Aerosool (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Keemia põhimõisted

liitosakesteks. ATOMAARNE OLEK- lihtaine esinemine aatomitena, näiteks atomaarne vesinik H. 1 AUR- gaasiline aine, mida kokkusurumisel või jahutamisel saab muuta vedelikuks või tahkeks aineks. ADSORPTSIOON- gaasi või lahustunud aine osakeste neeldumine tahke aine pinnale. AEROSOOL- süsteem, milles tahke aine või vedelik on pihustunud gaasi; esimesel juhul on suitsu tüüpi aerosool, teisel juhul udu tüüpi aerosool. AINE- teatud omadustega aatomite, ioonide või molekulide kogum; jaotatakse liht- ja liitaineteks. AINE HULK- aine kogus moolides (n=m/M). AINE MASSI JÄÄVUSE SEADUS- reaktsiooni astuvate ainete mass võrdub reaktsioonil tekkivate ainete massiga. AURUSTUMINE- vedeliku muutumine (üleminek) auruks. AVOGADRO ARV- aine osakeste (aatomid, molekulid, ioonid, elektronid jt.) arv ühes moolis aines. NA=6,02 10 23 osakest mooli kohta.

Keemia

2

doc

Keemia mõistete seletused

1. Aatom - üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektrodidest 2. Aatomituum ­ aatomi keskel olev osake, millesse on koondunud suurem osa aatomimassist (neutronid ja prootonid) 3. Aerosool ­ pihussüsteem, milles pihustuskeskonnaks on õhk ( suits, udu ) 4. Allotropia ­ keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena 5. Alus - aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone 6. Anioon ­ negatiivse laenguga ioon 7. Eksotermiline reaktsioon ­ energia eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon 8. Elektrolüüt ­ aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit 9

Keemia

6

doc

Lahus

heterogeenset süsteemi.Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. Kolloidsüsteemide liigitus  Pihustunud vedelik gaasis on aerosool.  Pihustunud vedelik vedelikus on emulsioon.  Pihustunud tahked osakesed gaasis on suits või aerosool.  Pihustunud tahked osakesed vedelikus on suspensioon.  Pihustunud gaas vedelikus on vaht.  Pihustunud gaas tahkises on tahke vaht. Kontsentratsiooni väljendamisviise on mitmeid. Näiteks molaarne kontsentratsioon, molaalne kontsentratsioon, moolimurd, massimurd, normaalne kontsentratsioon jne.

Keemia

5

odt

Keemia mõisted

Keemia mõisted Aatom ­ aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Tuumalaeng ­ Elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. See jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronide väliskiht ­ ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. Keemiline element ­ kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon ­ laenguga aatom või aatomite rühmitus. Molekul ­ molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Aatommass ­ aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes; tähis Ar. Mool ­ ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu aineosakesi; tähis n, ühik mol. Molaarmass ­ ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Ainehulk ­ aine kogus moolides; tähis n. Avogadro arv ­ aineosakeste arv 1-moolises ainehulgas; tähis NA. Molaarruumala ­ �

Keemia

4

docx

Keemia põhimõisted

võimalik ainet lahustada. 48) Küllastumata lahus - on lahus, milles antud ainet veel lahustub. 49) Kristallhüdraat - kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid. 50) Kolloidlahus - ehk sool on vedela dispersioonikeskkonnaga pihussüsteem, milles pihustunud aine (kolloidi) osakeste mõõtmed on 10-7...10-9 m. 51) Emulsioon - pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises. 52) Suspensioon - pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud vedeikus. 53) Aerosool - pihussüsteem, milles pihustuskeskkonnaks on gaas(enamasti õhk). 54) Vaht - pihussüsteem, kus tahkesse ainesse või vedelikku on pihustatud/pihustunud gaasi. 55) Vee karedus - lahustunud kaltsiumi-või magneesiumühendite sisaldus looduslikus vees. 56) Elektrolüütiline dissotsiatsioon - ainete jagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis. 57) Elektrolüüt - aine,mis lahustumisel või sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit.

Keemia

1

doc

Lahused

osakesed on väga väikesed, hästi püsivad, filtrimisel ei saa eraldada pihustunud ainet. Segusid, milles üks aine on teises jaotunud suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks e. pihusteks (kreemid, kohvi). Emulsiooni puhul on vedelik pihustunud tilgakestena vedelikus (piim, majonees), suspensiooni puhul on vedelikus pihustunud tahke aine (hambapasta, kummiliim), vahu puhul on vedelikus pihustunud gaas (mannakreemil). Aerosool on pihussüsteem, milles pihustuskeskkonnaks on õhk (deodorandid, ravimid). Tarre on voolavuse kaotanud ning näiliselt tahke kolloidlahus (sült, juust, leib).

Keemia

2

doc

Lahused

· Lahus on ühtlane segu, mis koosneb: ­ lahustist (tavaliselt vedelik) ­ ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI siirup = suhkur + vesi füsioloogiline lahus = keedusool + vesi viin = etanool + vesi gaseeritud vesi = süsihappegaas + vesi jooditinktuur = jood + etanool Lahustatav aine on pihustunud tavaliselt üksikute molekulide või ioonideni! LAHUSTUMISPROTSESS Vee karedus Vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisooladest. · Karedas vees seep hästi ei vahuta. · Karedas vees leiduvad vesinikkarbonaadid lagunevad kõrgemal temperatuuril ning küttekehale tekib katlakivi LAHUSTUMISPROTSESS · Polaarsed vee molekulid rebivad naatrium- ja kloriidioonid soola kristallist välja: ­ keemilised sidemed katkevad à ­ soojust neeldub à ­ endotermiline protsess. · Lahustunud aine osakesed omakorda seostuvad vee

Keemia

6

odt

Mõisted

osakeste suurus on alla 1·10-9. Tõelised lahused tekivad, kui vees on lahustunud hästi lahustavad ained - soolad, leelised, happed jm. Näiteks tekib tõeline lahus naatriumkloriidi ja sahharoosi lahustumisel. Suspensioon - Suspensioon on dispersne süsteem, mille puhul vedelikku on pihustunud tahket keemilist ainet. Suspensiooni korral on tahke aine settimine küll aeglane, kuid siiski toimub. Kolloidlahus ­ Pihused : Kolloidsüsteemide liigitus Pihustunud vedelik gaasis on aerosool. Pihustunud vedelik vedelikus on emulsioon. Pihustunud tahked osakesed gaasis on suits. Pihustunud tahked osakesed vedelikus on suspensioon. Pihustunud gaas vedelikus on vaht. Pihustunud gaas tahkises on tahke vaht. Emulsioon - Emulsioon on keemias dispersne süsteem, mille puhul vedel aine või ained on pihustunud või segatud teise vedela ainega, kusjuures mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune.

Keemia

Kommentaarid (0)