Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EHITUSVIIMISTLUSE ERIALA (0)

1 Hindamata
Punktid

PÜRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
EHITUSVIIMISTLUS VK14
EHITUSVIIMISTLUSE ERIALA
Referaat
Juhendaja : Rita Pillisner
Niidupargi tn 8//12
  • Sisukord


    1.Sisukord 1
    3.Sisukord 3
    4. Krohvimistööd 4
    5. Maalritööd 5
    6.Kokkuvõte 6
    7.Kasutatud kirjandus 7
    8.Tasandustööd 8
  • Sisukord


    Ehitusviimistlejad tegelevad ehituspindade lõppviimistlemisega. Nad krohvivad, pahteldavad, värvivad, tapeedivad ja plaadivad hoonete sise- ning välispindu. Ehitusviimistleja võib spetsialiseeruda erinevatele töövaldkondadele või omandada kõik viimistleja kutseoskused.
  • Krohvimistööd


    Krohvimise järjekord  Krohvimist alustatakse laest ja tullakse krohvimise käigus ülevalt allapoole. Pärast karniiside tõmbamist ja nurkade krohvimist kantakse lakke ja nurkadesse koos seinte ülemise osaga viimistluskiht ning hõõrutakse siledaks. Siis viimistletakse aknaavade ja piidavahede ülemised osad. Koristatakse töölavad ja töö jätkub seinte alumiste osade krohvimisega. Kui karniise ei ole, viimistletakse kohe lagi puhtalt. Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt. Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kantakse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul kui krundikiht on liialt tardunud , tuleb seda hoolikalt veega niisutada. See annab krohvile monoliitsuse. Mördikihid nakkuvad teineteisega paremini. Mördi tardumisaeg oleneb krohvitava pinna niiskusest ja poorsusest, õhutemperatuurist, mördikihtide paksusest. Lihtkrohvimise täpsus on väike. Enne krohvimist niisutatakse kõik krohvitavad seinad hästi veega. Kohe peale vee sisseimbumist tehakse sisseviskekiht. See libistatakse rihtlatiga üle, lisatakse teine kiht samalaadselt 10 mm paksuselt ning tasandatakse. Tardunud krundile kantakse viimistluskiht ja silutakse üle. Peale kuivamist hõõrutakse
    4.1 Plaatimistööd
    Plaatimistööd algavad pindade ettevalmistamisest. Pinnad tuleb puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kõik lahtised kihid eemaldatakse. Põrandate tasapinnalisust kontrollitakse sirge latiga. Vajadusel tuleb pinnad tasandada . Enne tasandamist tuleb pinnad kruntida nakkedispersiooniga. Tasandussegu peab valima vajaliku tugevusastmega.
  • Maalritööd


    Enne maalritööde alustamist vaatame mis pindadega on tegu kas betoon , krohv, kips või värvitud pinnad. Kõik need pinnad vajavad erinevaid ettevalmistustöid. Parema nakke saavutuseks karestame liivapaberiga puhastame pinnad tolmust ja liivateradest ning ja vajadusel krundime.
    Näiteks krohvitud ja betoon pindadele kasutame tasandus pahtliks weber vetonit LR fine mis on polümeersideainel baseeruv seinte ja lagede tasandamiseks kasutatav viimistluspahtel kuivadesse ruumidesse ja varem värvitud pindadele kasutame Sheedrock pahtleid mis sobib hästi koht ja lauspahteldamiseks kuivades ruumides ja millega võib ka kipsplaadi vuugiteipe või võrke paigaldada.
    Välisnurkadesse paigaldame alumiinum nurgad mis lähevad täitepahtli sisse ja teevad nurgad tugevaks. Sisenurkadesse paigaldame vastavalt vajadusele kas paberteibi, pabermetall, paberplastik või paigaldame elastse ja ülevarvitava acrüül massi.
    Et tagada kõige parimat tulemust värvimisel oleme oma lõppvärviks valinud Vivacolor jaTikkurila tooted, kuna need värvid on aastate jooksul ennas tõestanud parimaks.
    5.1Põranda plaatija tööd
    Enne plaatide põrandale liimimist on väga oluline paika panna tööjooned, mille järgi hakkate plaate reastama. Esimene plaadirida on kriitilise tähtsusega, sest ülejäänud read joonduvad nende järgi. Kõik tööjooned peaks olema hästinähtavad. Tööjoonte kavandamisel peaksite lähtuma järgmisest põhimõttest: põranda hästinähtavad alad peaksid olema kaetud tervete plaatidega ning põranda servas olevad plaadid peaksid olema vähemalt poole plaadi laiused.
    OLULINE: Kui paigaldate plaate niiskesse ruumi, siis enne tööjoonte markeerimist, paigaldage vastavalt paigaldusjuhisele hüdroisolatsioon ning seejärel markeerige tööjooned. Vastupidiselt käitudes ei jää tööjooned näha ning peate kogu töö uuesti tegema. Kuivades ruumides soovitame enne tööjoonte märkimist katta põrand nakkedispersiooniga.
  • Kokkuvõte


    Ehitusviimistluse ehituse erialaõpingud lõpetanud õppija on omandanud kompetentsuse, mis võimaldab tal töötada oskustöölisena ehitus- või kinnisvarahooldusettevõtetes hoonete sise- ja välispindade lõppviimistluse teostamisel, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid.
  • Kasutatud kirjandus


  • Metshein , M Microsoft Word 2010 ( http://metshein.com/content/category/4/78/91/ )
  • Metshein, M Adobe Photoshop ( http://metshein.com/content/category/7/16/45/ )
  • Vikipeedia, Microdoft Office ( http://et.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Office )
  • Tasandustööd


    Õpetusega taotletakse, et peale teemade materjalid ja töövahendid, aluspindade ettevalmistamine, tasandustööde tehnoloogia läbimist õppija teab ja tunneb tasandustöödel ja pahteldamisel kasutatavaid materjale ning töövahendeid nende erisusi sõltuvalt aluspinna tüübist ja ruumi otstarbest; tasandussegude ja pahtlite liike ning kasutusala; pindade tasandustööde ja pahteldamise tehnoloogilist järjekorda ; tasandatud pindadele esitatavaid kvaliteedinõudeid; töötervishoiu ja tööohutusnõudeid ja järgib neid tööde teostamisel.
    Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid; oskab valida pahtleid ja tasandussegusid sõltuvalt ruumi otstarbest ja aluspinna tüübist; teostada tasandustöid ja pahteldada vastavalt tööde tehnoloogilisele järjekorrale kasutades õigeid ja ratsionaalseid töövõtteid; järgida tasandustöödel ja pahteldamisel tööde tehnoloogilist järjekorda; järgida töötervishoiu ja -ohutusnõudeid maalritööde teostamisel; töötada ennast ja keskkonda säästvalt.
  • Vasakule Paremale
    EHITUSVIIMISTLUSE ERIALA #1 EHITUSVIIMISTLUSE ERIALA #2 EHITUSVIIMISTLUSE ERIALA #3 EHITUSVIIMISTLUSE ERIALA #4 EHITUSVIIMISTLUSE ERIALA #5 EHITUSVIIMISTLUSE ERIALA #6 EHITUSVIIMISTLUSE ERIALA #7 EHITUSVIIMISTLUSE ERIALA #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ibelka Õppematerjali autor
    Korrektselt vormistatud referaat erialasel teemal

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused
    82
    odt

    Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

    Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtl

    Ehitus



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun