Rassilt arvatakse, et nad olid mongoloidid. Hunne on esimest korda mainitud Hiina allikais 3. sajandil eKr. Algne asuala praeguses Põhja- Hiinas. Rahvaarvult ei ületatud 300 tuhande piiri. Hunnide kõige tuntum liider oli Attila (406-453, valitses 434-453). Germaanlaste riikide tekkimine ehk barbarite kuningriigid Rahvasteränne kiirendas Lääne-Rooma riigi langust. Läänegootide riik. Kõigepealt tungisid hunnid idagermaanlaste hulka kuuluvate, Musta mere rannikul asunud idagootide aladele (see oli aastal 375). Idagoodid liikusid nüüd omakorda läänegootide valdustesse. Viimased otsisid aga kaitset Ida- Rooma keisrilt ja rändasid Balkanile (ületasid Doonau jõe, mis oli Rooma riigi piiriks). Ida-Roomas suhtuti uustulnukatesse ettevaatlikult, neid vaadeldi kui põgenikke ja nende õigusi igati piirati. Säärane halvustav suhtumine pani läänegoodid mässama. Kuningas Alarichi juhtimisel liikusid läänegoodid Rooma impeeriumi aladel edasi, otsides nii
jõudnud põgeneda( umbes 200 hukkunut) http://wideo.ee/tag/vesuuv/#_ (1.50) Vesuuvi jalamil- viinamarjakasvatused,muld on seal väga viljakas 600 m kõrgusel paikneb vulkanoloogialaboratoorium Huvireisijate kasutada on tipu lähedale ulatuv köisraudtee. Üks ohtlikum vulkaan AJALUGU 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus vanem 73 eKr kogus seal oma poolehoidjaid Spartacus 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures viimane idagootide kuningas Teja, võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Vesuuv http://et.wikipedia.org/wiki/Kihtvulkaan http://www.annaabi.ee/Vesuuv-m39672.html http://www.annaabi.ee/Vesuuv-m24547.html http://www.annaabi.ee/Vesuuv-m54728.html TÄNAN TÄHELEPANU EEST !
Sel ajal hakati inimesi matma tarandkalmetesse,Ida-Eestis ka kääbastesse.. Rooma rauaajast võib pärineda ka eestlaste esmainimene, nimelt on Rooma ajaloolane Tavitus Teoses ''Germania'' maininud 1.sajandi lõpul teiste põhjapoolsete rahvaste seas ka aeste ja finne, kellest esimesi seostatakse tavaliselt baltlaste javiimased soomeugrilastega. On oletatud, et Rooma rauaaja lõpul, 4.sajandi teisel poolel kuulus Eesti ala ajutiselt Ermanarichi loodud idagootide (greutungide) hõimuliidu või riigi koosseisu, ent seda kindlate andmetega tõestada ei saa. Keskmisel rauaajal (450-800 pKr) jätkusid mõlemad matmisviisid, suhted naabermaadega aga nõrgenesid. Antud periood, mis jaguneb rahvasteränn u (450-650) ja eelviikingiajaks (650-800) on suhteliselt vähe uuritud. Perioodi lõpu kääbas- tarandmatused üldiselt lõppesid ehkki mõlemal puhul on teada hilisemaid järelmatuseid. Toona levis matmine korrapäratuma ehitusplaaniga kivivarekalmetesse
Fantaasiaküllane. Tundsid luksuslikke tehnikaid. Viikingite retked. Oma kultuuri poolt. 8-10 saj oli viikingite õitseaeg. Kontrstsed värvid. Elu, surm ja kunst mere ja laevadega seotud. Ruubikivid. Merovingid Germaani vallutavaest hõimudest sai alguse neide paiknema jäädes feodalismi teke. Relvakandjad kaitsevad talupoegi töö eest. Barbarite vallutus kõigele tagasilöök. Tekkis frangi riik, merivingide dünastia võimu all. Kultuur segunes kigi vahel, ristiusk levis. Idagootide pealinn Ravenna. Theoderichi maosoleum. Käaitöö. Relieevfid madaldusid, geomeetria ja abstraktsuse pealetung. Kirikuriistad. Kirjakunst ja illustratsioonid levivad. Kirik peamine kirjalik allikas. Iirimaal misjonäride töö õnnestus. Kloostrid levisid kõikjale. Iirlased kristlased, kuid paavstist vähesõltuvad. Iiri mungad arendasid usklikku kirjandust.kaunustati teoseid paelornamentide jms, kuid alati ka mõne kristliku sümboliga. Inimese kujutamine ei
Koostas: ANTIIKAEG Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu. Kestis umbes 800 eKr kuni 500 pKr. Hõlmas eelkõige Vahemeremaid. 9. sajandil eKr jõudis Vana-Kreekasse foiniikia kiri. Teine oluline keskaja alguse piirjoon on Rooma keisrite lõpuga samaaegselt loodud Frangi riik ja sellele järgnenud frankide katoliku usu vastuvõtmine. Antiigi lõpuks võib Lääne-Euroopas pidada 6. sajandi keskpaika (550). Siis lõppes: 1) idagootide riigiga nende poolt veel säilitatud Rooma haldus, 2) majanduskriisi tõttu Rooma linna senati töö 3) sealse teatri tegevus 4) hääbus senine hariduse andmine. Antiigi lõpuks võib Lääne-Euroopas pidada 6. sajandi keskpaika (550). Siis lõppes: 1) idagootide riigiga nende poolt veel säilitatud Rooma haldus, 2) majanduskriisi tõttu Rooma linna senati töö 3) sealse teatri tegevus 4) hääbus senine hariduse andmine.
ainus Herculaneum mäe ümbruses elab üle 3 miljoni tegevvulkaan i linna. Linn inimese. . See asub mattus nii Ka sõdade ajaloos on Vesuuvil olnud vaid 16 km kiiresti, et oluline osa. 73 eKr kogus seal oma kagus inimesed ei poolehoidjaid Spartacus. 553 langes Naapolist ja jõudnud Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures sama kaugel viimane idagootide kuningas Teja, võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega. Teised nimed/hääld used: Vesuvuo Kõrgus: 1.281 m Asend: Apenniinid, Lõuna-Itaalia 40°49'põhjal aiust, 14°26'idapikk ust Parimad ronimiskuud: juuni, juuli, august Vulkaaniline staatus: aktiivne Viimane purse: 1944 . http://www.h ot.ee/alanroo d/magipiirkon nad/Vesuuv. html
ajalooliselt olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastrofaalsed tagajärjed arvestades, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. Ka sõdade ajaloos on Vesuuvil olnud oluline osa. Pärimuse järgi hukkus Vesuuvi lähedal 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus vanem. 73 eKr kogus seal oma poolehoidjad Spartacus. 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures viimane idagootide kuningas Teja , võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega. Sellegipoolest pöörduvad inimesed tagasi mäe jalamile, kuna sealne viljakas muld võimaldab kasvatada greipe, apelsine, sidruneid, aedvilju ja maapähkleid. Parimad ronimiskuud on juunis, juulis, augustis. Vesuuv on kihtvulkaan. Vesuuvi jalamit ja madalamaid nõlvu katavad aiad ja viinamarjaistandused, u. 600 m kõrgusel paikneb
Vesuuvi jalamit ja madalamaid nõlvu katavad aiad ja viinamarjaistandused, sest muld on seal väga viljakas.Vesuuvi lähedal paikneb vulkanoloogialaboratoorium.Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan. Ka sõdade ajaloos on Vesuuvil olnud oluline osa. Pärimuse järgi hukkus Vesuuvi lähedal 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus vanem. 73 eKr kogus seal oma poolehoidjaid Spartacus. 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures viimane idagootide kuningas Teja, võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org 2.www.miksike.ee Koostaja:Reimo Saart 7A
1)Millised olid Suure rahvasterändamise ja Rooma riigi hävingu tagajärjed Euroopa jaoks V:Tekkisid germaanlaste riigid,linnakultur hääbus,piiskopide ja kiriku mõjuvõim suurenes. 2)Nimeta suuremaid Germaanlaste riike keskaja alguse Euroopas? V:Frangi riik, läänegootide riik, idagootide riik. 3)Miks jäeti osa linnu keskaja alguses maha? V:Jõukad linnad olid barbarite rüüsteretkede peamisteks sihtmärkiteks,seepärast asusid paljud inimesed maale elama.Hakkasid tegelema põlluharimisega,et ennast ise ära toita.Sõjalised kokkupõrked muutsid kaubanduse halvemaks,seetõttu asendus kauplemine linnades üha enam vahetuskaubandusega kohalikel laatudel. 4)Miks suurenes keskaja alguses kiriku tähtsus?
Nende kõrval olid templid puust või metallist puuslikega, hiljem sugesid võõra mõju ajel ka jumalakujud. Jumalate tahet vahendas oraakel. Poliitilised ja kultuslikud ülesanded olid neil ühendatud; eraldi preesterkond puudus. Germaanlased alustasid rahvasterändamist 375 a. Hõime sundisid rändama kliimamuu- tus, elanikkonna juurdekasv ja maanappus. Vähem tähtis polnud ka neid kannustav sõja-ja seiklushimu. Ajendiks olid edasitungivad hunnid, kes kävitasid Musta mere lärse idagootide riigi 375 a. Selle tagajärjel hävis Rooma riigi läänepoolne osa. Selle asemele tekkisid germaanlaste riigid. Germaanlased võtsid vastu ristiusu selle ariaanlikus vormis. Germaanlaste rändamine ja asulad 4. ja 5. sajandil. Gemaani hõimud rajasid oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse läänegoodid - Hispaaniasse idagoodid - Itaaliasse frangid - Galliasse anglod ja saksid - Britanniasse Vandaalide riik Aafrikas (429-534)
Elu keskajal. Ajaloolased on jaganud keskaja kolmeks osaks: varakeskaeg (6.-10. saj.), kõrgkeskaeg (11.-13. saj.) ja hiliskeskaeg (14.-15. saj.). Varakeskajal oli kuus suuremat riiki : Anglosakside riigid, Frangi riik,Burgundide riik, Idagootide riik,Läänegootide riik ja Sueebide riik. Tihedate sõjaliste kokkupõrgete tagajärjel muutus elu linnades ebaturvaliseks ja paljud inimesed asusid elama maale. Kiriku mõjuvõim oli ühiskonnas suur. Kiriku kõige tähtsam juht oli paavst, kellele järgnesid piiskopid ja nendele preestrid. Lääne-Euroopa tugevaimaks riigiks muutus Frangi riik, mille valitseja Chlodovech võttis 496. aastal vastu ristiusu. Frangi riigi suurim ja võimsaim valitseja oli Karl Suur. Ta
Varakeskaeg 1. Millised barbarite riigid tekkisid 5. Sajandil endise Lääne-Rooma riigi aladele? Läänegootide, idagootide, frangi, vandaalide ja burgundia riik. 2. Keskaja algus ja keskaja lõpp. Algus 476a Lääne-Rooma riigi langus. Lõpp 1453 Konstantinoopoli langemine. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Martin Lutheri usupuhastus. 3. Frangi riik (frankide ühendamine, Chlodovech, ristiusu vastuvõtmine, majordoomused, Karl suur, frangi riigi lagunemine, lääne-euroopa riikide teke) Frangi kuningas Chlodovech 5. Sajandil.
HUNNID JA UNGARLASED Koostajad: HannaStina Lippo ja Tuuli Liesment Juhendaja : Liivi Vislapuu 10.H / 2011.a Hunnid · Hunnid olid rändkarjakasvatajad, kes elasid SiseAasias (Mongoolias) · 375. a. hävitasid idagootide riigi (Suur Rahvasterändamine) · Hunnid asusid elama tänapäeva Ungari alale (Pannoonia) · Hunnide kõrgaeg oli aastail 435453 · 15. juunil 451. a. sai hiigelsuur hunnide vägi lüüa Katalaunia lahingus · 453. a. saabus hunnide vägevusele ootamatu ja kiire lõpp · Hunnide pealinna pole avastatud · Hunnide edukaim ja võimsaim valitseja oli Attila · Tuntud on hunnide vaskpajad, vibud, pistodad , hunni naiste iseloomulikud ehted diadeemid jms.
on ajalooliselt olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastrofaalsed tagajärjed arvestades, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. Ka sõdade ajaloos on Vesuuvil olnud oluline osa. Pärimuse järgi hukkus Vesuuvi lähedal 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus vanem. 73 eKr kogus seal oma poolehoidjad Spartacus. 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures viimane idagootide kuningas Teja , võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega. Sellegipoolest pöörduvad inimesed tagasi mäe jalamile, kuna sealne viljakas muld võimaldab kasvatada greipe, apelsine, sidruneid, aedvilju ja maapähkleid. Parimad ronimiskuud on juunis, juulis, augustis. Vesuuv on kihtvulkaan. Vesuuvi jalamit ja madalamaid nõlvu katavad aiad ja viinamarjaistandused, u. 600 m kõrgusel paikneb vulkanoloogialaboratoorium. Huvireisijate kasutada on tipu lähedale ulatuv köisraudtee.
Chlodovech - frankide kuningas 481511 ja Frangi impeeriumi rajaja; suutis endale leida õiged liitlased, sõlmida tihedad suhted ka Itaalia eliidi ning katoliku kirikuga, sõlmisliidu idagootide kuningaga, Verdune'i leping: Karl Suure pojapojad jagasid Frangi riigi 843 a kolmeks. See leping pani aluse Saksamaale (Ida-Frangi riik), Pransusmaale (Lääne-Frangi riik), Lõuna-Frangi riik lagunes.
Lääne-Euroopa riikide kujunemisele * germaanlaste ja Rooma riigi kultuuride segunemine * eri hõimude kokkusulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad ja keeled Bütsantsi keisri Justinianuse eesmärgid ja saavutused: a) taotles Rooma riigi välise hiilguse ja suuruse taastamist Saavutused: * purustas vandaalide riigi * vallutas Itaalia idagootide käest tagasi * liitis Bütsantsiga osa Hispaaniast b) Rooma impeeriumi sisemise hiilguse taastamine Saavutused: * Justinianus lasi ehitada suuri ja võimsaid katedraale (Hagia Sofia) * Justinianuse korraldusel töötati välja nn tsiviilõiguste kogum ( aluseks oli sellele Rooma õigus) Ida-Rooma püsimajäämise põhjused: * Ida-Roomas asusid arenenumad linnad, mis olid käsitöö ja kaubanduse
hukkus. Pompeji linn avastati alles 1749. aastal ning tänaseks on linnast välja kaevatud kuskil 3/5. Linn on võrreldes teiste vanaaja linnadega väga hästi säilinud ning on väga heaks ajalooallikaks. Ka sõdade ajaloos on Vesuuvil olnud oluline osa. Pärimuse järgi hukkus Vesuuvi lähedal 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus'i vanem. 73 eKr kogus seal oma poolehoidjaid Spartacus. 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures viimane idagootide kuningas Teja, võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega. Tänapäev Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, peetakse seda jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Viimased võimsaimad pursked toimusid 1631., 1779., 1794., 1822., 1872., 1906., 1929., ja 1944. aastal ning jällegi hävis asustus. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei
ristumiskohal * Ida-Rooma oli sõjaliselt tugevam, kuna seal leidus rohkem vabu talupoegi kui orje Bütsants Ida-Rooma nimetus keskajal 395-1453; Keisriteks- Justinianus, BasileoisII; Vaenlased: araablased, bulgaarlased, viikingid, türklased jne. Bütsantsi keisri Justinianuse eesmärgid ja saavutused: a) taotles Rooma riigi välise hiilguse ja suuruse taastamist Saavutused: * purustas vandaalide riigi * vallutas Itaalia idagootide käest tagasi * liitis Bütsantsiga osa Hispaaniast b) Rooma impeeriumi sisemise hiilguse taastamine Saavutused: * Justinianus lasi ehitada suuri ja võimsaid katedraale (Hagia Sofia) * Justinianuse korraldusel töötati välja nn tsiviilõiguste kogum ( aluseks oli sellele Rooma õigus)
hakkas Itaalias valitsema. See sünmus märgib kogu vanaaja lõppu. Germaanlaste riigid: vandaalide riik Põhja-Aafrikas, läänegootide riik Hispaanias, frankide riik Gallias, idagootide riik Itaalias. Ida-Rooma viimane hiigelaeg Ida-Rooma keisrid pidasid end kogu 476-568 varasema Rooma keisririigi seaduslikeks ülemvalitsejateks. Justinianus (527-565) asus läänepoolseid alasid ka tagasi vallutama. Ta lasi korraldada Rooma õiguse ja püstitas
ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastroofilised tagajärjed, kui arvestada, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. Vesuuvi ümbruses on toimunud mitu sõjaajalooliselt olulist sündmust: pärimuse järgi hukkus Vesuuvi lähedal 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus vanem, 73 eKr kogus seal oma poolehoidjaid Spartacus ning 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures viimane idagootide kuningas Teja, võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega. Kaardil näidatud linnad, mida 79. aasta vulkaanipurse puudutas. Kaardil tumedana näidatud alale Vesuuvist kagus langes tuhk. Vulkaanilised saadused Basaltne laava (pahoehoe) Aa-laava. Tefra. Obsidiaan. Valdavalt vedelal kujul vulkaanist väljutatud ainet nimetatakse laavaks. Laava ei ole täielikult vedel, vaid sisaldab gaasilisi ja tahkeid komponente. Gaasilised komponendid moodustavad
Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Bütsantsi ajaloo üks kuulsamaid valitsejaid on olnud basileus (keiser) Justinianus I (valitses 527 565). Tema valitsemise ajal oli riigi üks õitsenguperioode. Justinianuse I ajal saavutas Bütsants kõige suurema territooriumi: 534. aastal vallutati Pühja.Aafrika (purustati seal olnud vandaalide riik); 554. aastal ühendati riigi koosseisu suurem osa Itaaliast (purustati idagootide riik) ja paar aastat hiljem laienes Bütsantsi võim ka Hispaaniasse. Justinianiuse ajal ehitatakse lõplikult välja ka Konstantinoopol, mis muutub Euraasia kõige võimsamaks linnaks. Tähtsaim saavutus arhitektuuri vallas on Hagia Sophia katedraali (Püha Tarkuse katedraali) ehitamine. Pärast seda, kui moslemid 1453. aastal linna vallutasid, muudeti see moseeks. Riigi teine keskus tekkis Põhja-Itaalias Ravennas, kuhu rajati San Vitale katedraal.
Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Bütsantsi ajaloo üks kuulsamaid valitsejaid on olnud basileus (keiser) Justinianus I (valitses 527 565). Tema valitsemise ajal oli riigi üks õitsenguperioode. Justinianuse I ajal saavutas Bütsants kõige suurema territooriumi: 534. aastal vallutati Pühja.Aafrika (purustati seal olnud vandaalide riik); 554. aastal ühendati riigi koosseisu suurem osa Itaaliast (purustati idagootide riik) ja paar aastat hiljem laienes Bütsantsi võim ka Hispaaniasse. Justinianiuse ajal ehitatakse lõplikult välja ka Konstantinoopol, mis muutub Euraasia kõige võimsamaks linnaks. Tähtsaim saavutus arhitektuuri vallas on Hagia Sophia katedraali (Püha Tarkuse katedraali) ehitamine. Pärast seda, kui moslemid 1453. aastal linna vallutasid, muudeti see moseeks. Riigi teine keskus tekkis Põhja-Itaalias Ravennas, kuhu rajati San Vitale katedraal.
Riik piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Elanikke on 8 355 260, kellest 1,5 miljonit elab Austria pealinnas Viinis. Pindala on 83 858 km2. Riigikeel on saksa keel. Austria riigikaart Austria lipp 2 Austria ajalugu Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, baiovaaride ja Frangi riigi võimu all. Iseseivaks sai Austria Babenbergide dünastia valitsejate all 10. sajandil. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia. Habsburgid jõudsid kõige kaalukamate saksa feodaalperekondade sekka 14. sajandi esimesel poolel ning järgnevatel sajanditel said Euroopa ühe tugevaima maa valitsejateks. See edukäik oli tingitud peamiselt kaugelenägelikust dünastilisest poliitikast ja
Austria pangad lõikavad tänini kasu rangest pangasaladusest. Pärast Euroopa Liitu astumist kaotati küll pangakontode anonüümsus, kuid võimud pääsevad neile ligi üksnes kohtuniku korraldusega. Turism on Austrias oluline majandusharu. Umbes 5% sisemajanduse kogutoodangust on otseselt või kaudselt seotud talispordiga. [redigeeri] Ajaloo lühikokkuvõte Next.svg Pikemalt artiklis Austria ajalugu Viini lahing (1683) Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, bajuvaaride ja Frangi riigi võimu all, viimast Idamargina aastail 955996. Iseseivaks sai Austria Babenbergide dünastia valitsejate all 10. sajandil Austria hertsogiriigina Heinrich II juhtimisel pärast eraldumist Baierist. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia, kes (hiljem Habsburgide-Lotringite nime all) valitses riiki kuni monarhia kukutamiseni 1918. aasta novembris.
Lõpuks vallutasid germaanlased Rooma linna ja rüüstasid selle. Peagi hakkasid germaani päritolu väepealikud valitsema ka kogu Itaalias. 476. aastal kukutas germaani väepealik Odoaker Lääne-Rooma keisri võimult. Ta hakkas valitsema Itaaliat. See sündmus märgib vanaaja ja Lääne-Rooma keisrivõimu lõpu. Rooma keisririigi lääneosa asemele hakkasid tekkima germaanlaste riigid: vandaalide riik Põhja-Aafrikasse, läänegootide riik Hispaaniasse, frankide riik Galliasse ja idagootide riik Itaaliasse. Ida-Rooma viimane hiilgeaeg (476-568) Ka Ida-Rooma keisririik kannatas germaanlaste ja hunnide rünnakute all, kuid suutis siiski oma sisekorra säilitada. Kui Ida-Rooma keisrid pidasid end seaduslikeks ülemvalitsejateks Rooma keisririigis, siis Justinianus asus läänepoolseid alasid ka tegelikkuses tagasi vallutama. Tema vägedel õnnestuski vallutada Põhja-Aafrika ja Itaalia. Ta tegi lõpu ka idagootide ja vandaalide riikidele
Bütsantsile jäi ainult Konstantinoopoli ümbrus ja Balkani poolsaar. Sellisena püsis ta kuni 1453.a türklaste vallutamisena. Õitsenguaeg keiser Justinianus I ajal: *sõjavägi 3 osa : paiksed piirikaitseväed, tegevarmee, keisri ihukaitse *armee tuumikuks olid talupojad, kes said teenistuse eest pärandatava maatüki* Justinianus surus julmalt maha 532 a Nika ülestõusu *tema välispoliitika (purustas vandaalide riigi Põhja-Aafrikas, vallitas itaalia idagootide käest tagasi *liitis bütsantsiga aafrika põhjaranniku, hispaania lõunaosa, vahemere saari. Karl Suur: 774 valitseja raudkroon. 778 sai Zaragoza all lüüa. 801 vallutas Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark - kindlustatud ääremaa, mida valitses markkrahv. Ühitas vallutuse ristiusu levitamisega. 812 sõlmisid Karl Suur ja Bütsantsi basileus Michael I rahulepingu. 812 sõlmisid Karl Suur ja Bütsantsi basileus Michael I rahulepingu seda hoidsid koos relvad
1. ÜLESANNE Vasta küsimustele kirjalikult, küsimus vastuse ees peab kindlasti olema. 1. Millal algas ja lõppes Euroopa keskaeg? Vastus: Euroopa keskaeg algas umbes aastal 476. Euroopa keskaeg lõppes umbes aastal 1500. 2. Millal algas ja lõppes keskaeg Eestis? Vastus: Eesti keskaeg algas umbes aastal 1200. Eesti keskaeg lõppes umbes aastal 1558. 3. Nimeta suuremaid germaani riike Lääne- Rooma alal. Vastus: Idagootide riik, läänegootide riik ja frangi riik. 4. Miks suurendas Rooma riigi hävimine kiriku tähtsust Euroopas? Vastus: Sest kirik hoidis ainsana Rooma riikliku ühtekuuluvuse ideed edasi. 5. Loetle linnade mahajätmise põhjusi. Vastus: Linni rüüstati palju, inimesed läksid maale elama, raha kaotas käibe ja keegi ei hoolitsenud tänavate eest. 6. Kes olid frangid ja kuidas tekkis nende riik? Vastus: Frangid olid üks väike grupp inimesi kes elasid Reini jõe läänes
Konstantinoopol jäi riigi pealinnaks. (lk 44) 2. Keiser Justinianus valitsejana Kui keiser Justinianus valitsejaks sai, oli Bütsants juba piisavalt tugev, et hakata mõtlema muistse Rooma keisririigi ühtsuse ja hiilguse taastamisele. Aga ennem oli vaja alistada LääneRooma alale tekkinud germaanlaste riigid. Justinianus saatis oma väed esmalt PõhjaAafrikasse vandaalide vastu. Kui vandaalide alad olid tagasi võidetud, mindi edasi Itaaliasse. Nii algaski pikk ja verine võitlus idagootide alistamiseks. 20 aasta pärast sai Bütsants enda vanad alad tagasi ja Rooma oli taas täies hiilguses. Justiniuse üks eesmärkidest täitus. Justinius oli väge haritud valitseja ja ta hoolitses ka riigi sisemise hiilguse eest. Ta lasi Konstantinoopolisse ehitada Hagia Sophia katedraali, mida peeti üheks Rooma ehituskunsti tippsaavutuseks. Lisaks riigi hiilgusele lasi ta ka korrastada seaduseid. Ta lasi lisada varasematele seadustele ka enda väljamõelnud
kujunemisele * germaanlaste ja Rooma riigi kultuuride segunemine * eri hõimude kokkusulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad ja keeled Bütsantsi keisri Justinianuse eesmärgid ja saavutused: a) taotles Rooma riigi välise hiilguse ja suuruse taastamist Saavutused: * purustas vandaalide riigi * vallutas Itaalia idagootide käest tagasi * liitis Bütsantsiga osa Hispaania b) Rooma impeeriumi sisemise hiilguse taastamine Saavutused: * Justinianus lasi ehitada suuri ja võimsaid katedraale (Hagia Sofia). * Justinianuse korraldusel töötati välja nn tsiviilõiguste kogum ( aluseks oli sellele Rooma õigus) Ida-Rooma püsimajäämise põhjused: * Ida-Roomas asusid arenenumad linnad, mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks ( Konstantinoopol) * Ida-Rooma asus mere- ja maismaa kaubateede ristumiskohal
Aasta keskmine sademetehulk on 1000-2000 mm. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatatava jõe Doonau jõestikku. Ligi 90 järvest on suurim maa idapiiril paiknev Neusiedler. Austria on Lääne-Euroopa metsarikkaimaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpiniidud. Riigis on üle 50 looduskaitseala, neist valdav osa Alpides. Loomastik on Austrias üsnagi hõre. Ajalugu Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, bajuvaaride ja Frangi riigi võimu all, viimast Idamargina aastail 955996. Iseseivaks sai Austria Babenbergide dünastia valitsejate all 10. sajandil Austria hertsogkonnana Heinrich II juhtimisel pärast eraldumist Baierist. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia, kes (hiljem Habsburgide-Lotringite nime all) valitses riiki kuni monarhia kukutamiseni 1918. aasta novembris.
1538. a andis prantsuse jurist Gothofredus kõik Justinianuse seadustekogu osad esmakordselt välja ühise pealkirja all Corpus iuris civilis. Rooma õiguse rakendamine ja läbitöötamine feodalismi ja kapitalismi perioodil. Tähtsamad Lääne-Rooma seadustekogud: Lex romana Visigothorum/Breviarium Alaricianum-sisu on pärit Gaiuse, Pauluse ,Papinianuse kogudest Edictum Theodorici-roomaõiguslik koodeks, kehtis idagootide riigis. Lex romana Burgundiorum-kehtis burgundia riigis Rooma riigi idaosas-Büstantsis , arenes Rooma õigus omarada. Õiguse alusena püsis Justinianuse kodifikatsioon. Corpus iuris civilis osad töötati ümber, lihtsustati ja lühendati. Läääne-Euroopa elus toimusid muudatused:feodaalkord lagunes; riigid püüdsid luua tugevat keskvõimu kuningaga eesotsas.Arenes majanduslik elu;kasvas sise ja väliskaubandus; Tekkisid kodanlikud suhted, mis nõudsid juriidilist vormistamist
klastid!) Kuppelkirikud- Haigia Sophia katedraal Frangi riik Erinevad hõimud- ripuaari frangid (kaldaäärsed frangid) ja saali frangid (mereäärsed frangid) Põhiperioodid: · iseseisev keltide Gallia: kuni 1. saj. eKr (Caesari vallutusteni) · Rooma-Gallia:1. saj. II pool 3. saj. · Merovingide Gallia: 5.-8. saj · Karolingide Gallia: 8.-10. Saj Merovingide Gallia- Chlodovech I (Clovis I) 466/481-511 · oskas valida liitlasi: idagootide kuningas Theoderich Suur, burgundid jt; kasutas ära teiste pakkumised · õppis ära ladina keele -> liitlassuhted Itaalia ülikutega, katoliku kirikuga · 496 (?) võttis vastu ristiusu · vallutas mitmeid alasid: alemannide, läänegootide valdused (riik suurenes kolm korda) · alustati saali õiguse koostamist · Pärast Chlodovech I surma jagati riik: - Neustria - Austraasia - Burgundia - Alemannia
-Aafrikasse, kus vallutasid riik Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism). Anglosakside Anglid, saksid ja jüütid tulid Briti saartele ja rajasid sinna riigid oma riigid. Frangi riik Reini alalt pärit frangid tungisid Galliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi juhtimisel sinna oma riigi. Idagootide Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja riik rajasid oma riigi. Langobardide Langobardid tungisid avaaride (türgi hõim) eest põgenedes riik P.-Itaaliasse ja rajasid oma riigi 568. a., mida peetakse rahvasterände lõpuks. 2. Slaavlaste ränded 5.-7. sajandil ja nende riigid. a. Algkodu ja ühiskonnakorraldus: · Indoeuroopa hõimudena elati Mustast merest loodes Karpaatidest
lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Elanikke on üle 8 miljoni, kellest 1,5 miljonit elab Austria pealinnas Viinis. [1. ] Mina valisin oma referaadi teemaks Austria, kuna see tundus üks põnev ja teistsugune, eriline just oma mägisuse tõttu maa. Austria riigikaart ja lipp. [2. ] Austria ajalugu Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, baiovaaride ja Frangi riigi võimu all. Iseseivaks sai Austria Babenbergide 3 dünastia valitsejate all 10. sajandil. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia. Habsburgid jõudsid kõige kaalukamate saksa feodaalperekondade sekka 14. sajandi esimesel poolel ning järgnevatel sajanditel said Euroopa ühe tugevaima maa valitsejateks
Rootsist tulnud viikingid läksid üle Läänemere Kiievi- Venemaale. Vallutasid nad osa Soomest, Eestist ja Lätist. VARAKESKAEGNE EUROOPA ÜHISKOND Kirik olid katoliku kirikud, alates 7. saj. ühiskondade kokkuhoidev tugi. Bütsantsis olid piiskopkonnad, mille keskusteks olid katedraalid. Piiskopid pühitsesid sisse preestrid ning väga olulised olid Benedictuse kloostrireeglid. Valitsemine, riik barbarite kunungriigid 6. saj. (nt. läänegootide, vandaalide, idagootide, frankide, burgundide ja tüüringite kuningriigid ja ida-rooma keisririik). Verduni lepingu sõlmides 843. a. jagunes Frangi riik Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangi (e. Lothari) riigiks. Kultuur Bütsantsis olid ikonoduulid ja ikonoklassid. Inimesi huvitasid pühakute elulood. Olid eeposed (nt. ,,Nibelungide laul"). Majandus valitses katedraalmajandus, raha polnud ringluses, ühist maksusüsteemi polnud ning kauplemine oli raske. Sõjad, vallutused Frangi riik laienes kõvasti
põhjagermaanlased. Peamine elulaad: liikuv, tegeleti küttimisega ja algelise põlluharimisega (alepõllundus), põhimõtteline võrdsus, tähtsamaid asju otsustati rahvakoosolekul, tähtis roll oli hõimupealikel (hertsog). Hiljem moodustavad hõimupealikud kuningale nõu andva seltskonna. Ajend: hunnide sissetung Euroopasse (375), põhjuseks ilma jahenemine, maa nappus, toidupuudus. Tagajärjed: tekivad barbaritekuningriigid: 1. Tüüringite kuningriik 2. Idagootide kuningriik (Itaalia) 3. Läänegootide kuningriik (Hispaania, Lõuna-Prantsusmaa) esimene riik, tekib 418. Lääneogootid tõrjuvad hunnid Katalaunia lahingus (451). 4. Frangi kuningriik (Prantsusmaa) 5. Burgundide kuningriik (Prantsusmaa) 6. Vandaalide kuningriik. 455 Rooma linna rüüstamine vandaalide poolt. 7. Anglosaksi kuningriik (Britannia) Suur rahvaste ränne lõpes 568 kui langobardid rajasid Põhja-Itaaliasse oma riigi (keskus Ravenna).
toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tungisid Balkani poolsaarele. Germaani, turgi ja iraani hõimud Euroopas II-IV saj. - Rooma aladele tunginud germaani hõimud: 2. sajandil markomannid, kvaadid ja tsatid. 3.sajandil alemannid, karpid ja süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid. 5. sajandil burgundid, sueebid, gepiidid. 6.
a Rooma keisririigi aladele I Barbarite kuningriigi. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi väejuht Aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451.a Katalaunia väljadel.5.saj keskpaigaks oli impeeriumi lääneosa barbarite võimu ootel. Lääne-Rooma langus Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri R.Augustuluse ja saatis tema võimu sümbolid Ida- Rooma keisrile Zenonile. Barbarite kuningriigid Läänegootide riik, Vandaalide riik, Ida-Rooma riik, gepiidide riik, Idagootide riik, Frangi riik, Burgundia riik, Langobardide riik, sueebide riik 3. Bütsantsi territoorium - Bütsantsi riik tekkis 395.a kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Ida- Rooma riigi territoorium hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas, Vahemere idaosa saari. Rahvad: kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased.
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil
Suur rajas Konstantinoopoli ning legaliseeris ristiusu. Theodosius Suur oli viimane keiser, kes mõlemad pooled lühikeseks ajaks enda võimu alla ühendas. Pärast tema surma 395 aastal jagunes riik lõplikult Ida- Roomaks ja Lääne-Roomaks. Odoaker- germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476 kuni surmani. Justinianus Ida-Rooma viimase hiilgeajal tegutsenud keiser. Tema vägedel õnnestus alistada Põhja-Aafrika ja Itaalia ning teha lõpp sealsetele vandaalide ja idagootide riikidele. Augustinus kuulsaim kristlik kirjanik ning õpetlane. Kirjutas teose ,,Jumala riigist". Cassiodorus kristlikku haridust käsitlev õpetlane. Koostas munkade harimiseks õpiku. Kogu õpetuse jagas ta seitsmeks vabaks kunstiks.
hävitades sealseid rikkusi ja asudes ka ise sinna elama. Nii vallutasidki barbarid vallutasidki lõunapoolseid vanaaja riike ja hakkasid vallutatut maad jagama ja valitsema. Frangi riik Gallias. Läänegootide riik Hispaanias, 419-711 vallutasid araablased. Vandaalide riik tungivad üle Reini jõe, jõuavad 409 Hispaaniasse, liiguvad sealt edasi Põhja-Aafrikasse, loovad sinna riigi u 430-534 (vallutati Bütsantsi poolt). Langobardide riik Põhja- ja Kesk-Itaalias (suuremas jaos endistel idagootide aladel, mille langobardid Bütsantsilt vallutasid), 568-774 (Karl Suur). Odoaker- (umbes 435 493) oli germaani väikepealik ja Itaalia kunigas alates 476. aastast kuni surmani. Oli viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ihukaitseülem ning 476 otsustas ta viimase kukutada. Kuulutas end ametlikult Ida-Rooma keisrile Zenovale alluvaks, kuid tegelikult valitses Itaaliat üksinda. Hiljem läks Zenoga tülli ning too saatis Theoderich Suure ja idagoodid Itaaliat vallutama. Aastaks
Vahemere piirkonnas läänekolooniad asutama (Kartaago eellased). Samal sajandil Rooma asula laienes, seal algas rauaaeg ja ilmusid rikaste hauad; keldid jõudsid Galliasse). Sama sajandi jooksul kujunes välja ka Kreeka ajaloos olulist osa etendanud Pärsia riik. (Juudid ja nende omariiklus oli selle aja künnisel jõudnud 926 eKr. aastal kaheks lõhenemisega oma ajaloos uude ajajärku.) Antiigi lõpuks võib Lääne-Euroopas pidada 6. sajandi keskpaika (550). Siis lõppes idagootide riigiga nende poolt veel säilitatud Rooma haldus, lõppes majanduskriisi tõttu Rooma linna senati töö ja sealse teatri tegevus ning hääbus senine hariduse andmine. (Sajandi algul suleti Ida Roomas Platoni rajatud Ateena Akadeemia ja Hysteia tapmisega hääbus Aleksandria teaduskool.) Läänes lõppes langobardide Põhja-Itaalia vallutamisega ka 375 Rooma aladele läbimurdnud rahvasteränd.
Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Katalauna lahing.) *Vandaalide riik: Suundusid Pürenee poossaare kaudu Põhja-Aafrikasse, kus vallutasid Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma 8vandalism) *Anglosakside riigid: Anglid, saksid ja jüütid tulid briti saartele ja rajasid sinna oma riigid * Frangi riik: Reini alalt pärit frangid tungisid Gallliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi (I kuningas)juhtimisel sinna oma riigi. *Idagootide riik: Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasd oma riigi *Langobardide riik: Langobardid tungisid avaaride(türgi hõim) eest põgenedes Phja-itaaliasse ja rajasid oma riigi 568 a, mida peetakse rahvasterände lõpuks. b) Slaavlaste ränded: · algkodu ja ühiskonnakorraldus Indoeuroopa päritolu olid. Elat iMustast merest Loode-Karpaatidest Dneprini. Tegeleti alepõllundusega ja karjakasvatusega ning neil olid kindlustatud alad
GERMAANLASED elasid Musta mere ja Skandinaavia vahel. Neil oli iseloomulikuks rändav eluviis ning peategevusteks olid jahindus, laamakasvatud ja alepõllundus. Nad pidasid rahvakoosolekuid, kus otsustati tähtsamate küsimuste üle, eesotsas olid pealikud ja kuningas. Puudus kihiline riiklik moodustis. Tekkisid germaanlaste riigid: läänegootide riik (Hispaaniasse), vandaalide kuningriik (Põhja-Aafrikasse), anglosakside kuningriik (Britanniasse), Frankide riik (Galliasse), idagootide riik (Itaaliasse), burgundide riik, langobardide riik. Rahvasterände tagajärjel hakkasid barbarite ja endise Rooma riigi elanikkude kultuurid segunema. Kiriku tähtsus tõusis (tast sai kultuuri säilitaja ja ühendaja), hakkasid segunema Rooma ja barbarite seadused, rahvad seguneid (kujunesid välja tänapäeva euroopa rahvused), keeled segunesid (tekkisid romaani ja germaani keeled). 4)Karl Suure keisririik.
elu ja haiguste vähesuse tõttu on rahvaarv alatasa saavutanud kõrgema taseme, kui nende piirkondade ressursid ülal pidada lubavad. Sellisteks piirkondadeks on olnud Skandinaavia poolsaar ja Mongoolia stepid. Skandinaaviast rändasid välja germaanlased, Mongooliast väljarännanuist on tuntuimad hunnid (IV-VI saj.) ja mongolid (XIII saj.). Hunnid jõudsid IV saj. II poolel Mustamere põhjaranniku steppidesse, kus hävitasid 375. a. idagootide riigi ning ajasid idagoodid sealt minema. Idagoodid põgenesid hunnide eest, ajades enda ees liikuma läänegoodid ja vandaalid. Läänegoodid tungisid Itaaliasse ja vallutasid 410. a. Rooma, vandaalid liikusid läbi Hispaania Põhja-Aafrikasse, vallutasid seal 439. a. Kartaago ja rajasid oma riigi. 455. a. vallutasid nad omakorda Rooma. Suureks rahvasterändamiseks nimetataksegi 375. a. alguse saanud peaasjalikult
Ähvardav kiskja, lõvitaoline kole elukas, draakonipead. Armastasid eredalt kontrastseid värve. Puust loomapea. Viikingilaeva detail Jellingi ruunikivi. 10.saj. Ratsanik müütilisel kaheksajalgsel Osebergi laevahauast Norras. 9.saj. hobusel. Kujutis viikingite ruunikivilt Idagootide kuninga Theoderichi mausoleum Ravennas. 6.saj. MEROVINGIDE KUNST (5.-7.saj) 482 – 526 Merovingide dünastiast pärit ClodovechI vallutuste tulemusena moodudtub Lääne-Euroopas Frangi riik. Valitsemiskord algne: pelikku polnud; vlitsejad oma kaaskondadea rändasid mooda maaad ringi, kogusid andamit ja mõistsid kohut. Enamik germaanlasi selleks ajaks ristitud.
seotud mustad jõud. Kuulsaim Bütsantsist tulnud maalija THEOPHANES KREEKLANE. Vanavene kunstnik ANDREI RUBLJOV. 17. sajandil hakati kujutama ruumi, lisama detaile ja kehi plastiliselt modelleerima; olustikumotiivid, suurt rõhku hakati panema ikoonide jutustavale sisule. 19.Merovingide kunst Germaani hõimud ( vandaalid,goodid,frangid jt.) . Frangi riik 5-7 sajandil Merovingide dünastia. Tähtsal kohal oli kirik. *Theoderichi mausoleum Ravennas, idagootide kuningale pühendatud. Käsitöö roomapärased metallist jooginõud, keraamilised ja klaasist esemed. Sarkofaagide tehnika lihtsustus. Reljeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Realistlik kujutamine asendus geomeetriliselt abstraktsega. Kirikuriistad kastid reliikviate hoidmiseks, ristid, vaagnad. Kirjakunst ja illustratsioonid. Ainuke kirjakeele kasutaja oli kirik. Käsikirju kaunistati initsiaalide ja ornamentidega kloostrites. ( Kloostrite levik täna Iirimaale ). Lehekülg kaeti
Suur rahvaste rändamine ja germaanlaste riigid IV kuni VI sajandil toimus suur rahvaste rändamine. See on periood ajaloos, kui hunnide rändhõimud panid liikuma germaanlaste hõimud, kes omakorda tungisid Lääne-Rooma keisririigi territooriumile. Nende sündmuste käigus kukutati viimane Lääne-Rooma riigi keiser, aastal 476. Lääne-Rooma keisririigi territooriumile hakkasid kujunema uued riigid: läänegootide riik Hispaaniasse, idagootide riik Itaaliasse, vandaalide riik Põhja-Aafrikasse, frankide riik tänapäeva Prantsusmaale. Samal ajal jäi püsima Ida-Rooma keisririik ehk Bütsants. Germaanlaste riikidest kõige vägevamaks kujuneb Frangi kuningriik. V sajandil ühendab hõimupealik Chlodovech teised frangi hõimud ja tekib Frangi riik. Chlodevech oli tark ja võttis ristiusu vastu otse paavstilt, mistõttu sai ta endale sõja korral tugeva liitlase.
tulemusena hakkas Lääne-Rooma germaniseeruma. Germaanlased tungisid Rooma riigi aladele ja rüüstasid selle 410. aastal. Germaanlased asusid elama Galliasse. 476. aastal pKr on Lääne-Rooma riigi lõpp, provintsid langevad germaanlaste kätte ja on keskaja algus. Lääne-Rooma riigi viimane keiser oli Romulus Augustus. Lääne-Rooma alad langevad germaanlaste kätte Tekkivad uued riigid: Läänegootide kuningriik, Frangi kuningriik, Idagootide kuningriik, Ida- Rooma keisririik ja Burgundia kuningriik. Bütsants ehk Ida-Rooma püsima jäänud kuningriik: Bütsantsi peeti Kreeka riigiks, mille alad aga ulatusid palju kaugemale. Bütsantsi keiser oli Justinianus, kes püüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust. Väga paljude rahvuste, slaavlaste, langobardide, bulgaaride, araablaste, sissetung nõrgestas Bütsantsi võimu. Küll aga suudeti uuesti võim taastada vägede tugevdamisega.
käskis endised L – R alad tagasi vallutada. 533 Belizaros purustas vandaalide väed P – Aafrikas; lõi platstarmi It tungimiseks; hõivas Ida – gootidelt 536 Rooma; 539 nende pealinna Ravenna; vallutatud aladel taaskehtestati roomaaegsed seadused. Justinianus I S alustas Rooma imp taastamist. Ida – goodid tahtsid Belizarost enda kuningaks, kuid 539 kutsus keiser Belizarose koju pärast tema lahkumist 541 vallutatud aladel idagootide ülestõus. Belizaros saadeti 545 taas It´sse, ent talle ei antud piisavalt varustust ülestõusu mahasurumiseks. 546 vallutasid idagoodid Rooma tagasi. Püsiva edu saavutamiseks oleks läinud vaja tuduvalt suuremat sõjaväge. 552 saabus It´sse Nasrese juhtimisel tunduvalt suurem bütsantsi sõjavägi. 554 oli It ja osa Lõ – Hisp taas B käes. Rooma impeerium oli taastatud. Rooma oli inimtühi oht: röövlijõugud. Vallutused olid kallid I – R´le
annaabi.ee 
