1bar=105Pa 200bar=200*105Pa=200*105N/m2 Valemid: F =mg F=pa A =r 2 d =2r=2 P pinnale mõjuv vedeliku rõhk, N/m2; F mõjuv välisjõud, N; A jõudu ülekandva pinna pindala, m2. Arvutuskäik: F=320kgx9,81=3139,2N A==0,000166979=166,979m d=2=14,6mm Arvutame töövedeliku rõhu 16mm läbimõõduga silindri puhul. A=x=200,96 p==166,2bar Vastus: 320 kg massiga koormuse vertikaalsel tõstmisel töövedeliku rõhuga 200 bar on vajalik 14,6 mm läbimõõduga hüdrosilinder. Valisin 16mm läbimõõduga silindri, sest siis jääb rõhk koormuse tõstmisel alla 200bar-i. Ülesanne 2. (variant 3) Variant 3 Arvutada, milline on vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk ( bar ), kui mahuti on täidetud vedelikuga, mille tihedus = 500 kg/m3 ja vedeliku vabale pinnale mõjuv väline ülerõhk p0 = 0,045 bar. Vedeliku taseme kõrgus mahutis on h = 3,5 m. Valemid. p = hg p = hüdrostaatiline rõhk vaadeldavas vedeliku punktis [ ] N
kõrgusest h anumas ja vedeliku tihedus Antud: p= 250 mmHg = 13600 kg/m3 1 mmHg = 133,322 Pa 1 bar =105 Pa 250mmHg · 133,322 = 33330,5 Pa 33330,5 : 105 = ,0333 bar 0,333 : 10 = 0,033 MPa Leida: p = Pa-s, bar, MPa Vastus: Rõhk paskalites 33330,5 Pa, baarides ,0,333 bar ja megapaskalites 0,033 MPa. Ülesanne 2. Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga 1000 kg. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d mm, kui rõhk p süsteemis ei tohi ületada 200 bar ja silindri mehaaniline kasutegur m on 0,85 m? Vali silindrite standartsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder. Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks töövedeliku rõhk, bar? A= kus A on silindri põhjapindala, F on tõstejõud ja p on rõhk ja on mehaaniline kasutegur. Antud:
Vastus Kasutades eelolevaid rõhkude teisendusi ning enamkasutatud raskuskiirendus konstanti g=9.81 m/s2 saan elavhõbeda tiheduse korral ρ=13600 kg/m3=13,6g/cm3 rõhuks paskalites 1mmHg 13,6 9,81 133,416 Pa , mille puhul 250mmHg 250 133,416 33354 Pa 0,033354 MPa 0,33354bar Kasutatud allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Torr#Manometric_units_of_pressure Ülesanne 3 Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga 1000 kg. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d mm, kui rõhk p süsteemis ei tohi ületada 200 bar ja silindri mehaaniline kasutegur on 0,85ηm? Valida silindrite standardsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder . Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk bar ? Lahendus Minimaalse silindri läbimõõdu arvutamine: pmax = 200 bar = 200x105 Pa F = 1000 kg = 10000 N
selle mõjuva välisrõhu võrra suurem: p = p + hg p0 = vedeliku pinnale mõjuv välisrõhk Arvutuskäik p0=0,05bar= 0,05*105 N/m2 =5000 p=5000 N/m2 + 4,5m*700 kg/m3*9,81m/s2 = 5000N/m2+ 30901,5N/m2=35901.5N/m2 p= 37250N/m2 = bar 0,36bar Vastus: Vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk p on antud juhul 0,36 bar. Ülesanne 3 (variant 12) Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga m kG. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d mm, kui rõhk p süsteemis ei tohi ületada 200bar ja silindri mehaaniline kasutegur m? Valida silindrite standardsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder. Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk, bar? Hüdrosilindrite normaalläbimõõtude (mm) rida: 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50,63, 80, 100, 125, 160, 200, 220,
selle mõjuva välisrõhu võrra suurem: p = p + hg p0 = vedeliku pinnale mõjuv välisrõhk Arvutuskäik p0=0,26bar= 0,26*105 N/m2 =26000 p=26000 N/m2 + 15m*750 kg/m3*9,81m/s2 = 26000N/m2+ 11250N/m2=37250N/m2 p= 37250N/m2 = bar 0,37bar Vastus: Vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk p on antud juhul 0,37 bar. Ülesanne 3 (variant 14) Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga m kG. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d mm, kui rõhk p süsteemis ei tohi ületada 200bar ja silindri mehaaniline kasutegur m? Valida silindrite standardsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder. Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk, bar? Hüdrosilindrite normaalläbimõõtude (mm) rida: 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50,63, 80, 100, 125, 160, 200, 220,
Väljalaadimisüsteem- ülesanne on punker tühjaks laadida teradest. Väljalaadimissüsteemi sõlmede käitamine On rihm ülekandega Kombaini käiguosa ja juhtimisseadmed Kombaini käiguosa sõlmed ja nende ülesanne Käigukast siis tuleb rihmvariaator ja rattareduktorid. See kõik on mõeldud sujuvamaks liikumiskiiruse muutmiseks. Juhtimisseadmete sõlmed ja nende ülesanne Roolivõllil on dosaatorpump ning võimenduspump ja tagasillale on kinnitatud kahepoolne hüdrosilinder. Liikumiskiiruse ja sõidusuuna muutmine 1. Liikumiskiirust saab muuta käikudega ning ka variaatori ülekande muutmisega. 2. Rooli keeramisega
1 Hüdrosilindrid Гидроцилиндры Hüdrosilinder ja hüdromootor on hüdrosüsteemis asendamatud komponendid, millede abil muudetakse hüdroenergia mehaaniliseks energiaks. Гидроцилиндр и гидромотор в гидросистеме являются взаимозаменяемыми компонентами, при помощи которых гидравлическая энергия превращается в механическую. Silindri eelised Преимущества цилиндра
mahuti on täidetud vedelikuga, mille tihedus on = 850kg/m3 ja vedeliku vabale pinnale mõjub väline ülerõhk p0 = 1,2 bar. Vedeliku taseme kõrgus mahutis on 14 m. Antud: = 650kg/m3 p0 = 0,028 bar = 2800Pa h = 2,5m g = 9,8 p=? p = hg + p0 p = 650 2,5 9,8 + 2800 = 18725 N/m 2 = 0,19bar Vastus: Vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk on 0,19 bar. Ülesanne 4 Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga m=5600 kg. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d mm, kui rõhk süsteemis ei tohi ületada 200 bar ja silindri mehaaniline kasutegur on m = 0,8 Antud: m = 1200 kg p= 200 bar m = 0,8 dmin = ? F = mg = 1200 * 10 = 12000 N 12000 Fteg = 12000 + * 20 = 15000 N 80 F = pA 15000 A= 8 = 0,000075m 2 2 * 10 d = 0,000075 / 3,14 = 0,0098m =9,8mm
See nõue kehtib ka höövli ületalvepidamisel. • Montaažieelsel puhastusel tuleb kontrollida, et puhastusaine ei rikuks tihendeid ega tungiks käiguossa. Tagarataste rummud Iga rummu telje otsas on 1 määrdenippel rattalaagrite määrimiseks. Esisillad Esisilla abil toimub höövli juhtimine. Koosneb: 1. Sillatala 2. Käändhoovad 3. Paralleelvarras ehk rööpvarras 4. Hüdraulilised juhtsilindrid 5. Kallutusmehhanismi hüdrosilinder 6. Kallutusmehhanismi hoovastik Käändhoovad + Tala + Paralleelvarras = Roolitrapets (võimaldab ratastel pöörata erinevate nurkade all) Esirataste kokkujooks Esirataste kokkujooksu tuleb kontrollida siis, kui ratastega on põrgatud vastu takistust või kui rattaid on vahetatud. Kui höövli roolile alumises märgatakse mingeid muutusi, tuleb esirataste kokkujooksu ja roolimehhanismi kontrollida vahepeal. Rehvide ebaühtlane kulumine viitab vajadusele kontrollida esirataste kokkujooksu
Hüdrosilindrid Labortöö nr 4 Kasutusala: Hüdrosilinder on hüdrosüsteemis asendamatu komponent, mille abil muudetaksee hüdroenergia mehaaniliseks energiaks. Erinevalt hüdro-mootorist, mille väljundiks on pöörlev liikumine, kasutatakse hüdrosilindreid kulgliikumise realiseerimiseks. Hüdrosilindrite tähtsamateks kasutus valdkondadeks on koormuste tõstmine ja langetamine, lukustus ja nihutus. Tüübid: 1) ÜHEPOOLSE TOIMEGA SILINDRID Vedruta ühepoolse toimega silinder -
= 13600 kg/m3 Leida: X= ? Pa X= ? bar X= ? MPa 13600 kg/m3 elavhõbeda tihedus näitab, et tegu on normaaltingimustega. Teisendan ühikud: 1mmHg = 1 torr 1 torr= 133,3Pa 100 mmHg= 100 torr 100 torr= 100*133,3=13330 Pa 1 bar = 105 Pa 13330Pa= 13330/105 bar=0,1333 bar 1MPa= 106Pa 13330Pa=13330/106=0,01333 MPa Vastus: Juhul kui X on 100mmHg siis see on võrdne 13330 paskaliga, 0,1333 bariga ja 0,01333 megapaskaliga. Ülesanne 3 (variant 4) Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga m kG. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d mm, kui rõhk p süsteemis ei tohi ületada 200bar ja silindri mehaaniline kasutegur m? Valida silindrite standardsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder. Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk, bar? Hüdrosilindrite normaalläbimõõtude (mm) rida: 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50,63, 80, 100, 125,
klaarilt; g) vantide kinnitamine; h) kerge poomi vints; i) raskekaalupoomi vints; j) topenandi vints. 1- topenant, 2- topenandi plokk, 3- kerge losspoom, 4- kai, 5- kai tali, 6- vints, 7- jalgplokk, 8- runner, 9- topenandi kinnitusots, 10- topenandi kinnituskett, 11- kolmnurkne terasplaat, 12- tugipost, 13- lastiplokk, 14- vintsi trummel, 15- elektrimootor, 16- reduktor, 17- kopp, 18- poomi pöörel, 20- kruvipinguti, 21- seekel, 22- obadus, 23- mast, 24- hüdrosilinder, 25- topenant-tali, 26- raskekaalupoomi vundament, 27- lastitali, 28- lastiseekel. 2 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 7.3.2. Mastid. a) harilik mast, b) mast saalingu ja põiktoega, c) portaalmast, d) kahejalgne A-mast
m2 m3 s2 m2 m2 m2 39268,5 p = 39268,5 N 2 = bar 0,39bar m 105 Vastus: Vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk p on antud juhul 0,39 bar. 3 Ülesanne 3. Variant 4 Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga m = 400 kg. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d [mm], kui rõhk p süsteemis ei tohi ületada 200bar ja silindri mehaaniline kasutegur on m = 0,95 ? Valida silindrite standardsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder. Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk p [bar] ?
Küsimus 10 Millised seadmed loetelust on hüdraulikasüsteemi Õige abiseadmed? Hinne 10 / 10 Vali üks või enam: Flag question a. Hüdrosilinder b. Mõõteseadmed (manomeeter) c. Suunaventiil (jaotur) d. Filtrid (puhastusseadmed) e. Õlipaak Õige vastus on: Õlipaak, Filtrid
9hammaslatt 10elektrimootor 11kolb 12juhtklapp Pöörates esiratast liigutame tiguratast, mis paneb liikuma hammaslati. 2 sekts pumbast õli juhitakse läbi juhtpea silindrisse. Sellega kergeneb rooliratta pööramine, õlipumba 2. sekts. läheb tagarataste juhtmehanismile õli. Hammaslatile on lisatud kardaanvõll- Kardaan on ühenduses hammasrattaga,mille abil kantakse esirataste pöördenurk tagarataste juhtmehanismile. Tagarataste mehaaniline on hüdrosilinder,milles kolb pöörab juhtvardaid. Juhtvarraste abil 7 ja 8t. Juhtklappi juhitakse sõltuvalt auto sõidukiirusest. Juhtplokk kontr. süsteemitööd ja korrasolekut. Rikke korral juhtplokk lülitab süsteemi välja. Kelladeplokis süttib punane tuli. 4x4, 4 ratta pööramine, Mitsubishi 1rooliratas 2esirataste hüdrosilinder 3esirataste hüdropump 4õlipaak 5 ja 11 juhtvardad 6tagarataste juhtklapp 7siiber 8ringklapp 9tagarataste hüdrosilinder 10kolb 12 tagarataste hüdropump
Kasutada tõstetavale raskusele ja töötingimustele vastavat tööseadeldist. Raskus ei tohi ületada kopa ega kettide või seekli lubatud töökoormust. Tõsta tuleb abilise märguannete järgi. Jälgida abilist, et oleks ohutu tõsta. Algul sooritada proovitõste 25- 50 mm maast ja liigutada maapinna kohal. Kui pole ohutu või raskus valesti kinnitatud, lõpetada toiming koheselt. Ekskavaatori kraanana kasutamisel tuleb kasutada tõsteseeklit või konksu. Kopa hüdrosilinder peab olema lõpuni pikendatud asendis. Kui liigutada kopavart tõstmise eesmärgil peab see alati liikuma masinast eemale, sest vooliku purunemisel kaitseklapid asuvad ainult kopavarre sisemisel poolel. 16. Teehöövli üldehitus, kasutamine teedeehituses. Põhiraam, mootor, tagasild koos balanssiiride ja vedavate ratastega, käigukast, kardaanülekanne, tööhõlm koos tööraamiga, hüdrosüsteem, lisaseadmed, juhtimisseadmed, pidurid, elektrisüsteem, hüdrosüsteem.
ja kindlat sooovi suurendada tootmismahtu. Välja arvutatud tootmise omahind on konkurentsi võimeline ja madalam hetkel olevast sisseostu hinnast. [Tabel 13] Mistõttu leian, et on igati mõistlik toota neid slindreid ise, mitte sisse osta. Samuti arvan ,et igasugune konkurents elavdab majandust ja kasvatab toodete kvaliteeti. 6 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON Hüdrosilinder ja hüdromootor on hüdrosüsteemis asendamatud kompo-nendid, millede abil muudetakse hüdroenergia mehaaniliseks energiaks. Nagu hüdromootor, nii on ka hüdrosilinder ühendavaks lüliks hüdrosüsteemi ja tööorgani vahel. Erinevalt hüdro-mootorist, mille väljundiks on pöörlev liikumine, kasutatakse hüdrosilindreid kulgliikumise realiseerimiseks. Juhul kui tööorgan kasutab funktsioneerimiseks kulgliikumist on hüdrosilindri kasutamisel järgnevad eelised:
võimsus P Watt W 1W = 1 J/s = 1 Nm/s P=Q×p temperatuur T, Kelvin K 0°C = 273 K Celsiuse järgi t, Celsius °C 0 K = -273°C Sele 2.2 Füüsikaliste suuruste tähistus ja mõõtühikud 13 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused selel 2.3 on toodud analoogia kulgliikumise (hüdrosilinder) ja pöörleva (hüdromootor) vahel: Hüdrosilinder Hüdromootor Parameeter Tähistus SI- ühik Parameeter Tähistus SI- ühik pikkus s s m pöördenurk rad pöörlemis- f 1 kiirus s
sektor, 5- elektrimootor, 6- vedruamortisaator, 7- baller, 8- rool, 9-varuajami sektor, 10- käsijuhtimise tiguülekanne. Joon. 10.1.14. Elektrihüdrauliline rooliajam. 2- rumpel, 11- plunser, 12- hüdrosilinder, 13- pumba käivitustõmmits, 14- pump, 15- kaitseklapp. Iga rooliseade peab olema dubleeritud võimalusega rooli otse roolimasina ruumist (rumpliruumist) käsitsi juhtida. Rooli juhtimise kohtades, seal hulgas ka laevasillas peavad olema üles seatud rooli nurga näitajad. Need on elektrilised, mehhaanilised või muul põhimõttel töötavad tagasisidet andvad seadmed, mis näitavad rooli asendit. Sellist näitajat kutsutakse aksiomeetriks
kasutatakse . Silindreid valmistatakse kas ühepoolse toimega või kahepoolse toimega . Ühepoolse toimega silindrid saavad töötada ainult ühepoolsele survele , tavaliselt tõstmisele (nt haagise kasti tõstmine ) . Kahepoolne silinder saab aga survet tekitada mõlemas suunas. Kui on vaja saad hästi pika töökäiguga , kuid algmõõdult lühikest ühepoolset silindrit , võetakse kasutusele teleskoop hüdrosilinder . Üks variant silindreid on veel rootorhüdrosilindrid , mis tekitab välja pöörlevaliikumise, kuid see liikumine pole pidevalt ühe suunaline nagu hüdromootoril . Hüdromootorid moodustavad omaette seadmeterühma , mis erinevalt hüdrosilindritest peavad väljastama pöörlevat liikumist , neid liigitatakse : Hammasratasmootorid , Radiaalkolbmootorid , Aksiaalkolbmootorid , Hammaslattmootorid . Radiaalkolbmootori kasuks räägib eelkõige tema võime arendada suurt pöördemomenti
X Y A 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 14. Loogika funktsiooni VÕI realiseerimine, loogika tabel. Seletage, miks on VÕI ventiil pneumaatikas oluline Või – vajab üht sisendit • Väljundis suurem rõhk x y A 0 0 0 0 1 1 1 0 1 1 1 1 Küsimused hüdraulika osast: 1. Hüdrosüsteemi põhielemendid (vt. Slaidid). Paak-filter-kaitseklapp-jaoti-vastuklapp-drossel-hüdrosilinder-hüdromootor 2. Millised hüdrosüsteemi põhierinevused pneumosüsteemiga? Suurem rõhk, ÕLI, Odavamad lisaseadmed. 3. Nimetage hüdraulikas kasutatavad pumbad ning nende tootlikkuse muutmise võimalused. Hammasrataspumbad (Välishambumisega • Madal hind • Mobiilseadmetes • Suur pööretevahemik • Lai temp. ja visk. Vahemik I Sisehambumisega • Madal müratase • Tööstuses – pressid, stantsid) • Kruvipumbad (
liikumisesuund aga sõltub sellest , mis otstarbeks liikumist kasutatakse . Silindreid valmistatakse kas ühepoolse toimega või kahepoolse toimega . Ühepoolse toimega silindrid saavad töötada ainult ühepoolsele survele , tavaliselt tõstmisele (nt haagise kasti tõstmine ) . Kahepoolne silinder saab aga survet tekitada mõlemas suunas. Kui on vaja saad hästi pika töökäiguga , kuid algmõõdult lühikest ühepoolset silindrit , võetakse kasutusele teleskoop hüdrosilinder . Üks variant silindreid on veel rootorhüdrosilindrid , mis tekitab välja pöörlevaliikumise, kuid see liikumine pole pidevalt ühe suunaline nagu hüdromootoril . Hüdromootorid moodustavad omaette seadmeterühma , mis erinevalt hüdrosilindritest peavad väljastama pöörlevat liikumist , neid liigitatakse : Hammasratasmootorid , Radiaalkolbmootorid , Aksiaalkolbmootorid , Hammaslattmootorid . Radiaalkolbmootori kasuks räägib eelkõige tema võime arendada suurt pöördemomenti
Järkamine on pika saematerjali tükeldamine tooriku pikkusesse Järkamise eesmärgiks on : Saada vajalik arv vajaliku pikkusega ja kvaliteediga toorikuid Tagada materjali parim võimalik ärakasutamine . Šarniirsaag – saeketas asub töölaua kohal ja liigub liigenditel Saeketta etteandeliikumine materjali suunas toimub käsitsi . Pendelsaag – saekaetas asub töölaua all ja kinnitatud šarniirselt Hüdrosilinder liigutab saeketast üles-alla Järkamise töökoht Etteande töölaud ( rulltee) Järkamissaag Töölaud piirajatega, mis määravad tooriku pikkuse Järgatud materjali virnastamine . Saematerjali lahkamine . Lähtematerjalik on saematerjal, mis on järgatud tooriku pikkusesse Eesmärgiks on : Materjali maksimaalne ärakasutamine Etteaetud mõõtudega toorikute nomenklatuuri täitmine . Pink on läbiva tööga
mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2. Erinevate energialiikide ja ajamite omavaheline võrdlus (pneumo-, hüdro-, elektriseadmed) 3. Füüsikaliste suuruste tähistus ja mõõtühikud 4. Hüdrostaatika. Hüdrostaatika põhivõrrand. Rõhk. Rõhkude määratlus. Pascal'i seadus. Jõudude ja rõhu muundumine Hüdrostaatika uuritakse vedeliku tasakaalu seadusi (vedelik liikumatu, kokkusurumatu, vedeliku viskoossust ei
kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2/3. Hüdroajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste. Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu hüdroajamilt saadava liikumise kiirust. *kaod hõõrdumisele pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootoris, neid kadusid iseloomustatakse ajami mehaanilise kasuteguriga
Hüdroajami elemendid Hüdroajamis on vedelik, hüdrauline energia muutub mehaaniliseks enegerigaks. Selleks et ajam normaalselt toimiks on vaja hulk hüdrosüsteemi elemente, mis tagavad hüdroajami tõrgeteta töö. 1) Paak töövedeliku jaoks 2) Pump koos pumba ajamiga 3) Süsteemi kaitseseadmed(kaitseklapp) 4) Reguleerimis seadmed võlli liikumis kiiruse ja õlirõhu 5) Juhtimisseadmed silindri juhtimiseks 6) Hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks 7) Süsteemi abi seadmed (filter ja torustik) Hammasratas pump See on pump mille konstruktsioonis on hammasrattad. Hammasratas pumpi kasutatakse laialdaselt, mille tagab tema lihtne ehitus ja pikk tööiga. Pumpade klasifikatsioon Välishambumisega pumbad ja neid saab omakorda liigitada 1) Kahe hammasrattalised pumbad 2) Mitme hammasrattalised pumbad Sisehambumisega pumbad, mis jagunevad: 1) Eraldussektoriga pumbad 2) Rootor pumbad
Suuskadel nina üles. Ei tohi maandumisel lumme minna. Muudavad lennuomadusi kehvemaks. Raske telikut sisse tõmmata Linttelik- muruväljadel1.rattad ühendatud 2. Kummilint Teliku osad o Rehv o Velg o Kahvel o Õliamortisaator o Käärid o Shimmy (amortisaator) vältida vibratsiooni küljelt küljele, aeglustab pööramist o fikseerimishoob o hüdrosilinder esitelikut juhitakse kahe hüdrosilindriga ressoortüüpi lehtvedru-kevlarist, süsinik kiud võib ka olla o viskab lennukit üles, kui raske maandumine murtud telik- töötab õlaga hoolduseks võetakse polt kääridest välja, on võimalik rattad risti keerata ja lennukit külgepidi lükata telik avaneb oma raskusega, kui lukk avada Bogie unit(vankertüüp)- rataste komplekt mis on koos(747-l koosneb
peale- ja mahakäimiseks, ka lootsi pardale võtmiseks. Suletakse ühe- või kahepoolsete luukidega. Suletud avad peavad olema veetihedad. Selle tagavad servadele paigutatud kummitihendid. Lukustussüsteem on väiksemate pardaluukide korral juhitav käsitsi, kuid suuremad suletakse hüdraulikaseadmete abil, mida täiendavad käsitsi pandavad sulgurid. Joon. 9.37. Pardaluuk. 1- ülatekk, 2- vahetekk, 3- piim, 4- knii, 5- luuk suletuna, 6- luuk laeva sisse avatuna, 7- hüdrosilinder, 8- paksendusriba. Uksed. Uksed jagatakse asukoha järgi sisemisteks ja välimisteks. 20 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Eesmärgi järgi: vee- ja gaasitihedad uksed, tuletõkkeuksed, läbitungitavad uksed,
viiramiskiirus määratakse üheselt rõhuga Pp, millist saab reguleerida drosseliga 18. Maksimaalset lubatud õlirõhku reguleerib kaitseklapp 16. Õli, mis surutakse tagasi hüdrosilindri ülemisest poolest puhastatakse mehaanilistest lisanditest filtris 19. Kui ankrukett on vees nõutud pikkusega, SA -lt saadud signaal lülitab solenoidist 6 toite välja, siibrid 3 ja 7 vedrude mõjul võtavad algasendi ja tööõhk läbi siibri 3 läheb atmosfääri. Õlirõhu ja vedru mõjul hüdrosilinder liigub lõpuni üles ja surub pidurilindi ümber trumli kinni, pidurdades ankruketi liikumise.Hüdrosilindri alumises pooles olnud õli surutakse läbi drosseli 21 diferentsiaalsilindri alla, see tõuseb üles lähteasendisse. Lekked kompenseeritakse paisupaagist läbi tagasilöögiklapi 22. Paisupaak tagab ka pumba 14 imipoolel pideva väikese surve. Hüdrosüsteem täidetakse spetsiaalse hüdraulikaõliga.
kasuteguriga. Hüdrauliline energia muutub mehhaaniliseks energiaks. Selleks et ajam normaalselt toimiks on vaja hulk hüdrosüsteemi elemente, mis tagavad hüdroajami tõrgeteta töö. Hüdroajami elemendid: 1. Paak töövedeliku jaoks. 2. Pump koos pumbaajamiga. 3. Süsteemi kaitseseaded(kaitseklapp näiteks) 4. Reguleerimisseaded kolvi liikumise kiiruse ja õlirõhu reguleerimiseks. Juhtimisseadmed hüdroajami silindri juhtimiseks 1.Hüdrosilinder mehhaanilise energia saamiseks. 2.Süsteemi abiseadmed, filter ja torustik Hammasrataspump See on pump, mille konstruktsioonis on hammasrattad. Hammasratas pumpasid kasutatakse laialdaselt, mille tagab tema lihtne ehitus ja pikk tööiga. Pumpade klassifikatsioon. Välishambumisega pumbad, neid saab omakorda liigitada. 1. Kahehammasrattalised pumbad 2.Mitmehammasrattalised pumbad Sisehambumisega pumbad, mis jagunevad: 1.eraldussektoriga pumbad 2. Rootorpumbad. Pumba tööpõhimõte:
aga suurema tõmbetugevusega. 7. Nõuded geosünteetide paigaldamisele. Geosünteedi paanid tuleb laotada üle kattega. Normaalsetes pinnasetingimustes on nõutav ülekatte 30 cm, ning nõrkadel aluspindadel 50-100cm. Paranduslapp peab ületama katkise koha vähemalt 30cm võrra. Enne täitepinnasega katmist tuleb materjal üle vaadata pädeva isiku poolt. 8. Risthõlmaga buldooseri iseloomustus, ehitus. Hõlm on baasmasina suhtes risti ja pole pööratav. Ehitus: tõuketald, hõlm, hüdrosilinder, tugevdused, silindr kinnitus kronstein, sirm, lõiketerad, kumera profiiliga metall plaat ehk hõlm 9. Pöördhõlmaga buldooseri iseloomustus, ehitus. Saab hõlma pöörata, kinnitub baas masinale universaalse raamiga. Ehitus: hõlm, lõiketerad, tugevtused, kaares profiiliga maetall leht, kand toed, tõstesilindrid, liigend, tõukuri kinnituskohad, sirm, 10. Teehöövli üldehitus, Koostisosade ülesanded. Saab planeerida, tasandada, materjali teisaldada üldehitus: liigend mootor,
.. : a. 51 2**5+2**4+2**1+2**0 110011 (B) = 51 (D) b. 41 c. 21 d. 31 e. 61 : 51 10 : 10,0 10,0 Teisendage arv 75 detsimaalkoodist binaarkoodi : a. 1100001 b. 1000011 c. 1001011 d. 1100011 e. 1110000 : 1001011 1 : 10 10 Millised seadmed loetelust on hüdraulikasüsteemi abiseadmed? : a. Mõõteseadmed (manomeeter) b. Õlipaak c. Hüdrosilinder d. Suunaventiil (jaotur) e. Filtrid (puhastusseadmed) : Õlipaak , Filtrid (puhastusseadmed) , Mõõteseadmed (manomeeter) 2 : 7 10 Vii kokku tegevus ja tegevuse autor. Answer 1 Uuris jugade voolamist Osborn Reynolds Answer 2
Töövarustus võib olla noor või tornkraana tüüoi töövarustus. Nool oma ehituselt on mittepikendatav sõrestik, pikendatav väljalükkamise teel ilma koormuseta või koormuse all teleskoopselt pikendatav. Noolt juhtiakse trossidega või hüdrauliliselt. Nool on harilikult paidaldatud pöördplatvormile. Seega on võimalik noolt ja lasti pöörata 360 kraadi. Noole tõstevint või hüdrosilinder hoiab noolt mitmesuguse nurga all ning muudab seega noolkraanade noole ulatust. Nooled on pikendatavad. Laadimistöödel varustatakse kraanad 10-12m noolega, montaazitöödel 25-50m. Sültuvalt noole ulatusest muutub kraana tõstejõud. Kõige väiksema nurga ja lühikese noole korral tõstab kraana suurimat koormat. Sedavõrd kui palju noolt alla lastakse,
abil. Liigendites ei tohi olla lõtke, mis muudaksid kokkujooksu ja raskendaksid auto täpset juhtimist. Seepärast on kuulliigendid pingutatavad. Veoautode roolid 1. Eesmiste juhtratastega roolid Roolivõimendiga rooliseade koosneb tavaliselt mehhaanilise ajamiga mehhanismist ja hüdrovõimendist. Valmistatakse ühtse sõlmena või eraldi osadena. Võimendiga rooliseadme osad on: · roolireduktor, · jaotur, · hüdrosilinder · ja mõnel juhul ka diferentsiaali automaatblokeeringu andur. Roolitrapetsi üheks osaks on esisild. Roolitrapets on rooli ajamiks. Hüdrovõimendi koosneb: · pumbast, · jaoturist, · jõusilindrist · ja õlianumast. Jaoturi siibrit käitab teo telgjõud, mistõttu avatakse ja suletakse vastavad kanalid paremale või vasakule pööramisel. Auto vasakule pööramisel nihkuvad tigu ja siiber tahapoole. Juhtrataste pööramine kestab nii kaua kuni rooliratast mõjutatakse
kallutamisega hüdrosilindrite abil. Selleks tuleb masina edasiliikumine pea-tada, milles väljendubki vahelduvtoimelisus. Punkri täitumise korral kallutatakse punker hüdrauliliselt tühjaks kas põllul või kivide kuhjastuskohal (joon.2). Seega saab seda masinat kasutada ka kiviveokina. Joon. 2. Vahelduvtoimelise kivikoguri (punkerkoguri) eestvaade: 1 hammaskamm (kihvsahk), 2 kanderatas, 3 kaldresti 6 kallutamise hüdrosilinder, 4 punkri 5 kallu- tussilinder, 7 raam, 8 - veotiisel. Pidevtoimelised kivikogurid on kuni 10 cm sügavusel ja põllupinnal paikneva-te väikekivide (suurusega kuni 30 cm) üleskorjamise ja punkrisse kogumise (punker- kogurid) või veokile laadimise (laadurkogurid) masinad. Nende alamliikidena saab eristada järgmisi: 1) vaalurkogurid, mis koguvad eelnevalt vaalutatud kive; 2) lauskoristuskogurid, mis koguvad eelnevalt vaalutamata kive nii pinnalt kui pin- nakihist;
Rooliratta pööramisjõud peaks olema vahemikus 3...8 N. Roolivõimendiga rooliseade Roolivõimendeid kasutatakse nii eesmiste ratastega, tagumiste ratastega kui ka raamiga roolitavate traktorite puhul. Eeesmiste ratastega roolitavate traktorite roolivõimendiga rooliseade koosneb tavaliselt mehhaanilise ajamiga mehhanismist ja hüdrovõimendist. Valmistatakse ühtse sõlmena või eraldi osadena. Võimendiga rooliseadme osad on: · roolireduktor · jaotur · hüdrosilinder · ja mõnel juhul ka diferentsiaali automaatblokeeringu andur. Roolitrapetsi üheks osaks on esisild. Hüdrovõimendi koosneb: · pumbast · jaoturist · jõusilindrist · ja õlianumast. Jaoturi siibrit käitab teo telgjõud, mistõttu avatakse ja suletakse vastavad kanalid paremale või vasakule pööramisel. Traktori vasakule pööramisel nihkuvad tigu ja siiber tahapoole. Juhtrataste pööramine kestab nii kaua kuni rooliratast mõjutatakse
NSVL ajast pärit traktoriga T150K (esimesed mudelid) oli selline olukord, kus väntvõlli pöörete vähendamine kutsus esile rõhu tuntava languse süsteemis ja juht ei sutnud piisavalt traktorit juhtida. Ka MTZ-l, eriti vanematel traktoritel, esineb olukordi, kus mootori töötamisel madalatel pööretel väheneb õlirõhk võimendi süsteemis niivõrd, et takistab juhtrataste normaalset pööramist. Olukorra teeb veel halvemaks see, et traktori juhtrattaid pöörab mõnel mudelil üks hüdrosilinder, mis on aga ebapiisav süsteemi madalatel survetel. 41. Juhtrataste seadenurgad. Et juhtrattad tagaksid kindla ja hea juhtimise, peavad nad olema õigesti paigutatud ehk asetsema õigete nurkade all. Neid nurkasid nimetatakse juhtrataste seadenurkadeks, mis on järgmised: juhtrataste vertikaalkalded väljapoole traktorit, käändtelgede sisepoole ja tahapoole kalded, juhtrataste kokkujooks. Esimene neist tagab olukorra, kus juhtrattad pöörduvad tagasi otsesõidusuunda traktori raskuse arvel
66 4.9 Trümmide hüdraulika Lugikatete tüüp – lahtipööratavad kahesektsioonilised Hüdroelektriline tüüp. Luugide avamine ja sulgumine toimub kahepolsete silindrite abil. 1) Laager 2) Väljund 3) Korpus 4) Kolvivarras 5) Kolb 6) Tihend 7) Sissend 67 1) Õlitank (1200 dm3) 2) Pump ( axial piston type; Q= 28 cm3; P= 275 bar; El.motor – 22kW) 3) Juhtimispult 4) Hüdrojaotur 5) Hüdrosilinder 6) Filter (Võrkfilter) 4.9.2 Hüdrauline süsteem Kasutatav õli Tüüp: Hüdraulineõli Mark: Renolin B 32 HVI Klass: SAE 32 68 Erikaal: 871 kg/m3 Viskoosus: 6,3 cSt 100°C juures Põlemistäpp: 178°C Hangumistäpp: vähem kui -48 °C 4.10 Võlliliin ja sõukruvi Võll kinnitatakse reduktori väljundvõllile SKF muhvi abil. Võll annab üle pöörlemise sõukruvile peamasinast läbi reduktori. Võlli sees on kaks toru (üks teise sees)
rattapidurid; 26 pidurdusjõuregulaator; 27 - abisüsteemid (näit. mootorpidur) Pneumopiduriteseadmed Energiavarustusseadmed · energiaseade · rõhuregulaator · õhukäitlemisseadmed 91. Traktori hüdrosüsteemi agregaadid Traktori hüdrosüsteem Koostis: - Paak - Pump - Jaotur - Hüdrosilinder - Hüdromootor - Torustik - Juhtimishoovastik Agregaadid: ripp- ja haakeagregaadid 92. Hüdropumpade tüübid ja liigid Hüdropumbad jagunevad: 1. Tüübi järgi: - Hammasrataspumbad - Labapumbad - Kolbpumbad - Rootorpumbad 2. Tootlikkuse järgi: - Muutumatu tootlikkusega - Muudetava tootlikkusega NB! Muudetava tootlikkusega pumbad on:
- reguleerimismehhanismi montaaž ja ekspluatatsioon suhteliselt keerukas (nõuavad hoolikat jälgimist vältimaks külmumist või setetega täitumist) Klappvarjad •Kõverpinnalisi kilpe kasutatakse tavaliselt praktilise profiiliga paisude harjadel , kus täielikult allalastud kilp jälgib harja profiili. •Tasapinnaline kilp on kasutusel nii praktilise kui erikujuliste profiilide korral. •Klappvarja toeks on kilbi ülestõstemehhanism, milleks on tavaliselt hüdrosilinder. See toetub alumise otsaga paisuharjale + suhteliselt lihtne käsitleda + täpne ÜB veeseisundi reguleerimine + ujuvate esemete läbilaskmine min veekuluga + võib kasutada mistahes laiusega ülevooluavade sulgemiseks - vajavad paisuharja siseseid ruume mehhanismi paigaldamiseks - montaaži ja remondi suhteline keerukus (nagu katusvarjadel) 15. Pinnasepaisude põhimõisted ja liigitus. Pinnasepaisude nõlvus ja hari
elektrohüdrauliliselt. Hüdrosüsteemi täidesaatvateks jõuseadmeteks on hüdromootorid ja hüdrosilindrid. Hüdromootor on seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks. Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist (hüdrosilindrid) kui ka pöörlemist (hammasratas- või kolbaksiaalhüdromootor). Hüdrosilindreid kasutatakse hüdrosüsteemides reeglina ainult jõuallikatena, st täidesaatvate elementidena. Hüdrosilinder koosneb silindrist, kolvist, kolvivarrest, ja klappidega torustikust. Käitatav mehhanism ühendatakse kolvivarrega. Selle vahendusel edastatav jõud oleneb õli rõhust ja kolvi pindalast. Kolvi liikumissuunda muudetakse surve all oleva vedeliku ümberjuhtimisega kolvi teisele poolele. Kasutatavad hüdrosilindrid jaotatakse: 1. Konstruktsiooni järgi: a) kolb-tüüpi , b) plunser-tüüpi, c) teleskoopilised. 2
kinnitamine mere-klaarilt; g) vantide kinnitamine; h) kerge poomi vints; i) raskekaalupoomi vints; j) topenandi vints. 1- topenant, 2- topenandi plokk, 3- kerge losspoom, 4- kai, 5- kai tali, 6- vints, 7- jalgplokk, 8- runner, 9- topenandi kinnitusots, 10- topenandi kinnituskett, 11- kolmnurkne terasplaat, 12- tugipost, 13- lastiplokk, 14- vintsi trummel, 15- elektrimootor, 16- reduktor, 17- kopp, 18- poomi pöörel, 20- kruvipinguti, 21- seekel, 22- obadus, 23- mast, 24- hüdrosilinder, 25- topenant-tali, 26- raskekaalupoomi vundament, 27- lastitali, 28- lastiseekel. Lastiseadme kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise perioodilisus ja ka hooldus laevapere poolt on klassifikatsiooniühingute range järelvalve all. On olemas suur hulk väga spetsiifilisi lasiseadmeid erinevate spetsialiseeritud kaupade jaoks. Üheks selliseks näiteks võib olla puistlasti laeva lossimiseks kasutatav sisse ehitatud konveier. Mastid.
kinnitamine; h) kerge poomi vints; i) raskekaalupoomi vints; j) topenandi vints. 1- topenant, 2- topenandi plokk, 3- kerge losspoom, 4- kai, 5- kai tali, 6- vints, 7- jalgplokk, 8- runner, 9- topenandi kinnitusots, 10- topenandi kinnituskett, 11- kolmnurkne terasplaat, 12- tugipost, 13- lastiplokk, 14- vintsi trummel, 15- elektrimootor, 16- reduktor, 17- kopp, 18- poomi pöörel, 20- kruvipinguti, 21- seekel, 22- obadus, 23- mast, 24- hüdrosilinder, 25- topenant-tali, 26- raskekaalupoomi vundament, 27- lastitali, 28- lastiseekel. Lastiseadme kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise perioodilisus ja ka hooldus laevapere poolt on klassifikatsiooniühingute range järelvalve all. On olemas suur hulk väga spetsiifilisi lasiseadmeid erinevate spetsialiseeritud kaupade jaoks. Üheks selliseks näiteks võib olla puistlasti laeva lossimiseks kasutatav sisse ehitatud konveier. Mastid.
kinnitamine mere-klaarilt; g) vantide kinnitamine; h) kerge poomi vints; i) raskekaalupoomi vints; j) topenandi vints. 1- topenant, 2- topenandi plokk, 3- kerge losspoom, 4- kai, 5- kai tali, 6- vints, 7- jalgplokk, 8- runner, 9- topenandi kinnitusots, 10- topenandi kinnituskett, 11- kolmnurkne terasplaat, 12- tugipost, 13- lastiplokk, 14- vintsi trummel, 15- elektrimootor, 16- reduktor, 17- kopp, 18- poomi pöörel, 20- kruvipinguti, 21- seekel, 22- obadus, 23- mast, 24- hüdrosilinder, 25- topenant-tali, 26- raskekaalupoomi vundament, 27- lastitali, 28- lastiseekel. Lastiseadme kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise perioodilisus ja ka hooldus laevapere poolt on klassifikatsiooniühingute range järelvalve all. On olemas suur hulk väga spetsiifilisi lasiseadmeid erinevate spetsialiseeritud kaupade jaoks. Üheks selliseks näiteks võib olla puistlasti laeva lossimiseks kasutatav sisse ehitatud konveier. Mastid.
2 H 4 L 5 6 3 Joonis 7.68. Rooplattidega Joonis 7.69. Rooplatte tahkekütuseladu käitavad 1 punker; 2 punkri esisein; 3 hüdrosilindrid linttransportöör; 4 hüdroajam; 5 rooplatt; (Saxlund) 6 hüdrosilinder. Kettkraap (vt Joonis 7 .70). Ketiratastele on paigutatud kitsamatel ladudel 2, laiematel 4 ketti. Kettide vahele on kinnitatud 1 või 2 rida latt- või nurkrauast kraape. Kette käitav ajam asetseb lao väljalaadimisava poolses otsas, ülemine ketiharu on vedav. Kuna liikumiskiirused on väga madalad, 1...25 cm/s siis on kasutusel põrkmehhanism, mida käitatakse hüdro- või elektriajamilt ning mõnikord ka hüdromootorilt. Liikumine toimub ühes suunas. Kasutatakse
annaabi.ee 
