Ehituspäevik (1)

Sisukord
1. Sisukord lk.1
2. Ehitustööde päevik lk.2
3. Ehitusplatsi töökoosolekute protokollid lk .3
4.Kaetud tööde aktid lk.4
5. Ehitustööde päviku sisu lk.5
6. Kasutatud allikad lk .6
1.
Ehitustööde päevik
Koos ehitustööde päeviku vastava lehega säilitatakse iga selle eksemplari juures ka ehitusobjektile sel päeval saabunud materjalide sertifikaate, materjalide või tarindite katsetamise tulemusi, täiteskeeme, ülesmõõtmisjooniseid ja muid ehitusele olulisi dokumente (originaal või koopia).
 Ehitustööde päeviku pidamiseks soovitatakse kasutada ühtset tüüpvormi, mis on trükitud identsena kolmele eri värvi isekopeeruvale paberile nii, et vormi täitmisel tekib kolm eri värvi aluspõhjaga (nt. roheline, punane, sinine) päeviku eksemplari (originaal ja 2  koopiat ). Konkreetse päevikulehe identifitseerimise võimaluse tagamiseks tuleb ehitustööde päeviku kolmiklehed nummerdada.
 Ehitustööde päeviku originaali säilitatakse ehitusplatsi kontoris kättesaadavana kõigile ehitusprotsessis osalevatele pooltele; päeviku esimene koopia antakse üle tellijale (omanikule), kes säilitab seda koos ehitusprojektiga kogu ehitise olemasolu ajal; päeviku teine koopia jääb esialgu hoiule vastutava töödejuhataja kätte, kelle kohustuseks on ehitust puudutava dokumentatsiooni kogumine ning selle korrastatult ja köidetult üleandmine ehitise omanikule. Ehitise omanik annab selle dokumentatsiooni üle kohalikule omavalitsusele enne ehitise kasutusloa saamist.
 Eritööde päeviku pidamine oleneb ehitusobjekti ulatusest ja keerukusest. Vajadusel võib ehitustööde päevikuga paralleelselt nõuda ka vaiatööde päeviku, betoonitööde päeviku, ( ehituskonstruktsioonide ) montaaitööde päeviku või keevitus- ja tuleohutustööde päeviku pidamist, kus fikseeritakse nende tööde spetsiifikale vajalikud andmed. Eritööde päeviku pidamise nõude kehtestab kohaliku omavalitsuse järelevalve ehitusloa väljaandmisel vastavalt  projekteerija ettepanekule seletuskirja ehitusjärelevalvet puudutavas osas.
2.
Ehitusplatsi töökoosolekute protokollid
Ehituse käiku peegeldavateks olulisteks dokumentideks on ehitusplatsi töökoosolekute protokollid. Ehitusplatsi töökoosolek on ehitusobjektil kokkukutsutav regulaarne või erakorraline koosolek, kus erinevad lepingupooled ning konkreetse ehitusprotsessiga seotud asjatundjad arutavad objektil tehtavate tööde kulgu nii oma lepingukohustustest kui ka kogu ehitusprotsessist tulenevalt ja lepivad kokku ehitusel tekkinud probleemide lahendamise suhtes.
 Ehitusplatsi töökoosoleku protokollis fikseeritakse ehitustöödega liituvate probleemide arutelud ja vastuvõetud otsused. Seejuures ei või töökoosolek muuta lepingute tingimusi ja sisu.
Ehitusplatsi töökoosoleku protokolli koostab ehitusettevõtja. Protokollile kirjutavad alla omanik ( tellija ) ja ehitusettevõtja või nende esindajad. Ehitusplatsi töökoosolekust võtavad osa tellija (omanik), omanikujärelevalve, ehitusettevõtja ja peaprojekteerija. Vastavalt tööde kulgemisele kutsutakse koosolekule asjasthuvitatud alltöövõtjad ja allprojekteerijad. Vajadusel kutsutakse koosolekule ehitusmaterjalide ja toodete tarnijad või mõne kitsama valdkonna asjatundjad. Ehitusplatsi koosoleku protokoll lisatakse ehitustööde päeviku kolmele eksemplarile ning antakse igale koosolekust osavõtjale.
3.
Kaetud tööde aktid
Kaetud tööde aktid koostatakse nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks (nt. hüdroisolatsioon, soojusisolatsioon , monteeritavate elementide vahelised liitekohad ja vuugid, raudbetooni armatuur jne.).
Kaetud tööde aktid koostatakse üldjuhul iga haardeala kohta pärast lõpetatud tööetapi hoolikat ülevaatust. Kaetud tööde aktis fikseeritakse erinevused või kõrvalekalded projektist ja antakse hinnang ülevaadatud tööetapi kvaliteedile. Pärast kaetud tööde ülevaatust ja selle dokumenteerimist võib tellija anda loa järgmise etapi töödega alustamiseks. Keerukamatel juhtudel on soovitav lisada kaetud tööde aktile iseloomulikud fotod olulisemate detailide kohta, ülesmõõtmise joonised vms. Kaetud tööde aktid koostatakse üldjuhul kolmes eksemplaris ja neid säilitatakse koos vastaval kuupäeval koostatud ehitustööde päevikulehtedega.
Kaetud tööde aktidele peavad kirjutama alla omanikujärelevalve, vastutav töödejuhataja ja vastava alltöövõtja töödejuhataja, omanikujärelevalve poolt vajalikuks peetud juhtudel ka projekteerija, ekspert või muu juurdekutsutud spetsialist või ametiisik .
Ehitusetapid, mille kohta tuleb koostada kaetud tööde aktid, määrab projekteerija projektis. Lihtsamatel juhtudel võib omanikujärelevalve võtta kaetud tööd vastu ilma akti koostamata, kuid igal juhul teeb ta ehitustööde päevikusse sellekohase sissekande.
Kui ei ole sätestatud teisiti, määrab ehitusetapi täitejooniste koostamise vastava projektiosa projekteerija. Kohustuslik on täitejooniste koostamine vaialuse, vundamentide , raudbetoonist või terasest kandekarkassi ja väliste tehnovõrkude kohta.
4.
Ehitustööde päviku sisu
(täidetakse tööde kestel iga päev)
1. Ehitusettevõtja
2. Kuupäev
3. Ehitise nimetus ja asukoht/ lepingu nr.
4. Ilmastik- kellaaeg / temperatuur/ (tugev tuul, kuiv, vihm, lörts, lumi)
5. Tööjõud (töödejuhid, ehitustöölised, abitöölised, eriehitustöölised ja nende arv)
6. Mehanismid objektil
7. Tehtavad tööd, olukord objektil
8. Alltöövõtjad
9. Tellitud materjalid, seadmed , joonised
10. Vastu võetud materjalid
11. Muud märkused ja asjaolud
12. Kontroll ametiiskud, projekteeria arhitekt , muud
13. Ametnike, tellija/ omanikujärelvalve juhised
14. Koostatud aktid ja dokumendid
15. Nimed/ allkirjad
5.
Kasutatud allikad
1. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?ehituse_dokumenteerimine
2. https://www.riigiteataja.ee/akt/74064
6.