5) Usaldust tekitav ja ettevõtte kaubamärki ning tegevust toetav 6) Autentse ja täpse sisuga, keeleliselt korrektne 7) Avaneb ja reageerib kiiresti kasutaja tegevustele 7. Millised on kodulehe loomise erinevad etapid(tööd) kuni kodulehe avamiseni Internetis? 1) Ärieesmärgi püstitus 2) Uuringud ja analüüs 3) Meeskonna valik 4) Nõuete koostamine 5) Keskkonna modelleerimine (infoarhitektuur, andmebaasid, navigatsioon, kasutusjuhud jne) 6) Loovlahendus ja disain 7) Disaini lahtilõikamine 8) Keskkonna tehniline teostamine (programmeerimine, andmebaasid, disaini liidestamine, testimine, viimistlemine, lansseerimine) Eristatakse kuute peamist etappi: 1) Analüüs - Kirjeldatakse ära praegune lähtepunkt, kogutakse infot nii klientidelt kui ka ettevõtte töötajatelt. 2) Planeerimine - Vastavalt analüüsile planeeritakse arendustööd, tükeldatakse tegevus etappideks, koostatakse arendusprojekt
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
näiteks ,,rõhuv elamus" võib olla ihaldusväärne või kas elamusi otsides keskendutakse ainuüksi positiivsetele aistingutele. Jaapanis korraldati uuring eesmärgiga selgitada välja, milline roll on närvimehhanismidel selles, kuidas tarbija tajub visuaalselt kujundatud tooteid, millele 10 on lisatud täiendavaid aistinguid. Uurimise alla võeti visuaalselt disainitud tooted, kuhu lisati seos maitsemeelega (vt lisa 1). Magnetresonantstomograafia tulemused näitasid, et need aju piirkonnad, mis olid kaasatud stiimuli tajumisse maitsemeele kaudu, olid kaasatud ka aistingu puhul, mis saadi disaintootest läbi nägemismeele. (Sung jt. 2011: 349) Näiteks banaanile sarnaselt kujundatud toodet vaadates toimuvad ajus sarnased protsessid banaani maitse tundmisele. See seos seletab, miks maitsvat sööki vaadates võivad hakata tööle süljenäärmed.
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2
TURUNDUSE ALUSED Sisukord 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................1 2.TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE).............................................................5 3.TURU SEGMENTIMINE JA TOOTE POSITSIOONIMINE.........................................13 4.TARBIJAKÄITUMINE....................................................................................................16 5.SUHTLUSTURUNDUS...................................................................................................26 6.TOODE JA BRÄND.........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND.................................................................................................................................54 9.TURUSTUS.......
ostutegevuse. Reklaamsõnum peab koosnema järgmistest elementidest: Pealkiri: Pealkiri on sõnmi silmatorkavaim osa, mille funktsioonid on: Haarata sihtturu tarbijate tähelepanu Tekitada tarbujas huvi sõnumi vastu nii, et hiljem see muutub tootehuviks Edastada reklaami pühiidee muljetavaldaval, mõistetaval ja kontsentreeritud kujul. Pealkiri peab olema selgesti meeldejääv. Tema sisu võib olla kasulubav või uudist pakkuv, vorm küsimusena esitatud või käsuna antud. Alapealkirjad: Alajaotise pealkiri: Liigendab põhiteksti Rõhutab olulist Täpsustab pealkirjas öeldut Toob välja tähelepanuväärseid fakte Illustratsioonid (pildimaterjal) Trükireklaamis on nendeks joonised (joonistused, diagrammed, skeemid) ja fotod, telereklaamis kaadrid tseenide ja kujutistega, raadioreklaamis audio. Ilustratsioon- köidab tähelepanu ja tekitab üllatust
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
sõbralikust teenindusest. Toote võrdlemisel konkureerivate analoogtoodetega tuuakse välja erinevused, tugevused ja nõrkused. Need aitavad oma toodet parandada ja täiustada järgmistes punktides: funktsioon – toote funktsioneerimine, kasutamine, kaitsmine; kvaliteet – toote komponendid (tooraine, materjalid, detailid), valmistusprotsess, vastupidavus, garantii; unikaalne omadus (annab tootele konkurentsieelise) – disain, pakend, valik, teenindus; ettevõtte stiil – nimi, logo, kuvand; tulevik – uued tooted. 3.2. Teenus Teenus on tegevus või tegevuste sari, mis on rohkem või vähem kombatamatu, ja mis võib, kuid ei pruugi aset leida kliendi ja teenindaja vahelises suhtluses ning mida pakutakse kui lahendust kliendi probleemile. (C. Grönroos) Teenuse tunnusteks on kombatamatus, varieeruvus, eraldamatus ning varude puudumine.
enesearendamine MOOD Õukonnad linnad kuulsused Subkul ÄRI- Reklaamiv kultuur Kaubamajad, Turustamine, ostukes SÜSTEEM maailmanäitused disain, reklaami professi- onaliseerumine MEELE- Ajalehed, naisteajakirjad Raadio, Massit
tarbijad (keda kõiki võib omakorda spetsiifilisteks alarühmadeks jaotada sotsiaalsete, psühholoogiliste, demograafiliste jt kriteeriumite alusel) jaemüüjad, hulgimüüjad, tarnijad, aktsionärid, potentsiaalsed investorid, tarbijaväljaannete ajakirjanikud, majandusajakirjanikud, kohalikud elanikud, kohalik omavalitsus, valitsus, parlamendiliikmed, riiklikud ametid, konkurendid, erialaorganisatsioonid jt · teenuseid pakkuv firma firma töötajad, püsikliendid, "juhukliendid", potentsiaalsed kliendid, (vt eelmine lõik, paljud sihtgrupid kattuvad tootjafirmaga) · mittetulundusorganisatsioon (ühingud, liidud, sihtasutused jne) liikmed, sponsorid, potentsiaalsed sponsorid, organisatsiooni programmide osalised, ajakirjanikud, riigiorganid jt · riiklik institutsioon (ministeerium, amet vms) organisatsiooni töötajad, kodanikud, kelle
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
inimesed peaksid käituma vastavalt oma parimatele huvidele, s.o vastavalt neile huvidele, mida nad endal tajuvad olevat. Hinnang egoismi-eetikale Tahan olla õnnelik, kuid selleks on vajalikud sõprus ja head suhted. See sisaldab aga ka teistest hoolimist ehk egoismist loobumist. Egoismi paradoks: egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda (teatud määral) altruistiks. Seega ei ole egoismi-eetika lahendusi pakkuv toimiv eetikateooria. UTILITARISM lad k utilitas "kasu" Nii tegevusjuhiseks kui ka tegevuse hindamise aluseks on printsiip: "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!" Utilitarismi teerajajad · Antiikfilosoofias Sophoklese "Antigone" (u 440 eKr) · Utilitarismile kui moraalifilosoofiale panid aluse 18. sajandi soti filosoofid: Francis Hutcheson, David Hume, Adam Smith. · Francis Hutcheson: "Suurim Õnn Suurimale Hulgale."
pead murdma, kuidas käituda või mida öelda · Ametiroll kaitseb meid, aitab hoida piire ja enesehinnangut, eriti olukordades, mis muidu tooksid kaasa alandust, piinlikkust, solvumist, ärritumist 7 Kahtlemata on inimestega suhtlemine, mida teenindustegevus eeldab huvitav ja enamasti positiivseid emotsioone pakkuv. Kuid vahel tulevad mängu ka olukorrad, mil enam ei jaksa suhelda. Teenindajatel tasub endale aru anda, et suhtlemine ei ole alati ainult mugav meie turismihooaeg on mõnikord nii külalisterohke, et teenindaja ei jaksa ja lõbus tegevus, vaid see võib nõuda palju energiat, tahet ja ka sügisepoole enam suhelda. eneseületamist. On inimesi, kellega suhtlemine on ebameeldiv
fraaside keskel, korduvsõnade vahel ning lausete struktuuri rikkumise korral. Pausid võivad olla nii täidetud kui ka tühjad. Näiteks võidakse pause täita mitmesuguste vokaalidega (eee) või siis parasiitsõnadega (nii, kule, onju, eksju, misasi jne). Võimalik, et nii hoitakse sõnajärg endale, vältides partneri poolt järje ülevõtmist. Sagedamini kasutavad sellist kõnepruuki mehed. Jutu sees olevad pausid on eestlastel harva üle ühe sekundi pikad, jutu lõpupausid on nendest aga ligi kaks korda pikemad (Hennoste 2000). Võrreldes eestlastega on soomlaste pausid oluliselt pikemad. Kui soomlane alustab juttu ning teeb oma läbimõeldud jutus lausete vahel pausi, võib eestlane tajuda, et soomlane on oma jutu lõpetanud ning alustab oma kõnevooru. Kui eestlane on jutu kiiresti ära rääkinud, jätkab soomlane eestlase suureks üllatuseks juttu sealt, kus ta enne pooleli jäi. Kui ühe arvates on teine rumal, siis teise arvates on teine kasvatamatu
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
„Algatusrühm tundis vajadust seista hea jätkusuutliku arengu eest ning soovis jagada edukalt toimivate ökokogukondade kogemusi laiemale huviliste ringile.“ (Gaia Education 2011). Eestis töötab Gaia Haridusprogrammi välja MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus. Programm koosneb neljast osast: ökoloogiline, maailmavaateline, sotsiaalne ning majanduslik. Kõiki neid tasandeid on võimalik vaadata ka koolieelse lasteasutuse kontekstis ning planeerida nendest aspektidest lähtuvalt ka jätkusuutliku elu õpetamist lasteaias. Ökoloogilise aspekti all mõistetakse ise oma toidu kasvatamist, puhast elukeskkonda, säästlikku veesüsteemi, puhastest ja energiasäästlikest materjalidest ehitatud maju ning madalat ökoloogilist jalajälge, mis on kõigi ökokogukondade eesmärk. Majandusliku aspekti all peetakse silmas ökoküla majanduslikku ülesehitust,
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........
paljude aastate lõikes jääv suurus, kuna tarbimise struktuur muutub uute teenuste-toodete turule ilmumisega ja varasemate kategooriate osatähtsuse langemise-kadumisega. Inflatsiooni (raha väärtuse/ostujõu langust) siseturul mõõdetakse mitmesuguste hinnaindeksitega (tarbijahinnaindeks = THI, tootjahinnaindeks, ehitushinnaindeks jne.), mis arvestavad kulude spetsiifikat ja erinevat struktuuri eri valdkondades. Levinuim ja üldisemat huvi pakkuv neist on THI, kuna selle muutumine puudutab kõige ulatuslikumat ringi riigi kodanikkonnast iga antud riigi elanik (peale selle, et ta võib olla tootmis-ehitusettevõtte omanik, teenistuja, tööline jne.) on kindlasti ka tarbija. f) Tööjõu nõudlus ja pakkumine Töö nõudlus on töö otsjad. Töö pakkumine on ettevõtted, kes tööd pakuvad. g) Tööhõive ja pakkumine Tööhõive on inimeste hõive riigi majanduses. Tööhõivet iseloomustavad tööhõive määr ja
SISUKORD I. ORGANISATSIOONIKÄITUMINE...........................................2 1.1. Organisatsioonikäitumine..................................................................................2 Eksamiülesanne 1. ...................................................................................................5 II. INDIVIID.................................................................................. 6 2.1. Individuaalsus ja isikus......................................................................................6 Eksamiülesanne 2.....................................................................................................8 2.2. Taju...................................................................................................................... 8 Eksamiülesanne 3...................................................................................................13 Eksamiülesanne 4....................................................................
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed
mõista kõige aluseks olevat üldisemat muutuste protsessi. Kõnealuse teema kohta oma käsitlusviisi kujundamisel tuginesin ma paarile Malcolm Gladwelli ideele (2000). Gladwell analüüsib kiiresti levivate nähtuste ja kiirenevate tendentside aluseks olevat dünaamikat. Tema uurimus kiire kasvu kohta aitas tal määratleda mõned muutuste protsessi olulised tunnused. Ma lubasin endale Gladwelli esialgsete käsituste suhtes veidike vaba voli ja kasutan nendest oma tõlgendusi, et kirjeldada kolme tegurit, mis muutustele kaasa aitavad. 1. Mõjukad inimesed Muutused olenevad inimestest. Teatud inimestel on selliseid isikuomadusi ja nad võtavad enesele rolle, mis võimaldavad neil muutuste protsessis veenvad ja mõjukad olla. Mõelge, millised on mõjukad inimesed teie elus. Mis neid teistest eristab? Olles selle küsimuse esitanud ja võimaluste üle mõtisklenud,, koostasin ma mitu erinevat kirjeldust
Organiseeritud sport laieneb ka vabaaja ja taastustegevuseks, tervisekampaaniateks ja spordi kui kehalise aktiivsuse propageerimiseks. Sporti harrastatakse väga erinevate eesmärkide ja motiividega, millega peab samuti spordi kui sotsiaalse mõiste lahtimôtesrtamisel arvestama. Tihti küsitakse spordi sotsioloogidelt, kas rütmivõimlemine, nooleviskamine, kalastamine või male on sport või mitte. Kas mõnda nendest tegevustest võib nimetada spordiks? Sellisele küsimusele vastamisel peab arvestama sotsiaalsete organisatsioonidega, sotsiaalse dünaamikaga ja teatud tegevuste, mis on piisavalt sarnased spordi kontekstis, sotsiaalsele rakendusele. 5 Seetõttu on ka spordi sotsioloogid jõudnud selgele seisukohale, et on vajalik spordi selgepiirilisem defineerimine.
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................
kosmogooniat, gnoseoloogiat, loogikat, eetikat poliitikat, pedagoogikat, matemaatikat, füüsikat, bioloogiat, antropoloogiat, meditsiini, psühholoogiat, filoloogiat jne. Demokritose koolis viljeletakse edaspidi selle süsteemi üksikuid aspekte. Abdera filosoofiakool eksisteeris üle saja aasta. Vanimad tunnistused mainivad järgmisi abderiite: Nessas, Metrodoros Chioselt, Diogenes Smürnast, Anaxarchos, Hekataios Abderast, Apollodoros, Nausiphanes, Diotimos, Bion Abderast, Bolos. Tuntuim nendest on Metrodoros Chioselt. Demokritose koolkonnast kasvas välja veel skeptitsismi rajaja Pyrrhon Elisest. Peale Demokritost juhtisid Abdera filosoofiakooli Nessas, Metrodoros, Diogenes ja Anaxarchos. Meos, Indrek. Antiikfilosoofia. Tallinn : Koolibri, 2000. lk. 48 75 http://www.hot.ee/indrme/platon.htm http://www.hot.ee/indrme/aristote.htm Platon (427 347 eKr) oli põline ateenlane. Ta pärines aristokraatlikust perest. Algul oli
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
Sekundaarne sektor töötleb loodusest saadud toorainet ja tertsiaarne sektor osutab inimestele erinevaid teenuseid. Antud teooria on ühtlasi ka aluseks kogu religiooni käsitlusele. Näiteks Piibli Uues Testamendis on Jeesus Kristus kõnelnud nõnda: ,,Ärge olge mures oma elu pärast, mida süüa ja mida juua, ega oma ihu pärast, millega riietuda. Eks elu ole enam kui toidus ja ihu enam kui riided? Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega pane kokku aitadesse ja teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam kui nemad? Aga kes teie seast võib muretsemisega oma pikkusele ühegi küünra jätkata? Ja miks te muretsete riietuse pärast? Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad; nad ei tee tööd ega ketra. Ometi ma ütlen teile, et Saalomongi kõiges oma hiilguses ei ole olnud nõnda ehitud kui üks nendest! Kui nüüd Jumal rohtu väljal, mis täna on ja homme ahju visatakse, nõnda ehib, kas siis mitte palju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
