Aerosool-süsteem mille tahke aine või vedelik on pihustatud gaasi;esimesel juhul on suitsu tüüp aerosool,teisel juhul udu tüüpi aerosool Emulgaator-aine,mis muudab emulsiooni püsivamaks Emulsioon-veselik,millesse on pihustatud selles lahustumatu vedeliku tilgad Hüdratatsioon-lahustunud aineosake ümbritsemine ja sidumine vee molekulidega Kolloidlahus-vedelik, milles pihustunud aine osakesed on suurusega 10:-7 Küllastumata lahus-lahus mille antud tingimustel võib veel ainet lahustuda Küllastunud lahus-lahus milles antud tingimustel enam ainet ei lahustu Lahus-lahustist ja lahustunud ainest koosnev ainete ühtlane kogum Lahusti-aine millesse lahustunud aine jaotub ühtlaselt Lahustumissoojus-aine lahustumisega kaasnev soojusefekt Lahustunud aine-lahuses esinev ning lahustisjaotunud aine Lahustuvus-aine suurim mass grammides mis lahustub antud tingimustel 100g lahustis Massiprotsent-lahustunud aine mass 100 massiosas lahuses Suspensioon-vedel...
PROTSESSID LAHUSTES: Elektrolüütiline dissotsiatsioon: aine lagunemine ioonideks vees lahustumisel. (Ioon - laenguga aineosake, tekib aatomist siis, kui aatom liidab või loovutab elektrone.) Elektrolüüt: laguneb ioonideks vees lahustumisel või sulamisel.( Happed, alused ja soolad. Näiteks NaCl) Mitteelektrolüüt: ei lagune ioonideks (näiteks suhkur , eeter jt.) Keedusoola ( naatriumkloriidi) NaCl lahustumisel vees lähevad vee (H2O) molekulid Na+ ja Cl- ioonide vahele ja lammutavad kristallivõre laiali. Vee molekulidel on 2 poolust vesinik on + ja hapnik on - Positiivse osaga (H) on vee molekulid pööratud Cl- ioonide poole ja negatiivse osaga (O) Na+ ioonide poole. Toimub ioonide seostumine vee molekulidega ehk ioonide hüdratatsioon (hüdraatumine). Erinevad ained lagunevad ioonideks erinevalt. Seda saab arvuliselt iseloomustada sellise suurusega nagu DISSOTSIATSIOONIASTE (ehk DISSOTSIATSIOONIMÄÄR) Dissotsiatsiooniaste näitab...
Elektrolüüdid Elektrolüüdid-ained mis vesilahustes ja sulatatud olekus jagunevad täielikult või osaliselt ioonideks. Elektrlüüdid- happed, alused ja soolad. Ioon- laenguga aatom või aatomite rühmitus. Katioon-positiivse laenguga ioon. Anioon-negatiisve laenguga ioon. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine ehk hüdratatsioon on lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Mitteelektrolüüdid-ained mis ei esine lahuses mitte ioonide, vaid neutraalsete molekulidena. Tugevad elektrolüüdid- esinevad lahuses ainult ioonidena. Nõrgad elektrolüüdid- esinevad aines nii ioonidena kui ka molekulidena. T elektrolüüdid- soolad, tugevad happed ja tugevad alused (leelised) Soolad: CaCl2, K2SO4, CuSO4, NaCO3, CH3COONa Tugevad happed: HCl, HBr, HI, H2SO4, HNO3 Tugevad alused (leelised): LiOH, NaOH, KOH, Ca(OH) 2, Ba(OH)2 N elektrolüüdid- n...
Lümfimassaazi infoleht Mis on lümf? Lümf ehk lümfivedelik on lümfisüsteemi teedes olev enamasti värvitu kehavedelik, mis on rikas valgete vereliblede ehk lümfotsüütide poolest. Need rakud mängivad olulist rolli meie immuunsüsteemis, kaitstes meie keha infektsioonide vastu. Lümfotsüüdid tekivad ja ladestuvad lümfisõlmedes, peamised punktid asuvad kaenla all, kubemepiirkonnas ja kaela ligiduses. Inimesel on umbes 600-700 lümfisõlme, mis paiknevad enamasti rühmiti. Nende läbimõõt on 0,3cm-3cm, kujult ovaalsed, ümmargused või neerukujulised. Lisaks filtreerimisele on lümfisõlmede ülesanne lümfivedeliku rikastamine kaitserakkudega, mis oleksid suutelised kehale kahjulikke sissetungijaid ära tundma ja hävitama. Lümfiringe aeglustub inimesel magades, samuti liikumisvaeguse, ülekurnatuse ja ühekülgse füüsilise töö puhul. Seda soodustavad mehaanilised takistused lümfiteedes, põletikulised protsessid ja org...
II. VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED. 1. Vesi omadused, struktuur, H-sidemed vees ja jääs. · Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur (00C ja 1000C) · Suur aurustumissoojus (540kcal/kg ehk 2260 kJ/kg) · Suur soojusmahtuvus (1kcal/kgdeg) · Kõrge pindpinevus · Kõrge dielektriline constant · Maksimaalne tihedus vedelas olekus · Nurk kahe hapniku vahel 104,3 o. · Jäik struktuur teeb vee molekuli polaarseks · Võime moodustada neli H-sidet molekuli kohta · Vee molekul on tugeval polariseerunud, O-H side on 33% ioonsusega. · H-sideme doonor ja akseptor · Mitte tetraeedrilised sideme-nurgad · Jää: 4 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 mikrosekundit · Vesi: 2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 pikosekundit 2. Vesi kui lahusti ioonide hüdratatsioon, hüdrofoobsed interaktsioonid vesi-keskkonnas ja entroopia muut. Millised on amfifiils...
Pedosfäär e mullastik on biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus ulatub mõnest cm mitme meetrini. Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel. Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on keskkond, mille neelav kompleks (ibe, savi, huumus) hoiab kinni ja mahutab teatud hulga taimedele omastatavaid toiteelemente ning milles tänu lagundajate tegevusele vabaneb pidevalt mulla orgaanilisest ainest uusi taimedele vajalikke elemente (Prof. Kõlli). Murenemist põhjustavad tegurid: Füüsikaline murenemine ehk rabenemine temperatuuri kõikumine jää tuul vesi soodu...
1. Aatom - üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektrodidest 2. Aatomituum aatomi keskel olev osake, millesse on koondunud suurem osa aatomimassist (neutronid ja prootonid) 3. Aerosool pihussüsteem, milles pihustuskeskonnaks on õhk ( suits, udu ) 4. Allotropia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena 5. Alus - aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone 6. Anioon negatiivse laenguga ioon 7. Eksotermiline reaktsioon energia eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon 8. Elektrolüüt aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit 9. Emulusioon pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises 10. Endotermiline reaktsioon energia neeldumisega kulgev reaktsioon 11. Ensüümid valgulised katalüsaatorid, mis reguleerivad reaktsioonide kulgemist elusorganimides 12. Fotosüntees roheliste taimedes päikeseenedria to...
Sissejuhatus Teadusuuringud, mis käsitlevad kofeiini füsioloogilist mõju inimesele, on ulatuslikud. Uuringud jätkuvad, et piiritleda ja laiendada olemasolevat teadust. Kofeiini teadustööd, mida viiakse läbi konkreetsetes valdkondades, nagu vastupidavus, tugevus, sportmängud, taastumine, hüdratatsioon, on suured ja kohati vastuolus. Seega, selle avalduse eesmärk on kokku võtta ja rõhutada teaduslikule kirjandusele ja suunata teadlased, praktikud, treenerid ja sportlased rakendama kofeiini kõige tõhusamal viisil. Kofeiin ja selle toimemehhanism Et mõista kofeiini efekti, on vaja teada selle keemilist koostist ja kuidas ühend füsioloogiliselt imendub kehasse. Koffeiin imendub kiiresti läbi seedetrakti ja liigub läbi raku membraani sama efektiivselt nagu see imendub epiteelkoes. Kofeiin metaboliseerub maksas ja läbi ensümaatilise tegevuse. Kofeiini kõrgenenud tase võib esineda vereringes 15-45 minuti jooksul ja maksimaalne konsentratsioon...
Vee molekul Vee (H2O) molekulis tekib polaarne kovalentne side. Hapnik, mille aatomil on suurem elektronegatiivsus, omandab molekulis negatiivse ning kaks üksiksidemetega seotud vesiniku aatomit positiivsed laengud. Ühised elektronpaarid on seejuures rohkem hapniku poole tõmmatud. Vesiniku aatomi ainus elektron on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi aatomi poole, mistõttu see omandab väikese negatiivse ja vesinik väikese positiivse laengu. Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st molekulid liituvad üksteisega. Inimene koosneb paljust süsinikust ehk süsinikvõrest ja mille vahel on vesi. Keemiline side – ühendab keemilisi elemente omavahel Keemiline reaktsioon – tekitab ja lõhub sidemeid Vesinikside on elektrostaatiline ja moodustub erinimeliste laengute külgtõmbe tulemusena. Vesi on dünaamiline süsteem, vesin...
VESI BIOELEMENDID Vesiniku aatomi ainus elektron on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi aatomi poole, mistõttu see omandab väikese negatiivse ja vesinik väikese positiivse laengu Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st molekulid liituvad üksteisega Vesinikside on elektrostaatiline ja moodustub erinimeliste laengute külgtõmbe tulemusena Vesi on dünaamiline süsteem, vesiniksidemed tekivad ja lagunevad Vesinikside seob omavahel kokku üksikuid vee molekule. Ilma vesiniksidemete olemasoluta oleks vesi gaasilises olekus ja elu Maal võimatu. Kõikide biosüsteemide eksisteerimiseks on vaja vett. Klaster erineva arvuga vee molekulide kogum. Endo Sees. Ekso väljas. H O bilanss organismis - Organismi siseneva vee mass peab võrduma organismist -väljuva 2 vee massiga, normaalse elutegevuse puhul on ve...
VESI Vee struktuur ja omadused Tänu meie igapäevasele kogemusele tunduvad vee omadused meile tavalised, keemiliste ühendite hulgas on vesi aga üks ebatavalisemaid. Tabel 3.1 toob võrdlevalt välja vee ja mõnede sarnase molekulmassiga ühendite füüsikalised omadused. Enamikul sarnastel madalmolekulaarsetel ühenditel on madal keemispunkt ja nad on normaalrõhul ja toatemperatuuril gaasilised ained. Mis teeb vee nii eriskummaliseks? Vastus peitub veemolekulide omaduses moodustada omavahel vesiniksidemeid. Veemolekuli elektronstruktuur on skemaatiliselt toodud joonisel 3.1 a. Hapnikuaatomi kuuest välise elektronkihi orbitaalidel paiknevast elektronist kaks on kaasatud kovalentsete sidemete moodustamisse kahe vesinikuaatomiga. Ülejäänud neli elektroni esinevad kahe vaba elektronpaarina ja need elektronpaarid on suurepärased vesiniksideme aktseptorid. Samas käituvad veemolekuli koostises olevad OH rühmad kui vesiniksideme do...
Õunaid Andra Sindi Gümnaasium 10a 11.01.10 Geograafia Maailma mullad MULD Mis on muld ja kuidas ta kujuneb Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed, mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Elus ja surnud orgaaniline aine on liikumapanevaks jõuks mullas toimuvale. Oluline osa muldade kujunemisel on ka kivimitel, mis määravad nii elusa looduse koostise kui ka orgaaniliste ...
Tsemendi tootmine 1. Lühikirjeldus Tsemendist Keegi ei tea päris kindlalt, kes tsemendi leiutas või kes seda esimesena kasutas. Lupja tarvitati sideainena (hiljem kui savi ja kipsi) Mesopotaamias, Egiptuses ja Hiinas juba mõni tuhat aastat e.m.a. Ka etruskid olid juba hea aeg enne Kristuse sündi peenestatud lubjaga sina peal. Hiljem hakkasid roomlased kasutama põletatud lupja ja arendasid rooma tsemendi. Suurte rahvarännete ajal kadus rooma tsement kasutuselt ning ilmus välja alles 18. sajandi keskpaiku. Sealt arenes see tasapisi edasi ja viis lõpuks välja Aspdini portlandtsemendi sünnini Tsement on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialtkasutatav ehitusmaterjal. Seda kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse saavutamiseks, eriti betooni tootmisel. Kõige tähtsam tsemendi kasutusala on segu ja betooni tootmine -- looduslike või kunstlike lisandite siduvus moodustumaks tugev ehitusmaterjal, mis peaks vastu loomulikele keskkonna mõju...
Orgaaniline keemia: alifaatsed süsivesinikud · Süsivesinike üldiseloomustus ja klassifikatsioon · Alifaatsete süsivesinike nomenklatuur · Isomeerid ja konformeerid · Alkaanide omadused · Alkeenide omadused ja saamine · Hüperkonjugatsioon · Alküünide omadused Orgaaniline keemia · Orgaanilise keemia all mõistetakse üldiselt süsinikuühendite keemiat, kuigi täpse piiri tõmbamine on siin raske. Reeglina mõistetakse orgaaniliste ühendite all C, H, O, N ja halogeene sisaldavaid ühendeid. · Elementorgaanilise keemia all mõistetakse selliste ühendite keemiat, kus süsinik on seotud mõne metalli või eelpool nimetamata mittemetalliga. Süsivesinikud · Süsivesinikud on ühendid, mis koosnevad vaid süsiniku- ja vesinikuaatomitest. · Süsivesinikud moodustavad orgaanilise keemia aluse. Vahel ongi orgaanili...
KEEMIA EKSAMIKS MõISTED: 1) Aatom üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest 2) Tuumalaeng aatomi tuuma positiivne laeng, mis on määratud prootonite arvuga tuumas. Võrdub järjekorra numbriga. 3) Elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronite kogum, koosneb elektronkihtidest. 4) elektronide väliskiht 5) keemiline element aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. 6) isotoop keemilise elemendi kindla neutronite arvuga esinemisvorm...(?) 7) allotroop üks mitmest võimalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab. 8) ioon laenguga aatom või aatomite rühm 9) molekul molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomitest 10) aatommass aatomi mass massiühikutes 11) mool ainehulk. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi. 12) molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides 13) Avogadro arv ühes ...
KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom üliväike aineosake, mis ei teki ega hävi keemilistes reaktsioonides. Tuumalaeng aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon aatomid, mis on liitnud või loovutanud elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon e katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib negatiivne ioon e anioon. Molekul aatomitest koosnev väike aineosake. Aatommass e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 10²³ aineosakest. Molaarmass aine ühe mooli mass grammides. Aine hulk aine moolide arv. Tähistus: n....
20. Elektrolüütide adsorptsioon. Siin põhjustavad adsorptsiooni elektrostaatilised jõud. Vaatleme siin vaid vesilahuseid. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Järgnevalt jooniselt on näha, et adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, ja I- ioonid. Mida suurem on iooni valents, seda tugevamini ta seob end vastasmärgilise pinnaga. Seepärast Al3+ adsorbeerub paremini kui K+. Adsorptsiooni kristalli pinnale võib vaadelda kui kristalliseerumise jätku. Kristalli saab edasi ehitada aga nende ioonidega, millest kristall juba koosneb. Järgneval joonisel näidatud AgI ...
1. Aatom - väikseim aineosake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi omadused. Koosneb: elektronkattest ja tuumast 2. tuumalaeng - suurus, milles väljendatakse prootonite arvu 3. elektronkate - aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum 4. elektronide väliskiht - aatomituumast kõige kaugemal olev elektronkiht, milles võib paikneda kuni 8 elektroni 5. keemiline element - aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (sama aatomnumbriga) aatomite klass 6. isotoop - mingi elemendi teisend, neutronite arv tuumas erineb prootonite arvust 7. allotroop - lihtaine 8. ioon - aatomi või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng 9. molekul - (molekulaarse) aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis, koosneb aatomitest. 10.aatommass - aatomi massi aatommassiühikutes, tähis A 11.mool - aine hulga ühik (mol) 12.molaarmass - ühe mooli aineosakeste mass grammides (arvuliselt võrdne molekulmassiga) ...
Dispergeeritud süsteeme klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. olema lüofiilne 2) sisaldama stabilisaatorit, (milleks võivad olla lahustumatud mille tõttu seep ei pese.35. Seepide olek lahuses. (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna pindaktiivse aine molekulid või elektrolüüdi ioonid). Solubilisatsioon. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena. agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke); Lüofoobsed: elektrilist vastumõju. Adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, Emulsioonideks nimetatakse selliseid dispergeeritud süsteeme, Kontsentratsiooni tõustes tekivad mitsellid alates teatud vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed ...
Dispergeeritud süsteeme klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke);Lüofoobsed: vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed süsteemid, lüofiilsed: osakeste vastastikmõjud suured, vesikeskkonna puhul hüdrofiilsed;vabadispersed: puuduvad disperse faasi omavahelised seosed (nim soolid), struktureeritud süsteemid: disperse faasi osakesed moodustavad omavahel suht tugevaid struktuure, omadused lähenevad tahkele ainele ja nim tarreteks ehk geelideks.; gaasiliste korral aerosoolideks, vedela korral lüsoolideks, tahke korral soolideks, hüdrosoolide korral on keskkonnaks vesi; organosoolide korral orgaaniline vedelik. Kolloidsüs. Valmistamise meetodid: kondenseerimism: eesmärgiks aatomite/molekulide/ioonide liitmine suuremateks agregaatideks. Toimib isevooluliselt, sest kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega ko...
FK eksam 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Osakeste järgi: Süsteem d, m-1 l, m Süsteemi osakeste iseloomustus Jämedispersne <107 >10-7 Sedimenteeruvad (lihtdispersioonid, kiiresti, on suspensioonid, eraldatavad tavalise emulsioonid, vahud, filtreerimisega, on aerosoolid) nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei ...
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED A.Veevahetus Defineerige veepotentsiaali mõiste Veepotentsiaal w võrdub vee keemilise potentsiaaliga w, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes paikneva puhta vee keemilise potentsiaali ow suhtes. ( w ow ) Vw w= Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud w ow Vw = + 2.3 RT log aw + zFEw + P +mwgh ow - vee standartne keemiline potentsiaal; aw - vee kontsentratsioon (aktiivsus); Ew - vee elektriline potentsiaal; R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1); F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); Vw - vee partsiaalne molaarne ruumala; m - moolmass; g - raskuskiirendus, h - kõrgus z - aine osakese laeng w - vee tihedus Elektrokeemiline potentsiaal on töö, mida tuleb teha mooli iooni toomiseks standartsest olekust kindlasse konsentratsi...
Füüsikaline keemia Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - p...
Füüsikaline keemia Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - p...
KEEMIA 1.Isomeeria on C ja H ning teiste elementide ühesugune arv,aga erinev struktuur.(Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga,kuid erineva struktuuriga aineid nim. isomeerideks) Ahelisomeeria-erinev ahela kuju.(süsinikahela erinev hargnemine) Nt. CH3-CH2-CH2-CH3CH3-CH(CH3)-CH3 (butaan) (isobutaan ehk 2-metüülpropaan) Asendiisomeeria-erinev kaksik-või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht Nt. CH2=CH-CH2-CH3CH3-CH=CH-CH3 (but-1-een) (but-2-een) CH3-CH(OH)-CH2-CH2-CH3CH3-CH2-CH(OH)-CH2-CH3 (pent-2-ool) (pent-3-ool) Struktuuriisomeeria-ehk funktsionaalne isomeeria. Isomeerid kuulkuvad erinevatesse aineklassidesse. Nt. Etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3 Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3 Geomeetriline isomeeria-ehk cis-transisomeeria. On ainult kaksiksidemega ühendite puhul. Nt.CH3-CH=CH-CH3 ...
1.Toornafta puhastamine liivast ja sooladest. Toornafta sisaldab vett, muda, liiva ja mineraalsooli. Viimased põhjustaks rafineerimise seadmete ummistust ja korrosiooni. Kasutatakse kahte soolärastuse meetodit. Esimese meetodi järgi lisatakse toornaftale vett ja väävelhapet või leelist pH reguleerimiseks.Segu kuumutatakse ning lastakse läbi segamisventiili, et saavutada homogeensust. Seejarel lahutatakse segu setitis, kus nafta kui kergem faas pinnale kerkib ning soolane vesi pohja settib. Teine meetod põhineb elektrostaatilisel soolärastusel. Nafta-vesi süsteem lahutatakse elektrostaatilises kõrgepinge väljas. Soolane vesi koaguleerub kiiresti ja settib, nafta kerkib "koorekihina" pinnale. 2.Naftast toodetavate mootorkütuste omadused. Bensiin Põhiosa bensiinist moodustavad süsivesinikud C4-C12. Osa neist on ohtlikud: benseen.,tolueen.;naftaleen jne. Bensiin ujub veepinnal. Vett ei saa kasutada bensiini põlengu kustutmise...
HAPPELINE OKSIID- hapnikhappele vastav oksiid. HALOGEEN- VII A mittemetall. HALOGEENIMINE- halogeeni(de) sisseviimine ühenditesse. HALOGENIID- halogeeni ioon Cl-. HÜDRAAT- lahustunud aine osake (ioon, molekul) koos temaga seotus vee molekulidega. HÜDRAATIMINE- lahustunud aine osakese ümbritsemine ja sidumine vee molekulidega.' HÜDRAATUMINE- aineosakeste liitumine vee molekulidega. HÜDRAATKATE- ioone vesilahuses ümbritsev vee molekulidest koosnev kiht. HÜDRATATSIOON- vt. hüdraatimine. HÜDROKSIID- aine, mis koosneb katioonidest ja hüdroksiidioonidest. INDEKS- elemendi sümboli järel esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis. INDIKAATOR- aine, mis muudab värvust lahusele happe või aluse lisamisel(värvus sõltub lahuse pH väärtusest). INHIBIITOR- aine, mis vähendab reaktsiooni kiirust; negatiivne katalüsaator. IONIIT ehk ioonivaheti- tahke aine, mis vahetab oma koostisioone teiste ioonide vastu
EHITUSMATERJALID EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI · seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis) · katusekatte (rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) · soojusisolatsioon (kivivill-plaat, vahtplast) · akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pul...
Toiduvaliku põhikriteeriumid: Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eeskätt asendamatuid aminohappeid, esmatähtsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi- coca kõrge en sisald, aga madala toiteväärtusega; täismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu. Toidu energeetilise väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kalorimeetrilist meetodit (ainete põletamisel vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide 38,9kJ (9,...
1 Muld- maakoore pindamist kobedat kihti, mida aktiivsemad kas. kõrg. taimed ja mikroorg ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste lagunemisproduktide poolt (moodustavad settekivimid, kujundavad taimed, arenevad kliima, lähtekivim, reljeef, inimene) Viljakus- iseloomulik tunnus. Omadust varustada taimi toidelementide ja veega, taimejuuri hapnikuga ja kinnitamine. Väärtus. Aine ja ülesanded- oodusteaduse haru. uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist. mullafüüsika uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas. mullamineroloogia uurib mineroloogilist koostist. mullakeemia uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi. mullabioloogia uurib elus organisme, nende laguprodukte...
Eksamiküsimused õppeaines ,,Betooniõpetus" EPM 0030 (2012/2013 õppeaasta) 1. Tähtsamad daatumid betooni ajaloos Esimene betoonileid ~5600 a enne meie ajaarvamist: jahionni põrand lubjast, liivast ja kruusast. Suure Hiina müüri ehitusel mineraalsed sideained. Rooma Pantheoni müürikivide vahel betoonisegu(Rooma impeeriumi ajal: 300 eKr...500 pKr). 19. sajandil suur murrang betoonitööstuses: portlandtsement, raudbetoon, tsemenditehased, betooni survetugevuste arvutused ja seosed tsemendi ja vee ja täitematerjalidega. Betooni teooria. 20. sajandil paljud ,,esimesed"(tee, pilvelõhkuja, sild jne). 2. Betoonide põhiterminoloogia standardi EVS-EN 206-1 järgi Betoon: materjal, mis saadakse omavahel segatud tsemendist, jäme- ja peentäitematerjalist ja veest ning millele võib lisada keemilisi ja peenlisandeid, kusjuures betooni omadused kujunevad tsemendi hüdratatsiooni tulemusena Betoonisegu: valmissegatud betoon, mis on...
KOOL KOHUPIIMADE VALMISTUSVIISID JA VALGU SISALDUSE MÄÄRAMINE NEIS Uurimistöö Tallinn 2013 1. SISUKORD 1. SISUKORD.............................................................................................................................2 2. KOHUPIIMADEST ÜLDISELT............................................................................................4 Mis on kohupiim?................................................................................................................... 4 Erinevad kohupiimad.............................................................................................................. 4 Miks süüa kohupiimasi?..........................................................................................................5 3. KOHUPIIMADE VALMISTUSVIISID.................................................................................6 3...
Keemia 28.08.08 Sissejuhatus 1. Nimetada igapäevases elus kasutatavaid keemiatööstuse tooteid. 2. Keemilise reaktsiooni olemus, näide loodusest. 3. Mille alusel liigitatakse aineid klassidesse? 4. Lihtainete mõiste, jagunemine. 5. Liitainete mõiste, jagunemine. 1. Sool, suhkur, äädikas, jood, seep, piiritus, lõhnaõli, kodukeemia. 2. Keemilise reaktsiooni käigus toimub ühe aine muundumine teiseks. Näiteks looduses muundub vesi veeauruks, raud roostetab jne. 3. Nende koostise ja keemiliste omaduste järgi. 4. Lihtained koosnevad ainult ühe aine elementidest, jagunevad metallideks ja mittemetallideks. 5. Liitained koosnevad mitme erineva aine elementidest, jagunevad oksiidideks, hapeteks, alusteks ja sooladeks. Oksiidid Oksiidid on sellised liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad: 1) lihtaine ühinemisel hapnikuga (C+O2 -> CO...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Jevgenia Meskenaite ,,Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal" Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks ,,Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal" just sellepärast, et kivimid moodustavad tähtsa osa meie elus ning tahtsin rohkem teada saada erinevatest kivimitest ning nende tekkest ja omadustest. Ikka ja jälle kipume kurtma, et Eesti, me kodumaa pind on kivine aga sedasi on loodus ta loonud. Kivi ongi see, millel Eesti seisab ja püsib. Kivi lõhub adratera ja väntsutab vikatit, aga samas kerkivad temast kaitsvad müürid ja pime ning kõle talvgi s...
Maastiku mõiste Maastikuteadus on ühest küljest paljude loodusteaduste, nagu geomorfoloogia, mullateadus, geobotaanika jt. ning teisest küljest mitmesuguste inimtegevust uurivate teadusharude ühend. Maastikuteaduse põhinõudeks on uurida: ·ümbritsevat loodust kui tervikut ·maastikukomponentide omavahelisi seoseid ·maastike kujunemisel toiminud inimmõju Maastik on: mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maaala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv) kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastik...
Kolloidkeemia eksam 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon 2. Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid (ainult keemiline meetod) 3. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused, tuleb osata iseloomustada Rayleigh valemit, (kuid optilised uurimismeetodid ei tule). 4. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. 5. Kolloidlahuste osmootne rõhk. 6. Sedimentatsiooni tasakaalu tuletus(kuid sedimentatsioonianalüüsi ei tule). 7. Hüpsomeetrilise seaduse tuletamine. 8. Viskoossus. (Polümeeri molaarmassi viskosimeetrilist määramist ei tule). 9. Pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia(Laplace võrrandi) tuletamine. 10. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig. 11. Adsorptsioon. 12. Pindpinevuse määramine kapillaarse tõusu abil. 13. Gibbsi adsorptsioonivõrrandi tuletamine (teada ühte kahest tuletusest) 14. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langm...
© MIHKEL HEINMAA, kevad 2010 BIOKEEMIA | I TESTIKS | Mihkel Heinmaa YAGB22 | TTÜ | veebruar 2010 I BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 1. Bioelemendid: H, O, C, N + P, S moodustavad üle 99% kõikidest aatomitest inimekehas. H, O, C, N on nii sobivad elukeemiale, kuna neil on võime moodustada kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamise teel. Bioloogilised makromolekulid: valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. - Molekulaarne hierarhia rakus: Anorgaanilised eellased (CO2, H2O, NH3, N2 NO3 ) > metaboliidid (püruvaat, tsitraat, suktsinaat...
https://www.dropbox.com/sh/2led71ugzq2uds3/AAAk2pt07s3cdRmPH8xWFFRPa?dl=0 AKLIMATISEERMUMINE SPORDIS Aklimatiseerumine – kliimaga kohanemine Põhja- Lõuna suund ajavööndid Maapinna suhtes Mõjutab meie heaolu, töövõimet(tippsport), tervist. inimene ja antiloop – antiloop spurdib ja kuumeneb üle ja sureb. inimene jookseb rahulikult. Optimum – mingi resultaat, mille saavutamiseks kulutatakse energiat Sügis- külm, pime rasvkude talletab energiat Pruun rasvkude – toodab sooja (vastsündinutel ja karudel nt) Kontrollitakse keskonnast tulenevaid signaale ja keha reguleerib end, et elus püsida. Inimese optimum 37° Optimum eeldab keskkonna stabiilseid tingimusi. Elu harjumatutes tingimustes eeldab uue optimumi saavutamist aka aklimatiseerumist. Sisaldab termoregulatsiooni, saame aklimatiseeruda sooja, külma, aja, kõrguste vahel. (Kõik avaldavad mõju töövõimele) Töövõime sõltub aklimatiseerumise...
"Keemia alused" 4. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. 1. Kirjeldage d-metallide kompleksühendite struktuuri mõne näite abil. Selgitage kompleksühendite struktuuriga seotud mõisteid: kompleksimoodustaja, ligandid, sise- ja välissfäär, koordinatsiooniarv. [Cu(H2O)6]2+ ongi tüüpiliseks näiteks kompleksist osakesest, mis koosneb tsentraalsest metalliaatomist ja sellega koordinatiivse kovalentse sidemega (doonoraktseptorsidemega) seotud molekulidest või ioonidest. Kompleksühend või ka koordinatiivühend on rangelt võttes neutraalne ühend, mille koostisesse kuulub vähemalt üks kompleks. Keskne metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne, nt [Ni(CO)4], või katioonina, nt K4[Fe(CN)6]. Kompleksühendid on keemias ja elus äärmiselt olulised: hemoglobiin, klorofüll, paljud ensüümid on kompleksühendid. Kompleksimoodustaja- Tsentraalne aatom Ligandi...
Mullateaduse alused 01.09.09 Rein Kask "Eesti mullad" Endel Kitse "Mullavesi" Raimo Kõlli "Eesti muldade omadused graafikutel" "Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid" - maaülikooli lehelt mullateaduse kohta... Raimo Kõlli "Eesti muldade määraja" Aili Oja "Mineraloogia ja petrograafia praktikum" Mullateaduse aine ülekanded ...loodusteaduse haru, mis uurib muldade teket, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid, kasutussobivust, muldade klassifikatsiooni jne Mullateadus uurib kõike 3 faasi: tahket, vedelat, gaasilist. Mullateadus jaguneb: 1) mullageneetika uuriti muldade arengulugu 2) mullafüüsika uurib füüsikalisi omadusi 3) mullakeemia keemilist koostist 4) mullamineraloogia mineraloogilist 5) mullabioloogia - elusorganisme ja nende laguprodukte looduses, sh huumust 6) mullageograafia 7) mullakartograafia tege...
1)Toornafta puhastamine liivast ja sooladest 5)Nafta ja gasoilide termiline krakkimine Eelpool esitatud struktuurvalemitest järeldub, et nende Toornafta sisaldab märkimisväärses koguses vett, muda, Termilist krakkimist kasutatakse tänapaeval ainult kõige toksiliste ainete tekke üheks eeltingimuseks on hapniku liiva ja mineraalsooli. Viimased põhjustaks rafineerimise lihtsamates refinerites, kus bensiini palju pole vaja ja kloori aatomite üheaegne esinemine gaasifaasis või seadmete ummistust ja korrosiooni. Kasutatakse kahte toota. Gasoili aur kuumutatakse üles kuni 500-600 C vees. soolärastuse meetodit. Esimese meetodi järgi lisatakse rõhul ca 34 at ning lahutatakse fraktsioonideks Keemiatööstus toodab ja kasutab ülemaailmselt umbes tooraftale ca 10% vet...
Organismide keemiline koostis Ainete jagunemine: 1. Anorgaanilised ained (eluta loodus) - vesi - anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad) 2. Orgaanilised ained (elusloodus) - valgud - lipiidid - sahhariidi biomolekulid - nukleiinhapped (DNA, RNA) - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus. Klaster vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid, mille tulemusel moodustuvad erineva arvuga vee molekulide kogumid. Hüdrofiilsus aine omadus lahustuda vees. Hüdrfoobsus aine omadus mitte lahustuda vees. Hüdratatsioon keemilise ühendi liitumine veega. Deh...
BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED I osa I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3- 32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Looduses leidub 90 keemilist elementi. Kõige suurema osa 98%- moodustavad H(vesinik), O(hapnik) ja C(süsinik). Inimese organismi kõigist aatomitest moodustavad 99% H,O,C,N,P,S. Just need elemendid on sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid. ELEMENT % Vesinik 63 Hapnik 25,5 Süsinik 9,5 Lämmastik 1,4 Bioelemendid moodustavad erinevaid molekule, need biomolekulid jagunevad nelja klassi: 1. Valgud ehk proteiinid 2. Nukleiinhapped (DNA,RNA) 3. Süsivesikud ehk suhkrud 4. Lipiidid ehk rasvad (AINUKESED, MIS EI OLE BIOPOLÜMEERID!) Polümeerid - väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. Valgud ehk proteiinid on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappej...
I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3-32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Bioelemendid: O, H, C, N, P, S. Moodustavad 99% kõikidest aatomitest inimkehas. Elemendid on molekulide tekitamiseks sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamisega. Biomolekulid: Valgud (ehk proteiinid, hargnemata biopolümeerid, koosnevad 20 aminohappest, moodustavad ensüümid (lipaas),retseptorid(insuliini retseptor); Nukleiinhapped (hargnemata biopolümeerid, monomeerideks nukleotiidid (dna, rna)); Süsivesikud (ehk karbohüdraadid, monomeerideks monosahhariidid, nendest tekivad polüsahhariidid mis on seotud glükosiidsidemetega; olulised energiaallikad, osalevad ka rakk-rakk äratundmisprotsessides); Lipiidid (ei moodusta polümeere!; võimelised moodustama suuri struktuure, kuid monomeerid on ühendatud nõrkade jõududega; oluline roll energiaallikana, signaalmolekulidena). Biopolümeer valgud, n...
1 Uugo Roostalu loengud Raamatud: 1. Mineraalid ja kivimid (mineroloogia pertograafia) Raamat mineroloogia ja pertograafia praktikum A. Oja 2. Mullateaduse laboratoorne praktikum (E. Kitse ja I. Oma) 3. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid (Raimo Kõlli) 4. Muldade määraja 5. Eesti muldade lühiiseloomustus (Raimo Kõlli, H. Lemeti) 6. Eesti mullad (Rein Kask) NB! Eesti mullastik arvudes 8 osa. (Eesti projekteerimisinstituut ,,Eesti põllumajandus projekt") Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on loodusteaduse haru. On üks põhilisi agronoomilisi distsipliine, mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. Mullateadus jaguneb terveks reaks teadusteks: 1) mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist 2) mullafüüsika uurib...
Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks. 1. Mis on keemia? Milline on keemia koht loodusteaduste süsteemis? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest 2. Aine massi jäävuse seadus. Aine massi ja energia vaheline seos. Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. · Aine mass ja selles sisalduv energia on omavahel seotud · A. Einstein (1879-1955) DE = Dm c2 3. Mille poolest erinevad füüsikalised ja keemilised nähtused? Milline on nendevaheline seos? · Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida, reeglina ilma ainet ja tema koostist muutmata. Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste re...
BIOKEEMIA KONSPEKT I ATP (adenosiintrifosfaat) ja NADPH (taandatud nikotiinmiidadeniindinukleotiid- fosfaat) on energiarikkad e. makroergilised ühendid. Makroergiliste molekulide reageerimisel teiste biomolekulidega vabaneb energia, mille arvelt toimuvad mitmed energeetiliselt ebasoodsad protsessid (biosüntees, liikumine, osmoos). MOLEKULAARNE HIERARHIA: Anorgaanilised eellased CO2, H2O, NH3, N2. Metaboliidid püruvaat,tsitraat, suktsinaat Monomeersed ehituskivid aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool Makromolekulid valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Supramolekulaarsed kompleksid ribosoomid, tsütoskelett Organellid tuum, mitokondrid, kloroplastid. ELUSLOODUSE HIERARHIA: Molekul väikseim iseseisev osake Makromolekul kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. Organell re...
MEDKEEMIA. Juha Ehrlich I BIOENERGEETIKA Rakus toimub palju keemilisi reaktsioone, mis on omavahel seotud ja mille üheks ülesandeks on organismi varustamine energiaga. Tänu nendele reaktsioonidele on elutegevus võimalik. 1. termodünaamika põhimõisted: Termodünaamika — teadus soojusnähtustest ja energiavormide vastastikusest üleminekust (energiaülekanded, -muutused, -kaod). Süsteem — termodünaamika uurimisobjekt. Meid huvitav osa universumist, mis on eraldatud füüsikaliste või mõtteliste pindadega. Nt. 1 l õhku või inimene. Süsteemid võivad olla: 1. Homogeensed — punktist punkti liikudes süsteemi koostis ja omadused ei muutu või muutuvad sujuvalt. Puuduvad füüsikalised eralduspinnad. Nt. suhkrulahus. 2. Heterogeensed — koosnevad homogeensetest osadest, mida nimetatakse faasideks. Faasid on üksteises...
1. Geofüüsika aine ja koht teaduste süsteemis.Geofüs e Maa füs on teadus,mis uurib Maa koore (litosf),tema pinnal asetsevate veekogude(hüdrosf) ja teda ümbritseva õhkkonna (atmosf) füs omadusi ja nähtusiMaad käsitatakse geofüs keerulise, muutuva füs süst, mille koostisosad mõjutavad 11 ja mis allub ka teiste taevakehade(eeskätt Päikese ja Kuu) mõjule. Geofüs jaguneb maakoore füs (geofüs kitsamas mõttes), hüdrofüs (merefüs ja mandrivete füs) ja meteoroloogiaks. Geofüs on tihe side geoloogia, loodusgeogr, füs jpt. teadustega.Geofüs uuringuid kasut geoloogiliste struktuuride piiritlemiseks, maavarade otsimiseks, maavärinate ennustamiseks ning tal on oma odavuse tõttu ka suur tähtsus geoloog kaardistamisel. Nad jaotuvad pinnalisteks ehk maapealseteks ja puuraukudes tehtavateks e maa-alusteks. Laiemas plaanis kõneldaksesüvageofüs struktuurigeofüs ¤maagigeofüs ¤insenergeofüs 2)Geofüs ül ja liigitus.Gravimeetria (gravimeetriline meetod) uurib...
Aminohapete biosüntees 1. Defineerige mis on lämmastiku fikseerimine ja millised organismid on võimelised seda protsessi läbi viima. Kirjeldage milline on lämmastiku tsükli üldskeem looduses ja millisel kujul on meie organism võimeline lämmastikku kasutama biosünteetilistes protsessides. Molekulaarne lämmastik N2 muundatakse redutseeritud või oksüdeeritud vormiks. Atmosfääris leiduv N 2 on keemiliselt väga inertne ning metabolismis kasutamiseks tuleb see redutseerida NH 3 kujule. Toimub UV kiirguse ja välgu kaasabil maa atmosfääris. Eluslooduses on lämmastikku fikseerima võimelised vähesed mikroorganismid, kes redutseerivad elementaarse lämmastiku ammooniumiks. Mõned sellistest bakteritest on vabalt elavad, paljud on aga taimede, eelkõige liblikõieliste taimede, sümbiondid. Valdav enamus organisme on võimeline omastama lämmastikku NH 4+ vormis. Summaarne reaktsioon N2 + 10H+ + 8e- + 16ATP Z 2NH4+ +...
annaabi.ee 
