Külm sõda 12.kl (5)

Külm sõda: NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima . 1947a kuulutas Ühendriikide president Truman välja doktriini, mida tuntakse tema nime järgi Trumani doktriinina. ja mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaani kaudu andsid Ühendriigid 1948-1952.aastail 17-le euroopa riigile majanduslikku tehnilist abi kokku 13 miljand. Dollari väärtuses.1948a juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukoguse Liit Lääne -Beriliini ära välismaast. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu , mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Nato ja VLO: Seismaks vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne- Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle. Kanada ja Ameerika Ühendriikidega aprillis 1949 Põhja-Atlnadi Lepingu Org. ehk. NATO. Põhimõte oli, et teised kaitseks kui sõda tuleb. 1952 a Euroopa söe ja Terasühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksenburg ja Holland . Sellist majanduslikku koostööd edendavast ühendusest sai Euroopa Liidu eelkäija. Varssavi Lepingu Org oli euroopa vabatahtlikud. Võidurelvastumine: Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töödata uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. 1952a katsetasid Ühendriigid senisest veelgi võimsamat relva, vesinku ehk termotuumapommi . Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt poolt hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis nende olemasolu ilmselt ära kolmanda maailmasõja puhkemise. Ameerika Ühendriigid: Läänemaailma võimsamaks riigiks tõusis USA. Ühendriigid suutsid kiirelt demobiliseeruda oma armee ning taastada rahuaegne majandus. Kommunismi leviku pidurdamisest sai 1950a algul Ühendriigid sise- ja välispoliitika peamisi eesmärke. Sisepoliitika väljendus see nn makartismina, mis kujutas endast senaator Joseph algatatud kampaaniat kommunistde või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametistest. Saksa majandusime: Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati NSV Liidu, Ameerika Ühendriikide, Inglismaa ja Prant vahel okupatsioonideks. Okupatsioonivõimude vastusisusest hoolimata alustas kristlik-demokraatlik Valitsus radikaalselt majandusreformi , mis sai tuntuks sotsiaalse turumajanduse nime all. Selle eestvedajaks oli Erhard . Idablokk: Kommunismi mõjuvõimu laianemise tulemuseks oli terve maailmasüsteem, mida võib ka idablokis nimetada. Idablokki kuulusid: NSVL , Poola, jugoslaavia , rumeenia , saksa dv, tsehhoslovakkia , ungari, bulgaaria , albaania , hiina, põhja- vietnam , põhja-korea, mongoolia . Korea sõda: 1950 - 1953a Esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja käigus toimus Korea poolsaarel. 1950a juunis tungis kommunistlik Põhja korea NSV Liidu ja hinna toetusel Lõuna koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. ÜRO vägede juhatajaks määrati kindral Macarthur . Selles lahingus osutus suurimaks kaotajaks NSV liit, kelle autoriteet nii Aasias kui ka Euroopas tuntavalt vähenes. Ungari ülestõus: Kuid mässulised meeleolud olid selleks ajaks kandunud ka Ungarisse. Samal ajal nimetati ametisse uus valitus seni ebasoosingus olnud kommunistliku tegelase Imre Nagy juhatamisel. Ta lubas ülesehitada demokraatia ning suutis sõlmida kokkuleppe Nõukogude relvajõudude väljaviimiseks Budapestist. Poolas ja Ungaris toimuv äratasid vastukaja teistes Kesk-ja Ida-Euroopa maades ning NSV Liidus, tugevnes liikumine kommunistliku võimu vastu. Suessi kriisiga hõivatud lääneriigid polnud selliseks arenguks valmis ja ei kavatsetud sekkuda Kesk-ja Ida-Euroopas toimuvasse. 4. Nov 1956 alustasid Punaarmee sõdurid tanki toetusel rünnakut Budapestile. Ungarlased osutasid vastupanu ning pöördusid abipalvega ÜRO poole, kuid maailm vaatas seda kõike vaid pealt. Ungari suruti novembri keskpaigaks lõplikult maha. 1958. A. poodi Nagy ülesse. Suessi kriis 1958. Aastal: Ida- ja Kesk-Euroopas ei suutnud toimunule reageerida Lääs sp, et Lähis – Idas olid konfliktid. 1956. A riigistas uus valitsus eesotsas Gamal Abdel Nasseriga inglastele kuulunud Suessi kanali, millega kaasnesid konfliktid lääneriikidega. Nasser kasutas olukorda ja hakkas NSV Liitu toetama, varustades relvadegseda. 1956. A ründas Egiptus Iisraeli. Suessi kriisi tagajärjel vähenes Inglismaa ja Prmaa mõju maailmas, kuid NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas kasvas. Kommunistlik kultuur sattus 1956. Aastal kuristiku äärele, kuid rabeles sellest välja ja tugevdas oma positsiooni. Balti riigid rahvusvahelises poliitikas:Balti riikide okupeerimisele ja annekteerimisele 1940.a vastas Lääs mittetunnustamispoliitikaga. Balti riikide liitmist NSV Liiduga loeti õigusvastaseks, tegevust lubas jätkata lääneriikides asuvail saatkondadel, Balti riikide kodanikke ei tunnistatud NSV Liidu kodanikeks, NSV Liidule ei antud välja lääneriikidesse deponeeritud Balti riikide kullavarusid ega Balti riikide kodanike vara. Mittetunnustamispoliitika printsiipe näis kinnitavat ka Atlandi harta, millega USA ja Inglismaalubasid taastada kõigi sõja käigus okupeeritud riikide iseseisvuse. Stalini liitumine Hitleri-vastase koalitsiooniga muutis asja. 1943.a arutati Balti riikide saatust Teherani konverentsil . Ka järgnevatel konverentsidel mingeid otsuseid Balti riikide kohta vastu ei võetud, kuid Potsdami konverentsil antud tunnustusega NSV Liidu läänepiirile loobuti tegelikult Balti riikidele vabaduse nõudmisest. 12.juunil 1946 võttis Ühendriikide valitsus vastu memorandumi, milles kinnitati, et USA ei tunnusta Balti riikide liitmist NSV Liiduga, sealset valitemiskorraldust ning atsionaliseerimist. 1953.a moodustas USA Kongressi Esindajatekoda Balti riikides 1940.a toimunu uurimiseks komisjoni, mis sai esimehe järgi tuntuks kui Kersteni komisjon . 1954.a avaldas komisjon üle poole tuhande leheküljelise aruande, kus kirjeldati Moskva jõu- ja vägivallapoliitikat Baltimaades. Teaduse ja tehnika edusammud: teaduse areng kajastas vahetult peale sõda paljuski sõja dikteeritud suundumusi. Eriti ilmekalt avaldus see tuumafüüsikas, kus kõik jõupingutused olid suunatud tuumapommi loomisele. Pomm valmis 1945.a Robert Oppenheimeri juhtimisel ja seda prooviti Jaapanis ning kogu maailm nägi selle tapavõimet ja võib-olla selle pärast jäi ära ka kolmas maailmasõda. Siis kui NSV Liit andis oma pommi valmimisest teada 1949.a siis teadlased juba teadsid et on võimalik luua palju võimsam relv ehk vesinikupomm . Hävitustehnikale lisaks oli sõda tõuganud tagant ka lennundust, kosmonautikat ja arvutite loomist. Arvutitehnika arengule andis otsustava tõuke vajadus lahti muukida sakslaste šifrisüsteem Enigma . Siis kui inglased oma arvuti Colossus’e valmis said valmis ameeriklastel juba võimsam arvuti ENIAC. Olulise panuse sellesse andis masstootmiseks sobiva ränitransistori valmimine 1950.a ja samal aastal võttis kiipide tootmise üle Jaapani firma Sony . 1953.a lahendati DNA struktuuri mõistatus, mis avas geneetikale enneolematud võimalused. Balti rigid Teises maailmasõjas: Balti rahvad lootsid ,et neil õnnestub kaotatud iseseisvus Saksamaa abiga taastada.23.juunil 1941 algas mitmel pool Leedus ülestõus nõukogude võimu vastu.Vallutati Kaunaste ja kuulutati seal välja Leedu Ajutine Valitsus. Sakslased saatsid selle pärast laiali ja vangistasid osa ministreid.Kohalike elanike toel liikusid vaid Saksa väed Balti riikides kiirelt edasi, hõivates 1941.a. juuli alguseks Leedu ja Läti.Selgus,et Balti riikides iseseisvust ei taastata.Kehtestati okupatsioonireziim,mille ohvriks langes tuhandeid inimesi. Holokausti käigus hävitati pea täielikult kohale jäänud juudid , tapeti kõik mustlased . Tuhanded eestlased-lätlased- leedulased liitusid vabatahtlikult 1941.a. Saksa armeega. Eestis nimetati soomepoisteks neid,kes ei liitunud Saksa armeega ja suhtusid sellesse eitavalt, need mehed põgenesid. 1944.a. Punaarmee murdis läbi sakslaste kaitseliinid Leningradi all ja jõudsid Narva alla. Eesti ja läti üksused etendasid suurt rolli selles,et idarinde põhjaosas peatati Punaarmee pealetung peaaegu pooleks aastaks.2.septembril 1944 astus sõjast välja Soome ja Hitler oli sunnitud andma korralduse Saksa väed Eestist tagasi tõmmata. Hitler käskis väegrupil Nord taanduda Kuramaale. Punaarmee eest põgenesid Balti riikidest sajad tuhanded inimesed.18.septembril 1944 astus Tallinnas ametisse Otto Tiefi juhitud valitsus. 22.september hõivasid Punaarmee tankid Tallinna. Baltimaad sattusid Teise maailmasõja lõpuks taas Nõukogude okupatsiooni alla. Nad ootasid siiski lääneriikide sekkumist.