Esitamiskuupäev:...................... Allkiri:...................................... Tallinn 2014 SISUKORD 1.Hüdroisolatsiooni liigid.....................................................................................................................4 1.1.Hüdroisolatsioon rõhu vastu.......................................................................................................4 1.2.Survevaba hüdroisolatsioon........................................................................................................4 1.3.Kapillaarse imendumise vastane hüdroisolatsioon.....................................................................4 2.Vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon...................................................................................5 2.1.Horisotnaalne hüdroisolatsioon................................................................................................
Niiske ruumi hüdroisolatsiooni kohta kehtivad muu hulgas järgmised eeskirjad: Niiske ruumi põrandakate ja seina pinnakate peavad toimima hüdroisolatsioonina või põrandakatte ja seina pinnakatte alla tuleb teha eraldi hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsioon peab olema piisavalt vastupidav, et see koos vuukidega peaks vastu ehitusaegsele koormusele ja kasutusaegsele alustarindi liikumisele. Ehitusnormidega seotud juhistes soovitatakse lisaks, et põranda hüdroisolatsioon tõstetaks seinale vähemalt 100 mm põrandapinnast ja et seina hüdroisolatsioon pikendataks põranda seinale tõstetud hüdroisolatsiooni peale (või hüdroisolatsioon peab moodustama katkematu vuukideta tarindi nii, et mööda seina valguv vesi ei pääseks põranda hüdroisolatsiooni taha). Käesoleval RT-juhendkaardil soovitatavaks põranda hüdroisolatsiooni seinale tõstmise kõrguseks on 150 mm valmis põrandapinnast.
Hüdroisolatsioon Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. * Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. * Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni: - membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse sissetungi takistav materjal.
Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Veesurve sõltub veesamba kõrgusest. Joonis 3. 6 Joonis 3. Survevee koormus Hügroskoopne niiskus tekib müüris esinevate soolade niiskusimavusest, mille tõttu võib niiskus müüritises tõusta väga kõrgele. [2] 7 2. HÜDROISOLATSIOON Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. * Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. * Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni: - membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse
.…..3. Renoveerimistööd………………………………………………….……4. Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad………………………………….…..5. Allikad……………………………………………………………………...6. Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. * Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. * Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni: - membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni
(jaemüügialod, töökojad varustatud elektriliste seadmetega) · Tüüp 3 - kuiv keskkond - olmeruumid (eluruumid, kontorid, vabaajaruumid) · Tüüp 4 - erinõuded - täiesti kuiv keskkkond (arhiivid ja laod, mis vajavad kontrollitud keskkonda) Tulenevalt ruumi tüübist, valitakse isolatsioonitüüp: · Tüüp A - katkematu hüdroisolatsiooni membraan (paikneb kas tarindi sees, välis- või sisepinnal) · Tüüp B - hüdroisolatsioon saavutatakse konstruktsiooni enda omadustega (veekindel betoon, vuugilidid) · Tüüp C - hüdroisolatsioon saavutatakse drenaazi süsteemiga, kusjuures süsteem peaks olema vee ärajuhtimise süsteemiga Paiknemise ja asukoha järgi jagunevad: · Horisontaalne hüdroisolatsioon - rajatakse vundamendi ja seina vahele ning keldriga hoonetes taldmikuplokkide peale · Vertikaalne hüdroisolatsioon - kantakse keldri välisseintele kuni maapinnani
grupp: referaat Maa-aluste ehitiste hüdroisolatsioon Tallinna Ehituskool 09.01.2014 Veekoormus Ehitisele mõjuvat veekoormust on mitmesugust. Kõige suurem veekoormus mõjub ehitisele maapinna kaudu, kuid lisaks sellele on veel õhus olev niiskus, sademed, pinnavesi ning muud niiskusallikad nagu näiteks ehitusniiskus, inimese elutegevusest põhjustatud niiskus, lekke, kondensvesi. Kõigi nende niiskusallikatega tuleb arvestada valides konstruktsiooni ja ehitusmaterjale
olema veetõke, mis peab olema piisavat elastne, et kestaks võimaliku hoone “elamise” Põranda veetõke ülespööre 15-20cm (10cm) Ventilatsioon: dušširuum: 15l/s, WC: 10l/s ukse all õhutuspilu 3 Märjad ja niisked ruumid: põranda kalded 4 2 Märjad ja niisked ruumid: hüdroisolatsioon 5 Märjad ja niisked ruumid: hüdroisolatsioon 6 3 Niisked ja märjad tsoonid 7 Veetõke Märgades ja niisketes ruumides ei või vee sattumine piirdetarinditele põhjusta nende kahjustusi. Niiskus- ja veekahjustuste vältimiseks kasutatakse nendes ruumides veetõket- hüdroisolatsiooni.
................................................14 2 SISSEJUHATUS Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades sellega nende soojajuhtivust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks. Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele; tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem. Hüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel kleebitud või pahteldatud
arhitektuur ja projekt seda võimaldab, on parim soojustada vundamenti järgnevalt : vundament tuleks kogu ulatuses katta välispinnalt soojustusplaatidega kuni külmumispiirini ja viimistleda sokli maapealne osa. Selleks sobivad hea soojapidavusega, niiskust ja koormust kannatavad vahtpolüstüreenplaadid (EPS) ja (XPS) mis kinnitatakse vundamendi vertikaalpinnale.[1] Joonisel (joonis 1) on esitatud täismonoliitne lintvundamen mille soojustamiseks on kasutatud Finnfome EPS100 soojustusplaati. Hüdroisolatsioon on paigaldatud otse betoonile soojustuse alla kust alumine hüdroisolatsiooni serv on viidud taldmikuga ühel kõrgusel vundamendist umbes 0,5 m eemale. Serva peale on asetatud dreeniv tagasitäite koos drenaaziga. 3 Joonis 1. Lintvundamendi sõlme joonis. https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri- seinte-isolatsioon/
arhitektuur ja projekt seda võimaldab, on parim soojustada vundamenti järgnevalt : vundament tuleks kogu ulatuses katta välispinnalt soojustusplaatidega kuni külmumispiirini ja viimistleda sokli maapealne osa. Selleks sobivad hea soojapidavusega, niiskust ja koormust kannatavad vahtpolüstüreenplaadid (EPS) ja (XPS) mis kinnitatakse vundamendi vertikaalpinnale.[1] Joonisel (joonis 1) on esitatud täismonoliitne lintvundamen mille soojustamiseks on kasutatud Finnfome EPS100 soojustusplaati. Hüdroisolatsioon on paigaldatud otse betoonile soojustuse alla kust alumine hüdroisolatsiooni serv on viidud taldmikuga ühel kõrgusel vundamendist umbes 0,5 m eemale. Serva peale on asetatud dreeniv tagasitäite koos drenaažiga. 3 Joonis 1. Lintvundamendi sõlme joonis. https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri- seinte-isolatsioon/
Sileda pinna saamiseks piisab vuukide täitmisest ja pahteldamisest. Müüritise jäämisel avatuks välistele niiskusallikatele, tuleb vee eemalejuhtimiseks kasutada hüdroisolatsioonivahendeid. 140-õõnesplokk Koplekti kuuluvad rea-, pool-, sillus-, sarrus- ja nurgaplokk 140 mm laiused õõnesplokid sobivad kõigi müüritise tüüpide (vundamentide, kandeseinte, vaheseinte, tugimüüride jne.) ladumiseks koos või ilma vastavate lisatingimustega (soojustus, hüdroisolatsioon, armeerimine jne.); · Müüritis on ideaalne väiksemate majade kandeseinteks; · Omab häid võimalusi seina täiendavaks armeerimiseks ilma välisilmet muutmata; · Pigmentide kasutamine tootmisprotsessis annab võimaluse valida sobiv värvitoon; · Otseses kokkupuutes kuumade suitsugaaside ja tulega ei ole soovitav kasutada. 190-õõnesplokk Koplekti kuuluvad rea-, pool-, sarrus- ja nurgaplokk
hoone allosa asub põhjavees. Pinnase tüübil ja ehitussügavusel ei ole tähtsust. [5] 1.2 Välishüdroisolatsioon Välishüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel ühendatud isolatsioonikihist, moodustades vee eest kaitsva pinnakihi. Hoone maa-alune osa on pidevalt niiskes keskkonnas ja vastavalt vee koormusjuhtumile tuleb valida sobiv hüdroisolatsioonisüsteem. Vertikaalne hüdroisolatsioon koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga peavad moodustama veetiheda vanni. Eriti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon saaksid omavahel ühendatud ja et nad ka omavahel sobiksid. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada. Hüdroisolatsioon peab vastu võtma ka hoone pisi liikumised temperatuurimuutuste ja vajumise tõttu, ilma et ta kaotaks oma funktsiooni. [5] 1
Võrumaa Kutsehariduskeskus Hüdroisolatsiooni ja plaatimistööd välistingimustes Juhendaja: Õpilane: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus..........................................................................................3 Plaatimistööd ja hüdroisolatsioon.........................................................4 Kokkuvõte.............................................................................................5 Sissejuhatus Referaadi teemaks on hüdroisolatsioon ja plaatimine välistingimustes. Referaadi materjal on otsitud internetist. Rõdude, terrasside ja välitreppide plaatimine Meie kliimas on väliplaatimine küllaltki problemaatiline. Temperatuuri kiired
HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 21 Juhendaja: dekaan Jüri Tamm Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Hoonete hüdroisolatsioon Hüdroisolatsioon all mõeldakse kõiki abinõusid, mis takistavad vee kahjustavat sissetungi hoone konstruktsiooni. Hüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel kleebitud või pahteldatud isolatsioonikihist, moodustades uue konstruktsioonielemendina vee eest kaitsva pinnakihi. Hüdroisolatsiooni võib mõjutada kolm vee koormusklassi: 1. Pinnaseniiskus 2. Mittesurveline vesi 3. Surveline vesi Lisaks eelnimetatud ülesannetele peab hüdroisolatsioon omama veel järgmisi omadusi: · Olema keemiliselt püsiv · Olema ultraveoletkiirgusekndel
suureneb ja esimese korruse ruumid niiskuvad. Niiske välissein on vähem vastupidav, kuna materjal külmumise tagajärjel mureneb. Horisontaalne kleepisolatsioon pinnase niiskuse tõkestamiseks tehakse kahekordsest hüdroisoolist, klaasruberoidist või tõrvapapist kleepmastiksil 10...30 cm puhta põranda pinnast madalamale, kõnnitee või sillutisriba pinnast 15...20 cm kõrgemale. Keldri olemasolul tehakse teine horisontaalne hüdroisolatsioonikiht vundamenditaldmikule. Vertikaalne hüdroisolatsioon kaitseks pinnase niiskuse vastu tehakse kuuma bituumeni kahekordse võõpamise teel keldriseina tasaseks krohvitud välispinnale. Seda nimetatakse võõphüdroisolatsiooniks. Hüdroisolatsiooni ehitamine on raskem, kui tegemist on vee hüdrostaatilise rõhuga. Hoone ehitamist pinnasevette püütakse vältida; selleks kas rajatakse hoone kõrgemale ja täidetakse hoone ümbrus või alandatakse pinnasevee taste drenaaziga.pinnasevett tõkestava hüdroisolatsiooni
,,Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarindisse või sellest läbi. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades selliselt nende soojajuhtivust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks - see tähendab - kokkuvõttes ebatervislikemaks. Niiske sein külmudes ja sulades mureneb kiiresti - st väheneb hoone konstruktsioonide tugevus ja kestvus. Sageli kaitseb hüdroisolatsioon vundamenti pinnavee kahjuliku agressiivsuse (happelisuse või aluselisuse) eest". [1] ,,Vundamendi ja keldrikonstruktsioonide isoleerimiseks kasutatakse mittemädanevaid materjale. Hüdroisolatsioon peab olema pidev ja tihe. Pinnases või tarindis paikneva hüdroisolatsiooni tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem" [1]. ,,Horisontaalne hüdroisolatsioon rajatakse vundamendi ja seina vahele ning keldriga hoonetes taldmikuplokkide peale
Renoveerimisel avatakse vana põrand, kus laagid on asetatud otse liivale ja taastamisel paigaldatakse sama konstruktsiooniga põrand. Kuna uued puitmaterjalid on seenkahjustustele vastuvõtlikumad ja põrandavahetusega muudetakse niiskusreziimi on suur tõenäosus, et sellise põranda alla sattunud majavammi eosed idanevad. Sageli valatakse puitpõranda alla monoliitbetoonist kiht ja sellele asetatakse laagid. Vaatamata sellele, et laagide ja betooni vahele paigaldatakse hüdroisolatsioon, puudub betooni ja laagide vahel õhu liikumise võimalus ja seega on vähimagi niiskustaseme tõusu korral loodud soodne pinnas majavammi eoste idanemiseks. Kui tuuletõkkeks paigaldatakse laakide alaossa kile, tõrvapapp või muu materjal, mille veeauru läbilaskvus on väga väike, pole põrandaalusest tuulutusest kasu, sest põrandakonstruktsioonidesse sattunud niiskus püsib seal pikka aega. Põrandaaluse tuulutuse loomisel on oluline jälgida, et õhu liikumisel peab õhk
dust ning ruumi kujundamisel pealekantavateks. Viimaseid on tuleb jälgida, et detailid, mis ei kõige lihtsam kasutada. 312 Ehitaja käsiraamat 2003/2004 Levinumad aluspinnamaterjalid on betoon, Hüdroisolatsioon Üldist tellis, silikaat, kergbetoon-, kergkruusa-, gaas- betoonplokk, kipskartongplaat ja puit. Märjad tsoonid kaetakse elastse hüdroisolat- · Enne hüdroisolatsioonikihi paigaldamist sioonimastiksiga kahe kihina. Esmajärjekorras peab ehitusaegne niiskus olema välja
Saunaruumid veekindlaks Saunu, vannitube, dushiruume jt. märgi ruume planeerides tuleb tagada konstruktsioonide veekindlus. Pinda ei saa vettpidavaks keraamiliste plaatide paigaldamisega, kuna plaadisegu ning vuukide täitmiseks kasutatav tsementalusel vuugitäidis on poorne ja loob veele ja niiskusele suurepärase tee aluspinda tungimiseks. Niiskuskahjustuste, hallituse ja bakterite tekkimise vältimiseks tuleb plaatide alla alati paigaldada hüdroisolatsioon. Kõik algab planeerimisest Kui sauna tulevane asukoht majas on kindlaks määratud, tuleks planeerida ruumide paigutus ja trappide asukohad põrandal. Väiksema eramu sauna puhul, mis koosneb leiliruumist ja pesuruumist ning mahutab 2-4 inimest, piirdutakse sageli ühe pesuruumi paigaldatud trapiga. Leiliruumi sattuv võimalik vesi juhitakse põrandakallete abil leiliruumi ukse alt pesuruumi trappi. Sile ja tugev betoonpind sobib hästi saunaruumi põranda aluspinnaks
kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes vastupidav temperatuurimuutustele Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni Membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse sissetungi takistav materjal. Kuna varasematel aegadel kasutati selliste lahendite puhul bituumenkatteid, nimetatakse seda tüüpi katteid ,,mustaks vanniks" Vahepeal unustatud kuid nüüd uuesti kasutusele võetud betoniit- hüdroisolatsioon nn ,,pruun vann" on samuti membraan-hüdroisolatsioon Alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon, mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni Seda tüüpi hüdroisolatsiooni nimetatakse ka ,,valgeks vanniks" kuna kasutatav tsement on heleda värvusega. Pinnasega kokkupuutuvate tarindite kaitseks kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni -niiskust tõkestav -rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav -rõhulist ehk survelist vett tõkestav
C25/30 13 m3 1 29,06 0,12 13 549 2322 Raudbetoon paneel 220mm 73 m2 0,4 28,35 2,05 5,59 2628 2323 Armeeritud betoonpõrand, 70mm 16 m3 0,7 24,28 0,12 0,91 405 2324 Asfaltbetoon TAB-12-II, 80mm 350 m2 0,0 3,96 6,8 1,08 4144 236 Sooja- ja hüdroisolatsioon 2361 Geotekstiil 421 m2 0,2 2,82 2,6 2282 2362 Vahtpolüstüreenplaat Termisol EPS120, 100mm 107 m2 0,1 8,87 1,3 1089 2363 Ehituskile 107 m2 0,1 1,34 1,3 283
10.03. Eksamipiletid. P.1.1 Üldnõuded telliskorstna ja moodulkorstna ehitusel. Korstnal peab olema kindel vundament ja alus. Alla tuleks panna hüdroisolatsioon. Kui vundament rajatakse pinnasele, siis tuleb rajada vundament nii ,et külm ei satuks korstna alla. Penoplastiga võib soojustada, et ei peaks kaevama vundamenti 1,2 m. Penoplasti mitte alla panna vaid külgedele. Maja sees piisab kui kaevatakse kuni kõva pinnaseni kruusani. Ühe lõõriga korsten võib toetuda otse kütteseadmele, kui kütteseade kannab selle kaalu ja on püsiv. Korsten peaks olema vertikaalne, kui on tagatud selle püsimine võib kalle olla kuni 45 kraadi.
õhkmüratakistuseks on 40 dB. 1.3. Põrandad Käesolevas projektis on kasutatud kahte liiki põrandaid, mille konstruktsioon on võetud ET-2 0504 VL11, variandid 1 ja 2. Esimese ja teise korruse põrandad on HCE220 õõnespaneeli peal (välja arvatud põrand, mis asub pinnasel), mis on alt viimistletud. Paneeli peale on valatud 30 mm tsementmört M10´st tasanduskiht, mis kaetakse PVC kattega. Märgades ruumides on tsementmört M10´ga antud kaldekiht, mille peal on hüdroisolatsioon, see on omakorda kaetud nakkekihiga ning viimistluskihiks on keraamilised plaadid. Esimese korruse põrand pinnasel, kui ka keldrikorruse põrand, on järgneva konstruktsiooniga: aluspinnase peal on tihendatud kergkruus 200 mm, seda katab hüdroisolatsioon, mille peal on EPS soojustus 100 mm, viimased 3 kihti on ehituspaber, raudbetoonplaat 100 mm ja põrandakate (vastavalt märja/kuiva ruumi puhul, kas keraamilised plaadid või PVC kate)
Renoveerimisel avatakse vana põrand, kus laagid on asetatud otse liivale ja taastamisel paigaldatakse sama konstruktsiooniga põrand. Kuna uued puitmaterjalid on seenkahjustustele vastuvõtlikumad ja põrandavahetusega muudetakse niiskusreziimi on suur tõenäosus, et sellise põranda alla sattunud majavammi eosed idanevad. Sageli valatakse puitpõranda alla monoliitbetoonist kiht ja sellele asetatakse laagid. Vaatamata sellele, et laagide ja betooni vahele paigaldatakse hüdroisolatsioon, puudub betooni ja laagide vahel õhu liikumise võimalus ja seega on vähimagi niiskustaseme tõusu korral loodud soodne pinnas majavammi eoste idanemiseks. 4 Kui tuuletõkkeks paigaldatakse laagide alaossa kile, tõrvapapp või muu materjal, mille veeauru läbilaskvus on väga väike, pole põrandaalusest tuulutusest kasu, sest põrandakonstruktsioonidesse sattunud niiskus püsib seal pikka aega.
Renoveerimisel avatakse vana põrand, kus laagid on asetatud otse liivale ja taastamisel paigaldatakse sama konstruktsiooniga põrand. Kuna uued puitmaterjalid on seenkahjustustele vastuvõtlikumad ja põrandavahetusega muudetakse niiskusreziimi on suur tõenäosus, et sellise põranda alla sattunud majavammi eosed idanevad. Sageli valatakse puitpõranda alla monoliitbetoonist kiht ja sellele asetatakse laagid. Vaatamata sellele, et laagide ja betooni vahele paigaldatakse hüdroisolatsioon, puudub betooni ja laagide vahel õhu liikumise võimalus ja seega on vähimagi niiskustaseme tõusu korral loodud soodne pinnas majavammi eoste idanemiseks. Kui tuuletõkkeks paigaldatakse laagide alaossa kile, tõrvapapp või muu materjal, mille veeauru läbilaskvus on väga väike, pole põrandaalusest tuulutusest kasu, sest põrandakonstruktsioonidesse sattunud niiskus püsib seal pikka aega. Põrandaaluse tuulutuse loomisel on oluline jälgida, et õhu liikumisel peab õhk
välisseina. Katta hüdroisolatsioonikihiga. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist maakivi, paekivi, graniit, marmor, betoonkivi- ja plokid. 13. Torustike viimine läbi hoone vundamendi Kui kanalisatsiooni toru läheb hoone alt läbi, pannakse see toru suurde toruhülssi ehk jämedamasse torusse selleks, et vundament vajumisel ei lõikaks kanalisatsioonitoru läbi. Suurema toru diameeter on umbes 6-7 cm suurem. 14. Vundamendi pealispinna ja keldriseinte välispinna hüdroisolatsioon Pealispinna 2 Maapinna niiskus ja vesi pinnasest ei tohi pääseda piirdetarinditesse. Maapealsed tarindid eraldatakse vundamendist kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga, selleks kasutatakse katusekatte rullmaterjali. Vundamendi peale pannakse hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsiooni on vaja, et vesi ei läheks seina sisse. Keldriseinte
kompaktse töötamise. Müüritise puhul eristatakse kiviridasid ja müürikihte Armeerimine ehk sarrustamine Ebameeldivate pragude ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. Vuuk esimese ploki kohal ja viimase ploki all tuleb alati armeerida. Aeroc ploki ladumine http://www.aeroc.ee/index.php?page=1037&lang=est Vundamendi ja esimese plokirea vahele hüdroisolatsioon. Esimene rida müürimördiga. esimene plokirida väga täpselt paika, kasutades selleks kummihaamrit ja vesiloodi. Segada vastavalt liimikotil olevale juhendile sobilik liimsegu. Seejärel täita plokkide otstes olevad sooned liimiga, et tagada vertikaalvuukide õhutihedus. Liimikelguga laotab liimi ühtlase kihina plokkide pinnale. Liimi võib plokkidele kanda ka liimikulbiga. Plokke saab saega vastavasse mõõtu saagida. Murfor Tegemist on õhukese tsingitud
· Hügroskoopne niiskus ehk niiskus mis tekib materjalide sees olevate soolade niiskustõmbe tõttu. · Kondens vesi mis tekib kiirete temperatuuride muutumiste tõttu ja ka inimeste tõttu. 2. PÕHILISED HÜDROISOLATSIOONI MATERJALID Tehnika põhiselt toimub jaotumine kolmeks: · Membraan isolatsioon e. "Must vann" · Veetihe betoon ehk "Valge vann" · Bentonitisolatsioon ehk "Pruun vann" Lisaks eelnevale jaotatakse hüdroisolatsioon erinevate materjalide liikide järgi viieks: · Tihenduskrohv · Veetihe betoon · Isolatsioonivõõp · Bituumenpaanid ehk maakeeli tõrvapapp ja muud bituumenmaterjalid · Kunstmaterjalist paanid 2.1.Tihenduskrohv Tihenduskrohvid ehk isolatsiooonikrohvid on tsemendi baasil veetihed krohvid mida kasutatakse pinnaseniiskuse ja mittesurvelise vee puhul.Üldjuhul kasutatakse seda materjali
1. Ettevalmistustööd. Mõõdan konarlust rihtlatiga, kontrollin täisnurksust diagonaalide abil, puhastan pinna lahtistest osakestest tolmuimajaga. 2.Tasandamine ja õgvendamine. On vaja ainult juhul kui on konarlik pind. Kui on siis lihvime või täidame augud mingi seguga. 3. Niiskustõke. Kannan niiskus tõkke pintsli abil, et kapillaarvesi ei imbuks konstruktsioonist plaatide alla. Ja loob ka nakke. 4. Veetõkke. Kuna tegu on vannitoaga peab olema pandud ka veetõke ehk hüdroisolatsioon. Ülesanne on kaitsta kontstuksiooni niisukse ja vee eest. 5. Kavand ehk plaan On vajalik ,et tööteostamise ajal ei peaks liigselt mõtlema. Ja, et kasutaks võimalikult palju terveid plaate. Ja näidata tellijale üldmuljet enne kui töö valmis, sest pärast on palju raskem muuta. 6. Materjali hankimine. Seda tuleb teha vastavalt arvutustele ja kavandile. Et ei saaks liiga palju ega vähe. Tooma peab niiskustõkke, hüdroisolatsiooni, plaadikinnitus vahendi, plaadid, ja vuugi täite. 7
vaia vahel Joonis 2.21. Vaiadele toetuvad vundamendid: a hõõrdvaiad keldriga hoonel; b postvaiad keldrita hoonel; 1 tihendatud pinnas; 2 vundament; 3 raudbetoonpadi-rostvärk; 4 liivalus; 20 5 raudbetoonvaiad; 6 nõrk pinnas; 7 tugev pinnas; 8 keldrisein; 9 vertikaalne hüdroisolatsioon; 10 horisontaalne hüdroisolatsioon Vaiade materjaliks kasutatakse raudbetooni (enim), betooni, terast; varem on kasutatud ka puitu. Tehases valmistatavate vaiade pikkus 4,0...12,0 m, mida ehitusplatsil vaiatööde käigus on võimalik ka jätkata (nt on Stockmanni kaubamaja all 40meetrised vaiad. Põikilõikelt võivad vaiad olla ruudukujulised, ümara põikilõikega või eriprofiilid (punnvaiad) Kui vaialuse ehitamiseks kasutatakse puitvaiau, siis puidu mädanemise vältimiseks peavad need olema
Kui kanalisatsiooni toru läheb hoone alt läbi, pannakse see toru suurde toruhülssi ehk jämedamasse torusse selleks, et vundament vajumisel ei lõikaks kanalisatsioonitoru läbi. Suurema toru diameeter on umbes 6-7 cm suurem. Veetoru läheb tavaliselt vundamendi alt. Kanalisatsioonitoru, mis pannakse suurema toru sisse, viiakse läbi vundamendi. Veetorustik peab olema 0,5 m allpool pinnase külmumissügavust, seega ~ 1,5 m sügavusel. 14. Vundamendi pealispinna ja keldriseinte välispinna hüdroisolatsioon Pealispinna Maapinna niiskus ja vesi pinnasest ei tohi pääseda piirdetarinditesse. Maapealsed tarindid eraldatakse vundamendist kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga, selleks kasutatakse katusekatte rullmaterjali. Vundamendi peale pannakse hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsiooni on vaja, et vesi ei läheks seina sisse. Keldriseinte Eraldatakse pinnasest kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga. Keldriseina puhul peab hüdroisolatsioon olema ümber keldriseina
soojustusega katusesse pole mõtet suhteliselt hinnalisi katuseaknaid panna. Aken on õigel kõrgusel, kui tagab hea väljavaate nii akna ees seisjale kui istujale. Akna alumine osa võiks põrandast olla 90-110cm kõrgusel. Sel juhul on tagatud väljavaade aknast nii istudes kui ka seistes. Ülaserv võiks jääda 190-220cm kõrgusele, olenevalt elanike pikkusest. Akna ilmastikukindlus sõltub paljuski paigaldusest. Erinevalt fassaadiaknast paigaldatakse katuseaknale ja hüdroisolatsioon ehk juurdeostetav veeplekkide komplekt, mis tagab akna veepidavuse. Hüdroisolatsioon valitakse katusekattematerjali järgi: siledatele ja lainelise profiiliga materjalidele on erinevad tooted. Et katuseakna näol on tegu läbiviiguga katusel, ei tohi aluskatuse materjali lihtsalt akna serva juurest läbi lõigata, vaid tuleb sellest ülespöörete abil teha vooderdus ümber akna. Kondensvee jaoks pannakse läbiviigust kõrgemale dreenirenn
soojustusega katusesse pole mõtet suhteliselt hinnalisi katuseaknaid panna. Aken on õigel kõrgusel, kui tagab hea väljavaate nii akna ees seisjale kui istujale. Akna alumine osa võiks põrandast olla 90-110cm kõrgusel. Sel juhul on tagatud väljavaade aknast nii istudes kui ka seistes. Ülaserv võiks jääda 190-220cm kõrgusele, olenevalt elanike pikkusest. Akna ilmastikukindlus sõltub paljuski paigaldusest. Erinevalt fassaadiaknast paigaldatakse katuseaknale ja hüdroisolatsioon ehk juurdeostetav veeplekkide komplekt, mis tagab akna veepidavuse. Hüdroisolatsioon valitakse katusekattematerjali järgi: siledatele ja lainelise profiiliga materjalidele on erinevad tooted. Et katuseakna näol on tegu läbiviiguga katusel, ei tohi aluskatuse materjali lihtsalt akna serva juurest läbi lõigata, vaid tuleb sellest ülespöörete abil teha vooderdus ümber akna. Kondensvee jaoks pannakse läbiviigust kõrgemale dreenirenn
Columbia plokid on valmistatud portlandtsemendist, veest, sobivatest mineraalsetest täiteainetest koos või ilma lisanditeta vibropressimise meetodil ja aurutamisega kasutades USA firma COLUMBIA MACHINE INC. tehnoloogiat ja seadmeid. Kasutusala · Murtud poolplokid 195x190x190 sobivad kõigi müüritise tüüpide (hoonete vundamentide, kandeseinte, tugimüüride jne.) ladumiseks koos või ilma vastavate lisatingimustega (soojustus, hüdroisolatsioon, armeerimine jne.). · Omab häid võimalusi seina täiendavaks armeerimiseks ilma välisilmet muutmata. · Komplekti kuuluvad ka õõnes- ja nurgaplokk. · 195 mm laiune müüritis on ideaalne 2-3 korruseliste majade kandeseinteks. · Pigmentide kasutamine tootmisprotsessis annab võimaluse valida sobiva värvitooni. · Murtud välispind annab võimaluse laduda omapärase fassaadiga kandeseinu. · Sobivad kasutamiseks nii sise- kui välistingimustes.
58. Lamedate katuste ja rõdude sagedamini esinevad vead Rõdudel enamasti esinevad ehitamise ja projekteerimise vead. Peaksid olema võimalikult monteeritavad ja toetuma kas rõdu seintele ja konsoolidele ja olema eraldatud vahelae paneelidest. Kui rõdu on projekteeritud konsoolplaadina ,siis iga 4 m järgi peaks olema deformatsiooni vuuk. Et vältida külmasildu tuleb vahelae välise serva ette teha soojaisolatsiooni kiht kattekonstruktsiooni alla tuleb teha biokindel hüdroisolatsioon, millel vee äravoolu suunas kalle 1,5-2% .Seejuures katteplaatide ja hüdroisolatsiooni vahel peab olema efektiivne eraldav kiht nagu näiteks polüetüleenkile, mis vabalt paigaldatud kahes kihis. Katused: vead hüdroisolatsiooni paigaldamisel: rullmaterjalide paanide omavaheliste servade nõrga kinnituse tõttu pääseb vesi lahtistest servades sisse. Ebakorrektsed kattematerjali ülespöörded parapettidele, vent korstnatele, lifti šahti kõrgematele ulatuvatele seintele on
5) aluse ebaühtlus (vanad müürid) 6) külmakerked 7) uue vundamendi rajamine olemasoleva vundamendi lähedale 67. Vundamentide kahjustuste vältimine, tekkinud ülemääraste vajumiste puhul tugevdamine Kanalisatsiooni ja veevarustuse korrashoid. Kuna sageli on vihmavee püstiku juures nii kõnnitee kui ka hoone sein lagunenud ja vajunud. Maa-aluste torustike, nii heitvete torustike leke vi heitvete kanalisatsiooni ummistuste vältimine jne. 68. Hüdroisolatsioon, kus kasutatakse ja milliseid vigu esineb Kasutatakse elamu-, tööstus ja muudel ehitistel hoonete piirdetarindites, nagu katusekatted, parkimisplatside ja õuealade hüdroisolatsioon, sh pööratud katuste hüdroisolatsioon (rõdude ja terasside isolatsioon, niisked ruumid, soklid, vundamendid, veebasseinid, ujulad, sildade hüdroisolatsioon) 69. Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi Lumi ja selle läbimõtlemata puhastamine, ladestumised tööstustolmust, konstr tegeliku massi
Plaatimine läbi ajaloo Koostaja: Maris Metsmaa Rühm: V11 Sissejuhatus Plaatimine nõuab ettevalmistusi, kuid see ei pea vaevaline olema. Materjale saab valida mugavalt Internetis. Plaatimistööde planeerimisel ja kavandamisel peaks arvestama sellega kui palju on vaja plaate ja muud materjali. Plaatide ostmisel või tellimisel küsige nõu ehituskauba müüjalt. Mõõtudega joonise olemasolu teeks valiku ja arvestuse lihtsamaks. Plaatimine võib alata pärast hüdroisolatsioonikihi täielikku kuivamist. Seega ei ole plaatimine töö, mis valmib päevaga, tuleks arvestada kuni nädalaga. Kui kasutada vastavat plaadisegu, siis on võimalik töid ka kiiremini teostada, kuid sel puhul on plaatimine kallim. Järgnevas referaadis on toodud välja erinevad plaatmaterjalid, nende kinnituseks kasutatavad valmis ja kuivsegudest ja hüdroisolatsioonist. Veidi plaatimisest Olenemata sellest, kas käsil uusehitus või plaanis remont, on i...
siseseinad 140 mm seest tühi siseseinad 240 mm täisbetoneeritud ja armeeritud SS-3 siseseinad 190 mm täisbetoneeritud ja armeeritud siseseinad 240 mm (tühi) SS-4 ol.olevate avade kinniladumine(90mm+120mm+90mm) kipsseinad 13+66+13 mm (uste pealsed osad) Viimistlustööd ol.olevate seinte viimistlemine (gaaskukeroonpaneelid) columbia plokkidest seinte viimistlemine(uued seinad) seinte tasandamine keraamiliste plaatide alla (vanad seinad ja uued col.plokkidest seinad) seinte hüdroisolatsioon (dushiruumid) seinte niiskustõke kipsseinte viimistlemine vahelaepaneelide viimistlemine uued paneelid ja monoliitsed osad vanad olemasolevad kipsplaatidest laed sama,vertikaalsed osad ripplagi K-100 keldri lagi (soojustus 100mm + tsingitud võrk) Ecophon Super G liimitud lakke leiliruumi lagi leiliruumi seinad columbia plokkidest seinte värvimine (pahtelduseta) r/betoon seinte viimistlemine (maht väike -sisaldub col.plokkidest seinte mahus) pvc katete paigaldamine
Niiskete ruumide aluse ettevalmistus 1. Hüdroisoleeritavale alusele esitatavad nõuded. Isoleeritavad pinnad peavad olema avatud, s.t. peab olema võimalik pinnale juurdepääs selle töötlemiseks. Tehnilisi probleeme võivad tekitada juurdeehitised, trepid, jm. Eriti tuleb pöörata tähelepanu ka sellele, et vertikaalne HI (hüdroisolatsioon) ja horisontaalne HI saaksid omavahel ühendatud, et nad ka omavahel ka sobiksid. Vertikaalne HI koos horisontaalse HI peavad moodustama vanni vee sissetungi vastu. HI tuleb teha kõikide vee koormusklasside puhul. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada. Selleks, et HI pinnale kanda, tuleb isoleeritav välispind täielikult lahti kaevata. Samuti peab olema ka piisav liikumisruum töötlejatele. Pind tuleb puhastada. Puhastamiseks ei sobi veega töötlemine, kuna see viib naket halvendavaid sooli pinna sisemusse. Pind peab olema sobilik kandmaks HI-d. Sobivateks alu...
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on konstruktsiooni kandepiirseisund ja kuidas seda kontrollida enne hoone renoveerimist? 2. Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi 3. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? 4. Kandekonstruktsioonide tugevus ja stabiilsuskahjustused 5. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? 6. Mis on hoone projekteeritud kasutusiga ja kuidas seda saavutada? 7. Millised võiks olla renoveeritava hoone kandekonstruktsioonide kandevõime reservid? 8. Ehitiste ja konstruktsioonide tehnilise seisundi uurimise üldised meetodid 9. Hoonete ja ehitiste seisundi uuring. Uurimisseadmed. Materjalide kahjustuste uurimise seadmed. 10. Eriehitiste (tornid, mastid, sillad) tehnilise seisundi uurimine 11. Miks tekivad hoonete ekspluateerimisel materjalid...
Valgustus Üldreeglina peab katuseakna pind moodustama 10% valgustatava ruumi põrandapinnast, kuid akna suurust, eriti kõrgust tuleks valida vastavalt katusekaldele.Parima valgustuse saab, kui aknad paigaldada katuseviilu mõlemale poolele. Mida kõrgemale aknad paigaldada, seda paremini ja ühtlasemalt sissetulevast valgusest ruum valgustub.Unustada ei tohiks ka väljavaadet ning mugavust akna avamisel ja pesemisel.Katuseaknaid on võimalik valida avanemisvõimaluste järgi -- pakutakse nii kesk- kui ka ülahingedega aknaid. Ülahingedega akent saab muuhulgas kasutada ka väljapääsuna katusele.Akna allosas paiknev link võimaldab akent põrandast kõrgemale paigaldada, ilma et akna avamiseks läheks vaja lisaatribuutikat.Tuleks arvestada katusealuse ruumi eripära: on ruume, mis vajavad rohkem päevavalgust (töötoad) ja ruume, mis võivad olla hämaramad (magamistoad). Ventilatsioon Osa katuseaknaid on varustatud tuulutusklappidega, mis võimaldavad ru...
225 Elementidest alusmüürid, soklid, vundamenditalad Monteeritavad soklipaneelid 23 tk Tõsted autokraanaga 23 tk 23 Aluspõrandad 231 Liiv- ja killustikalused Killustikust aluskihi ehitamine koos tihendamisega 155,3 m3 232 Betoontarindid Betoonpõrandad betoonist C20/25 pumbaga 772,9 m2 236 Sooja- ja hüdroisolatsioon Filterkangas 772,9 m2 Aurutõke 772,9 m2 vahtpolüstürool 100F 2x50mm(põrand pinnasel) paigaldusega 772,9 m2 3 KANDETARINDID 32 Kandvad ja välisseinad 322 Monteeritavast betoonist tarindid R/B postid(34tk., 0,3x0,3) 29,619 m3 R/B postide montaaz 29,6 m3
185 Liiklusalade varustus Tõkkepuu 1 tk 1,7 1214,9 22,36 1237,31 1851 5 ALUSED JA 2 VUNDAMENDID 21 Rostvärgid ja taldmikud 212 Betoontarindid Raudbetoon monoliit 81,73 m3 6,0 245,71 78,0 26555,5 2121 2 1,2 44 22 Vundamendid 227 Sooja- hüdroisolatsioon Vahtpolüstüreen (100 mm) 269,7 m2 0,2 6,02 2,6 2325,24 2271 5 5 23 Aluspõrand Tabel 231 1: Detaileelarve Liiv- jätk [2] ja killustikalused Killustik keldri korruse 137,4 m3 0,9 14,52 12,0 9,0 4880,44 2311 põranda alla (300 mm) 8
Ehitusplatsi koosoleku protokoll lisatakse ehitustööde päeviku kolmele eksemplarile ning antakse igale koosolekust osavõtjale. 3. Kaetud tööde aktid Kaetud tööde aktid koostatakse nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks (nt. hüdroisolatsioon, soojusisolatsioon, monteeritavate elementide vahelised liitekohad ja vuugid, raudbetooni armatuur jne.). Kaetud tööde aktid koostatakse üldjuhul iga haardeala kohta pärast lõpetatud tööetapi hoolikat ülevaatust. Kaetud tööde aktis fikseeritakse erinevused või kõrvalekalded projektist ja antakse hinnang ülevaadatud tööetapi kvaliteedile. Pärast kaetud tööde ülevaatust ja selle dokumenteerimist võib tellija anda loa järgmise etapi töödega alustamiseks
Põrandakatetele esitatavad nõuded sõltuvad hoone funktsioonist ja tegevusest ruumis. Põranda konstruktsioonis võivad olla järgmised kihid: 1) Kattekiht põranda pealmine kiht, põrandakate 2) Vahekiht õhuke kiht, mis on kattele elastseks aluseks või seob seda allpool asuvate kihtidega. 3) Kaitsekiht kasutatakse tavaliselt hüdroisolatsiooni kaitseks mehaaniliste vigastuste vastu 4) Hüdroisolatsioon võõba või rullmaterjali kiht, mis takistab vedelike tungimist põrandakonstruktsiooni või läbi selle pinnasesse 5) Tasanduskiht allpool asuva pinnakihi tasandamiseks või põrandale kalde andmiseks 6) Soojustuskiht vajalik kui põrand on piirdekonstruktsiooniks erinevate temperatuuridega keskkondade vahel 7) Heliisolatsioonikiht - summutab kas löögi või helimüra
Esimene plaadirida on kriitilise tähtsusega, sest ülejäänud read joonduvad nende järgi. Kõik tööjooned peaks olema hästinähtavad. Tööjoonte kavandamisel peaksite lähtuma järgmisest põhimõttest: põranda hästinähtavad alad peaksid olema kaetud tervete plaatidega ning põranda servas olevad plaadid peaksid olema vähemalt poole plaadi laiused. OLULINE: Kui paigaldate plaate niiskesse ruumi, siis enne tööjoonte markeerimist, paigaldage vastavalt paigaldusjuhisele hüdroisolatsioon ning seejärel markeerige tööjooned. Vastupidiselt käitudes ei jää 5 Pärnu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus VK14 tööjooned näha ning peate kogu töö uuesti tegema. Kuivades ruumides soovitame enne tööjoonte märkimist katta põrand nakkedispersiooniga. 6. Kokkuvõte
Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Millistest konstruktsioonilistest osadest koosneb tüüpiline lamekatus ? Hüdroisolatsioonikiht, soojustus, kandevosa. 2. Mis põhimõtteline konstruktsiooniline erinevus on tüüpilisel ja haljastatud lamekatusel? Hüdroisolatsioonikiht ja soojustus on vahetuses. 3. Milleks on lamekatusel vajalik hüdroisolatsioon? Et niiskus ei tungiks konstruktsiooni. 4. Kas lamekatustel on hüdroisolatsioonile suur või väike niiskuskoormus? Suur 5. Milleks on lamekatustel vajalikud vihmaveelehtrid? Et katusele kogunenud sademed ära voolaks. 6. Kuidas paigaldatakse vihmaveelehtrid hüdroisolatsiooni suhtes? Hüdroisolatsiooni alla 7. Mis on parapett? Katuserinnatis 8
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS E07A Risto Tamm Columbia kivist seinte ehitamine Lõputöö Juhendaja: Tõnu Tammesalu Haapsalu 2010 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemipüstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Autor R.Tamm ............................................................ /allkiri ja kuupäev/ Õpperühm: ............................................................ Töö vastab kehtivatele nõuetele. Juhendaja T. Tammesalu............................................................ /allkiri ja kuupäev/ Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................
Mass: Betoonplokk on oluliselt raskem kui keramsiitplokk Aurutihedus: Betoon on aurutihe, keramsiit ei ole 33. Kas palkseina võib seest poolt soojustada? Üldjuhul pole soovitatav seestpoolt soojustada, kuid palkseina puhul saab teha erandi juhul kui seespoolne soojustuskiht pole paksem kui 1/3 välisseina paksusest. 34. Kas kiviseina võib seest poolt soojustada? Ei. 35. Mis eesmärgil kasutati savi vundamendi ümbruses vanasti? Hüdroisolatsioon 36. Miks on savikrohv siseviimistlusena hea materjal? Savi on soojustsalvestav, seob niiskust, on tulekindel ning antistaatiline ning seetõttu sobib hästi ka allergikutele. 37. Kuidas saad hea mürapidava seina? • Sein on eraldatud muudest konstruktsioonidest kummipuksidega. • Heli isoleerivad materjalid. • Seinakonstruktsioon teha kärgjas – tihedamad ja hõredamad materjalid mitmete kihtidena, et raskendada heli läbitungimisteekonda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
