Berliini rahareform NSVL lõikas Lääne-Berliini välismaailmast ära · Külma sõja väjendused selles kriisis: Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis (ideoloogiline erinevus). Vaenutsevad osapooled polnud omavahel otseseses sõjategevuses. Väljendasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus.

Ajalugu
thumbnail
3
pdf

Külma sõja kriiside põhjalik tabel

Kriis Aeg Osalejad Põhjused/ajend Kriisi käik Tulemused Berliini blokaad 1948­1949 USA, Saksamaa 3 läänepoolses NSVL sulges kõik maismaa NSVL saavutas vaid selle, et Lääne-Berliini ei Prantsusmaa, okupatsioonitsoonis ­ teed, mis ühendasid Lääne- arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi Suurbritannia, lisaks Lääne-Berliinis ­ Berliini ja lääne koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks NSVL (USA, Pr., Sbr.) läbi okupatsioonitsoone Lääne- haldusüksuseks. Saksamaa lõhenes lõplikult viidud rahareform, mida Berliin sai välismaailmaga (läänes ­ Saksa Liitvabariik ja idas ­ Saksa

Ajalugu




Kommentaarid (1)

mnjaa profiilipilt
Jaanus mnja: Väga hea tabel! päises on mingi imelik what-what? kuigi võiks olla põhjused, aga see ei ole takistuseks.
23:12 02-02-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun