13.1. Konstruktsiooni tasakaal Tasakaalus konstruktsioon = konstruktsiooni Tasakaaluseisund = süsteem (ja tasakaalutingimused on täidetud (konstruktsioonil on kõik selle osad) seisab paigal (või tasakaaluks piisav tugevus ja jäikus) liigub ühtlaselt sirgjooneliselt) NB! Kõik tasakaaluseisundid ei ole usaldatavad Juhuslik häiring = väike jõud, mis tekitab varda tühise hälbe tasakaaluasendist Lähtvalt süsteemi käitumisest juhusliku häiringu FH toimel eristatakse kolme võimalikku tasakaaluseisundit (Joon. 13.1): Stabiilne seisund = Indiferentne seisund = Labiilne seisund = häiringu lõppedes häiringu lõppedes jääb häiringu toimel
Valige üks: a. pinge vahemikus 0 – 40 V. b. pinge vahemikus 0 – 20 V. c. pinge vahemikus 220 – 230 V. d. pinge vahemikus 164 – 253 V. Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: pinge vahemikus 0 – 40 V. Küsimus 73 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Milline järgnevatest väidetest on tõene? Valige üks: a. Häiring on soovimatu muutus, mis võib mõjutada juhtimissüsteemi. b. Häiring on soovimatu muutus, mis võib mõjutada regulaatorit. c. Häiring on soovimatu muutus, mis võib mõjutada manipuleerivat suurust. d. Häiring on soovimatu muutus, mis võib mõjutada etteandesuurust. e. Häiring on soovimatu muutus, mis võib mõjutada reguleeritavat süsteemi (protsessi). Tagasiside Teie vastus on õige.
invasiivsed liigid. Abiootilisteks häiringuagentideks on: tuli, üleujutused, tormid, samuti maavärinad ja vulkaanipursked. Samuti võib metsahäiringuid põhjustada inimene. Käesolevas referaadis räägitakse kõigepealt häiringutest üldisemalt, seejärel tutvustatakse suuremaid abiootilisi metsahäiringuid ning seejärel suuremaid biootilisi metsahäiringuid. 1 Metsahäiring Erinevad autorid on häiringuid erinevalt defineerinud. On öeldud, et häiring on väline faktor mis limiteerib taimede biomassi osalise või täieliku hävingu näol (Mitchell 2012). Veel on öeldud, et häiringud on sündmused mis häirivad ökosüsteemide toimimist ja kooslusi ning mis mõjutavad resursside kättesaadavust. Erinevaid häiringuagente on kirjanduses palju käsitletud, kolme suurimat: tule, tormi ja putukakahjustusi on uuritud palju. Samuti on uuritud ka inimtegevust metsas, mis
.........................................................................8 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11 Elektriohutus...............................................................................................................................4 Häiring........................................................................................................................................4 Elektromagnetiline ühilduvus.....................................................................................................4 Ohutusklassid ja kaitseaste.........................................................................................................4 Elektriseadmele..............................................................................
Dominant koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik Taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi Loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade jaoks eraldi Servaala ehk ökoton kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja seetõttu on liigirikkam (servaefekt) Taastumine ehk demutatsioon tugev häiring, taastub algne või vaesem kooslus Suktsessioon ehk koosluse vahetus pöördumatu ümberkujunemine, mis toimub sadade kuni tuhandete aastate jooksul, muutub koosluse koosseiss ja struktuur, kujuneb uus kooslus Autogeenne koosluse sisesed tegurid Allogeenne välistegurite toimel Kliimakskooslus püsivas olekus, väga aeglane areng, sagedaste häiringutega 4. loeng Orgaanilised ühendid süsinikuühendid, elusorganismide elutegevuse käigus moodustuvad ja keerulise ehitusega
4. Kultuuriteenused, ka rekreatiivsed teenused (ingl cultural services) — teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas. Biosfääri planetaarsed piirid. Ülemine: troposfäär <- osoonikiht (kõrgusel 16-25 km) -> stratosfäär Alumine: litosfääris (sügavusel 2-3 km) hüdrosfääris (sügavusel 10-11 km) Elurikkuse kadu; Lämmastikuringe häiring; Kliimamuutus; Ookeanide hapestumine; Fosforiringe häiring; Veeringe häiring, veekasutus; Maakasutuse muutused Aerosoolide sisaldus atmosfääris; Keemiline reostus Mis on ökoloogiline jalajälg? meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks
Liikide (populatsioonide) vastastikune sõltuvus kooslustes: positiivne ja negatiivne o tugev negatiivne mõju suunab alternatiive otsima, mitte ,,otse võitlema mõju vastu" tagasiside konkurents on negatiivne, viib variandid süsteemist välja; vajalik potensiaalsena koostöö on edasiviivam, aga liigne sõltuvus sageli halvav (väljasuremine) o tugevalt seostatud süsteemides on hävitav kümnendiku suurune häiring: nt. vihmametsades põhjustab ~10% liikide kadu isevõimenduva edasise liikide väljasuremise, kuni säiluvad vaid vähesed laia amplituudiga eelkõige avakoosluste liigid Toiduahel energia ülekanne organismilt organismile eri liikide vahel.
Pva=(1,351,43)Pw Patarei tööiga UPSides kasutatakse erikonstruktsiooniga hermeetilisi pliiakumulaatoreid. Erinevalt näiteks sülearvutite patareidest, mida laetakse ja tühjendatakse tsükliliselt, on UPSide patareid enamuse ajast laetud olekus. Nende tühejenemine toimub vaid siis, kui UPS lülitub toitele patareilt, st vahelduvvooluvõrgus esineb häiring. Temperatuuri tõus üle normi vähendab tunduvalt patarei tööiga ja kiirendab isetühjenemist. Patareide üheks oluliseks näitajaks on energiamahutavus, mida mõõdetakse ampertundides (Ah). Patarei tööiga loetakse lõppenuks, kui selle energiamahutavus, võrreldes uue patarei omaga, langeb alla 80%. Lihtsamates UPSides piirdutakse valgusindikaatoriga, mis hakkab helenduma, kui asjad patareiga korras pole. UPSi tööaeg patareilt
Metapopulatsioon (metapopulation) – Rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ning nõnda tervikliku süsteemi moodustavate populatsioonide kogum. Metapopulatsiooni iseloomustab osapopulatsioonide suhteline isoleeritus, nende suur kadumise tõenäosus ja tühjaks jäänud elupaigalaikude taasasustamine teiste osapopulatsioonide poolt. Metapopulatsiooni dünaamika on määratud osapopulatsioonide kadumise ja taasasustamise vahekorraga. Häiring (disturbance) – Populatsioonidünaamikat või koosluse arengut järsult muutev väline sündmus. Häiringud võivad olla juhuslikud (nt. maalihe) või regulaarsed (nt, kevadised üleujutused), looduslikud või inimtekkelised (nt, niitmine). Väikseim dünaamiline pindala (minimum dynamic area) – Väikseim pindala, mille korral (kaitse)ala häiringutes ümberkujunev maastik ei kaota ühelgi ajahetkel ühtegi elupaiga- ega kooslusetüüpi.
Närvivõrgu treenimisalgoritmi ja peidetud kihi neuronite aktiveerimisfunktsiooni valik Valisin katseandmete vektori pikkuseks 101 elementi, kuna katsetused näitasid, et palju suurem vektor ei anna olulist eelist aga näiteks poole väiksem vektor muutis regulaatori palju ebatäpsemaks. Treenigusammude arvuks valisin 5000. Kuna sammude arvu suurendamine olulist lisatäpsust ei andnud, siis sellest piisab. Katsel toimub 200 sammu, 100-ndal sammul lisandub häiring 0,5. Katsetuste tegemiseks valisin 15 neuronit peidetud kihis, mis esimestel katsetustel (tansig ja traingd) osutus minimaalseks neuronite arvuks, et juhtimissüsteem vastaks esitatud kriteeriumitele. 5 Aktiveerimisfunktsioon tansig, treenimisalgoritm traingd: Juhtimissüsteem vastab nõuetele: Pilt 3. Aktiveerimisfunktsioon tansig, treenimisalgoritm traingd.
Xob reguleeritav suurus Automaatreguleerimiseks on vaja ette anda soovitatava suuruse väärtus seaduriga Summaator ehk võrdluselement võrdleb reguleeritava parameetri hetkväärtust ja etteantud väärtust. Xob(t) reguleeritava parameetri hetkväärtus g(t) etteantud väärtus (seadeväärtus) (t) kõrvalekalle e. hälve (t) = g(t)- Xob(t) XR(t) reguleeritav toime (regulaatori toime objektile) Xh(t) häiriv toime (häiriv mõju, häiring) ARS koostisosi nimetatakse lülideks. Tagasiside all mõistetakse mõju või toimet, mis on suunatud lüli või süsteemi väljundist tema sisendisse. Peatagasiside on tagasiside tingimata väljundist sisendisse. Tehakse vahet positiivse ja negatiivse tagasiside vahel. Tagasiside on positiivne kui summaatoris liituvad kaks signaali: tagasiside signaal ja lüli sisendisse otsesuunas antud signaal. TS on negatiivne kui kaks signaali on vastassuunalised. 3
ökoloogiline taastamine-inimese poolt häsitatud alade taastamine , näiteks karjääride rekultiveerimine, metsa istutamine raielangile (enne jätakse säilikpuud, et elustik säiliks) vastupanuvõime ehk taluvus- ,,kaugus" kuhu kooslus tõugatakse häirega tema normaalist, võime säilitada algset olekut häiringute korral taastuvus- häireeelsesse seisundisse naasemise kiirus pärast häiringut, nt jõe paranemine naftareostusest Häiring- pop.dünaamikat või koosluse aregut järsult muutvad välistegurid. Oluline on sagedus, tugevus, regulaarsus Servaefekt- ökotoni servas avalduv struktuuri mitmekesistumine ja liigirikkuse suurenemine., elu-ja toitumistingimused ning atraktiivsem maastik, sp kogunevad nt linnud pesitsema põllu äärde, sest seal on metsapiir, rohi, põõsad jne aga toituvad ikka põllul Väljasuremisvõlg- liikide hulk, mis juba toimunud inimuutuste tagajärjel mingi
3)Koosluse liigirikkust seletatakse läbi kooslusele mõjuvate sisemiste protsesside kaudu, eelkõige läbi konkurentsi. Dogmaks Gause reegel, mis ütleb, et kaks sama nissi liiki ei saa kaua koos eksisteerida, üks tõrjutakse süsteemist välja. (Spetsialiseerumine annab eelise.) Liigirikkus on tasakaal immigratsiooni ja konkurentse väljatõrjumise vahel. Planktoni paradoks kuidas seletada sellisel juhul erinevate planktonite kooseksisteerimist, kes kõik tarbivad sama ressurssi? 4)Häiring- välise jõu poolt põhjustatud katastroofid, mis seotud suure suremusega või biomassi hävitamisega. Nt herbivoorid näkitsevad rohtu või inimene niidab muru, mis ei anna võimalust ühtedel liikidel teisi välja tõrjuda. Pisaster i eemaldamisel rannalt vähenes merekarpide liikide arv pea poole võrra, kuna Pisaster oli häiring, kes sõi domineerimisvõimelisemaid karpe. Häiringu eemaldamisel hakkasid vastavad liigid domineerima, tõrjudes välja nõrgemad. 5) liigifond
Introduktsioon – sissetoomine (tahtlik või tahtmatu) „Vaenlasest vabanemise“ hüpotees (Enemy Release Hypothesis) – võõrliigil on uues kasvukohas vähem vaenlasi võrreldes keskkonnaga, kust liik pärineb Kui invasiivsel liigil uues kasvukohas vaenlasi ei ole, siis ta ei pea kulutama nii palju ressurssi kaitsemehhanismidesse ja saab toimuda areng selles suunas, et rohkem ressursse pannakse kasvu ja suureneb konkurentsivõime looduslik kooslus pool-looduslik kooslus häiring - Häiringud on populatsioonidünaamikat või koosluse arengut järsult muutvad välistegurid. Olulised tunnused • sagedus • tugevus • regulaarsus • juhuslikud häiringud - maavärinad, komeedid, põlengud jpt • regulaarsed häiringud- inimtekkelised (niitmine, kündmine), põlengud (teatud tüüpi), sügistormid, kevadised üleujutused jpt ohustatus - väljasuremisrisk, tõenäosus välja surra. suktsessioon - Erinevate koosluste vahetumine ajas (samas kohas).
Keskkond muutub tihti kiiremini, kui liikide konkurente väljasuremine. Keskkond on laiguline ja igas laigus kujuneb välja oma tasakaal, mis vastab Gause printsiibile. Mittetasakaaluline diversiteet konkurentsi tasakaalu ei saa maailma tekkida, kuna lisaks interaktsioonidele mõjutab kooslusi perioodiline häirimine. Tänapäevane mittetasakaaluline teema konkurentsi tasakaalu reaalses maailmas ei saa tekkida, sest neid on süstemaatiliselt alahinnatud. Häiring on mingi välise jõu põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne. See on väline faktor, tulekahjus, üleujutused, vulkaanipursked. Meritähe Pisaster eemaldamisel lahest vähenes karpide liigirikkus poole võrra. Kiskja eemaldamisel saakloomade liigirikkus langes oluliselt. Kiskja poolt põhjustatud häiring mõjub saakloomadele soodsalt. Liigifond nende taksonite hulk, kes on kohastunud eluks vaadeldavas koosluses ja võimelised sinna immigreeruma.
Keskkond muutub tihti kiiremini, kui liikide konkurentne välasutemine. Keskkond on laiguline ja igas laigus kujuneb välja oma tasakaal, mis vastab Gause printsiibile. 50. Mittetasakaalulise diversiteediteooria eeldused ja põhiseisukohad(millised protsessid takistavad konkurentsitasakaalu saabumist)? Mittetasakaaluline diversiteedi käsitlus - Grime konkurentsi tasakaalu ei saa maailma tekkida, kuna lisaks interaktsioonidele mõjutab kooslusi perioodiline häirimine. Häiring on mingi välise jõu põhjustatud massiline suremus. (parasiidirünnak, herbivooria, üleujutus) Tänapäevane mittetasakaaluline teema- konkurentsi tasakaalu reaalses maailmas ei saa tekkida, kuna koosluste konkurentsi mõjutavad ka perioodilised häiringud. häiringud on väga tähtsad evolutsioonifaktorid, neid on süstemaatiliselt alahinnatud. häiring - mingi välise jõu põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne ; on väline faktor. nt parasiidi(massiline) rünnak;
Kliimakskooslus – koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Suktsessioon –koosluse/ökosüsteemi muutumine sadada kuni tuhandete aastate jooksul. Ökoloogiline taasatmine - ökoloogilise looduse taastamise eesmärgiks on viia inimese muudetud ökosüsteem tagasi võimalikult looduslähedasse seisundisse. Häiring – iseloomustatakse sageli kolme tunnuse abil: sagedus, ulatus ja magnituud. Sagedus mõõdab häiringute arvu ajaühiku kohta. Ulatus näitab, kui suur ala on häiringu poolt mõjutatud. Servaefekt – ökosüsteemi servaalal või oleluskeskkondade piirialadel avalduv struktuuri mitmekesistumine ja liigirikkuse suurenemine. Väljasuremisvõlg – liikide hulk, mis juba toimunud inimmõjuliste keskkonnamuutuste tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja sureb
Sinilill, naat, sõnajalad salumetsad. Angervaksa, osjatarna ja karusambla soovikumets. Suktsessioon koosluste muutumine ajas millega kaasneb liikide vaheldumine. Autogeenne iseeneslik. Allogeenne toimub väliste mõjurite toimel. Primaarne toimub seni asustamata pinna(nt vee alt vabanenud alad, vulkaanilise tegevuse tõttu tekkinud saared). Toob endaga kaasa kindlaid ennustatavaid muutusi ökosüsteemis. Sekundaarne toimub pärast häiringut. Häiring on kas väliste tegurite põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne(üleujutus, metsatulekahju). Mullakihil on tüsedus mitte paksus. Pinnas on ökoloogias keelatud sõna. Taimed kasvavad mullas. Kliimaks kliimaomane lõppstaadium. Monokliimaksi teooria. Oligokliimaks. Kõrgsoo ehk raba, soode suktsessioon. Soo turba tüsedus üle 30cm . Horisont kus orgaanilist ainet on üle 50% nimetame turbaks. Oligotroofsed mättad vähetoitainelised. Madalsoo-siirdesoo-kõrgsoo e raba
Negatiivse kontrolli puhul on süsteem algolekus suletud. Regulaatorgeeni produktiks on repressor, mis on vajalik geenide väljalülitamiseks. Negatiivse geneetilise kontrolli puhul on regulatsioon operaatori tasemel ja repressor seondub promootori järel olevasse regulaatorgeeni seondumissaiti. 19. Mittekodeerivad RNA-d geeniekspressiooni regulatsioonis * RNA interferents (RNAi) eukarüootides RNA interferents e. RNA häiring e. RNAi eukarüootides Üheahelalised interfereerivad RNA-d moodustuvad kaheahelaliselt RNAlt (20-30 nukleotiidi). Nad paarduvad sihtmärk RNAle ja võivad nii põhjustad mitmeid kahjustusi: 1. lõikavad, 2. represseerivad translatsiooni ja sihtmärk RNA destruktsiooni, 3. moodustavad heterokromatiinseid alasid DNAl, millelt sihtmärk RNA transkribeeritakse. Siia klassi kuuluvad: mikroRNA-d (miRNA-d), väiksed segavad RNA-d (siRNA-d) ja piwi-seoselised RNA-d (piRNA-d).
sihifunktsiooni pidevust ega diferentseeritavust. Lihtsamat tüüpi iteratiivsete otsimismeetodite põhimõte on selles, et igas järjestikuses iteratsioonis (sammus) muudetakse vaid ühe muutuja väärtust, jättes ülejäänute väärtused muutmata. Samas arvutatakse välja, kui palju ja millises suunas muutus sihifunktsiooni väärtus. Lahendamise algoritm: 1. Iteratsioonide loendurid 2. Antakse väärtused muutujatele 3. Korraldatakse (väikene) häiring muutujale x 4. Arvutatakse sihifunktsiooni väärtused 5. Korraldatakse häiring muutujale y 6. Arvutatakse sihifunktsiooni väärtused Juhusliku otsingu meetodid: Need meetodid on, võrreldes kõigi teiste otsingumeetoditega, vähem efektiivsed. Eelised seisnevad selles, et algoritmid on suhteliselt lihtsad. Algoritmid kasutavad juhuslikke või pseudojuhuslikke arve. Optimeerimine kahemõõtmelises ruumis, st kui minimeeritakse ühe muutujaga sihifunktsiooni (Y). 1
mulla huumusesisaldus) püsivad kindlas kitsas väärtuste vahemikus. Ökosüsteemi tasakaaluolek kujuneb primaarses ja taastub sekundaarses suktsessioonis. Mida kiirem on aineringe, seda kiiremini ökosüsteem tasakaalustub.Tasakaaluoleku tähtsaim iseloomustaja on stabiilsus ehk püsivus. Tasakaal on püsiv, kui ta pärast väikesi kõrvalekaldeid (fluktuatsioone) taastub. Labiilsest e. ebapüsivast tasakaaluolekust suudab väikegi häiring süsteemi pöörduvalt kõrvale kallutada. Stabiilsuse tagab homöostaas. Mida väiksemal pinnaühikul aineringed sulguvad, seda väiksem on häirivate tegurite mõju ning seda stabiilsem ökosüsteem. 42. Suktsessioon: esmane, teisene, allogeene ja autogeenne. Kliimaks, Evolutsioon. Suktsessioon e. koosluste vahetus s.o. ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul;
a. Tugevustingimuste rahuldamiseks peab olema tagatud b. Jäikustingimuse rahuldamiseks peab olema tagatud Isegi siis, kui koormus F on tugevustingimust kohaselt lubatav, võib varras kaotada stabiilsuse ja seega ka kandevõime. Seda nimetatakse nõtkeks, mille tagajärjel varras saavutab uue tasakaaluseisundi, kuid sellega kaasnevad suured siirded, on võimalik plastsete deformatsioonide teke ja purunemine. Tasakaaluseisundid: stabiilses tasakaaluasendis väike häiring ei vii kuuli tasakaaluasendist välja, labiilses aga viib. Stabiilses tasakaaluasendis kuuli potentsiaalne energia on minimaalne, labiilses aga maksimaalne. Kriitiline jõud – vähim jõud, mille juures on võimalik stabiilsuse kadu. Stabiilsustingimus – olgu surutus sale varras konstruktsioonielemendiks. Selle elemendi kandevõime on tagatud siis, kui on täidetud tugevus- ja jäikustingimused, ja kui varda koormus ei ületa kriitilist väärtust.
ümbritsevad alad ja nende elustik valgus Liikidevaheliste suhete variandid. Kommensalism, kisklus, parasitism. Sümbioos, mutualism. Konkurents. Konkurentsi liigid, häiringud. Liigisisene/liikidevaheline Tarbimiskonkurents/ruumikonkurents Otsene/kaudne Hajus konkurents - igasuguste konkurentssete suhete summa Häiring - lühiajaline sündmus, mis põhjustab mõõdetavat muutust koosluse ökoloogilistes omaduses. Taime biomassi osaline või täielik hävimine herbivooride, patogeenide ja inimese tegevuse läbi (kündmine, niitmine) ning abiootiliste tegurite mõjul (tuule kahjustus, külm, põud, mulla erosioon, tuli). Näide eluvormide klassifikatsioonist, elustrateegiad, klonaalse kasvu vormid ja Parameetrid. Eluvorm – ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Liigid, mis oma
Reguleertoime leiab aset nii kaua, kuni juhtsuurus ja tegelik suurus üksteisest enam ei erine. Häiringu suurus on tegur, mis põhjustab reguleeritava suuruse kõrvalekalde juhtsuurusest.Reguleerimishälve on nõutava ja tegeliku suuruse vahe. Näide kehas: temperatuuri regulatsiooni puhul sensorid on termosensorid . Keskus on termoregulatsioonikeskus hüpotaalamuses. Efektorid- veresoonte silelihased, vöötlihased, higinäärmed. Häiring võib olla nt akna avamine. Mittebioloogiline (tehniline) näide: Reguleeritav süsteem on akvaarium, täpsemalt Maali-Liina, jaanuar 2012 akvaariumi vesi. Regulaator hoiab temperatuuri 30 C juures toas, kus temperatuur on 25 C. Juhtsuurus e nõutav suurus on 30C. Oletame, et alguses on vee temperatuur ka 25 C. See madal veetemperatuur on häiring. Lülitame kontrollkarbi e tsentraalse
11. Varia Mõisted: Kooslus sarnase levikumustri ja ökoloogilise nõudluse tõttu ühte biotoopi asustavate organismide kogem. Kooslus eristub teda ümbritsevatest aladest iseloomuliku elustiku, suhtelise seesmise ühetaolisuse ja ökoloogiliste interaktsioonide poolest. Ökosüsteem paljusid liike erinevatel troofilistel tasemetel hõlmav kooslus, temaga seotud füüsikaline ja keemiline keskkond ning suhted koosluse komponentide vahel ja naaberkooslustega moodustavad ökosüsteemi. Häiring populatsioonidünaamikat või koosluse arengut järsult muutev väline sündmus. Häiringud võivad olla juhuslikud (nt maalihe) või regulaarsed (nt kevadised üleujutused), looduslikud või inimtekkelised (nt niitmine). Suktsessioon koosluste muutumine ja vaheldumine nende loomulike arengu käigus. In situ looduskaitse e looduskaitse looduses liikide (populatsioonide) kaitse nende loodusliks elupaigas.
nt verehüübimine. Negatiivne tagasiside- Kui mingi faktor on ülehulgas või tema tase on vähenenud,siis kontrolli süsteem algatab negatiivse tagasiside, mis koosneb tervest reast muutustest, mille tulemusena viiakse faktor kindla keskmise väärtuse suunas ja selle abil tagatakse homöostaas(nt hormoonide vallandumise regulatsioon) Ennetav tagasiside- Ennetavside põhjustab reguleeritavas süsteemis muutused, mis püüavad ära hoida reguleeritava suuruse nihet enne, kui häiring on mõju avaldanud. Niiviisi valmistatakse organismi eelseisvaks tegevuseks ja ümbritsevate tingimuste muutuseks ette ning hoitakse ära reguleeritava suuruse suuremad nihked või viiakse need kiiremini vastavusse organismi vajadustega. · Kohastumuslik kontroll · Esineb närvisüsteemis. Näiteks: Tingitud refleks · Näiteks ka olukord, kus inimene enne külma vette hüppamist hakkab üle keha värisema. Endokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud
nt verehüübimine. Negatiivne tagasiside- Kui mingi faktor on ülehulgas või tema tase on vähenenud,siis kontrolli süsteem algatab negatiivse tagasiside, mis koosneb tervest reast muutustest, mille tulemusena viiakse faktor kindla keskmise väärtuse suunas ja selle abil tagatakse homöostaas(nt hormoonide vallandumise regulatsioon) Ennetav tagasiside- Ennetavside põhjustab reguleeritavas süsteemis muutused, mis püüavad ära hoida reguleeritava suuruse nihet enne, kui häiring on mõju avaldanud. Niiviisi valmistatakse organismi eelseisvaks tegevuseks ja ümbritsevate tingimuste muutuseks ette ning hoitakse ära reguleeritava suuruse suuremad nihked või viiakse need kiiremini vastavusse organismi vajadustega. · Kohastumuslik kontroll · Esineb närvisüsteemis. Näiteks: Tingitud refleks · Näiteks ka olukord, kus inimene enne külma vette hüppamist hakkab üle keha värisema. Endokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud
neid iseneid, kes nugise või kaku kodupiirkonda jäävad (Timm; 2008). Lendoravate ohuks on ka mitmesugused haigused ning parasiidid. Parasiitidest vabanemiseks lendoravad vahetavad varje ja pesapaiku, aga kui pole piisavalt sobivad kohti metsas, siis puudub võimalus parasiitidest vabaneda (Timm; 2008). Kuna lendorav on ööloom ning inimene üldjuhul öösel metsa ei tiku, siis inimese metsas liikumine looma ei häiri. Häiring tuleb kõne alla juhul kui häiriv tegevs toimub pesapuu juures või on seotud selle langetamisega. Oht lendoravat häirida on seoses pesapuuga, kui aga tegevus ei ole seoses sellega, siis võib häirmist kui ohtu lugeda lendorava jaoks vähetähtsaks (Timm; 2008). Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks Eestis on lendoravat kaitstud juba 20. sajandi algusest alates ning paljud tema leiukohad on võetud erinevatel aegadel kaitse alla
neid iseneid, kes nugise või kaku kodupiirkonda jäävad (Timm; 2008). Lendoravate ohuks on ka mitmesugused haigused ning parasiidid. Parasiitidest vabanemiseks lendoravad vahetavad varje ja pesapaiku, aga kui pole piisavalt sobivad kohti metsas, siis puudub võimalus parasiitidest vabaneda (Timm; 2008). Kuna lendorav on ööloom ning inimene üldjuhul öösel metsa ei tiku, siis inimese metsas liikumine looma ei häiri. Häiring tuleb kõne alla juhul kui häiriv tegevs toimub pesapuu juures või on seotud selle langetamisega. Oht lendoravat häirida on seoses pesapuuga, kui aga tegevus ei ole seoses sellega, siis võib häirmist kui ohtu lugeda lendorava jaoks vähetähtsaks (Timm; 2008). Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks Eestis on lendoravat kaitstud juba 20. sajandi algusest alates ning paljud tema leiukohad on võetud erinevatel aegadel kaitse alla
kauba edasistest otsustustest välja. Negatiivne reaktsioon tekib tarbimisprotsessis kohe või mõne aja möödumisel. Näiteks kui tarbija kuuleb midagi halba toode on tootmisest juba maha võetud või seda oleks võinud osta ka madalama hinnaga. Sellist reaktsiooni nimetatakse rahulolu dissonantsiks. Tarbija, saades teadlikumaks kauba omadustest, kahetseb, et jättis muud variandid vajaliku tähelepanuta. Rahulolu häiring on iseloomulik kallite kestvuskaupade ostjatele. Ebakõlast põhjustatud ahistus paneb tarbija otsima pinge alandamise teid. Ta võib soetatud toote maha müüa või otsida kinnitust selle kõrgele kvaliteedile. 39
viia faktor tagasi kindla keskmise väärtuse suunas ja hoida homoöstaasi. Positiivne tagasiside Positiivne tagasiside töötab põhimõttel, et kui leiab aset kõrvalekalle normist, siis süsteem talitleb moel, et seda kõrvalekallet veelgi suurendada. Nt sünnitustegevuses emakakaela venitus. Ennetav side Ennetav side põhjustab reguleeritavas süsteemis muutused, mis püüavad ära hoida reguleeritava suuruse nihet enne, kui häiring on mõju avaldanud. Nt organism valmistab nii ette eelseisvaks tegevuseks, ümbritsevate tingimuste muutuseks. Organism hoiab ette ära reguleeritava suuruse suuremad nihked või siis viiakse need kiiremini vastavusse organismi vajadustega. Nt inimene enne külma vette hüppamist hakkab üle keha värisema. Sisemise mudeliga ja adaptiivsed süsteemid. Adaptiivne kontroll tagab organismi pikaajalise regulatsiooni. Adaptiivsete mehhanismide võimalused määravad tervise potentsiaali.
o Seotud levikuga osade vahel. Oluline, et metapopulatsioonis oleks piisavalt levimist, toimub lokaalne väljasuremine. o Metakoosluste teooria on nagu saarte teooria ilma mandriteta - oluline kui palju saari on ümberringi · Uuritakse tavaliselt loodusfragmentide juures · Jäänukpopulatsioonid algsest elukohast levinud teise heasse elupaika, aga siis tuleb halb aeg (tasakaaluoleku häiring nt elupaiga häving) siis elurikkus langeb ajas (mitte koheselt, võtab natuke aega) kuni jõuab uude tasakaaluolekusse. o Lõdvendusaeg aeg kahe tasakaaluoleku vahel, kus peale elupaiga hävindut jõutakse uute tasakaaluolekusse o Väljasuremise võlg - see liikide hulk kes on veel olemas, aga kes ei peaks enam olema olemas kui jõutakse uude tasakaaluolekusse · Kuidas väljasuremise võlga leida?
keskmise väärtuse suunas ja selle kaudu säilitada homöostaasi o Stabiliseerib süsteemi o Arteriaalse vererõhu regulatsioon baroretseptorite vahendusel o CO2 regulatsioon ekstratsellulaarses vedelikus o Hormoonide vabanemise regulatsioon Ennetav side o Põhjustab reguleeritavas süsteemis muutused, mis püüavad ära hoida reguleeritava suuruse nihet enne, kui häiring on mõju avaldanud. o Niiviisi valmmistatakse organism eelseisvaks tegevuseks ja ümbritsevate tingimuste muutuseks ette. o Esineb närvisüsteemis. Näiteks: Tingitud reflex o Näiteks ka olukord, kus inimene enne külma vette hüppamist hakkab üle keha värisema o Seedimise kefaalne faas Homöostaas saavutakse regulatsiooni kaudu: 2 Regulatsioon närvisüsteemi poolt
destabiliseerida. Sageli on aga positiivne tagasiside kiire vastuse saamiseks, eriti reguleerimise alguses, vajalik. Reguleeritava suuruse ülemäärase muutuse vältimiseks tuleb positiivse tagasiside ahel reguleerimise teatud etapil kas reguleerimiskontuurist endast või väljastpoolt tuleva mõjutustega katkestada. Ennetavside põhjustab reguleeritavas süsteemis muutused, mis püüavad ära hoida reguleeritava suuruse nihet enne, kui häiring on mõju avaldanud. Niiviisi valmistatakse organimsi eelseisvaks tegevuseks ja ümbritsevate tingimuste muutuseks ette ning hoitakse ära reguleeritava suuruse suuremad nihked või viiakse need kiiremini vastavusse organismi vajadusega. · Teatud muutujate muutmine soovitud eesmärgile orienteeritud viisil · Teatud parameetreid hoitakse teatud kitsaas vahemikus · Kohastumine ja komplekse termodünaamiliselt avatud struktuuri hoidmine
Keskkonnastressi taluvus ◦ Interaktsioonide sh Konkurentsitaluvus ◦ Allelopaatia ◦ Ökofüsioloogia (Nõuded idanemistingimustele; Idanemisviis (kiire/aeglane, kevad/sügis); Assimilatsiooni tase (FS); Kasvutase; Populatsiooni diferentseerumine ◦ Elulugu (Allokatsiooni muster; Paljunemise ajastus; Paljunemisviis; Käitumuslikud eripärad; Peab olema võimeline levima) Taimkatte dünaamika põhjuste hierarhia Koha olemasolu ◦ Suureskaalaline häiring ◦ Suurus, ulatus ◦ Levik, jaotus ◦ Aeg, tihedus ◦ Intensiivsus Kolmas osapool ◦ Kolmandad taimed ◦ Herbivoorid ◦ Kahjurid ja parasiidid ◦ Sümbiondid Suktsessioon Suktsessioon ehk koosluste järgnevus – koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus ◦ Allogeenne: kooslused teisenevad väliste tingimuste muutumise tõttu ◦ Autogeenne: koosluse vahetumine põhjus on senise koosluse enda mõju toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis ◦
söestunud või kõdunev puit). Metsaökoloogia seisukohalt on kõik looduslikud häiringud loomulikud ja nad ei tekita metsale mingeid kahjustusi. · Kahjustused puistule või puidule tekivad vaid metsa majandaja vaatevinklist. Häiringud kahjustavad metsa potentsiaali toota puitu ehk häiringud kahjustavad inimeste huve. · Looduslikud häiringud on alati toimunud ja elustik on nendega kohanenud. Tänapäeva killustatud maastikus võib häiring unikaalse säilinud elupaiga ka hävitada. Selline liik on nn väljasuremisvõla esindaja. Põhjuseks on enamasti inimene (tema tegevus maastikul). Metsa järjepidevus Metsa järjepidevuse all mõistetakse puistu või metsamaastiku põhiomaduste, sh. spetsiifiliste elupaikade ja nende elustiku katkestusteta säilimist väga pika aja jooksul. Järjepidevuse tagab niisugune tasakaal üksikkomponentide (isendite, mikroelupaikade jm.) juurdetekke ja hävimise vahel, et need antud alalt
kauba edasistest otsustustest välja. Negatiivne reaktsioon tekib tarbimisprotsessis kohe või mõne aja möödumisel. Näiteks kui tarbija kuuleb midagi halba toode on tootmisest juba maha võetud või seda oleks võinud osta ka madalama hinnaga. Sellist reaktsiooni nimetatakse rahulolu dissonantsiks. Tarbija, saades teadlikumaks kauba omadustest, kahetseb, et jättis muud variandid vajaliku tähelepanuta. Rahulolu häiring on iseloomulik kallite kestvuskaupade ostjatele. Ebakõlast põhjustatud ahistus paneb tarbija otsima pinge alandamise teid. Ta võib soetatud toote maha müüa või otsida kinnitust selle kõrgele kvaliteedile. 27 6. TOODE 6.1 Toote mõiste Toode luuakse ja pakutakse turule vahetusprotsessi mõlemate osapoolte vajaduste ja soovide rahuldamiseks. Toote all mõeldakse nii käegakatsutavaid kaupu kui ka teenuseid, ideid,
mulla huumusesisaldus) püsivad kindlas kitsas väärtuste vahemikus. Ökosüsteemi tasakaaluolek kujuneb primaarses ja taastub sekundaarses suktsessioonis. Mida kiirem on aineringe, seda kiiremini ökosüsteem tasakaalustub.Tasakaaluoleku tähtsaim iseloomustaja on stabiilsus ehk püsivus. Tasakaal on püsiv, kui ta pärast väikesi kõrvalekaldeid (fluktuatsioone) taastub. Labiilsest e. ebapüsivast tasakaaluolekust suudab väikegi häiring süsteemi pöörduvalt kõrvale kallutada. Stabiilsuse tagab homöostaas. Mida väiksemal pinnaühikul aineringed sulguvad, seda väiksem on häirivate tegurite mõju ning seda stabiilsem ökosüsteem. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme
Stabiliseerib süsteemi. Positiivne tagasiside avaldub selle, et reguleeritava suuruse tõus/langus kutsub esile reguleeritava süsteemi vastuse, mis muudab/püüab muuta reguleeritavat suurust esialgse nihkega samas suunas. Võib viia süsteemi tasakaalust välja, võib süsteemi destabiliseerida. Vajalik kiire tagasiside saamiseks reguleerimise alguses. Ennetavside põhjustab reguleeritavas süsteemis muutused, mis püüavad ära hoida reguleeritava suuruse nihke enne, kui häiring on mõju avaldanud. Reguleeritav suurus – seisund, mida tuleb hoida konstantsena. (NT: temperatuur) Reguleeritav süsteem – tehniline seadis, milles toimub seisundi konstantsena hoidmine (NT: ahjuga tuba) Andur – mõõteseade, mis mõõdab reguleeritava suuruse hetkeväärtust. (NT: termomeeter) Tegelik väärtus - reguleeritava suuruse hetkeväärtus. Juhtsuurus ehk nõutav suurus – reguleeritava suuruse soovitav väärtus (NT: soovitav ruumi temperatuur).
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) o...
annaabi.ee 
