Vesuuv (4)

H a a p s a l u G ü m n a a s i u m
Lühireferaat
V E S U U V
Koostas : *Sisesta enda nimi*
7c klass
Haapsalu
2009

Sisukord

Sissejuhatus 3

Geograafiline asend 3

Pinnamood 3

Ajalooline info 4

Tänapäev 4

Kokkuvõte 5

Sissejuhatus

Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Selliseid vulkaane, mis enam kunagi ei purska, nimetatakse kustunud vulkaanideks. Vesuuvi loetakse tegevvulkaaniks. 1944 oli viimane suurem Vesuuvipurse ja sellest ajast saadik on sealt vaid auru ja suitsu välja tulnud. On väga raske öelda, kas vulkaan on kustunud või lihtsalt puhkab. Puhkavad vulkaanid võivad taas purskama hakata.
Kõrgeimad tegevvulkaanid on Llullaillaco(Tšiili), San Pedro (Tšiili), Cotopaxi (Ecuador), Misti ( Peruu ), Orizaba (Mehhiko ),Popocatepetl( Mehhiko) ,Sangay (Ecuador),Tolima (Kolumbia), Kljutševskaja Sopka (Kamtšatka), Rainier (USA, Washingtoni osariik)

Geograafiline asend

Vesuuv paikneb lõunapoolkera idapoolel. Euroopa lõunaosas, Lõuna-Itaalias, Apenniini poolsaarel , Apenniini mäestikus , Türreeni mere kaldal. Apenniini mäestik ulatub põhjast lõunasse piki poolsaare idarannikut. Apenniinide pikkus on umbes 1000 km. Kõrgeim tipp on Corno Grande (2912 m).
Vesuuvi (itaalia Vesuvio) täpsed kordinaadid on 40°49 'põhjalaiust, 14°26' idapikkust. Ta asub Campanias, Napoli lahe ääres, 16 km kagus Napolist ja sama kaugel põhjas Pompeist.

Pinnamood

See kuulus vulkaan on 1277 meetrit (4190 jalga) merepinnast kõrge, kraater on 600 meetrit lai ja 200 meetrit sügav. Vesuuv on ainuke tegevvulkaan tervel Euroopa mandril . See on sügavalt lõhestatud, kuid kergelt sopiline mägi, mis on tipu eel astmeline.

Ajalooline info

Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil aastal 79, mattes tuha alla Pompeji , Herculaneumi ja Stabiae linna. mis kõik jäid maa alla seitsmeks sajandiks . Pompeji oli nendest kolmest kõige suurem. Linn mattus nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda, seetõttu on tollased ehitised suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised andnud hindamatut teavet tolle aja olmest. Kui purse toimus, pääses umbes 20 000 - 30 000 elanikku, 2000 inimest hukkus.
 Pompeji linn avastati alles 1749. aastal ning tänaseks on linnast välja kaevatud kuskil 3/5. Linn on võrreldes teiste vanaaja linnadega väga hästi säilinud ning on väga heaks ajalooallikaks.
Ka sõdade ajaloos on Vesuuvil olnud oluline osa. Pärimuse järgi hukkus Vesuuvi lähedal 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus’i vanem. 73 eKr kogus seal oma poolehoidjaid Spartacus . 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures viimane idagootide kuningas Teja, võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega.

Tänapäev

Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, peetakse seda jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Viimased võimsaimad pursked toimusid  1631., 1779., 1794., 1822., 1872., 1906., 1929., ja 1944. aastal ning jällegi hävis asustus. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, siis kaugemas tulevikus nähakse suurt ohtu, sest vulkaanil on ajalooliselt olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla hirmsad tagajärjed arvestades, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese.
 Juba aastaid on Vesuuvi jalamil olnud viinamarjakasvatused, sest muld on seal väga viljakas. Inimesed küll teavad selle vulkaani ohtlikkusest, kuid ei lahku oma kasvandustest. Vesuuvi viimase purske ajal sai surma umbes 600 viinamarjakasvanduste töölist. Sellegipoolest pöörduvad inimesed tagasi mäe jalamile, kuna sealne viljakas muld võimaldab kasvatada greipe, apelsine, sidruneid, aedvilju ja maapähkleid.
Suvekuudel ronivad sajad turistid iga päev piiluma üle kraatriääre. Vulkaanil roninud mägironijate sõnul leidsid nad eest suure hulga igasugust rämpsu, kaasa arvatud ka äravisatud autokumme, plastikjäänuseid ja patareisid. Itaalia Napoli linna on tabanud prügi äraveo probleemid ja selle tõttu on hakatud prahti vedama lähedal asuva Vesuuvi vulkaani juurde.

Kokkuvõte

Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan, mis hetkel küll puhkab. Ta asub vaid 16 km kagus Naapolist ja sama kaugel põhjas Pompeji’st. Vesuuvil on maailma ajaloos suur tähtsus. Tuha alla mattunud Pompei linn on väga hästi säilinud. Ümber Vesuuvi on viljakas muld ja hoolimata ohtlikust vulkaanist on ikkagi seal ikkagi palju inimesi hõivatud põllumajandusega.