Järvamaa Kutsehariduskeskus Referaat Vulkaanid Vesuuv Elina Kardsepp KM11 Järvamaa 2014 Vesuuv Vesuuv Vaade Vesuuvile Pompei varemetelt Kõrgus 1281 m Asukoht Itaalia Tüüp Kihtvulkaan Purskas viimati 1944 40° 49′ 17″ N, Koordinaadid 14° 25′ 32″ E Vesuuv (itaalia Vesuvio, ladina Vesuvius) on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge
Vesuuv Vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks). Vesuuv on Lõuna-Itaalias Napoli lähedal asuv tegevvulkaan, mille kõrgus on 1277 meetrit, kraater on 600 meetrit lai ja 200 meetrit sügav.Veesuuv on ka kihtvulkaan.Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Peakoonus paikneb hiidkraatris, mis tekkis 79. a. purskel. Selle purske tagajärjel mattusid vulkaani jalamil tuha ja laava alla Pompeji, Herculaneumi ja Stabiae linn. Linn mattus nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised suurepäraselt säilinud ja arheol
Haapsalu Gümnaasium Lühireferaat VESUUV Koostas : *Sisesta enda nimi* 7c klass Haapsalu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Geograafiline asend 3 Pinnamood 3 Ajalooline info 4 Tänapäev 4 Kokkuvõte 5 Sissejuhatus Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades,
Vesuuv põhjas põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised Pompeist. suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised See on väljakaevamised on andnud väga Vesuuv sügavalt tähtsat teavet tolle aja kohta. (itaalia lõhestatud, Pärast seda on vulkaan pursanud Vesuvio) on kuid kergelt umbes kolmel tosinal korral. vulkaan sopiline Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel Euroopas mägi, mis aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, Apenniini tipu eel on 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, poolsaarel astmeline. 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, Türreeni Suvekuudel 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, mere kaldal. ronivad sajad 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, Ta asub turistid iga 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi Campanias päev piiluma kraatri
Vesuuv Vulkaani asend: Vesuuv on Lõuna-Itaalias Napoli lähedal asuv tegevvulkaan, mille kõrgus on 1277 m. Peakoonus paikneb hiidkraatris, mis tekkis 79. a. purskel. Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan. Vulkaani ehitus: Vulkaan on koonusekujuline kivistunud laavast mägi. Vulkaani keskel on toru ehk lõõr. See on ühenduses magmakoldega, mis asub maakoores. Vulkaani tipus on kraater e kanaliava ja selle kaudu purskab magmakoldest laavat, kuumi gaase, tuhka, auru ja kive. Tavaliselt eelneb vulkaani purskele maavärin. Magmakoldega on ühenduses ka daikid ja sillid. Daikid on tardunud magmat sisaldavad sooned, aga
arvestades, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. Sellegipoolest pöörduvad inimesed tagasi mäe jalamile, kuna sealne viljakas muld võimaldab kasvatada greipe, apelsine, sidruneid, aedvilju ja maapähkleid. Vesuuv on kihtvulkaan. Vesuuvi jalamit ja madalamaid nõlvu katavad aiad ja viinamarjaistandused, u. 600 m kõrgusel paikneb vulkanoloogialaboratoorium. Huvireisijate kasutada on tipu lähedale ulatuv köisraudtee. Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan. Roland Rokka 7.a klass
jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, siis kaugemas tulevikus nähakse suurt ohtu, sest vulkaanil on ajalooliselt olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastrofaalsed tagajärjed arvestades, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. Joonis Vesuuv Vesuuvi kuulsaim purse 24.aug.79 kell 13:30 Purskele eelnenud mitu päeva geoloogilisi nähtusi. Olid väikesed maavärinad, nagu ka oluline muutus lähedalasuvate jõgede-ojade voolukiiruses ja veetasemes. Loomad käitusid samuti 1 kummaliselt- koerad, kassid ja kariloomad tundusid erutunud.Lõpuks 24. Augusti pärastlõunal hakkas Vesuuv tohutu plahatuste saatel purskama. Purske esimeses pooles oli näha hiiglasliku pimsi, kivide ja tuha pilve, mis tõusis 20
paisates kõrgele õhku kivimürakad mida kutsutakse vulkaanilisteks pommideks. Vedelama laava puhul on pursked rahulikumad. Iga kord, kui vulkaan purskab, moodustab laava tardumisel uue kihi, mistõttu vulkaan kasvab pidevalt. Väheliikuv, paks ja sitke laava kujundab järskude nõlvadega koonusekujulisi kihtvulkaane. Vedel laava, mis jõuab enne tardumist kaugemale voolata, kujundab laugete nõlvadega kilpvulkaane. 2. Vesuuvi Geograafiline asukoht Mount Vesuuv ise Asub Lõuna-Itaalias Apenniini poolsaarel Napoli linna lähedal. Vulkaani geograafilised kordinaadid on 40° 49 17 N, 14° 25 32 E. 3. Andmed Vesuuvi kohta 3 See kuulus vulkaan on 1277 meetrit (4190 jalga) merepinnast kõrge, kraater on 600 meetrit lai ja 200 sügav. Vesuuv on ainuke tegevvulkaan tervel Euroopa mandril. Juba aastaid on Vesuuvi jalamil olnud viinamarja kasvatused, sest muld on seal väga viljakas.
annaabi.ee 
10 punkti
~ 3 lehte
82 laadimist
5 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid